Kaigutama kaigutama ehk valjusti kõlada, kaikuda laskma. Seda sõna olen kuulnud pigem luulekeeles kasutatavat, nagu on seda teinud Hando Runnel. Käisin häälta harjutamas Kalju rünkal kaigutamas. Samuti kasutatakse luulekeeles sõnakaik ehk kaikumine, kaikuv hääl. Näiteks Betti Alver on Puškini tõlkinud nii suuhing, see paik, kus vastu kajab loodusjõu, ükskõik mis koik.
