Traditsiooniline sõiduviis on püsti just  ka selles madalas vees üleutatud alal on mugav sellise  tokiga lükates või siis pika mõlaga sõudes. Ühe puulootsik Habias hoiab sidet soomaa ürgse ajalooga. Aitame linde puhastades ja ehitada pesakaste üks muna läinud  mädamunaks ja selline sinine on see kärbsenäpi muna. Mereäärne idüll Saaremaa linnuriigis. No Aivar, mis seisus sul see abess praegu on,  see on nüüd koolis olnud paar aastat. Ei ole leidnud motivatsiooni, et lõpuni teha,  aga see on näha, kuidas ta nüüd laiali aetud nende pulkadega,  see on ühest puust välja tahutud. No vaata. Pole ühtegi oma silma, kuidas. Praod tulid ka mõned, aga see on nagu noh,  igal teisel ikkagi mõni vagu selle laotamisega tuleb. Sellega on huvitav, see on pärn. Et üldiselt tehakse haavast, samas see on nagu all küla  ajalugu es kirjas, et saab ka pärnast. Sina oled üks vähestest inimestest Eestis,  kes oskab sellist asja teha. Ja ma viiel suvel siinsamas Saarisu talus,  siis osalesin nendes laagrites ja siis kaks vanameistrit,  Jaan ja Jüri õpetasid meid. Noh, et mehi, kes siis laagris olid, oli peale minu veel  ja ja no selle viie aastaga see enam asja selgeks. No Eesti on Euroopa mõistes ka kuidagi haruldane,  et me siin teeme seda asja üldse. Eesti asub ki tegelikult selle siis selle Euraasia  üheppaatide läänepoolses servas ja ma saan aru,  et see Eesti Haabja traditsioon te tahate,  et see oleks tunnustatud ka rahvusvaheliselt,  jah? Jah, kuna ta sai nüüd neli aastat tagasi,  siis meie Eesti enda vaimse kultuuripärandi nimistusse,  siis sealt kuidagi kasvas see loogiliselt välja,  et aga miks mitte viia teda edasi siis sellesse UNESCO  pärandi nimekirja? No mina tahan teada, kuidas see ühe puupaat Habes vee peal püsib,  Lähme matkale, selleks on meil võimalus täna  ja ilus ilm ja. Proovime ära, lähme. Pigem hoida, et sealt allamäge lähed, jõe poole läheb,  on ju liiga raske? Tegelt saaks õhema teha, aga see tähendab  ka seda, et eks ta on ka siis õrnem. See on tegelikult üsna suur ka nagu mahult. Annab ka kolme või nelja. Kui vana see Haabes sul on? Selle me tegime kaheksa aasta eest. Ja ikka tuleb iga kevad jalt tõrvata, see aitab tal säilida  kauem ja selle kevadine tõrvamine on tegemata,  et eks see Nüüd võib-olla homme teeme gi. Et nimi Habjas on, eks ju meil siin Eestis  või siin kasutusel, aga nimesid on ju meil Soome-ugrilastel  igasuguseid jah. No Eestis ka kohalikud inimesed siin Soomaa külades  nimetavad seda lootsik või kui tahavad täpsustada,  siis ütlevad ühepuu lootsik ja seda haabja sõna noh,  nagu kohalikud inimesed ei tarvita. Et kui ma ise hakkasin nendega tegelema,  siis, Noh, natuke sellest asjast uurides ja lugedes  ja Siis mujal on see Haabias nagu kasutusel Põhja-Eestis eelkõige. Ja noh, selle suuremat populariseerijad siin Mark Soosaar, kes tegi, eks ju kaheksakümnendatel filmi ühepulootsik. Tema on seda haabat kasutanud ja Lennart Meri  ka oma raamatutes ja oma filmides. Ja see tulebki haavapuust, eks. Ja haabjas ehk ava vat. Ja kolmas piirkond siis Soomaa ja, ja Emajõe kõrval on olnud  Matsalu lahe kasar alamjooksu piirkond ja seal on üldse seda  ühepulotsikut kutsutud veneks. Mis mets siin paremal on? Me sisenesime nüüd seal emme ja keelemetsa vahele. See nimi tuleb sellest, et ta nagu keelekujuline,  aga, aga see on niisugune tüüpiline lammimets Soomaal,  nii siin raudnääres kui Alliste ääres on mitte küll väga palju,  aga sellised. Väiksemad üksikud metsalõigud, mis on siis sellised  klassikalised üle ujutatavad metsad ja. Ja ta on siis hästi noh, niisugune lehtpuude rikas künnapas,  jalakas, pärn haab mida siin nagu on rohkem kui tavaliselt  kuskil mujal. Ja koprale meeldib siin tegutseda, ma vaatan. Jah, nagu näha, siis nad on vallutanud täiega selle,  nii et siin on ka varsti tuleb üks pesakuhila. Et selline kobraste kuningriik jah, just. Soomaal ongi tavaline, et koparuhiled on keskmisest kõrgemad,  see on ikka väga-väga suur. Sellist asja ma olen esimest korda elus,  aga ta ei ole üldse veel kõige suurem. Et noh, vesi käib üles-alla ta endiselt ka siis,  kui, Vööst saadik vesi, siis tal on seal üleval võimalus sees  olla ja selle kõik on ta siia kokku kuhjanud,  jah, jah, ise. See on nagu näha, see on just värske. Mingi paaripäevane, võib-olla. Enam-vähem jämedus oleks juba peaaegu see võiks olla  siis kunagi ühe Habja toore. Tegelikult muidugi, kui vaadata nüüd üles,  siis näed kohe, et väga sirge ei ole. Et noh, lisaks sellele, et ta oleks jäme,  et oleks sees terve, et peal ei oleks neid haavataelikuid. Kolmas oluline asi on ikkagi see, et ta oleks võimalikult ühtlane,  ideaalne on nagu pliiats, puu valimine on hästi-hästi tähtis  osa mõtet lealt teha kehvast nagu materjalist,  et siis on ka noh, põhi, selge, et sa ei saa sellest  korralikku paati. No kuidas teil see asi käib, et kas te ise otsite  selle puu kuskilt üles igal pool selliseid vanu jämedaid  haavasid polegi enam mina olen leidnud nagu talumetsades  siit ma ei tea, 20 30 kilomeetri raadiuses,  et ei ole kunagi pidanud teisest Eesti otsast tooma. Ja kuna siin metsaomanikud enamuses teavad ju ka,  et selline mingi paadiehitus kuskil on, siis tihti ma saangi kõnesid,  et mul vist on metsas niisugune ab ja siis ma käin vaatamas  ja noh siis ongi, et saab niimoodi kaupa teha,  kui, kui ta sobib, aga igatahes kui te selle leiate,  selle nüüd ära toote, mis siis juhtuma hakkab. Noh, vanasti üldse tehti kohapeal, et millega sa tegelikult  niisugust rasket palki pead, see on võib-olla mingi tonn  või võib-olla isegi natuke peale tonni raske. Ja ka, kui ma vepslaste juures käisin, siis  ka metsas ehitasimegi sõitsid maha ja sealsamas metsas  tegime valmis. Et minu praktikas siin on ikkagi see, et me toome  siis traktoriga maja juurde ja siis seal põhimõtteliselt  ehitamiseks läheb siis kuskil kevadel kõigepealt sa teed ta  väliskuju valmis selliseks sigarikujuliseks,  siis teed seest tühjaks eemaldab siis liigse puidu  seestpoolt ja siis laota teda laiali nagu see paadi  kujuliseks juba tule ja veega. Aga eks igasugused rituaale on ka ja need on,  võib olla ka niisugused isiklikumat laadi,  et et kui ma seal nende vanameistritega ka suhtlesin,  siis oli ju põnev uurida ka, et noh, millised tavad on ja. Ega nad nagu olid väga kidakeelsed selle koha pealt,  et neid edasi väga ei andnudki või siis niimoodi vihjamisi. Aga on sul siis igaühel, peab kujunema meie selline oma sama asi,  et ega ei, tahaksin väga rääkida. See saladuseks praegu. Aivar, milline see side Haabja ja Soomaa vahel ikkagi on? See on kahtlemata see üleujutuste fenomen,  mis siin soomaal on iseloomulik et tänu siis ujutustele on  selliste madalate ja kergete paatide vajadus olnud see,  mis neid on siin hoidnud. Et lihtsalt loodus on tinginud selle, et  siis lihtsalt tuleb sellise paadiga sõita. Nojah, et see sellega on mugav, ütleme praegu me istume,  aga traditsiooniline sõiduviis on püsti ja just  ka selles madalas vees üleujutatud alal on mugav sellise  tokiga lükates või pika mõlaga sõudes ajada oma igapäevaseid asju,  käia sellise lootsikuga, siis kasvõi laudas loomi talitamas  või või mingid pikemad otsad, kuhu on vaja just minna sel ajal,  kui sul ümber maja on nagu vesi. Kui kõrgele see vesi siin soomaal siis ikka tõuseb? No siin karuskose talus ongi seda hea natuuris,  näete, suitsusauna peale on lausa sinine jutt,  mis on siis maksimaalne vee tase? Millal see oli siis viimati oli nüüd 2010  ja 11 umbes selline, aga 100 aasta jooksul on,  olid need siis neljas ja kuues top vee. No see tundub uskumatu, et nii kõrgele on võimeline tõusma vesi. Ega ei usukski, kui oma silmaga poleks läinud. Kuidas sulle tundub siin moodsas maailmas,  kas selline? Habja jätkusuutlikkuse on ikkagi nagu olemas tulevikus  või mitte. Aitäh no. Vaevalt, et midagi veel muutub. Võrreldes sellega, mis see haaba jätkusuutlikkus seni on olnud,  et tal ju sellist igapäevase tarbeeseme väärtust enam ei ole  pool sajandit. Ja ta on rohkem selline hobi biasi ja just et selline meie  enda asi, mida on nagu uhke võib-olla osata teha ja,  ja seda kasutada. Ja eks selline on võib-olla ka tulevikku. Et tunnistus sellisest ürgsest olemisest,  mis me olime kunagi Ja ega neid asju on ju tegelikult suhteliselt vähe  mille kohta sa saad nagu niimoodi öelda,  et näed, et see on meil. Peaaegu samal kujul olnud juba sajandeid. Siin on nüüd viimasena oli must kärbsenäpp. Sinu käes on see pesamaterjal nagu politseiuurija käes,  asitõendid. Mida sa siis nägid, kui sa jälgi lugeda oskad,  et siis saab palju tarkust? Et siin oli, kõigepealt oli peal, oli selline hästi heinane  ja siin on mingid puulehti ja, ja see on puhtalt selline. Must kärbsenäpi pesamaterjal ehk siis viimane pesitseja oli  must ja siis siin oli kuskil selle kärbsenäpi pesa all,  oli, näete hobukastoni muna paar tükki ja siin on veel  mingeid seemneid ära söödud, näed, vahtraseemneid on toodud  sisse ja on hakanud idanema jah, ja noh,  selle kohta ei oska muud ütelda, kui jälle keegi hiirtest on olnud. Olnud siin pesas sees vahepeal, aga kas hiired kasutavad  siis nagu talve korterina pesakaste või noh,  selle järgi, et nad sinna midagi tassinud on,  mingi varu vähemalt on olnud ja eelmises kastis oli  hiirepesa sees. Vaata, mis siin veel on, üks linnupoeg on sisse jäänud,  näed, mingil põhjusel ei ole pesast välja saanud ja,  ja vaata tumedad suled. Kui sageli tuleb siis lindude pesakaste puhastada,  no tegelikult peaks regulaarsöök iga iga kevade lahti võtma korra. Ja millal see kõige õigem aeg on, et mitte lindude  pesitsusele jalgu jääda? No veebruari kuus kuu oleks kõige kõige mõistlikum,  et seal on kaks asja, et siis nad ei ole veel hakanud pesi  välja valima. Ja, ja teine asi, kui on ikkagi korralikult külma,  seal ikkagi juba viis kraadi, 10 kraadi,  et siis kõik see sitikad, satikad, kes seal pesas nüüd  järgmist suve ootavad, et need on ka sedasi tardunud,  et ei hakka nad sul endal varuka vahet ka sisse pugema. Viimane, kes siin pesitsenud on olnud, must kärbsenäpi,  jälle see pesamaterjal selline, aga siin on  ka selge kinnituse must kärbsenäp, et üks muna on läinud  mädamunaks ja selline sinine on see kärbsenäpi muna. Miks see linnu pesakastide hooldamine, tühjendamine oluline on? Noh, see on, see on kaks põhjust. Kõikidel need väikestel lindudel tihased Must kärbsenäp, Nemad ei puhasta ise seda pesa välja,  ta ehitab pesa sisse. Järgmine paar, kes tuleb, ehitab vanapesa peale  ja sedasi ta on nelja-viie aastaga see kast täis  ja teine on kõik need parasiidid, kes siis seal poegadega  seal pesas koos elavad, linnupead lendavad välja. See parasiitide eluring on selline, et nad jäävad  siis talvituma ja järgmine aasta, kui linn värskepesa peale teeb,  siis nad on kohe seal edasi minemas, siis poegade sulgede vahel. Kui kaua üks selline pesakast siis vastu peaks pidama? Noh, need kastid on nüüd siin looduskooli lastele üles  pandud 2011 üks kümmekond aastat, siis võiks selline pesa  kasti kui puhastada ja hoolitseda, vastu pidada,  jah, noh, esimene, mis hakkab katki minema,  on katused siin sellega on just see, et see on sellise  regulaarse hoolduse käigus näha selline pesakast,  siis on mõistlik ära tohterdada või on mõistlik juba teha uus. Noh, sõltub, Kui keskkonnasäästlikult suhtuda asjasse sellepärast  iseenesest linnule, on seda kasti veel noh,  kui siin koputada, kasutada veel üks, paar-kolm aastat. Kindlasti. Kui lihtsalt remontimisest ei piisa ja tuleb uus pesakast ehitada,  siis millest kõik algab? No iseenesest peaks plaan olema, et mis lindu endale seda  siia aeda tahaks, näiteks kui aeda üles paned,  kellele siis see mõeldud on? No siin konkreetselt on rasvatihasele näiteks must kärbsenäp,  sinitihane lähevad ka kindlasti sisse. Kõige tähtsam on ära otsustada, et mis mõõduga see lennuauk  saab olema. Noh, on nii-öelda mõiste tihase suurused,  linnud, väiksed tihased, suured tihased,  rasvatihane sinitihane on selline lind, kes mahub,  kellele sobib augu ava kuskil 35. Millimeetrit 32, tegelikult on see see nagu kõige universaalsem,  aga siin on ka, kindlasti on väiksema auguga näiteks siin on  kolmekümnese 30 millise auguga kast ja ta on kast,  on ise ka väiksem natuke, et see on nüüd kindlasti see  võimalus näiteks salutihasele, et rasvatihane ei tule võtta  jõuga talt seda kasti ära. Kas on oluline ka, et see linnu pesakasti sisenemise ava  oleks kindlasti ümar? Ei, ei ole, ma vaatan siin kuskil oli üks pesakast,  kus on, on näha täitsa selline. Nagu oleks väike ristkülik lõigatud, kui mul polnud paraja  mõõduga puuri, siis olen hästi palju teinud selliseid saega  neljakandilise auke. See auk oli kõige mõistlikum teha just nurka  ja niimoodi ta siia siia tuli sellise arvestusega,  et katus tuleb peale niiuguse klotsiga. Et see auk siia sisse jäi. Parasjagu siis õigesse mõõtu linnul ei ole vahet. Nii maas on näha, et on väga erinevaid pesakaste,  kellele siis siin need näited mõeldud on? Siin on näiteks üks jah, see sai natukene  ka nuke arhitekti pilguga vaadatud, et asi oleks efektsem. Et selline kast sobib väga hästi hallkärbsenäpile,  näiteks punarind võib siia sisse teha pesa. Kui see oleks kast, oleks nüüd üks, üks mõõt suurem,  ütleme kuskilt sedasi ligi vaksa jagu, siis võiks must  rästast siia sisse teha pesa. Samasuguse võimaluse annab ka selline kast puhtalt nüüd  selle küsimus, et kumb kast rohkem meeldib majaomanikule,  sest linnul iseenesest vahet ei ole, selle kastiga on üks,  üks tore lugu, et sellega on üks, üks hallkärbsenäpi  pesakond ehituse peal ära päästetud. Niimoodi ehitus jõudis sinnamaani, et see koht,  kuhu alertsea pesa teinud oli, oleks jäänud ehitusel ette  ja lahendusi oli see, et sai tõstetud munadega pesakasti sisse,  täpselt sama koha peale pandud, kus see algselt pesa oli  ja siis kui lind noh, õnneks võttis ka kohe omaks,  iga päev nihutasime kasti üks 20 sentimeetrit edasi,  nii et lind haudus rahulikult edasi. Iga kord, kui me kasti küll liigutasime,  ta oli vahepeal pesast ära, aga ta tuli kohe võttis pesa  uuesti omaks ja, ja selleks ajaks, kui pojad pesast välja läksid,  oli ka see ehituse see etapp ka juba lõppenud. Näiteks siin on üks selline sell nagu linavästrik ja,  ja tema tahab saada sellist, et oleks natukene sügavamal sees,  et kohe ligi ei pääseks keegi, ka seda ta oskab valida  ja mis selgub tasapisi, et tal on ka vaja sellist,  nii-öelda sellist. Kohta eeskoda tähendab ja tal on vaja terrassi,  kuhu ta saab siis maanduda ja vaadata, et kas kõik on  turvaline ja siis läheb alles kasti sisse,  et, et see on natukene nagu eripärasem, siis ehitusel. See on päris eripärane asi, ma vaatan, siin on nagu,  ma ei teagi, kuidas see õiget pidi on, aga siin on kaks  sellist pikka ja kitsast avavust. Tundub, et vist lindudest keegi ei tahagi minna. Jah. See on nüüd pesakast, mis on mõeldud selle aasta aasta  loomale ja nahkhiirtele. Et täpselt niimoodi ta sinna kas seina peale  või puutüve peale üles käib ja nahk, hiired saavad. Siit siis see on selline suvine ööbimiskoht. Kas pesakasti paigaldamiseks on mingi kindel  ja õige aeg ka? Noh, peaks kastid üleval olema enne kui pesitsus hakkab  ja see võiks jääda sinna veebruarikuusse. Aga ega ta pole hiljaks jäänud, ükstapuha  mis aasta ajal, et ta on järgmiseks aastaks valmis. Kuidas nüüd see pesakast siis õigesti paigaldada,  et linnud ta omaks võtavad? Noh, ta peaks olema sellise koha peal, kus tal on süüa  ja kus on territoorium sellega ära jagatud. Ja siin on noh, kõrval on niisugune noor männik,  kus kindlasti ei ole sellist puud, mille  siis pesaõõnsus ära mahuks ja, ja plaanin siia panna kasti ülesse. Kas see suund on ka nüüd tähtis, mis suunas peab  siis see avavus olema ja nii nii-öelda lõuna on kaares,  et ega ta ei ole nii, nii grammi pealt, et just täpselt  lõunas tähtis on see, et, et ta oleks parasjagu sedasi  varjutatud päikese käes, et kuivab ära, kui on märjaks  saanud pesa, on see ka seest kuivem siis  selle tõttu ja et ei oleks ilmtingimata keskpäeva sellise  ereda päikese käes. Kas oma liigse agarusega võib kuidagi linnuriiki tüli  ja segadust ka juurde tuua, näiteks kui tihedalt neid  pesakaste paigutada võib? No väikestel tihastel kärbsenäpil on, on see vajadus,  et poegadel toidu otsimiseks territoorium  ja ega nad sinna ikkagi väga kedagi teist juurde ei lase  ja sellepärast pakutakse välja, et kuskil sedasi 20 30  meetrit oleks vähemalt vahet, noh, ma olen. Proovinud sa edasi panna, et kuskilt ikkagi vähemalt 30  meetrit oleks pesakastide vahe siis leiavad kõik kastid. Juhul kui linde on, leiavad kasutust, kui neid on tihedamalt,  siis see, kes ennem on territooriumi hõivanud,  teist ligi lihtsalt ei lase. Ja kõige põhilisem küsimus, kas lindudel on üldse pesakaste vaja,  kas me peame seda tegema? No osadel liikidele kindlasti ja just näiteks sellises  noorel metsas tal ei olekski looduslikult pesaõõnsust,  selline puujämedus ei anna seda võimalustki. Ja noh, sellise metsaomanikuna Teha tarvitada ks mulle ebasoodsaid putukaid  ja noh, natukene ka siis oma meelerahu, et. Hommikune udu hakkab vaikselt hajuma ja mere ääres läheb  lahti vilgas tegevus. Tormiga kaldale ohutud värske adru, vajab inspekteerimist. Minu jaoks on suur üllatus, et nii väikesel territooriumil  korraga nõnda palju linnuliike näha võib. Tavaliselt on soopardid väga arglikud ja seepärast pole mul  õnnestunud neid veel nii lähedalt vaadelda. Pika musta saba ning puhas valge kaelusega isaslind näeb  väga elegantne välja. Minu arvates on tegu kõige ilusama pardiliigiga. Soopardil on üks natuke suurem vend lutsnokkpart. Ta on nime saanudki oma noka järgi. Kehaga võrreldes tundub nokk napakalt suur,  kuid tegelikult on see oluline töövahend. Noka aga sorteeritakse väga efektiivselt muusodi seest välja  pisikesed veemolluskid. Rannajoonel siblib ka mitmeid kahlajaid. Tumetildrid, mudatildrid, heletildrid ja punajalgtildrid. Vahel osutub ogalik liiga suureks. Hinga allaneelamisega tekib teatavaid raskusi. Kuid ega siis leitud kala niisama teistele saa anda. Maksu, mis maksab, aga kala tuleb ära süüa. Mõnikord läheb selleks minut teinekord ligi veerand tundi. Ühtäkki ilmub pidusöögile kutsumata külaline noor merikotkas. Noorukil oli õnnestunud kätte saada koger. Sinna, kus on, tuleb juurde. Poolsaare kuningas. 25 aastane merikotkas ei lasknud noorukil oma einet lõpetada  ning tuli oma osa nõudma. Pärast pisikest tagaajamist lasi pisipõnn jalga  ning vana papi sai kalale järele tulla. Nüüd näitasid ennast ka ristpardid. Võrreldes teiste partidega on ristpardid märksa suuremad. Isasel on nokal kühm, aga ema seal ei ole. Kevadrändel on lindudel palju muudki teha,  kui toituda. Nimelt ootab ees pesitsusperiood. Samal ajal, kui emane sööb, jälgib isane ristpart  ümbritsevat keskkonda ning liigikaaslasi,  et jumala eest keegi tema kaasat üle ei lööks. Mida tund edasi, seda kõrgemale tõusis päike  ning igavamaks läks valgus. Ka varajane ärkamine hakkas vaikselt tunda andma. Silmad ei tahtnud enam lahti püsida, keerasin magama. Kui üles tõusin ja varjast lahkusin, oli plats puhas. Kõik oli olnud justkui unenäos.
