Teri tserulased, muidu saarlased maole timmi Ellenegmaanadetele Sõrvemaa viimastest sündmustest Piregi tähendust, üks suurema on uudis see nüüd Andresepäeval sai Torgu kuningriik päris oma ametlikku hümni. Andresepäeval oli ka Kirill esimese kroonimise 27. aastapäev ning sellel tähtsal päeval siis kuulutati ametlik hümni välja. Aluseks oli Sõrve oma lauliku Tehu Õie laul ooservema Peeter Vähi tegi sellele orkestriseade ning orkestreerimiseks tehti korjandus, väga paljud inimesed annetasid sinna raa ning sellega nüüd see haiget, see orkestriseade tehtud ning ümne ära salvestatud. Sellel samal ajal kui Torgu omad siis oma kroonimise pidu pidasid ning 10 tegid sellel samal ajal siis tammeaugu Marii käis Peterburis. Räägi mari, mis asja sa käisid seal nad eriti haruldased ning muidu saarlased maa poolt ka. No mis ma seal Peterburis käisin, mee käisime seal muuseumis. Meitel on Saaremaal Saukene käside seltsingud KadakMari ning seal on üks kõva eestvedaja Mareli Rannap ning tema korraldas näitele säuxe uhke uurimisreisi Peterburi kus asub Venemaa etnograafiamuuseum, nii et see on siis auke muuseum, kus siis on ülemente suure kodumaa kunagise koduma, siis muidugimõista, igatsugu rahvaste vanu riideid ning tööriistasid ning igast asju kogu korjatud ning muude asjade seas on terve suur hulk Saaremaa rahvariideid, ka nägid sa neid ka, nägime küll, et materjali proopuskoline pos ning saimegi marssida uksesse tuba, kus liigid, suured allid, raudkapid ning nende suurte hallide raudkappides ühes oli hirmulisti Baylor, rahvariided ning ühesuguse kapi peal estonia kirutud ning vot selle Estonia kapi sees, Olikide osad olid siis sarveriided. No seal oli see uks tas nagu Ta oli sukkasid, oli Antsi külasukad olid ning tagas harulast sukk, kaval seis, olime interni ees, Sõrve vöö bailasid, kui taga sõrulaste Ööbailasid ning suka bailased oli, oli ammussi neid toredaid Dirki Sännaga hammustri taga, sõrulaste omad. Ning üks meeste vest oli ka kena, punase kiri täplik ning yks põnevamad asjad moes. Tarite Kahe kahedased, ühed olid tagasi oluliste Kendad ning teised kangest põnevad olid ees sõrulaste käised. Need on siis, mis tavaliselt rahvariide pluuseks nimetatakse siukesed, laiad valgete varrukatega ning kõrgete püstkraega ning siuksed kaksiknööbid või vahedega nööbid, nagu siin üteldakse nendega kurguvaltki ennenic sihukesed hästi laiade käistega sead ning seal on siis pillutatud tikandid käiste ümber ning kaela krae peal ning siis õlalappide ära niuksed, pilu, tikandid. Aga nyyd me saime näha, mida ta otse enneolematut asja. Et seal muuseumis olid otse viied, siuksed käised ning kahed olidki sellised, nagu meie seda teadsime. Aga kolm kolmed käised olid hoopis teistmoodi, no nendel oli mitu Umbest valget tikandit, vaid seal oligi piss tumesinist või tumepruuni siiditikandite eel. Nõnda et nii on nüüd hoopis teistmoodi, kui me elu ajada oleme siin. No ütle nüüd edevust, aga miks sa nendest kinnastest räägid, mis me kindlad, sest nii teistmoodi on? Noh, nendega on sihuke asi, et neid on neid Eestimaa muuseumides hästi vähe alles, aga mõne foto peal on näha küll, et on jah, mingid kindad käes inimestel ning aga uksed on siis umbes Inservis hoolitsejad, abtime, et aga siis on mingit peenemat sõrmkindad. Fotode peal on näha, et on ühevärvilise käeosa ning siis randme ümber sihuke kiri. Aga vaadanid muuseumis olid kolmed-sugused olemas ning me saime, vaata, mismoodi need randmekirjad tehtud olid. Kas sa mõistaksid neid järge ka teha? No ühed olid heegeldut, no need mõistaks küll teha, aga ühed olid tehtud see ukse, kui ka, et mees mõista mitmetel, kuidas nii tehtud on, need, seda me hakkame alles uurima käisid, said tarkuse Käde. Mis sa selle tarkusega pihlakad? No meistril tuleb siin ületuleva esmasse, teeme siin Antsi külase pisise loengu sellel teemal ning tuleb jaanuari alguses ka Kuressaares Saaremaa rahvarallil rõivanõuandekojas kindlasti üks niisugune ettekandepäev, aga siis varsti on ikka loota, et midagi näeb ning ning saab ehk isegi järge tehagi. Hääletu kui kellelgi tal kange huvi on, siis võtke Metiga siin ühendust Olga, siis Mareli Rannapi ka Saaremaa rahvariidenõu anda koja kaudu või siis muuga Sõrvemaa pärimuse seltsi kaudu. Et kindlasti kenasti jagama oma teadmisi kõigiga, kellel huvi on. Ekspeditsioonil peab ikka vahel käima jah, nagu oma kultuuri koju tagasi tooma. Aga see taastule puudused tulevad siis siit, sedakorda Sõrve maalt. Sõrvemaa uudise tegid seltsis Timmelle tõmmeuga, olgu mari, saate lõikes kogudameni, tymargus keraateristajatele aasta lõpuks.
