Juba toimunud rohkete metsa- ja maastikupõlengute tõttu kuulutas päästeamet sel aastal varakult välja ka tuleohtliku aja Eestis tavapäratult märtsikuu lõpus. Sellele vaatamata tuleb päästjatel endiselt rinda pista suuremate ja väiksemate põlengutega nii metsas kui ka maastikul, räägib päästeameti vastutav korrapidaja Janar Kärner. Enamik juhtudel on tegelikult olnudki ikkagi õnneks selliste väiksemate põlengutega tegelemist, kus siis kas mõni lõke ootamatult käest ära läinud või muude nõuete mittetäitmise tõttu on, siis tuli saanud lahti sinna kulunud peale, aga tegelikult on olnud ka suuremaid juba rektaritesse minevaid põlenguid kahjuks ka esimesel aprillil. Üks inimene hukkus kulutulekahju tõttu. Suurematest tragöödiat test, mis kulupõlengutega kaasneda võivad, neid on ehk siiani aidanud ära hoida päästeameti lõkke patrull. Sel aastal on tehtud üle 300 reidi erinevates Eestimaapiirkondades. Patrullide käigus on avastatud nii tuleohutusnõuetest täitmist kui ka järelvalveta lõkkeid. Kui tõesti on näha selliseid suuri rikkumisi, siis järelikult on kulupõletamise eest võimalik ka päästeamet küll või siis keskkonnainspektsioonile niiviisi trahvida. Suuresti sõltuvad, et sellest, et kui suure rikkumisega tegemist on tahtliku teoga on tegemist õnnetusjuhtumiga kõiki neid asju alati seal kohapeal kaalutakse, aga kulupõletamisest näiteks siis maksimaalne, mida teha on võimalik, on 200 trahviühikut. Selleks aga, et punane kukk külla ei tuleks või ametnikud trahvikviitungeid välja kirjutada ei saaks, palub kärneri inimestel võimalusele tuld mitte teha. Kui teisiti aga ei saa, siis kinni tuleks pidada tuleohutusnõuetest. Tuleb jälgida, siis ei tule suunda, tuleb jälgida hoonete kaugust, et tulekustutusvahendid oleksid käepärast ja mis kõige tähtsam, et tulid, peab olema tehtud selleks ettenähtud kohta, suvalisse kohta ei tohi lõket teha. Loomulikult igasugust prahti põletada ei, ei tohi ja kulupõletamine täiesti keelatud meil aastaringselt.
