Perik Sõrulased ning muidu saarlased maale Tamme augu Liisi mäekülaanniks kena pesine küla servez ysna mereääre pääl ning mäepea külas on ette müdu pesist mägego. Sedasi nimigi tähendab mäe Peelne küla. Selle korra sai tammeaugu mari kogu mäeküla külavanemavahendi annikaga. Eriti haruldased, muidu saarlased maale Tammeugu mari. Selle korra ma olen ühe ühe Annika. Kes ei saanud, kelle laps oled, on ikka. Tere, mina olen. Ma olen Ardi Annika, nüüd jah, meid nüüd. Aga vanasti selle koha nimi oli vahendi jaga vahendi Annika olen ma ikka vanainimeste suust, mina olen toodud Sõrve eksporditud, minu elukaaslane on Sõrulane mõlema vanaema poolt. Ja tema üks 15 aastat tagasi tegi ettepaneku, et me läheksime elama tema vanaisa majja. Paar korda käisime ikka vaatamas ka seda ja aga meil ei olnud siis lihtsalt võimalik sinna kolida. Ostsime juba aalse omale maja, kui ikkagi Tarmo kripeldased, vanaisa oli talle selle pärandanud ning läksime ikka üks sügise uuesti. Et siis otsus vastu võtta, et mis me nüüd teeme, kas me hakkame seda ostetud maja remontima või tuleme Sõrve? Tarmo viis mu siis mere äärde, kõigepealt neid, minu süda oli selleks hetkeks Sõrve poole. Kujutasin juba ette, kuidas mul on üleval külas maja, mis on korda tehtud ning ahjus on tuli. Ja kui ma tahan mere äärde minna, siis mul on kena lähedal minna ning koju tagasi tulla ning ütlesin armule, okei. No kevadel oli pilt selline. Panime autole järelkäru taha, tõstsime oma plastmassi õuetoolid ning õuelauad ning mööblit taha kärusse koos koerakuudiga ning panime Sõrve ajama. Mis te teete seal mööda küljes, mis me teeme seal? Tead, kui ma sinna Mäebe külla 15 aastat tagasi läksin, siis oli see sihuke vaikne vanainimeste küla siis oli käik, olid uppunud sirelid ja paar maja otsa ainult paistis maantee peale. Aga kui sa täna sinna tuleb, siis kõik õued on sirelatest puhtaks löödud ning majasid kõpitsetakse, nad on nii ilusaks läinud, õued on ilusad niidetud ja Meil on ka ühisosa külas. Me käime koos mäe rannas, meil on hakanud mehed käima merel, paatidega, kalal, siis nad hakkasid õitsema, seda paadisadamat seal üks, 10 aastat tagasi. Ja siis me hakkasime tegema piknikukohta varjualust paadikuuri. Eelmise aasta sügisel avati mäe rannas vabatahtlikku merepäästet punkt. Meil on seal vahendid päästevahendid olemas ning, ja me oleme ka abis käinud. Meestel on jäänud mootor merel seisma ning on juba abi tarvis olnud. Seal mehed aga suuremaks tahavad ajada, nendel on suured unistused, tahavad nüüd suitsusauna saada, tulevikus merel saunas käima. Nad tahavad nii kangesti seltsis olla, et ehk siis pääseb vahest kodust ära ka kuidas titel selmäega külas noorte inimeste loodud noorte inimestega, nii et meite pere oli tükk aega, kõik see nooremad meedial pisike pesamuna, kes käib Salmel teises klassis. Aga nüüd on hakanud ka teised noored, kellel on seal esivanemad olnud hakanud sealt tööle ning lapsi kooli vedama. Ning Me koopereerume ning vahest lähevad nad ka oma kulu ning kirjadega. Aga seda on kena näha, et nad on hakanud säält käima ja mis on üks saladus on see, et teised maale elama tuleks, peab keegi ees olema ja sinna mäe peale on hakanud tulema palju suve Sõrulasi Meil on täitsa defitsiitsed, need ütleme kohad, mis oleks vabad inimesed tahavad osta, pole praegu. No vot, niukesed asjani otse. Rõõm kuulda sihukest uudist, et näe, külas asjad nii ergud on. Nõnda et aitäh, Annik enamad teilegi ütlevad sõrulastest. Sookesed lutinguudisse Tulad meite pire lumiselt servemad sõrulaste uudistesse tegid seltsis tammeaugu liisi ning mari saateleiksid kogu jaagu tooma Merle ning tammeniidi Margus. Kenad teristeitele.
