Nädalaks looduselainel looduselainel valmib koostöös sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusega. Meil on külas nüüd Sanderolo, kes siia sisse tulles ütles, et jah, te rääkisite just Lõuna-Aafrikaga. Me nüüd hakkame tegema juttu Lõuna-Ameerikast, mis on siis seotud omavahel nii selle poolest, et mõlemas on nagu lõuna sees, aga teisalt pistan need mandrid ka olnud kunagi, eks ole, üheskoos selle pange nimelise hiidmandri ajastule. Jah, olid koos ja siis nende lahkumineku tagajärjel tekkis Atlandi ookean. Nii oli meie tänane looduselainel. Ja tegelikult tahtsingi rääkida Lõuna-Ameerika loodusest, täpsemalt, mida on teinud kokaiinitööstus. Täpsemalt, kui täpsemaks minna siis veel, mida on teinud Pablo Escobar. Ma arvan, et kõik kuulajad peaksid teadma, kes oli Pablo suurim kokaiiniking, pin maailmas mingi hetk, aga tal oli tohutu kirg eksootiliste loomade vastu ehk seal oma Kolumbias elades ta smugeldas sisse enda eksootilise loomaaeda tohutu arvu erinevaid loomi. Praeguseks need loomad siis peale Escobari langemist on annetatud erinevatesse loomaaedadesse üle üle nii-öelda terve Lõuna-Ameerika. Aga jõe hobudega on mingi teema. Asso niiet jõehobud on siis justkui Kolumbia kährikkoera siberi karuputk. Põhimõtteliselt küll, et need on piisavalt suured loomad, poolteist tonni umbes ja need on hakanud vabalt elama, nad on sellest trancheost põgenenud ja on ohjeldamatult paljunema hakanud. Kuna tegu on võõrliigiga ja me teame, kuidas võõrliigid looduses käituvad, eksivad. Tungivad aladele, kus elavad kohalikud liigid, siis, siis on nendega püütud aktiivselt tegelema hakata üheks. Neid on püütud küttida, aga avalikkuse nii-öelda äge vastuseis lõpetas selle küttimise. Siis prooviti neid hakata steriliseerima, aga kujutage ette, kuidas, kuidas püüda pooleteisttonniseid mitte väga sõbralikke elukaid kes on võimelised põhimõtteliselt inimesega pooleks hammustama, et ühesõnaga, siis siis on neil jäätud hetkel seal vaikselt omasoodu toimetada. Aga teadlaskond on nüüd praegu kahe vahel. Osad ütlevad, et need loomad on ohuks kohalikule ökosüsteemile, teised ütlevad, et nad tegelikult need jõehobud täidavad nishi või seda, seda tühja kohta, mis on jäänud umbes 10000 aasta tagusest ajast kui, kui tegelikult Lõuna-Ameerikas seilasid ka ringi sihuke umbes jõehobu too loomad, nad olid küll tegelikult rohkem koprasugulased kapibara derivaadid ja sinnakanti nagu hiid. Brad taksotont oli üks hästi tuntud loom ja kaalus umbes poolteist tonni ning nagu jõehobud, Ta toitus maa peal toimadest ja siis käis vees seal kakades, tõi vette nii-öelda siis toitaineid, ehk tegelikult täitis väga suurt nishi, seal siis selles ökosüsteemis. 10000 aastat tagasi nad surid välja, paljud ütlevad, et see oli noh, 10000 aastat tagasi, umbes meil oli jääaeg, arvatakse, et jää tõttu nad surid välja. Aga üks osa teadlasi arvab ka tegelikult seda, et umbes 15000 aastat tagasi 20 15000 aastat tagasi jõudsid inimesed Lõuna-Ameerikasse, et suure tõenäosusega võisid hoopis inimesed, kõik need suured loomad välja küttida. Ehk tegelikult nüüd ongi olukord selline, et me püüame täita seda, seda auku, mille me kunagi 20 10000 aastat tagasi ise ise lõime ja siis tegelikult jõehobude poolt veel üks, üks hea argument, et mis üks üks spetsialist ütles, et kuna Aafrikas, kus peamiselt praegu jõehobud elavad, on nad juba ohustatud liik ja nad paljud on juba väljasuremise äärel siis tegelikult jõe hobudele plaan B loomine Lõuna-Ameerikas on liigi säilimise koha pealt ka päris päris kavandatud. Pablo Escobar oli visionäär. Kahtlen, et kindlasti oli ta mingitel aladel visionäär, aga ta ei tõenäoliselt visionäärinud seda, et võiks Lõuna-Ameerikas taaselustada mingite mega teatava megafauna. Jõehobude ohtlikkus on tegelikult päris tõsine asi Aafrikas ka ma olen kuuld, et nemad on üks enim inimsurmasid põhjustavaid loomaliike. Nad on väga agressiivsed ja, ja see poolteist tonni jõehobuse mass on meil ka läbi käinud. Siit aga võib-olla on jah, üllatav see, et jõehobud on nii suured loomad. Toituvad ainult taimedest, kuidas, kuidas nad suudavad taimedest nii palju energiat ammut ammendada, et siis nii suureks kasvada ja seda keha pärast nagu käimas hoida. No see on täpselt nagu elevantsidega, nad on veel suuremad, et nad lihtsalt söövad hästi palju ja tegelikult jõehobusid peetaksegi geoinsenerid, eks natukene, et nende nii-öelda ökosüsteemi inseneride, eks, et nad, nad on nii suured, et nad teevad igasuguseid kanaleid, mis, mis on elupaikadeks tulevastele teistele, väikestele loomadele, et nad on tegelikult päris vinged ägedad loomad ja teatavasti on nad lähimad sugulased vaaladele. Kõneles geoloog Sander. Oo, see oli looduselainel. Kruvidega raadio kaks.
