Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siini sealpool merd, tunaeile õhta nägi kogu eestimaa Akast, kuidas Vormsi saare peal metsa tapetasse ning ega kihlane küsis, kas meite Saarante järgmine, aga helistame õige metsavahi Arnole demand 15 aastat töötuleiba pidanud sööma. Tere, metsavahi Arno. Tere. Mark räägib siit Kihnu uudistest. Nii-ütelda põlve metsavaht, sea Kihnus olid. So eit oli metsavast seo Baba. Ema vanaisa ning siis vanavanaisa. Kuule, seal kihnukeelne saade, räägime ikka kihnu keelt, see aitas ja lairid. Seo Eizzio, papa ning vana vabas ise ja, ja vanavabad oligi metsavahiks juba tsaari aegas. Tema oligi üks eestvedaja, Sigis Jakas kiitnud. Kena, tasime, anna metsi istutama, oli sedasi vist? Jah, ka jah, suurem jagu kinometsast, Estutatame algatusele. Ning sellest on nüüd Pjota isegi rohkem kui 100 aastat kaudu läinud tsaariajast 102 aastat juba läinud. Ja nii ta on ja kas nüüd oleks õige aeg, need metsad kõik maha saagi? Paistab, et Eesti vabariigis hakatakse sedasi tegema jah, et mis raieküpse selle korista mäe jalust juba, et kõik rahaks ei taha kinno, metsast siukest asja näha, ühte. Kui niisugune hästi hirmus pilti AKs Vormsist näitas, et ongi lageraie lageraiega sihukest vaata, anna andeks, kihnu keeles niisugune sõna ei olegi olemas. Parem, kui ei tulegi, et hakkame tera kaugemalt, pihtas asja pärast, nüüd metsad Kihnus ning pisikeste saarte peal tsaari käsul, siis istutati. Ega juba sellel aeglasel mõeldi ju keskkonna peale vaata need meretuuled, värgid, kellas, Errosioonid, värgid. Ning kõige tähtsam oligi need liivased Pennased paika saaja tuuled liiga ei teeks ning ega pärandas nähe, mis luited seal kogulükenanud on, pinnas paika ja peale seda, kui mets peale istutati ning samamoodi ka see pillijad saad mäng, on ta kõik puhta liivamäe otsa mänd kasuma pandud. Ning ette toredad nimed, pandi see metskus sea, elad vanade kaarte peale, oli see mammina metsa, nüüd on lapsed temale teise nime pannud mõmmina metsa? Jah, ja nüüd tulevad karu mõmiteeter seal vist või jää seda jälle. Aga Kihnu on juba korra pihta, saan. Riik saatis arvestaditsi paar aastat taha, kohe peale ning maikuus, kui linde pesitlemis aeg oli, siis võeti naksti ühe ööga mitu hektarit maha. Ega jah, tänavastased raied, nüüdisaegsed raiet käivad üle ühe õhta tehnika kohale, kommunikuks, need smaalsunud ja õnneks on veel odavalt hakkama saadud, et see lageraie, mis siis toimus andja selleks väitel karjääri alla, et meie ehituskruusa oli vaja, et võeti, võeti jälle, aga noh, tuul teeb oma tööd. Põhiline ju, mis näitasid, tuleb läänetorm mäng ning tohmabki läänest. Kohe kargab metsa hammustama külje äärest. Need Lüllemäe ning järsumäe ning virve ümberkaudu metsad, need on ju sa sead kaitsevad seda alulist turu küla. Jah, jah, jah. Ja nüüd on siin. Ka, ning aga näha, et nii kogeeno metsaga tõmbad ühe elu või langi sisse, lõikad lagedaks? Ei Walesi tuulal, pidamistuul hakkab juba siis oma tööd tegema, et tuleb tuulemurdu kenasti juba sisse, otse taas taastat mõtleb, et noh, et tuul on oma töö teinud, aga tuleb ju iga aastaga juurde seda järjest. Võib-olla see antkit RMK kavalused langetab ühe koridori sisse ning siis tuul teeb ülejäänud töö jääd, ei peagi harvesteri peale kütust kasutama. Enam ju ei korista seda üksikut puud keegi, jää jäetaksegi sedasi maha ning silmal on düno valus isegi kihklasel vaadata, et kui seal küte mädaneb, maandusestas lihtsalt kõduneb maha aed, meie pole harjunud niuksed veterinaar palubliteetsee käes oleks olnud võimetada priipärast majand metsa all ütleme on vääriselupaigas ei kuulutama välja ning tahavad kõik elada tegelikult aga mõnes mõttes laristamine lausa juba, kui jäetakse naabraelu metsa lihtsalt maha mädanema ning vedelema. Ei räägime juurdekasvust, protsent justkui palumitel metsa andunud ja metsa meite Lulgi olla, mitte juurdekasv on niivõrd väike lihtsalt, et, ning Meeruna maiad Raima seda väärtuslikku metsa, et kui me selle ühe korraga kõiki raiuma, siis, et meite lapsel lastel võivad suu puhtaks pühkida mingi aeg või näitel võib-olla enam tarbepuujuppi võtta metsast ja kui me toona tuli jutuks metalse Vormsi värki annaks jumal, et näitlejale sedasi kaela nüüd RMK ei tule, et hakkab taolisi lageraie toimetama see väikesaarte peal, et see on ju täielik häving, kui mitte metsa sedasi võetakse maha räimat. Ei tahaks näha tõesti, et see laastamis Raija juba seal on mingi majandusraie enam, ütlesin puhas vastamine. Võtke käedeni Graye oma Heilena või väikeste laikana, aga siin nelja viiehektarist Slankad, maa räima väikesaartel, siis mis maha jääb ja sihuke nagu kõrv oleks maha jäänud. Lageraie jooksime, ei tahaks tõesti väike sorterna. No mine tea, võib-olla kui kliima soojenemisega jaanalinnud ning kaelkirjakud ning kaamelid metile üle kolivad, siis peab ju kõrbe nendele Ede valmistama. Minu meelest on kõige kurvem see, et enne seda metsade lageraiet tehti metsavaht lageraie ning mitte metsavahid langetati ju kõigepealt millas Kihnus metsavahi amet kaotati. Viimane tegevusaeg oli 2005 see jaanuari torm nagu ning siis 2006 koht nagu koondatega seal üks viimastest veel. Kas Eesti vabariigis oli metsavaht, kuna metsaülemjärve kuusik oligi Werner kuusik, et kes nagu ei taha oksi uuendusi läbi viia, et temale meeldisid ikka vanad põhimõtted, nii metsavahet, kui kui mässinikkonnad saaks, jahmatas ja Eesti vabariik nüüd enam ei tunnista. Werner kuusik oli ju see mees kysi vaalitses tõstama Pootsi, Kihnu isegi manias seda Hansu mulgu metsa ning tema auks on õnneks selle maja juurde, kus tema elas, neid bussipeatus tehtud ja bussipeatuse nimi on kuusiku bussipeatus. Ja oma eluajal oli metsa tõstama metskondades nii kaua, kui teda oli ning niikaua kui kuusikut ennast kaali puhkamistele Senikaua lageraiet seal ei tehas. Ega jah, metsakombinaadid tegid meie oma meeskonnaga, neid ei korraldas mitte kunagisi, vähemalt see kihnu maa peal mitte või kui kunagi. Selles mõttes oli ta müts maha Kuliku Werneri ees, et austas metsa ning kuidas sellest lugu. Aga kas ja oma seda neljanda põlve isa nägid koha vä? Ei, ei, ei. Isegi vanaisa oli kui aastana, kui nad kihnu tulid, et silmi naestada. Hästi. Aga tema istutatud mets kasuv ning hoiame pöialt, et jääb püsti. Jah, oleks küll tore, et see mets ikas järguks veel ning kasvaks. Seahoia pea püsti, mine tea, võib-olla tehase õiesti saarevahi koht ning pannakse temale ülesandeks olla metsavaht, aga see juba sõltub, kuidas Kihnu vallavolikogu otsustab. See võimalus on vastavalt pisikeste saarte seadusele olemas. Jah, see on nonii, peab elu ning elame Ede kohe. Jah, loodame kõige paremat. Teiste pisikeste sardi inimestele, kes praegu mitte kuulavad ja tahaks meelde tuleta Lennart Meri ütlemist, et üksi oleme puud üheskoos aga oleme mets, seljad, kogu pisikesed saared. Selline saigi tänaõhtune saade, õied, rabalaamad, uudis, et pühapäeva hommiku ning ega siis kedagi, sest olgem ikka rõõmsad ning terved ning pea püsti siin seadolmerts.
