Rohesäuts. U. Kui neil päevil tudusoosse või Lahemaa rahvuspargis laukasoosse sattuda võid kohata lisaks maalilisele sügisele võiteedrele hoopistükkis just nimelt koppa, kes rassib seal kraave kinni ajada ja neisse paise teha. Võib mõelda, et inimene on üks imelik loom. Kunagi on näinud vaeva ja kaevanud kraave. Mõnekümne aasta pärast aga näeb veel rohkem vaeva, et need kraavid kinni ajada. Siis edasi. Soid hakati hoogsalt kraavitama maaparanduse sildi all möödunud sajandi keskpaigast. Kõikjal kaugeltki ei jõuaks soo hävimise protsessi enam tagasi pöörata ning poleks ega looduskaitseliselt kuigi suure väärtusega. Ent udu, sooja laukasoo on näited soodest, mis on kõrge väärtusega looduskaitse all ja võrdlemisi heas seisus. Kraavidega on rikutud nende servaalasid. Kui siin kraavid läbimõeldult paisutada või sulgeda, saab hakata veere siin taastuma. See omakorda loob eelduse taastumiseks turbasamblakattele ja taimedele loomadele. Esimesi märgaladele iseloomulike loomi ja linde võib kohata kohe pärast üleujutuse ja avatud maastiku tekkimist. Näiteks pardid, sookured ja pikajalgsed kurvitselised. Teised liigid peavad ootama kuni sootaimestik välja on kujunenud nende hulgas liblikas Vilbja aasa, silmik, valge lauk, rabakiil, kollade Leikil, rabalepatriinu ja soosüsijooksik. Lindudest liituvad taimestiku ja turbasammalde arenedes mõned kaklejad ja Soogi juur. Hiljem põldlõoke kadakatäks. Võib-olla kujuneb soodsas kohas välja uus tedremängki ja siis tuleb oma osa nõutama kaljukotkas. Soo on taastäiele elule ärganud. Rohesäutsus Tarmo Tüür U U.
