Tere õhtust, aktuaalne kaamera nädal pühapäeval,  viiendal aprillil. Politsei kontrollib eriolukorra reeglitest kinnipidamist. E. A. Emajõe kaldale plaanitakse lodjakoja teemapark. Teemaks. Märgi eesmärk on siis tutvustada piirkonnale omaseid veesõidukeid. Mitmed profitennise suurturniirid lisaks Wimbledonile võivad  sel aastal ära jääda. Kõik on, ma arvan, pea peale lükatud kogu  selle kriisiga. Ja võtame kõigepealt päeva kokku. Ööpäevaga lisandus 63 koroonaviiruse positiivset testi,  neist suurem osa 23 taas Saaremaal. Praegu vajab haiglaravi 130 inimest, kellest 17 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 62 inimest. Viirusesse suri veel kaks inimest üks Põhja-Eesti  regionaalhaiglas ja teine Kuressaare haiglas. Kokku on Eestis selle viiruse tõttu nüüd surnud 15 inimest  ja Eestis on kokku nakatunud 1097. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja  Martin Kadai ei välistanud intervjuus aktuaalsele kaamerale,  et tegelik number on palju suurem. Tegelikult siis nakatunute tegelik arv oleks täna Eestis. 10000, ehk et ligikaudu me oleme suutnud ära tuvastada  siis 10 protsenti nakatunutest laboratoorsed  siis ühtepidi on see hirmutav, aga teisipidi on see  ka hea uudis, see tähendab seda, et. Selle haiguse tegelik nii-öelda raskete haigusjuhtude  osakaal ja surmajuhtude osakaal on ju oluliselt tagasihoidlikum,  kui me täna teame. No siin on räägitud sellest, et haiguse haripunkt võib meil  olla siin noh, kas järgmine nädal või siis ütleme kahe  nädala jooksul mida praegused prognoosid näitavad terviseametile,  millal see tulla võib, mida see tähendab? No, mis me näeme, on tegelikult ikkagi jätkuvalt see,  et haigestumine Euroopas üldiselt ei ole hakanud langema. Ta on küll stabiliseerunud, aga ikkagi haigestumine on täna kõrge. Sama pilt on ka maailmas, et me ei ole täiesti isoleeritud saar,  me sõltume sellest, milline on haiguskulg  ka mujal. Ja, ja kui me räägime järgmise nädala lõpu vaatest,  siis see on tõenäoliselt see tõehetk, kus me saame aru,  mis sellest haigusest edasi saab, kuidas haigus edasi kulgeb  kas stabiilsena kõrges ja kõrgelt ja intensiivselt  või hakkab haigus taanduma, aga, aga kindlasti ei ole  võimalik täna ette näha, et järgmise nädala lõpuks on  kuidagi haigus ära kadunud. Täna saabus ettevõtete Magnum ja Semerton koostöös Hiinast  erilennuga Eestisse kolm miljonit kirurgimaski. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud maskide tellimuse est  miljoni ostab riik jaotamiseks erinevate asutuste vahel. Pool miljonit maski tarnib meditsiinitehnikaga  ja selle müügiga tegelev Semerton oma klientidele  ja poolteist miljonit maski lähevad uuest nädalast ravimite  hulgimüüja magnum vahendusel müüki apteekidesse. Ülemaailmse nõudluse tõttu on Hiinast isikukaitsevahendite  tellimine keeruline, kuid semetroni juhatuse liikme Martin  Miinini sõnul ei ole saabunud partii kindlasti viimane. Ta paneb inimestele südamele osta maske mõistlikus koguses. Loodame, et juba esmaspäevast saame nad nii-öelda,  kas siis tolliprotseduuri, kui nad täna pühapäev lahti  ja nad saabuvad ka siis paari päeva jooksul müüki. Et siin oli ka suur soov ka meie riigi kriisikomisjoni juhilt,  et abilt, et ärge jumala eest jookske tormi. Et mõistusega ei oska ikkagi oma pere jaoks  ja mitte kõikidele ümberringi nädal kaks  ja siis peaks kindlasti juba tulema uusi peale. Õnneks pole meie ainukesed tarnijad. Politsei kontrollib kõikjal eriolukorra reeglitest kinnipidamist. Väljakutseid on politseile tehtud nii karantiini,  rikkumiste kui ka mänguväljakute külastamise  või noorte kogunemiste tõttu. Eriolukorra ajal ei tohi koos liikuda üle kahe inimese  ning omavahel tuleb hoida kahemeetris vahet. Tervist. Rääkis eesti vene keelest Te kuulnud sellest, et kahemeetrist vahet tuleb hoida  ja rohkem koos kui kaks inimest olema küll,  aga miks te eirate seda siis. Aga me lihtsalt saime niimoodi kokku, me tulime siia korraks,  neid oli kolm meid ja, aga see ei ole ju seaduse järgi lubatud. Sellistel juhtudel, kus eriolukorra reegleid eiratakse,  kontrollib politsei dokumente. Et need noored polnud varem eriolukorra reegleid rikkunud,  tehti neile suuline hoiatus ja öeldi, et järgmisel korral  tehakse neile kirjalik ettekirjutus. Olete teadlik sellest? Ja praegu lähete laiali ja hoiate kaks meetrit vahet. Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Kalle Kitsing ütles,  et kui ka ettekirjutus ei mõju, rakendatakse sunniraha. Enamasti on inimesed tema sõnul eriolukorra reeglitega  kursis ja täidavad neid kuid väljakutseid on tehtud näiteks erapidudele. On olnud väljakutseid, kus on öörahu rikkumised,  kus on inimesed mitmekesi koos, tarvitavad alkoholi,  kuulavad muusikat neile on selgitatud, et kuigi see ei ole  avalik koht ei ole mõistlik selliselt koos olla. Üldjuhul on inimesed arusaajad olnud pannud muusika  väiksemaks ja läinud laiali. Samuti on politsei saanud väljakutseid mänguväljakutele. Seal koos lastega viibivatele vanematele selgitatakse,  et lintidega mänguväljakud ümbritsetud seetõttu,  et just seal võib olla viirusekolleeg. Kutseid on tehtud ka karantiini reegleid eiranud inimeste tu. Et eile jõustus eriolukorra juhi korraldus,  mille järgi tuleb kauplustel jälgida kaks pluss kaks reegli  täitmist nii poes sees kui väljas järjekorras tuleb  politseil ka kauplusi kontrollida. Lisaks kontrollitakse desinfitseerimisvahendit,  mitte olemasolu poodides ja nende sissepääsude juures. Sama kord käib apteekide postkontorite ja teenindussaalide kohta. M. Samal ajal meelitas ilus ilm inimesi massidena Jägala  ja Keila Joale. Ida-Harju politseiosakonna juht Roger Kumm ütles ERR-ile,  et kohati meenutasid inimeste kogunemised laulupidu  ning kaks pluss kaks reeglid seal kuidagi järgida ei saanud. Kumm soovitas leida inimestel hõredalt asustatud alasid,  kus jalutamas käia. Ja välismaalt Suurbritannia terviseminister Matt Hancock hoiatas,  et kui inimesed rangetest nõuetest kinni ei pea,  võib valitsus keelata väljas sportimise. Terviseministri sõnul on üldjoontes inimesed järginud  soovitust püsida kodus, kuid ta mõistis hukka need,  kes endiselt käivad koos väljas ja näiteks pargis aega veetmas. Londoni lõunaosas pandi kinni üks suur park,  sest eile kogunes sooja ilma veetlusel sinna palju inimesi. Suurbritannia valitsuse andmetel on koroonaviirus nõudnud  üle 4000 elu. Haiglates oli ligi 42000 patsienti. We sed. Becase positive benefit you Fisicle on you mentle houth,  that is o Cat exesise on you on a wid members of you on houseld. Bi the result of that is the my people Go out. And flaut the th rous, kas sa if an exesise than is finef me  to do other thing. Then I m a frad, we will have to take action I de ant have  to take that action of Co. Ba, we have aredy demonstratud. We are prepd. Teke action neesary to get this virus under control s my  message es realy claar If you dont want us. Hafte take the step. Ban esies of a formes outside of you ronhome. Got to fle te rous. Prantsusmaa kavatseb uurida viirusest paranenud inimeste vereplasmat. Arstide lootus on, et viirus, haigus viirushaigusest  tervenenu vereplasma sisaldab antikehi, mida saaks kasutada  ka teistel patsientidel. Esimesed inimkatsetused kavatseb Prantsusmaa korraldada teisipäeval. Eestis osaleb 60 patsienti ja esialgseid tulemusi oodatakse  kahe-kolme nädalaga. Prantsusmaal on tuvastatud ligi 90000 nakatunut  ja seni on viirus nõudnud seal 7500 inimelu. Tagasi koju ja õnneks ka teistel teemadel Tartusse Emajõe  kaldale on kerkimas uus teemapark, kus muuhulgas saab  tulevikus õppida näiteks seda, kuidas käis vanasti puidust,  laevade ja paatide ehitus. Lodi Jõmmu on Tartu auks ja uhkuseks olnud juba 2006.-st aastast. Pea sama kaua on peetud ka plaani ehitada Emajõe äärde üks  korralik lodjakoda, mis oleks koduks lodjale,  aga samas täidaks ka kultuurikeskuse rolli. Seni on aetud läbi MTÜ Emajõe lodja seltsi poolt püsti  pandud ajutiste hoonetega kuid viimastel kuudel käib Emajõe  ääres vilgas ehitustöö. Tartu linna siis luuakse teemapark teemapargi eesmärgi  eesmärk on siis tutvustada piirkonnale omaseid veesõidukeid. Tutvustada traditsioonilist laevaehitust. Siis ka siseveeteede ajalugu, mis on olnud värvikas  ja kirev. Korraldada regulaarselt laevareise nii Emajõel,  Peipsi kui ka Võrtsjärve esikonnas. Lisaks saab tulevane teemapark ka koolituste,  etenduste ja kontsertide kohaks. Kes seda kõike läbi hakkab viima, selle otsustab linn konkursiga. Kolmest hoonest koosnev kompleks peaks valmima augustikuu alguses. Kui lodi õmmu ise tegutseb aprilli keskpaigast hilissügiseni  ja külmal ajal seisab paigal, siis uus lodjakoda hakkab  tööle aastaringselt. Isegi nendes minimaalsetes tingimustes, mis siin täna MTÜ tegutses,  oli tegelikult märkimisväärne huvi olemas,  inimesed lõid kaasa, tekkis oma kogukond,  kes hea meelega osales ka vabatahtlikuna selles protsessis. Ja ta ei puuduta ainult nagu Tartu linnaelanike,  vaid puudutab ka kindlasti ka turismi. Et paljud turismifirmad kasutavad näiteks ott  ja näiteks ka Tartu tutvustamiseks, vaadates Põhjamaade kogemust,  siis ega lodjakoja nii-öelda teemapark ei ole nagu ainulaadne,  et selliseid on Põhjamaades rajatud ja, ja seal on nagu  külastus suur. Esimesed külastajad saavad Tartu värskesse lodjakotta sisse  astuda eeldatavasti sel sügisel. Spordist ka kõige kehvema stsenaariumi järgi ei mängitagi  tänavu maailmas suurt profitennist kuid Eestis loodetakse  kohalik võistluskarussell taastada niipea,  kui eriolukord lõpeb. Nii nagu laias ilmas, nii on ka koduses tennises jäänud  ridamisi ära erinevaid turniire. Viimati mängiti Eestis ennist 12. märtsil,  kui tondi tennisekeskuses peeti Eesti karikavõistluste  avamatše ja turniir katkestada eriolukorra kehtestamise  tõttu loetud tundide jooksul. Kodustest turniiridest vast kõige selline tähtsam olid karikavõistlused,  mis siis nii sisuliselt päevapealt meil ära lõppesid  ja eks siin siis iga nädal on mingisugune turniir  nii lastetennises, noorte tennises kui ka klubide vahelised  võistlused ja ka täiskasvanud turniirid,  et erinevatel tasemetel, et eks neid turniire on palju,  mis ära jäid. Eestis on spordiregistri andmetel üle 6200 tennise  harrastaja ja 144 kutsetunnistusega treenerit  ning pea 300 spordiobjekti, kus saab tennist mängida. Nii nagu Tondil on kõik kodused hallid ja väliväljakud  hetkel suletud ja eratoetusel tegutsevate tennisehallide  eelarvesse tiksub kõva miinus. Praktiliselt on, kõik on eratoetuse sallid,  et see saab kindlasti olema väga raske neile ja. Ma loodan, et see, see periood ei lähe nagu väga-väga pikaks,  et et me ikkagi mingil hetkel siin kuu-paari pärast võibolla  saame midagi tööle ja siinkohal on kindlasti vaja  riigipoolset tuge, et hallid üle elaksid ja,  ja me saame nii-öelda tennisesporti edasi teha. Kodune võistlus karussell loodetakse taastada niipea,  kui eriolukord lõpeb. Anet Kontaveit ja Kaia Kanepi saavad tänu tippude toetuseks  tehtud valitsuse eriloale harjutada hetkel Audenteses. Kas maailma profikarusel tänavu üldse taastub,  on veel lahtine. US Openi tennisekeskus New Yorgis on näiteks muudetud  ajutiseks haiglaks. VTA ja ATP turniirid on peatatud hetkel 13. juulini. Kui sealt midagi avaneb, siis see kindlasti ei tähenda seda,  et kohe on kõik turniirid tagasi ja ja inimesed hakkavad  reisima või mängijad hakkavad reisima samamoodi,  nagu nad tegid seda seda märtsi alguses. Et eks ta sinna sügis ja, ja kui üldse see aasta sellist  korralikku karusselli veel veel tekitada on võimalik,  et kõik on, ma arvan, pea peale lükatud. Sama seis on ka maailma noorte tennises,  mille karussellis keerleb kusagil pea 100 noort Eesti mängijat. Kogu keerulise olukorra plussiks on Allar Hindi sõnul värske õhk,  milles tegutsetakse tavapärasest rohkem. Oma koduaias New Yorgis lööke harjutades taastub  koroonaviirusest näiteks 53 aastane Patrick Makin roe. Paaris mängu varasem Prantsusmaa lahtiste võitja  ja karismaatiline John Makingro noorem vend. Jaa. Ja vaatame nüüd üle lõppeva nädala viirusest nakatunud teemad. Kui on teada, et inimene on Covid 19, positiivne positiivne  ja kiirabi hindab, et ta vajab hapnikravi,  siis ta tuuakse otse välihaiglasse. Mitte. Wells Marhere Peten you es in world word. Ja. Sissejuhatuseks taas arvud. Sel nädalal ületas koroonaviirusega nakatunute arv Eestis  tehtud testimiste põhjal 1000 piiri. Tehtud on ühtekokku üle 21000 testi, millest õnneks vaid 5,2  protsenti ehk 1097 olid positiivsed ja viiruse tõttu on nagu  teada siis surnud 15 inimest. Nagu sellelt kaardilt näha, siis on kõige rohkem  haigestumise Saare maakonnas, seal on neid hetkeseisuga  ühtekokku 419. Harjumaal on haigestumisi 333 ja Võrumaal 70,  kõige vähem neli on haigestumisi Läänemaal  ja need üheksa teadmata on siis teadmata. Elukohaga haigestumist puudutavad valdavalt Venemaa kodanikke. Viimane ööpäev tõi meile siis ühtekokku kolm,  63 uut haigus juhtu ja endiselt kasvas see arv kõige  kiiremini Saaremaal ühtekokku siis 23 võrra. Järgnesid Ida-Viru maakond 16 ning Harjumaa 12 haigestunuga. Võru maakonda, kus haigestunute koguarv on riigis kolmandal  kohal tuli ööpäevaga juurde kaks uut haiget. Aga vaatame ka, millises vanusegrupis on kõige rohkem haigestunud. Kõige rohkem haigestunuid on 45 kuni 59 aastaste seas. Neid on seal neli, 343 ehk kolmandik kõigist juhtumitest. Viiendik haigeid 237 on vanuses 30 kuni 44 eluaastat  ja sama suurusjärgu moodustavad siis 60 kuni 74 aastased,  keda oli 222 aga viiruse tõttu surnud inimesi on  siis valdavalt ikkagi vanusegrupis 70 ja pluss. Koroonaviiruse viirusesse nakatunute arv maailmas on  ületanud miljoni piiri, kuid tõhusaid ravi  ja ennetusmeetmed veel puuduvad. Kuidas edeneb ravi ja vaktsiini väljatöötamine  ning kuidas meie teadlased viiruse uurimisega tegelevad,  uuris Henri Laur. Allik. Koroonaviiruse ravi ja vaktsiini kallal töötab mitukümmend  peamiselt suurriikide teadlaste rühma. Ka esialgseid vaktsiini kandidaate on juba kümneid. Protsess ei piirdu aga kandidaadi väljatöötamisega,  vaid tuleb teha ka kliinilisi katseid, mistõttu võib  tavaolukorras vaktsiin valmida kuni 10 aastaga. Vaktsiini väljatöötamine on väga pikk, väga aega nõudnud  protsess väga kulukas protsess, selle sellepärast,  et läbikukkumise võimalus väga, väga suur. Esimene vaktsiin Ameerikas, mis inimkonda Ga ja inimest, inimese jõudis ohutuse testimisele kahe kuuga. Et sellist ajaskaalat pole enne kunagi näh. Praegu on maailmas väga palju erinevaid lähenemisi,  nii vaktsiini kui ka ravi suunas, et vaktsiine püütakse teha  väga erineval moel ja, ja tõesti võib öelda,  et praktiliselt kõik lähenemised on, on,  on käigus, mõned on võibolla natukene ettepoole jõudnud  ja juba on jõudnud ka mingitesse kliinilistesse faasidesse,  aga väga palju ja enamik nendest on sellises nii-öelda  teaduslabori arengufaasis. Tartu ülikooli biomeditsiiniosakonna juhataja Pärt Peterson lisab,  et optimistlikute hinnangute järgi saab esimest vaktsiini  kasutama hakata alles pooleteise aastaga. Kuigi vaktsiini kandidaatideni võib jõuda kiiresti,  siis keerukaks ja kulukaks muutub protsess just siis,  kui tuleb hakata seda katsetama. Üldse ka vaktsiini arenduse on väga tüüpiline see,  et, et et esialgne arendustegevusti aga,  aga kuidas ta pärast töötab, nagu kliinilistes katsetes on  hoopis teine teema. Isegi kui väga paljud lõppevad edukalt siis ei ole üldsegi  ülejäänud ka. Sugugi mõtet mitte vajalikud sellepärast et kuna me  viirusest hetkel teame ääretult vähe ja koroonaviiruse  vastaseid vaktsiini inimesel ei ole, siis meil ei ole  võimalik loogiliselt eeldada, mis toimib  ja mis ei toimi. Tanel Mahlakõiv, kes töötab USAs New Jerseys koroonaviiruse  ravimit välja, ütleb, et maailma räsiva haiguse ravis on  kolm faasi. Koroonaviirus on selles mõttes keeruline,  et üks asi on suruda maha selle viiruse paljunemine kehas,  aga kui on juba tekitatud põletik, siis teine etapp on  selle põletikuga tegelemine, see on hoopis teine teema ja,  ja kolmas etapp on selle kahju likvideerimine. Ehk siis kopsukahjustusel. Muidu rakuteraapiaga tegeleva mahlakõibu sõnul valmib ravi  enne vaktsiini. Enamus strateegiatest on suunatud kasutamaks ravimeid,  mis juba töötavad teiste viiruste vastu,  näiteks HIVi või, või ka influentsa viiruse vastu,  ehk siis gripiviiruse vastu on ravimeid töös,  mis on väga paljulubavad. Mõned neist on juba näidanud efektiivsust. Need on suhteliselt lihtsad molekulid, mida saab manustada  väga suurele toota väga kiiresti, manustada suurele  populatsioonile väga lihtsalt. Veel on üks variant ka viirusest paranenud inimeste  vereplasma kasutamine, mida praegu uuritakse  ka Eestis. Tanel Mahlakõiv keskendub tapja raku arendamisele. Ja need tapperakud siis süstitakse otse veeni,  vähihaigele, vähihaiges inimeses on juba aastakümneid teada,  et need taperakud on universaalsed, nad tunnevad kehas ära  nii viirusega nakatunud rakke kui ka vähirakke  ehk et stressis olevaid rakke rakke, milles midagi valesti läinud. Kunagi varem ei ole inimesi rakkudega ravida proovitud. Et me oleme avamas ust täiesti uude maailma ravi valdkonnas. Seni, kuni viiruse kontrollmeetmete väljatöötamine võtab aega,  oleks Pärt Petersoni sõnul oluline hakata kasutama immuunsusteste,  mis aitaks päästa majandust halvimast. Sellisel juhul oleks võimalik Nii-öelda välja üles leida inimesed, kes on nakkuse läbi  põdenud ja nad saaksid naasta siis tavalise tööellu  ja see annaks võimaluse siis majandusele nagu palju paremini  tulla tagasi, nagu sellisesse harjumuspärasese tegevusse. Et nad on võimekamad, efektiivsemad, kiiremad  ja ainsad testid, mis võivad tegelikult välja selgitada,  mis tegelikult toimus ajast tagasiulatuvalt. Kui palju inimesi näiteks nakatus, kuidas viirus liikus  ja muu taoline. Võidujooks koroonaviiruse ravi ja vaktsiini nimel käib  maailmas täies hoos ning alanud on juba esimesed katsed  inimeste peal. Kuid kuidas panustavad koroonavastase sse võitlusse Eesti teadlased? No nii kaua kui meil seda PSV3 laborit ei ole,  tegelikult Eestis ei ole võimalik viirusega töötada,  aga viiruse osa osasid on võimalik võtta  ja neid geene sealt viirusest välja võtta,  neid kloneerida ja ja, ja neid neid siis kasutada. Enamik on neist Tartu Ülikooli töörühmad,  kes püüavad siis kas tekitada siis neid antikehateste Koosaken on väga võimsalt võtnud käsile koroona viiruse  programmi koroonaviiruse. Uurimis. Kui sellist me otseselt väga ei kavatse Meie jaoks on see lihtsalt nii-öelda korvpalli käes olev võrkpall,  millega me Mitte väga palju teha ei oska peale selle igaüks,  kellel on koroonaviiruse uurimisel ajalooline kogemus omaks  meie ees tohutut eelist. Seega on Eesti teadlastel võimalus koroonaga töötada,  kuni saabub katsefaas. Nii lõigi Andres Merits sellel nädalal käed austraallastega,  et hakata järgmise kolme kuu jooksul India biotehnoloogia  Hiiule vaktsiini kandidaate välja töötama. Finantseerivad teadustööd, India suuri üks suurimaid  biotehnoloogiafirmasid ja see on minu jaoks olnud  ka see kõ küsimus, sest ma olen korduvalt  ja oma arvates edukalt välja töötanud vaktsiinikandidaat  päris mitme putukatega leviva viiruse vastu  ja ma ei näe sellel tegevusel väga suurt kasu,  kui need vaktsiinikandidaadid ei jõua reaalsetesse katsetustesse,  vähemalt selleni, et inimeste puhul öeldakse,  kas ta töötab või ei tööta. Eesti teadlased tegelevad lisaks viiruse endaga  ka selle leviku uurimisega. Nimelt valmis sellel nädalal Tartu Ülikooli koroonaviiruse päevik,  mida on redese seisuga täitnud juba üle 2000 inimese. Vabatahtliku uuringu eesmärk on ennustada,  kuidas viirus käitub ning levib. Me tahame aru saada kõiki neid võimalikke tekkivaid  sümptomeid kaasuvaid riskitegureid, kas mingid kroonilised  haigused siis mõjutavad või mitte, potentsiaalsed ravimid,  mida inimesed tarvitavad, ja siis geograafiat,  et kus kohas kui palju sellist võib-olla senini mõõtmata  haiguse puhangut. Jaak Vilo sõnul aitaks andmete analüüs ära hoida hullema Me näeme ju seda, mis toimus mitu nädalat tagasi,  selle mõju praegu. Et kui nüüd paneme selle vabatahtliku uuringu päeviku konteksti,  siis kui me näeme mõju alles kaks nädalat hiljem  ja kahjuks alles surmadest, mis on väga objektiivsed andmed  siis me tegelikult uuringuga tahaksime varem jälile saada sellele,  mis on ühiskonnas rahva hulgas toimuma. Kuigi üldpilt kogu maailmas ei ole kaugeltki elus,  siis on Tanel Mahlakõivu sõnul teadlaste omavaheline koostöö  maailmas suurem kui kunagi varem. Suur koostöö väljendub kas või selles, et kõik teadus,  ajakirjad on teinud koroonaviirusega seotud teadustööd  vabalt kättesaadavaks. Viiruse põhjustatud majanduskriis on löönud jalad alt väga  paljudelt Eesti ettevõtetelt aga on ka neid,  kellel on hetkel käed-jalad tööd täis. Turunõudluse järgi oma tootmise kiiresti ümber korraldanud  ettevõtete käekäiku uuris Katrin Aarma. Eesti ettevõtluskeskkonna vaieldamatu eelis on see,  et e-kanalite kasutamine pole meile sugugi võõras. Nii mõnedki kaubandus ja teenindusettevõtted on oma tooted e-tellimuste,  kullerite ja pakiautomaatide abil ka kriisi ajal  kättesaadavaks teinud. Kuid on ettevõtteid, kes on oma tootmise ümber korraldanud  ning hakanud kiiresti valmistama selliseid defitsiitseid  kaupu nagu näiteks kaitsemaskid ja desinfitseerimisvahendid. See, et ettevõtted on hakanud seda tegema,  näitab seda, et kriisi esimesest paanika etapist hakatakse  nüüd läbi tulema. Me teeme käsitöökokteile Ja me teeme ökokarastusjooke ja praegu me põhiliselt teeme  siis desinfitseerimisvahendit. Varem peamiselt ventilatsioonifiltreid tootnud baltifiltrid  hakkasid tootma ka filtermaske, mida müüakse eri tööstusharudele,  aga peamiselt ehitussektorile. Otsus hakata tootma filtermaske on end ilmselgelt õigustanud. Meil on tänase seisuga päris palju tellimusi,  et kui me alustasime oma tööd, siis me mõtlesime just nimelt  selle peale, et alustasime selle toote tegemist,  siis me mõtlesime just selle peale, et kuidas oma  siis töötajaid rakendada sinna. Me lootsime mõnda sellist, mõnda tuhandet tükkide teha  ja saada siis mõnele inimesele nagu rohkem tööd,  et me ei peaks hakkama siis inimesi kas tööaega vähendama  või siis nende palga kallale kuidagi minema koheselt. Ja üllatus oli suur, kui tänaseni me oleme,  ütleme nii, et tugevalt üle 10000 maski tootnud  ja tellimusi on ees vähemalt samas koguses. Ettevõtluse arendamise sihtasutus uuris väliskaubandus  ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu palvel välja,  kui palju on Eestis võimalike isikukaitse  ja desovahendite tootjaid. Nimekirja sai kokku sadakond kontakti. Hilisem filtreerimine tõi esile umbes 20 tootjat,  kes oma tootmisvõimaluste poolest on võimekamad isikukaitsevahendid,  tootjad ning pesuvahendite puhul jäi sõelale umbes kümmekond ettevõtet. Mida on EAS saanud teha? Meie abil on ja, ja meie finantseerimisel on  siis leitud ka erinevaid testimisvõimalusi,  et et isikukaitsevahendit nõutav kvaliteet tagada,  et kahjuks Eestis seda testimiseks. Võimekust ehk laborit ei ole, et, et seda tuleb teha Poolas  praegu veel. Pan strinksile väljastas desinfektsioonivahendi tootmiseks  vajaliku loa paari nädalaga terviseamet. Kuigi see protsess käis kiiresti, on järgmine takistus  vajaliku suurusega. Pihustuspudelite kättesaadavus. Esimesel päeval said juba otsa sajamilliliitrised. Spreipudelid, mida tuleb juurde järgmine nädal  ja praegu me pakumegi siis kolme viieliitrises kanistrites,  mida siis soovitamegi inimestel kodus täita erinevatesse käepärastesse,  siis pudelitesse või dusaatoritesse. Praegu täidab Pantrink turu nõudlust, kuid kindel plaan on  ka oma põhitegevusega jätkata. Kui see päriselt vajadus inimestel on, et  desinfitseerimisvahendit ei ole, siis me peame seda tegema,  sest et see on nagu vastutustundetu mitte teha,  kui seda saab teha, onju ja kui me saame seda teha. Aga tulevik, eks siis nagu näis, et kas suvel me teeme  põhiliselt desinfitseerimisvahendit või loodetavasti juba  käsitööuk teile. Balti filtrite juhi sõnul oli tootmise ümberkorraldamise  eesmärk ühene hoida ka kõige hullemal ajal ettevõtted tegevuses. Täna ei ole kindlasti see koht, kus me, kus me keegi Eesti  ettevõtetest soovime mingisugust kasumit  või midagi teha on ja me soovime kõik ellu jääda. Et meie huvi on samamoodi siis see kriis üle elada,  tulla sellest välja ja siis alustada uuesti normaalset elu,  ehk siis alustada tagasi sinna hea heaolu nii-öelda  sellisesse staatusesse jõudmist. Et ikkagi oma põhitegevusega jätkata? Ikka kindlasti jätkata oma põhitegevusega. Koroonakriisi lõppedes on tõenäoline, et  isikukaitsevahendeid tellitakse taas odavamalt Hiinast. Samas ei pruugi nõudlus taoliste vahendite järele langeda  varasemale tasemele ka pärast kriisi ja isikukaitsevahendeid  kasutatakse veel pikalt. Teiseks on see, et kindlasti see, et me ise suudame neid  toota ja mis oleks tulevikus veel parem ka näiteks testida  et see on sellise oma varustatuse ja, ja oma julgeoleku  seisukohalt hästi tähtis asi, et me ei sõltu. Ohukorral või, või selliste? Kriisiolukordade puhul teistest liiga palju ja,  ja ei sõltu sellisest protektsionismist,  mis praegu on, on hakanud hakanud maad võtma. Kriis muudab ilmselt ka meie hügieenikultuuri,  märkis EAS-i juht lõpetuseks. Olen sõpradele toonud sellist võrdlust, et. Kui telekas hakatakse taas näitama Hercul Poirot seriaali,  siis me selle koha peal, kus Hercul Poairot näidatakse  sellise hügieenifriigina me enam aeda ei oska. Me oleme ise täna hullemad. Mitmed meie vaatajad saatsid meile Eesti eri paigust videojäädvustusi,  sellest, kuidas nende pereliikmed sisustavad koduseid päevi. Meres. Jah. Istu kui. Siis. Campi lama. Tuulepoiss. Esmalt sul ma näelu, et kinnitada kõrvad,  et see oleks kergem ummelda kinni. Mina hakkan tegema hobuse režiimi, tulge  ja õmble kinni. Jah. Kolm neli. Üks. Ja. Okste korjamine. Sellel nädalal sai terviseameti kriisistaabi hädaolukorra  meditsiinijuht Arkadi Popov Facebookis fännilehe,  mida jälgib juba rohkem kui 1600 inimest. Popov ennast meie aja kangelaseks ei pea  ja soovib tähelepanu asemel pühenduda tööle. Mida ta oma töös oluliseks peab, küsis Anne. Raiste. Tuli kõne kõigepealt öeldi, et ega ei saa seal natukene appi tulla. Mis ajast me räägime? Paar tundi päevas? Paar tundi päevas, pole hullu. Teeme ära. Tuli kõne, et. Umbes tuleb kohe korraldus ja tuli korraldus. Õhtul hommikul rääkisime paaris tunnist,  õhtul tuli korraldus. Siin ma olen nüüd kell kell kuus algab ja kell 12 õhtul lõpeb. Nii sai regionaalhaigla kiirabikeskuse juhatajast Arkadi  Popovist üleöö terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht. Meie kohtume temaga reedel pärast hommikust kriisistaabi koosolekut,  kus valdkondade juhid andsid ülevaate oma tegevusest. Kaks korda on selline päevakord, kus siis on nagu hommikul  kell üheksa ja õhtul õhtupoole ka enne, siis  nii vahetu tööpäeva lõppu selle jooksul ei tähendab seda,  et, et siis me üldse tööd ei teeks, eks ole,  neid koordineerimiskohtumisi väiksemates ringkondades on  oluliselt rohkem kui kaks. Doktor Popov ütleb, et näeb oma perekonda enamasti alles  pärast südaööd ja arvab, et kui nii edasi läheb,  siis ei tunne ta varsti oma lapsigi ära. No väiksem laps, ma ei tea, kuidas näeb välja praegu ta  kasvab kiiresti ja, ja nägu muutub, ma ei tea,  ma loodan, et ma tuvastan ära teatud tunnuste alusel. Aga, aga vanem laps jah, ta enam ei muutu,  nii et ma usun, et temaga on lihtsam. Meditsiinijuhi ülesanne on käia haiglates,  et näha, kuidas ollakse kriisiks valmis. Popov kiidab Rakvere ja Pärnu haigla valmisolekut,  ees ootab Lõuna-Eesti haiglate külastamine. Popov ütleb, et kuigi ta läheb haiglatesse kogemusi jagama kolleegina,  siis mõnikord nähakse temas kontrollijat. Natukene hakkasid kartma nüüd viimasel ajal,  aga see on normaalne. Tegelikult me oleme, head kolleegid kõik  ja ja alati olnud ja ma, ma loodan, jääme  ka tulevikus. Nii et mina, mina ei ole selleks, et kedagi kontrollida,  ma olen selleks, et aidata ja koordineerida. Doktor Popovi sõbrad ja kolleegid räägivad,  et ta suudab konfliktid lahendada huumori abil. Ise ütleb Popov, et stressirohke töö juures võib inimene  ilma nalja tegemata muutuda. Depressiivseks. Ta tegelikult läheneb väga kavalalt, et ta on nagu ühe näide sellest,  et headusega saab, et ta ei lähe kunagi inimeste konflikti,  ta ei ole kunagi ebaviisakas. Ta headuse ja silkuse tasakaalukusega tegelikult saavutab kõik,  mis ta eesmärgid on. Ühelt poolt on ta kiire, paindliku mõtlemisega,  teiselt poolt on ta selline nõudlik elu algoritmidesse  ja kastikestese paigaldav, mis aitab töötada sellel erialal. Ja lisaks on ta väga selline süvitimine ja  ehk ta alati huvitub sellest, mis on teaduspõhisus,  mis ütlevad artiklid teadusajakirjades ja kuidas kõige  paremat oskust rakendada oma töös. Alati jääb võimalus, et haigeks jääb ka hädaolukorra  meditsiinijuht ise. Arkadi Popov ütleb, et tema surma ei karda. Pigem kardab ta seda, et viirusesse nakatumine võtab temalt  võimaluse teha tööd. Selles kontekstis ja muidugi kardan. Ja ma ma ütlen, et minu asetäitja hea kolleeg doktor Ahti  Varblane täna minu kõrval ei ole, sest tema tegi testi läbi  täna ja vaatame, mis vastus ta tuleb. Ma loodan väga, et ta on negatiivne. Juhul kui ta muutub positiivseks, mina olin järgmine,  kes läheb testile ja siin kõik lähevad testile,  midagi teha ei ole, me kõik oleme inimesed  ja me muidugi külastame kõik need kahtlased kohad meil Eestis. Selleks et elu oleks huvitav. Olete kahetsenud ka, et võtsite selle koha? Ei muidugi mitte. Huvitav, niisugune hullumeelne tegevus päris okei. Ott räägib nüüd pikemalt tuleva nädala ilmast  ja on oodata ka häid uudiseid. Tere õhtust tänasele ilusale ilmale toob tulev nädal juurde  veel sooja. Euroopa südames paistis täna päike ja seda tänu Poola  Valgevene piiri kohal olevale kõrgrõhkkonnale. Sama kõrgrõhuala põhjaservas oli ilm päikeseline  ka meil, kuigi päeva maksimumid jäid võrreldes  Kesk-Euroopaga tagasihoidlikuks. Praegu läheneb meile Skandinaavia poolt madalrõhulohk,  mille ees on taevas pilvisemaks tõmbunud. Eeloleval ööpäeval tõmbub kõrgrõhuala oma valdusi veidi koomale,  kuid selle kese jääb Valgevene kohale pöörlema. Samal ajal liigub Skandinaavias üle Soome madalrõhulohk  ning muudab ka Eesti ilma mõnevõrra niiskemaks. Enam liigub sajupilvi üle Eesti päeva esimeses pooles  ja sajab vihma, idas tuleb ka natukene lörtsi. Pärastlõunasel ajal suureneb taas lõunapoolse kõrgrõhkkonna  mõju ning ilm läheb lääne poolt kuivemaks. Teisipäeval algab kiire kiire sooja õhu sissetung,  mistõttu toob päev siseada sooja isegi üle 15 kraadi. Vaid mere ääres püsib õhk kohati jahedam. Öö tuleb meil natukene pilvisem ja kohati sajab vähest vihma  või lörtsi. Tuul on nõrk ja õhutemperatuur on miinus üks kuni neli,  Ida-Eestis jahedam kuni miinus kaks kraadi. Esmaspäeva hommikul on üksikuid pilvi ning kohati esineb  vihma ja lörtsihooge. Puhub valdavalt edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis  ja sooja on kuni kuus kraadi. Päeval sajab mitmel pool vähest vihma, ennelõunal kohati  ka lörtsi, kuid pärastlõunal lääne poolt alates pilvisus  hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa,  rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis ja õhutemperatuur  küündib 12 kraadini kuid rannikul ja Kirde-Eestis on  natukene jahedam. Uue nädala algus tuleb meil enamasti selge,  kuid neljapäevast läheb natukene jahedamaks  ning saju võimalus suureneb. Teisipäev ja kolmapäev on soojad, kus päeva maksimumi  ulatuvad lausa seitsmeteistkümne kraadini kuid  siis keskmised jälle langevad, jäädes viie  ja üheksa kraadi vahele. Niisiis alates homsest läheb soojemaks, ilusat õhtut. Ja lõpetuseks, sel nädalal oli Tallinna lennujaam enamasti inimtühi,  sest mitmel päeval ei toimunud sealt ühtegi liinilendu,  vaid julgestusteenistuse kohalolu oli tunda head õhtut. A. Lugupeetud reisijad Ametnik istus teadlane. Palun, ärme jätkame pagasit järelevalveta. Järelevalveta kõrvaldatakse lennujaama olitatud isikute  poolt juhtumiga vaatlustel.
