Looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Tere, jätkuvad hommikud, õige pea on jätkuhommiku aeg, siia tuleb Erik Morna, kuid enne veel on kutse looduselt, see on looduselaine ning Me räägime soology Lennart lennukiga deroomid, tere hommikust, Lennart. Tere hommikust, Lennart, aga nahkhiired siis nagu sai meil siin eelnevalt kokku lepitud ja, ja teema läheb kenasti kokku ka tänase olukorraga. Jah räägime siis sellest, et viimasel ajal on, on levinud selline väide, see praegune viirus, mis meie seas siin kõvasti levib, on tulnud nahkhiirtele, et aga see väide kahjuks on vale või õnneks et hetkel ikkagi ei ole täpselt teada, kust või kellelt see viirus on tulnud. Ja, ja see noh, ma usun, et see, selline segadus on tekkinud siin sellest, et nahkhiirtelt on leitud koroonaviirused, mis on sarnased selle praegusega. Et näiteks üks viirus oli isegi kuus protsenti sarnane. Aga kui seda viirust nagu lähemalt vaadati, siis seal see piirkond, mis näitab, kui hästi ta inimesele nakkub oli täiesti teistsugune, nii et seda viirust kiirelt ei saanud inimesele tulla. Tulnud nahkhiirtelt see aga kuidas meil on see olukord siis välja kujunenud, kas inimesed on hakanud maid nahkhiiri nahkhiiri küttima või tapma seetõttu, et kardetakse midagi? Noh, tegelikult Hiinas on küll niisugune olukord tekkinud õnneks ikkagi Eesti inimesed on sellised pragmaatilised ja rahulikumad, et need saavad aru. Muidugi Hiinas on, on, on ka võib-olla selles mõttes teineteistsugune olukord, et tõesti noh, seal on rohkem neid nahkhiiri ja erilisemaid ja teistsuguseid. Aga ega need nüüd niivõrd juht, kes seal inimestega koos elavad, et nendelt ei ole nagu ohtu inimesel saada siiamaani vähemalt nii palju, kui on uuritud, siis ei saa need inimkaaslejad, nahkhiired, kes rajadesse ennast tahavad panna nii-öelda kolooniaid teha, et nendelt eriti selliseid viiruseid saada ei ole vaja. Ei ole vaja karta. Et eriti Eestis Aga kust see on tulnud sisse, et see nahkhiirte paanika ja konkreetselt seos selle viirusega ja miks me sellest räägime nii palju justkui? Nahkhiired on selles mõttes hästi niuksed põhjalikud uurimisütleme siis nagu mudelorganismid viiruste puhul et kunagi, kui hakkas koroona epideemia siin, mitte nüüd see praegune, vaid vist oli mersoni äkki esimene neist võis arvestada, ei mäleta kumb. Igatahes, kui see hakkas pihta, et siis siis said ka tähelepanu nahkhiired, kuna sealt seekord tõesti ta oli nii-öelda originaalis nahkhiirelt tulnud ja ja hakati uurima neid ja nüüd ongi nagu välja kujunenud ju teadlased ja laborid ja niisugune kindel teadvus, suund, mis uuribki just nahkhiirte puhul neid viiruseid ja, ja samamoodi tegelikult on uuritud ka näiteks soomusloomasid on päris palju uuritud. Aga siiski noh, kui üks teadus, mis võttis kokku, olin aastaks 2015 ilmunud artiklid, mis kõik on siis nii-öelda loomade viirustest avaldatud siis nende põhjal vaadata, et nahkhiirtel ei ole, ei saa väita, et nahkhiirtel oleksid nagu rohkem neid viiruseid kui mõnel teisel metsloomal. Nii et noh, iga metslooma puhul kehtib tegelikult ikkagi seesama lihtne reegel, et ei tasu teda torkida, kui, kui just väga suurt vajadust ei ole. Tuleme korraks soomuslooma juurde tagasi, et kas see seos on kuskilt nüüd ikkagi kinnitust saanud, käib ta ikkagi niimoodi, et ei tea veel täpselt nagu nahkhiirte puhulgi. Soomes Soome oli niisugune lugu, et vahepeal väideti jah, et leiti need 99 protsenti sarnane genoom ja seeri segadus tegelikult sellelt samalt teadvus laborilt ja nende siis enda kommunikatsiooniinimesed said valesti aru. Et tegelikult see 99 protsenti viitas hoopis selle soomusloomalt leitu viirusega siis sellele piirkonnale, mis näitab, kui hästi ta võib nakkuda inimesele, et see oli tõesti väga sarnane. Aga kogu viirus ise oli tegelikult ikkagi seal 91 92 protsendi juures. Niisiis seda, kus see viirus tuli, me ei tea üldse, et soomusloomateooria on täiesti Umblu. Tähendab noh, me võime kahtlustada jah, siin ikkagi kõige lähib lähedamisi neid viiruseid, mis me oleme leidnud nahkhiired ja soomusloomad võime kahtlustada neid, aga me ei saa tõesti praegu kindlalt väita, et see nüüd just nahkhiirelt sadamalt tulnud on ja see võib olla ka tõesti keegi kolmas loom, keda me lihtsalt ei ole uurinud, et kelle kohta meil info puudub. No täna me kuulsime Margus Kamlat kaudu, et üks tiiger oli saanud talitajalt koroonaviiruse Kaslased jah, tundub, et on sellele viirusele vastuvõtt, kõik arvavad, et isegi kodukasside puhul tehti üks uurimus. See oli küll selline hästi Pealtvaatlik, et seal oli minu teada viis kassi, keda siis nakati. Kusjuures need katsed ise nagu haigeks jäänud ega midagi, aga, aga Sander justkui kandsid. Teine asi on jällegi see, et kast nagu edasi seda viirust väga hästi ei andnud, et see, mis sealt nii-öelda inimene, kui ta aevastab ja on nii-öelda kov positiivne, siis ikkagi kopp teisele inimesele üsna hästi, aga kui nüüd kast näiteks aevastab siis viirus, mis sealt tuleb, ei ole enam võimeline väga edasi elama, et sealt organismist nii-öelda väljadest juba on niisugune küllaltki nõrk. Nii et jah, kaslaste, see aasta võib levida, aga nad ei ole siiski meile ohtlikud, et ei tasu, ei tasu paanitseda, et minu kodu, kas on kuidagi ohtlik. Kõneles Lennart lennuk, see oli looduselainele looduselainel.
