Kui varem kõikus CO2 tonni hind 25 euro kandis, siis täna maksab see 18 ja mõni aeg tagasi oli hinnaks isegi 14 eurot tonni. Heitmekvoodi madal hind peaks andma võimaluse Narva elektrijaamadele, sest kogu eelmise aasta oli põlevkivielektri tootmine CO2 kõrge hinna tõttu raskendatud. Kuid võta näpust, selgitab Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Kui ta maksab umbes 18 eurot tonn ja elektri hind on samuti kuskil 17 18 eurot megavatt-tund, siis selliste hindadega põlevkivielektrile on suhteliselt keeruline, neil on töö eest praegu üks põlevkivienergialokk, aga samal ajal on õues tuuline, siis tuulikud töötavad peaaegu maksimumvõimsusel. Elektrimadalat hinda toidab eelkõige hüdroenergeetika, sest vett on praegu palju, jätkab Raine Pajo. Seda on terve see aasta olnud palju, me oleme näinud öösel isegi viie eurost hinda ja kindlasti on mõjutanud kriisi ajal väiksem tarbimine. Peamine suur mõjutaja kindlasti Hüdroloogia täis. Põlevkivi elektrit on selle aasta alguses toodetud kuni neli korda vähem kui eelmise aasta esimese kolme kuu jooksul. Millal aga võiks põlevkivielektri järele taas nõudlus tekkida? Raine Pajo. Aprillikuuprognoos seal midagi väga palju paremat ei näita, aga edaspidi võib-olla küll, lootus siin aasta teises pooles, kui majandus taastub, hüdroloogia seis nii-öelda tootja poolt vaadates läheb paremaks ja ka osa tuumajaamad lähevad remonti, sel ajal on pakkumist turul vähem, siis on küll lootust, et võime ikkagi põlevkiviplokke rohkem kasutada. Riigile tähendab märgatavalt langenud CO2 kvoodi hind kasutamata saastekvootide müügist laekuva tulu kahanemist. Riigikogule üle antud lisaeelarve järgi väheneb kvoodimüügitulu umbes 60 miljoni euro võrra. Sellest 30 miljoni võrra vähenevad kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks suunatavad vahendid, räägib keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Ketlin teks. Täna on väga keeruline öelda, millises ulatuses mingi meede, kas saab mõjutatud ja kui saab, siis kui palju saab ta mõjutatud. Tegemist on tuluprognoosiga ja kõik prognoosida saavad täpsema hinnangu siis, kui need tulud on laekunud. Ehk kui me räägime 2020 aasta prognoosist, siis lõplik tõde, kas see prognoos läks, täidab 31, detsember 2020. Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on saastekvoodi hinnalanguse põhjuseks kriisiaja väiksem tarbimine ja sellega kaasnev saastekvootide ülepakkumine Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.
