Üksildus on subjektiivselt kogetud teiste ega rahuldust pakkuvate suhete puudumine. Väidetavalt on tänapäeval üksildus võtmas epideemilise mõõtmeid. Kuna üha laiemalt leviv üksildus kujutab endast ulatuslikku terviseriski siis kas tulevikus võiksid üksildust leevendada robotid? Üksildus on sotsiaalne valu ehk teistest isoleeritud olemise emotsionaalne väljendus. Krooniline üksildus suurendab dementsuse riski. Kui üksilduse üha ulatuslikumalt levikut kuulutavad uuringud paika peavad, siis on tegemist tõsise terviseriskiga. Kasvava üksilduse põhjustena on välja toodud nii individualismi kui ka sotsiaalmeediat. Võimalike lahenduste seast on siinkohal vast huvitavaim aga idee, et tulevikus võiksid meie üksildust leevendada sotsiaalsed robotid. Sotsiaalne robot Ta on autonoomne robot, mille peamiseks eesmärgiks on inimestega suhtlemine mingisuguse sotsiaalse rolli piires ja sellega seotud reeglite kohaselt. Üheks tuntumaks hiljutiseks näiteks võiks olla 2018. aastal turule tulnud Sony neljanda põlvkonna robotkoera Aibo. Tegemist on õppimise suhtlemisvõimelise robotiga, mida omanik saab enda äranägemise järgi välja õpetada. Sotsiaalseid roboteid on loodud ja kasutatud ka teraapilist eesmärkidel. Näiteks robothüljes paro töötati välja dementsete patsientide rahustamiseks, kuid seda on kasutatud ka erivajadustega laste raviotstarbelise mängukaaslasena. Alates 1970.-test aastatest on välja töötatud ka ridamisi Androida ehk inimeselaadseid sotsiaalseid roboteid. Üheks varasemaks näiteks oli kõndiv ja esemeid ühest kohast teise viiv Vabot üks. Märkimisväärne samm inimeselaadsete droidide suunas astuti uue aastatuhande alguses, kui ülikool koostöös cocaro kompaningaria kõnelevaid hingavaidentroida. Hetkel on ülemaailmselt kõige tuntum android tõenäolisest Sophia sotsiaalne robot, millel on enda väljendamiseks üle 50 näoilme, mis suudab inimestega lihtsaid vestlusi pidada ning millest sai 2000 seitsmeteistkümnendal aastal maailma esimene kodakondsuse saanud robot. Ühte võimalikku sotsiaalsete robotite kasutamisega seotud tulevikutrendi. Arenenud maades võime hetkel näha vananeva elanikkonnaga Jaapanis, kus neid kasutatakse üha enam vanurite hooldamiseks. Lisaks erivajadustega laste ja vanurite aitamisele on juba aastaid spekuleeritud selle üle, et tulevikus hakkavad inimese sarnased või neist sisuliselt eristamatud androidid leevendama elukaaslaseta. Enne inimeste romantilise armastuse objektiks saamist, Radon droidide puhul aga lahendada mitmeid tehnilisi väljakutseid. Näiteks peaksid neil olema inimese sarnased kehalised omadused, liikumine, hääl, välimus ja nii edasi, selleks, et olla inimestele atraktiivsed ja ületada õõva org ehk ebatäiuslikult inimesesarnase roboti poolt tekitatud võõristus. Samuti peaks android mõistma loomulikku keelt, et seda inimestega suhtlemisel kasutada. Veel üheks oluliseks verstapostiks on õppimisvõime uutes olukordades toime tulemiseks inimeste tundmaõppimiseks ja nende muutuvate soovidega kohanemiseks. Emotsionaalne intelligentsus inimeste emotsioonide mõistmiseks ja nendega suhtlemiseks näib sisuliselt möödapääsmatu. Nii maksan vajalik sotsiaalne intelligentsus, et erinevates kontekstides ja rollides inimestel ootustele raskelt käituda. Lisaks nende ja teiste tehnoloogiliste väljakutsete lahendamisele eeldakson droidide armastamise normaliseerimine ka ühiskondlike hoiakute ja väärtuste muutumist. Kui selliste droidide loomine peaks kunagi võimalikuks saama, seisund nende laialdane levik endaga kaasa tuua ulatuslikke ühiskondlikke muutusi. Ühelt poolt võib see kahandada üksildust erinevates vanusegruppides nii meeste kui ka naiste seas luua uusi teraapiavõimalusi ning lahendada prostitutsiooniga seotud probleeme, asendades selle justkui ohvriteta alternatiiviga. Teisalt võib kõik see kaasa tuua senisest veelgi suurema naiste objektistamise ja nende kehade kaubastamise, kinnistada seksuaalset vägivalda, soosivaid hoiakuid ning kahjulikke soostereotüüpe. Samuti ei ole selge, kas inimese ja androidi vaheline armastus saab olla sarnane inimestevahelisele armastusele. Isegi kui inimesed on võimelised android ligimestele sarnaselt armastama, siis ei pruugi see üksildust täielikult leevendada. Kui möödub üksildus, võib meid lühiajaliselt tabada igal pool ja krooniline üksildus võib kesta pikki aastaid siis metafüüsiline üksildus tekib äratundmisest, et teiste olendite kogemused, tunded ja mõtted jäävad meile lõpuni ligipääsmatuks ning tundmatuks sest meil on vahetu juurdepääs ainult iseenda teadvusele. Kuna selline olukord näib olevat osa inimeseks olemisest, siis tõenäoliselt ei leevendaks seda ka kõige andunum android, sest ka tema hingeelu, kui tal midagi sellist peaks olema. Tulevikku vaatav Oliver.
