Teadust kõigile füüsikutel tuleb teateid, et nad on tõenäoliselt avastanud ammu otsitud eriskummalise osakese majorana fermi, Ani, millest võib olla suurt kasu kvantarvutite töökindluse tõstmisel. Selliseid teateid on tulnud viimasel ajal mitu, aga täna on meil ajendiks neil päevil Massachusettsi tehnikainstituudis tehtud uurimiste. Andi Hektor annab selgitust, miks majorana fermi all see kaheosaline kvaasiosake iseenda antiosake tähelepanu väärib. Kui majorana fermi olemasolu on kahtlustatud üle 80 aasta, siis veelgi kauem on teada olnud, et inimkonda tabavad aeg-ajalt suured haiguspuhangud ehk pandeemiat. Kuuleme täna, kuidas kujutasid asjatundjad tulevast võimalikku viiruspuhangut ette siis, kui praegust puhangut veel ei olnud. Labori ja keskööprogrammi arhiivis on alles viroloogide Andres Meritsa ja Irja Lutsari ning päästeametniku Priit Laose mõtteavaldused aastaist 2005 2008 ja 2019. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Füüsikud on jälle teinud ühe suure avastuse aga kuna kõrval seisvad isikud ei saa tihtipeale füüsikute suurtest avastustest niisama lihtsalt aru ilma spetsialisti seletuseta, siis olen täna laborisaatesse kutsunud osakeste füüsiku Andi Hektor keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist ja avastus isenesest seisneb selles, et leitud on majorana fermi anud suure tõenäosusega üles. Mis asisem majorana fermi on, mispärast teda vaja läheb sellest kõigest tondi hektariga rääkima hakkangi? No enne veel, kui me jõuame tema ka võimalike rakenduste juurde, mis, nagu on kuulda, võiksid näiteks meile paremaid kvantarvuteid anda ja selle juurde, kuidas ta täpselt avastati, siis võib-olla alustaks nii-öelda ajaloolis etümoloogiliselt seda asjale lähenemisteta. Kui kuulda seda sõna majorana, fermi on, siis sealt kumab läbi kaks itaalia füüsikut, tegelikult üks on siis ettur majorana ja teine on Enrico fermi. Võib-olla sellest seoste pundist saame, saame lähtuda. Jah, tõepoolest, et siin on tegu kohe väga kuulsa itaalia füüsikuga osakeste füüsikuga kes noh, on uskumatult palju osakestefüüsika jaoks ära teinud ja tegelikult tänu kellele on itaalia osakeste ühiselt Itaaliast siiamaani väga tugev. Aga tulles selle osakese juurde, siis tõepoolest, et selles nimes on kaks osa. Terminid on siis üks osakese tüüp, mis noh, mõnes mõttes füüsikas kirjeldab nagu osakese käitumist, kui need osakesed kokku panna. Lihtsalt öeldes, siis kui me räägime fermetest, siis võime ette kujutada seda nii, et Herman on selline sellist tüüpi osake, mida ei saa ühte ruumi punkti väga suures kuhjas kokku panna. Nad hakkavad 11 eemale lükkama. Tänu sellele me teame, et kõik need materjalid, mis, mis meie ümber on, püsivad nii-öelda selles kujus ja selles selles suuruses, nagu nad on Ahaa, sest me tavaliselt materjalid, mis koosnevad siis prootonitest, neutronitest, elektronidest on ka siis tegelikult kõik need osakesed fermendid. Just nimelt ja fermani kõrval on üks teine osake, millest võib-olla inimesed on ka kuulnud, on siis neid nimetatakse bosoniteks. Nendel sellist vabadust ei ole. Neid võib panna suurde kuhja väga palju ühte kohta, noh, tuntum võib-olla selline osan on, on see, millest valgus koosneb. Noh, nagu me teame, algus muudkui tuleb ja tekki valguse kuhjakest sõbralikult saavad ühes ruumi punktis väga suures hulgas koos elada. Valguskiired võivad ju omavahel eksada ristuda, igatpidi kokku saada, saab neid fokusseerida Ki eks ole, ühte kohta kokku ja, ja see käitumine on ka meile tuttav. Just nimelt. Aga kui nüüd tulla nüüd selle nimetuse teise poole juurde majorana ferme esimese poole juurde just siis Itaalia füüsike toorema jorana panin tähele sellist huvitavat asja, et kui, kui fermenil ei oleks elektrilaengut siis siis nii-öelda TEMA antiosake oleks täpselt samasugune nagu osake ise. Räägime tavalistes terminitest, näiteks võtame näiteks elektroni, mis on võib-olla selline tuntud Hermen. Siis me teame, et on olemas elektron, aga on olemas deme antiosake mille nimi on positron. Mis täpselt vastasmärgilise laenguga. Kui elektron laengut öeldakse, et miinus üks siis tema laenu plussiks. No tavaliselt, kui rääkidagi antiosakestest, siis esimene asi, millest rääkima hakataksegi ongi, et et need on nagu tavalised osakesed, ainult elektrilaeng on teise märgiga. Just nimelt ja mis juhtub, kui kokku panna on see natsi Sanichelleeruvad ja laeng kaob ära. Aga nüüd, kui Germanil ei oleks seda elektrilaengut, siis noh, põhimõtteliselt tal sellist omadust ei ole tema ise ja tema antiosake nagu identsed ei suuda mitte mingil moel neil vahet teha. Aga Ani Hileeruda nad võivad muidugi ikkagi. Et selles suhtes nad on, nad on ikkagi osake antiosake. Huvitav, kuidas nad ise siis vahet teeksid, sellel? No vot see ongi, see on hea küsimus, et see nii lihtne ei ole. Ja, ja siis majorono oli tollal üsna noor füüsik ja noh Ta ka maksuõlle välja sellise teoreetilise ideena. Aga siis, kui hakati põhjalikumalt uurima sellist osaks nagu neutriino, huvitav osake, mis, mis on ka tal laengut ei ole, me teame, noh, teda on väga raske mõõta, aga kui ta lõpuks ära mõõdeti, siis neutriino puhul on ka selline naljakas olukord, et tegelikult siiamaani ei tea, kas ta on nii-öelda tavaline ferman, võidan majorana, German. Aga tegelikult mul vahepeal tekkis siin küsimus neutroni kohta neutronil mis peaks ka olema fermi on. Mida ühte kohta. Ta on hästi palju kokku panna ei saa. Temal elektrilaeng on null, elektrilaengut ei ole. Aga ometi on ka anti neutronid täiesti minu teada olemas. Et kuidas seisab olla. Neutrekonnad natuke keerulisem lugu jah, et kuna ta selline komposiitosake ja tal on ikkagi teatud lisaomadused, siis tema, tema ei ole majorana sõrme. Ahaa, nii et ainult elektrilahingust tegelikult ei piisa, et elektrilaengu muutmisest ainult ei piisa, et, et osakese-antiosakese nii-öelda teha. Et on ka mingeid muid selliseid peenikesi asju seal. Jah, osakestel tegelikult võib-olla looduses noh, ütleme meie võib-olla igapäevaelus teamegi elektrilaengutega tegelikult osakestel võib olla väga palju teisi lahinguid ka mida me võib-olla igapäevaelus ei näe. Ja see lisaargument seal Aga nüüd mojorona, siis pakkus välja, et on niisuguseid osakesi niisuguseid fermi one, millel ei ole üldse mingisuguseid nii-öelda silmaga nähtavaid füüsikaliselt mõõdetavaid erinevusi osakese ja antiosakese vahel. Aga tegelikult ikkagi osakesed ja antiosakesed nende seas ka on. Just nimelt ja noh, tulles nagu neutriinod juurde, siis noh, neutriino taga on selline tore lugu, et neutriinod on väga kerged osakesed. Ja noh, üks üks põhjus, miks tihti usutakse, me ei tea seda, aga me usume seda, et nad võiksid olla majoraana, fermendid on just sellepärast, et nad on nii kerged, et on olemas selline tore mehhanism, osakestefüüsikas, mille nimi on, nimetatakse kiigemehhanism. Et selle selle tänu sellele omadusele tähendab majorana fermanid saab, saab nii-öelda ära seletada, miks nad nii kerged noh, jällegi seal on ka väljamõeldud eksperimendid, kuidas seda tuvastada, mitmed eksperimendid töötavad, aga nad ei ole veel noh, nii head signaali saanud, saaks kindlalt öelda, väita nüüd neutriino on kas Tracy Hermen või siis majorana fermi. Ahah, siin tuli nüüd tiraka sisse, Dirac on siis ka üks tuntud füüsik ja, ja tema nime järgi on siis saanud need Fernjonit nime, mis majorana farmerid ei ole. Just nimelt. Niiet neutriino kohta on asi veel samuti lahtine. Aga nüüd tuleb välja, et üks rühm füüsikuid, kellest siis juhtiv osa, nagu aru saan, töötas Ameerika Ühendriikides Massachusettsi tehnikainstituudis, aga oli ka mujalt inimesi väidab, et nüüd nemad on leidnud veel ühe osakese, mis neutriino ei ole. Aga mis tõenäoliselt paistab olema esimene teadaolev majorana fermi all. Just nimelt ja sellega on selline huvitav lugu, et et noh, kui me tavaliselt oleme harjunud rääkima osakestest nagu, nagu millestki, mis looduses kuskil üksinda eksisteerivad, noh, elektron on meil Me teame elektronid ja prootonid ja võib-olla veel mõningaid osakesi. Siis nüüd see majoraana ferme, mis, mille need füüsikud avastasid selle kohta osakestefüüsikud ütlevad, kui nad tahavad hästi täpsed olla, ütlevad, et see on nagu kvaasiosake. Ehk see on tegelikult osake, mis eksisteerib aines. Ehk see on noh, nii-öelda kombinatsioon, tegelikult kombinatsioon paljude osakeste kooskäitumisest ja Need osakesed on omaette või noh, selles mõttes huvitavad, et sellistes ainetes no need üldiselt on hästi, madalatel temperatuuridel näiteks ülijuhtivad materjalid, pool juhtivad materjalid, metallid madalatel temperatuuridel saab siis seal selliseid kvaasiosakesi väga hästi uurida. Need kvaasiosakesed on päris huvitav mõiste, tegelikult justkui nagu mingit uut osakest, siis ei avastatudki, et avastati üks võimalus, kuidas olemasolevad osakesed võivad omavahel 11 mõjutades jätta sellise mulje, et nüüd on mingi uus osake leitud. Jah, just nimelt, et see on öelnud, huvitav, et noh, võib-olla mõned kuulajad on kuulnud sellisest nähtusest nagu nagu mõi sellisest materjalist nagu pooljuhid. Pooljuhid on sellised huvitavad materjalid, kus ühest küljest elektrivoolu kannavad elektronid, noh, mida me teame metallides ka see elektrivool, mis me igapäevaselt oma toas juhtmetes ei näe seda, aga me arvame, et ta seal ainult on tunda seda mõnikord. Aga kui nüüd võtta pooljuhti, seal tekivad niisugused huvitavad ka gaasiosakesed, mille nimi on siis, mida kutsutakse aukudeks seal siis juhivad voolu mitte ainult elektronjuurdevoolu augud. Mis asi see auk on, see auk on tegelikult selline koht, kus elektron ära läinud, ehk tegelikult tekib niisugune näiliselt nagu plussmärgiga piirkond selles aines, mida kutsutakse auguks laugul on pluss laeng ja ta on selles konkreetses aines siis nii-öelda selle elektroni antiosake. Et see on võib-olla kõige lihtsam näide sellisest koaasi osakesest. Ja tulles nüüd nende jällegi Mairana fermente juurde, siis noh, seal on lugu natuke keerulisem, et kui me lähme ülijuhtivasse materjali, siis seal on võimalik tekitada selline Kahest noh, põhimõtteliselt kahest kvaasiosakestest koosnev osake. Liitosake veel lisaks seletan kvaasiosake endaga veel liitosake, mis koosneb siis sellisest nii-öelda üli ülisalajast elektrilist ja August nagu laengut arvutame, siis me saame laenguks üks miinuse plussanud kogu nulli, nii et selle, selle liitosakese laeng on ilusti null ja noh, ta, selles mõttes on see täiesti, nagu oleks sobilik kandidaat majorana fermanile. No selle kriteeriumi ta täidab jah. Vot nii see, see osake on selles mõttes huvitav, et ta noh, kui me hakkame tema omadusi uurima, siis me tõesti näeme, ta peaks olema majorona, Hermen. Tal on muidugi noh, see natuke keerulisem nagu ikka, asjad pole nii lihtsad, tal on selline tore omadus ta noh, piltlikult öeldes ta selles keskkonnas teda on häirida väga keeruline. Sest noh, tal on sellised, mida hellad füüsikud kutsuvad keerulise sõnaga nagu topoloogilised kaitstud. See läheb natuke keeruliseks, aga põhimõtteliselt lihtsas keeles tähendab seda, et et kui me tahame seda osakest kuidagi tema kvantolekuid häirida, siis ta on vähemalt need kõik need omaolekud, mis on seotud, kõik need omadused, mis on seotud selle topoloogilise poolega, selle koha peal on on väga hästi kaitstud. Mis on topoloogiline pool osakeste omadustes? No need on need nii-öelda näiteks osakese puhul räägitakse sellisest asjast nagu topoloogiline laeng jällegi matemaatiline omadus, mida niimoodi ma tahan väga sõrmede peal seletada, siis seda võib ette kujutada umbes nii, et osak oleks nagu oleks ruumised osakese liikumist, osakese trajektoori me ette kujutada mingisuguse paelana suguse paela sees on sõlm seda sõlme, noh, me ei saa nii lihtsalt lahti võtta seda paela igatpidi sikutama, siis see sõlm ei lähe seal isenesest lahti. Ja noh, see ongi piltlikult öeldes topoloogiline laenguga omadus, mis on kaitstud. Me võime seda paele nii palju siputada, kui tahame. Aga see sõlm sealt välja ei lähe. Ja tavalisel paelad on ka tõesti niimoodi, et saame sõlme võib-olla natuke liigutada, paela peal siia-sinna, aga, aga nii-öelda välja keerata ei saa, kui me paela otsa sealt läbi ei, ei pista. Selle otsa nii-öelda, kui me tahame piltlikult ette kujutada selle otsa läbiviimine sõlmest tegelikult tähendab seda, et osake ise laguneb ära. Et siis me peame nii palju häirimised osakest ta mõnes mõttes nagu laguneb ära selles süsteemis. Jajah, kvaasiosake no enam-vähem on nüüd selge, mis seal siis toimub, et see pilt on seal küllaltki matemaatiline ja summaarne ja ja kvaasi. Aga kuidas see nüüd täpsemalt siis realiseerus, ma saan aru, et oli väga mitmesugustest materjalidest kombineeritud seal üks selline keskkond üks neid materjal oli kuld. Aga siis seal oli veel kaasatud Vanaadium ja, ja euroopium. Ja, ja sellest oli siis tehtud kokku üks, üks kombinatsioon kus siis majorana fermi on, tekkis. Jah, see on selline huvitav, noh, seda ma ei tea piltlikult ette kujutada ja see on nagu selline väike hamburger või või komplekt erinevaid materjale ja kõik on väga erinevate omadustega. Uskoduks teeb selle minu jaoks asjaolu, et seal on kõik, kõik koosneb praktiliselt nii-öelda nanomeetrise suurusega objektidest pannakse kokku väga keerulist. No esiteks tuleb tekitada väga puhtad ühendid, siis tuleb need kokku panna ja, ja noh, lausa nii-öelda aatomaval lükata seal selle, selle materjali nii-öelda pinna peal kokku selliseks õigeks konfiguratsiooniga. Ja noh, põhimõtteliselt seal ongi siis seal on ülijuhtivast materjalist nii-öelda pind mis peab olema hästi puhas ja ilus nii-öelda, sinna peale pannakse siis väike kullast noh, nimetatakse seda nanojuhe väga peenikene, ütleme nii-öelda sadade aatomite võib-olla tuhandete aatomite laiune juhtmete nii-öelda selle pinna peale ja siis omakorda veel selle juhtme peale ehitatakse siis väike magnet. Selline materjal, mis on, siis kutsutakse feromagneetikuks üsna üsna tugevat magnetvälja tekitab materjal vot need nende majorono fermendid, seal tekivad nende kvaasiosakesed, need ujuvadki siis kuskil seal kulla ja selle ülijuhi piiripinna peal. Kuidas neid mõõta, mõõta saab siis nii, et me mõõdame väga täpse sellise tunnelmikroskoobiga ülipeene nõelakestega seal pinna peal siis põhimõtteliselt selles juhtmekeses elektrivoolu ja vot sealt me näeme siis, et seal tõesti elavad sellised naljakad majoraana permanid. Ja see on kõik väga-väga peen töö ja, ja ma arvan, et on kohane nimetada ka vähemalt selle töörühma juhi nime, kes on siis sushit manna. Selline nimi on tal sellepärast, et ta on ka India päritolu ühes teeli tehnikainstituudis ka töötab lisaks Massachusettsi tehnikainstituudile. Nii et tegelikult on asjal ju ka täiesti praktiline külg olemas. Siin alguses ma viitasin kvantarvutile ja tuleb välja, et majorona fermi saaks kasutada kvantarvutit ehitamisel, kuidas nad sinna paigutada ja mis nad seal paremaks teeksid? Tõepoolest, et nagu ma enne juba mainisin sellel majorana fermeile on mõnes mõttes selline tore omadus sellel konkreetsel, mis seal elab, nüüd selle ülijuhi ja tavalise juhi piiripinna peal tema omadus on see, et ta tänu, et tal on topoloogilised laengud, mis ma nagu ma rääkisin, on väga keeruline ära hävitada, mõnes mõttes siis tänu sellele on see osakiga väga elujõuline, teda on väga raske häirida. Kui meil õnnestuks teha selline, noh, nagu me teame, on sellised toredad asjad nagu kvantarvutid. Kvantarvuti oleks meil ammu juba olemas, kui me suudaksime tekitada selliseid kvantolekuid, mida, mida keskkond ei häiriks aga nagu elu näitab, siis panna mingi osake näiteks elektron täiesti isoleeritud, kuhugi ruumi on tegelikult meeletult-meeletult raske ülesanne, sest kõik asjad häirivad iga väike nii-öelda raadiolainete, mis mööda läheb, rikub tema ilusa kantoleku ära. Ja nüüd nende topoloogiliste osakeste puhul on selles mõttes nad on nii-öelda matemaatiliselt nii-öelda öeldakse, et nad on juba automaatselt hästi kaitstud. Et neid on, teatud omadusi on väga raske rikkuda. Seega noh, jällegi kuskil 80.-te lõpus, 90.-te alguses pakuti välja, et no põhimõtteliselt oleks võimalik nendest kokku panna eriline kvantarvuti, mida kutsutakse topoloogiliseks kvantarvutiks. Ahaa siin tulebki nüüd mängu see sõlm nii-öelda piltlikult öeldes, mis nende osakeste sees on ja mis on väga püsiv. Just nimelt seesama sõlm, seda sõlme on nii-öelda raske lahti sõlmida, see ongi see, mis tema, neid kõiki, neid omadusi, mis topoloogilise laenguga seotud kaitseb. Ja noh, sellega muidugi selline naljakas lugu, et kvantarvuti ise on ju tegelikult me teame, et alles nüüd ütleme, viimaste aastate jooksul oleme emme jõudnud olukorda, kus esion tehtud esimesed kvantarvutid reaalsed füüsilised kvantarvutid, mis suudavad klassikalist arvutit teatud ülesannete lahendamisel, noh ütleme kas juba lüüa või no vähemalt sama kiired olla klassikaline arvuti. Aga nüüd, kui rääkida sellest topoloogilise kvantarvuti, siis see on, ütleme, panter, et on veel nii-öelda natuke ulmetehnoloogia siis see topoloogiline kvantarvuti on selline ulme ulmetehnoloogia. Aga noh, jällegi kuna ta on, ta on palju paremini kaitstud keskkonnamõjude eest, siis jällegi noh, ütleme nii, et see on üks koht, kus võib väga kiiresti tekkida selline väga kiire revolutsiooniline areng. Sest teda ütleme, topoloogilise kvantarvuti arendamist ja noh, seal ei ole ees nii palju tehnilisi takistusi. Ja kui me oleme nüüd selle esimesena Mayorona ferme jälle nüüd avastanud siis ka selle sellesama teadusartikli autorid väidavad, et nende tehnoloogia on põhimõtteliselt ikkagi tööstuslikult kasutatav. Et kuigi ta kõlab väga keeruliselt, aga ta ei ole ikkagi täiesti selline tehnoloogia ka, mida nüüd ei saaks kuidagi natuke lihtsamaks teha ja nii-öelda masstootmisse viia. Nii et me saaksime ka sellise väikese kullast või mõnest muust metallist nano traadikese panna sinna kvant pidiks ja, ja siis see major ana fermi on seal, võtab siis nii nagu kvantbitist tavaks siis mingisuguse super positsioonilisi või, või sellise oleku, et ta on korraga üks ja null ja nii nagu kvantarvutis käib. Jah ja noh, väide on ka see, mida ma nüüd ise ei oska kommenteerida, on ka see, et et noh, ütleme sellise struktuuriga seadmes on üsna lihtne neid nii-öelda Kont tehteid realiseerida, sest see on, see on järgmine probleem kvantarvuti puhul. Et kui me need Kont, bitikesed, kuubitid kuidagi suudame säilitada, siis me peame ka nendega neid kokku panna, nii et seal toimuks Kont tehtud. Ja noh, see on eraldi väga keeruline probleem ja noh, jällegi nad autorid väidavad noh, sellises selles konkreetses süsteemis nad vähemalt teoreetiliselt teavad, milline see, millised need loogilised nimetame neid siis transistorid sellesse seab, peaksid olema. Jah, ja tegelikult siin tulebki nüüd meelde, see Lõuna-Ameerikas oli kunagi põliskultuuridel sinna sõlmkiri, eks ole. Et nüüd me jõuame ringiga sinna tagasi, et teeme kvantarvuti, kus siis on siis liiguvad ringi sõlmed mööda mingisuguseid nööre seal ja teevad kvantarvutusi. Jah, nendel inkadel, kes seda nöör kirja kasutasid, meil oli ka minu arust olemas selline lihtne arvutusalgoritm, kuidas neid nööre nii-öelda nööride peal teha, selliseid lihtsamaid arvutusi, nii et noh, me oleme ajaloos kõik kordub. Aga uuesti kvanttasandil. Nii et väga hea, niisugune osake on siis avastatud, nüüd tegelikult, kui üks majorana fermi on juba on avastatud siis või ühte tüüpi rannafermi on, siis võib arvata, et tegelikult neid on ka rohkemgi, kui me jätame kas või neutriinod veel välja, aga aga neid nii-öelda kvaasi majorana fermine, võib-olla leiame veel veel mingeid tüüpe ja, ja võib-olla need sobivad veel paremini kvantarvutisse, nii et selles mõttes vist on üks uus uurimissuund jälle lahti läinud? No loodame ja loodame siis peatselt ka kvantarvutitel saada veel paremaid tulemusi kui seni. Ja siis mine tea, kuhu me sellega kõik jõuame, võib-olla saame ka viirustest paremini jagu, kui meil kvantarvuti arvutab, kuidas seda teha. Aga ajasin praegu juttu andi hektariga, teemaks hiljuti avastatud uus senitundmatu osake. Kvaasiosake majorana ferment. Viroloogid ja muud asjatundjad teadsid loomulikult teoreetiliselt ette, et suur puhang võib tulla just koroona ja et just Wuhanist seda ei teatud. Aga see ta oli ja sealt ta tuli äkitselt ja rohke ebaselgusega üksikasjades. Huvitav on tagantjärgi kuulata, mida sellest labori, aga ka keskkooliprogrammi saadetes varem on räägitud otsisingi välja kolm asjakohast saatelõiku. Kõigepealt Tartu ülikooli viroloog, Andres Merits aastast 2005 kuuenda novembrilaborist. Siis oli päevakorral linnugripp ja sellest reaalsusest ka meie jutt siis lähtus. Aga on ka üldistatavat, nagu kuuleme, no praegu lindude seas leviv gripiviirus H viis, N üks levib ka lindudelt inimestele. Aga inimeselt inimesele ta veel ei levi, aga see ongi nüüd see suur hirm, et ta võiks hakata inimeselt inimesele levima ja sellest siis ka suur ülemaailmne pandeemia võiks tulla. Aga kui tõenäoline? See on, et ta, et ta sellise muundumise läbi teeb. Gripiviiruse puhul on üldine tõde selles, et on kaunis raske ette ennustada, kuidas nad käituma hakkavad sest kõik suuremad epideemiad on ikkagi tekkinud ootamatult ja näiliselt eimillestki. Võib-olla nüüd on esimene kord ajaloos, kui meil on võimalus seda asja jälgida ja mõnevõrra isegi mõjutada, sest põhimõtteliselt on teada, mis protsessid siin taga võivad olla või vähemalt me arvame, et me teame ühteteist nendest. Kui nüüd vaadata seda asja laiemas plaanis, siis jah, tõesti tulevad väga selgelt teha vahet linnugripiviirusel, mis on praegu olemas ja hüpoteetilisel viirusel, mis võiks põhjustada suuri, nii-öelda inimohvrite arvu. Need viirused ei ole kindlasti üks ja samal hetkel olev linnugripiviirus on teadaolevalt põhjustanud 122 nakkusjuhtumeid 62 surmajuhtumit. Ja seda nüüd ei kannata nimetada ei epideemiakse ega veel vähem pandeemiaks. Need on tegemist üksikjuhtumitega, kus on olnud tõesti ülekanne linnult inimesele tõenäoliselt väga lähedase kontakti teel, vähemalt enamikel juhtudel. Nii. Siiski ei saa rääkida, et linnugripiviirus oleks vähetähtis, sest kui ma õieti mäletan, on selle viiruse tõttu kas surnud või tapetud maha kuskil ligikaudu 200 miljonit kodulindu. Ja see number ei ole sugugi mitte väike. Mis puutub hüpoteetilisse viirusesse, mis võiks hakata inimeselt inimesele üle kanduma siis nagu gripiviirustele ikka on selle tekkimiseks erinevaid võimalusi. Ei saa kunagi öelda, et see viirus peab ilmtingimata tekkima, on olemas lihtsalt tõenäosus, et ta tekib. Teoreetiline võimalus eksisteerib, selles gripiviirus võib adapteeruda inimesele. See ei ole lihtne. Aga on võimalik. Otsest ja ühest tõestust, et seda on kunagi juhtunud ei ole. Kuid on olemas terve rida andmeid, mis väidavad, et hispaania grippi päritolu võis olla just niisugune. See on järjekordselt nimelt tõenäosus, mitte tõestus. Ja arvatavasti võib eeldada, Dadapteerumine ei toimu ühe hoobiga. Adapteerumine ilmselt peaks kulgema mingite vaheetappide kaudu, mis tähendab seda, et sellise gripiviiruse ilmumist on vähemalt teoreetiliselt võimeline märgata. Kui aga viirus täielikult inimesele adapteerinud võõras viirus siis puudub kõigil selle suhtes mingisugunegi kaitse ja see tähendab, me oleme kõik üsna ühes paadis. Nii et vaktsiini sellise adopteerunud viiruse vastu eta välja töötada on, on väga raske, sest me ei tea täpselt, mis mutatsioonid seal tulevad. Täpselt nii see on, kogu probleem ongi selles, et vaktsiini saab reaalselt hakata tootma siis, kui pandeemia lahti läinud. Siis, kui me teame, millega on tegemist. Me võime tegelikult teoreetiliselt toota ükskõik millist vaktsiinidest kõikisuguseid mutatsioone on võimalik teha ka tehislikult, ei pea ära ootama, kunas nad looduses tekivad kuid probleem on selles, et ei ole võimalik varuda isegi ühte õiget vaktsiini piisavalt kogudes, rääkimata sadadest võimalikest tuhandetest erinevatest variantidest. Ja varuda neid piisaval hulgal selleks, et nendega midagi häda oral siis õige valida ja sellega siis midagi tegema hakata. Sellest jutust ma võin teha järelduse, et kõige kasulikum ettevalmistus võimaliku pandeemia vastu on korra gripi ära nakatuda ja siis saada vastav immuunsus. Ma eriti ei soovitaks seda lahendust, sest gripiviirus ka tavalisel kujul ei ole üldse mitte midagi meeldivat ja võib põhjustada tõsiseid probleeme. Teiseks monoloogiline kaitse ei pruugi olla nii väga väärtuslik, et ta ilmtingimata garanteeriks midagi. See on tõenäoliselt avaldub ainult suurtes numbrites ja statistikas. Need inimesed, kes oli grippi põdenud, haigestusid harvemini ja põdesid kergemini aga iga indiviidi puhul võiks tulemus olla väga-väga erinev. Nõnda siis Andres Merits aastal 2005. Aastal 2008 11. jaanuari keskööprogrammis ajasin võimalikust viiruspuhangust juttu ka Tartu Ülikooli mikrobioloogia viroloogi Irja Lutsariga Üht asjakohast lõikusest vestlusest Irja Lutsariga, nüüd kuuleme nüüd. Viiruste levikule on ju kindlasti hoogu juurde andnud inimeste liikuvuse suurenemine, nagu siin juttu oli, ja ega see, kui nüüd päris tugevat kütusekriis ei tule, siis see liikumine ju jätkub ja hoogustub aina. Mis tähendab siis seda, et ilmselt, et peame valmis olema üha uuteks ja uuteks viirusepuhangut? Ja kindlasti seda ütleme see, et väga kergelt on võimalik, mõne tunniga on ühest maailmajaost teise võimalik kanda viirust ja see on võib-olla ka praegu unikaalne ja just inimeste vahendusel, ütleme kui me jälle toome sellesama hispaania gripp piim, mis kanti rändlindudega Euroopasse võttis ikka tükk aega aega ja ja osad linnud surid ju vahepeal ära. Ja, ja nii nagu minu väga hea kolleeg Matti Maimets ütleb, et ega surnud linnud ei lenda, Nendega suri see viirus ja ikka sinnasamma paika siis tänapäeval ütleme, kui lennureis Aasiast kestab 10 11 tundi, siis on võimalik teda kergelt ja ühest maailmajaost teise kanda ja kohad tiga on, ütleme epidemioloogia ja me teame, kuidas haigused levivad, aga aga me oleme ka sageli inimesed, on ka suhteliselt hooletu, tähendab ka viirusinfektsioone on võimalik ära hoida tavalise käte pesemisega. Aga me unustame selle sageli ära ja niisugused, kui me rakendaksime kõiki neid teadmisi oma igapäevases elus, siis, siis oleks seda võimalik ära hoida, ütlevad puhanguid oleks võimalik ära hoida, ma ei kujuta küll praegu ette, kas see on võimalik ja kas seda üldse on vaja, et, et viirusinfektsioonid maailmast täiesti ära kaovad. No asja uuritakse, laborites töötatakse välja igasuguseid uusi võtteid, mida tulevik võiks tuua, päris vist ei kaota lähemas nähtavas tulevikus viiruse. Soome ei, kindlasti mitte nii nagu mõnedki bakteriaalsed haigused on näidanud bakterit poolt põhjustatud haigused on näidanud, et et kõige efektiivsem on ikkagi praegu olnud see vaktsineerimine, nii nagu ma ütlesin, ka viiruste korral on võib-olla see vaktsineerimine on isegi seetõttu veelgi olulisem. Et viiruste varajased sümptomid on veel raskemini äratuntavat kui mõne väga tüüpilise, ütleme näiteks difteeria sümptomid on meil suhteliselt hästi teada ja teised haigused, ütleme Pärnus või põllumehe liit ka on küll viirushaigus, aga nad on väga spetsiifiliste sümptomitega ka niisugune viirushaigus ei pruugi alati tüüpilisi sümptomeid omada, nii et et selle tõttu too praegu ma näen küll, et, et ilmselt see vaktsineerimine kuigi viiruste korral vaktsiinide tootmine on märksa keerulisem kui ta, kui ta on bakterite korral, et noh, et kui te mõtlete, et gripiviiruse vastu isegi kui vaktsineerida, siis see ei tähenda veel, et, et teised respiratoorsed infektsioonid eest oleks kaitstud või ütleme, praegu on olemas ka vaktsiin rotaviiruse vastu. Rotaviirus on, on niisugune viirus, mis põhjustab kõhu, lahtist sust just väikestel lastel ja, ja jällegi vaktsiin on olemas, vaktsiin vaktsineerimisega on välditud küll rasked vormid ja, ja vaktsiin on väga efektiivne raske vormide vältimisel, aga paratamatult kuna jälle seal on ka muutlikkus viiruste enda sees on, on nii suur, et seal ei pruugi kõikide vastu ei pruugi jälle see vaktsiin töötada ja, ja vaktsiin loomulikult on toodetud nendest tüüpide vastu, mis põhjustavad raskemaid haigusi, aga see ei tähenda, et need teised võib-olla praegu põhjustabki raskeid haigusi. Aga kui nüüd need raskemate haiguste põhjustajad on ära kadunud, siis need kergemate haiguste põhjustajad võivad ka ennast natukene muuta ja hakata nüüd raskemaid haigusi põhjustama. Nidakis Irja Lutsar aastal 2008 keskööprogrammis aga alles möödunud aastal 2019 kuulsime 22. septembri laboris helisalvestist sama aasta juunis Tallinna teletornis toimunud asteroidipäevalt, kus arutluse all oli võimalik asteroidi löökmaale. Aga kus päästeameti nõunik Priit Laos rääkis ka hoiakutest nii-öelda ebatavaliste ja uskumatute ohtude suhtes üldiselt. Et ega siin naljakat ei ole midagi, päästeteenistus on äärmiselt pragmaatiline organisatsioon, kaks jalga maa peal, räägime asjadest, mis reaalselt aset leiavad ja ja tegelikult igasugusteks stsenaariumiteks valmisolekuks vajab peamiselt kahte asja. Esimene on usk ja mitte religiooni mõttes, vaid usket. Meil võib halvasti minna, see aitab, kõlab veidralt, aga ometi see on meie põhilist stsenaariumide planeerimise põhialus. Inimesed usuvad, et midagi võib minna nii, nagu ta ei lähe. Siis valmistumine sujub hoopis paremini ja teine on kogemus, praktiline kogemus. Noh, mul on siin head näited tuua, kui enne 2000 kuuendat aastat. Ühiskondlik diskussioon üleujutuste teemal kippus vaibuma, sellepärast et kõik arvasid, et üleujutusi meil siin ei toimu. Mõned mäletasid veel 50.-te aastate üleujutusi siin ja seal, aga enamasti siiski praegune põlvkond inimesi, kes, kes kaasa mõtlevad teemadesse, keeldus seda uskumast, sest testis ei ujuta. Üle 2006. Aastal oli Pärnu linn väga suures osas vee all. Peale seda me tegime väga suure arenguhüppe teatud stsenaariumiks, üleujutuse stsenaariumiks, valmisolek Kuu arendamiseks täna usuvad kõik seda. Usk tõusis enne 2000 kaheksandat aastat ja ei rääkinud keegi sõjast mitte väga väga tõsiseks minna, siis lihtsalt hea näide sellest, kuidas peale seda, kui teatud stsenaarium meie regioonis lähinaabruse realiseerus pean silmas Gruusiat, pean silmas Ukrainat, siis hakati ka Eestis avalikkuse eest oluliselt ladusamalt diskussiooni arendama. Mitte et meil oleks mingisugune oht sõjaks või risk oleks kasvanud lihtsalt teema iseenesest, inimesed uskusid, et selline asi võib üldse toimuda üleüldse. Päästeteenistuse ajaks ongi tegelikult oluline leida mingisugused käegakatsutavat stsenaariumid ja nendeks hakata valmistuma. Kujutate ette ajalehes pealkirja päästeamet korraldab õppuse, kus harjutatakse asteroidi ja maakera kokku põrkamist. Üsna veidralt kõlab see veider kõla, muide ongi üks põhjus mikspärast me sellistest teemadest ei räägi väga tõsiselt. Me täna päästeasutusena või organisatsioonina või päästeressursina Eestisse läheneme asjale tagajärgede kaudu ja see on väga selles mõttes mõistlik lähenemine, et et katab ära ka teatud sellised stsenaariumid, mida täna Peetakse natukene selliseks uskumatuks või kohati isegi naljakas. Ma ei pea silmas siin üldse seda teemat või, või seda paradigmat, millest me täna räägime, aga üleüldse erinevate sündmuste nimetamine, teinekord paneb inimesed kas muigama või lõõdnud lukusest, inimesed arvavad, et teatud asju ei juhtu. Üldiselt kogemus ütleb, et kõik asjad juhtuvad ja, ja see on usk, mis pika aja lisel päästeteenistuses töötamisel. Pigem tugevneb kõik asjad, kõik õnnetused, kõik sündmused on võimalikud ka Eestis. Nakkushaiguse epideemiaohu tõesti sama küsimusega Priit laosale üles mullusel asteroidipäeval osalenud füüsik Jaak Kikas. Mul on selline küsimus, et see vist puudutab rohkem küll meditsiiniteenistusi, aga eks päästeteenistust ka rataste otsa pealt, et kui kõrgelt selliseid bioloogilisi või meditsiinilisi või mingi hästi-hästi kiiresti leviv nakkav haigus tähendab kui kõrgeks neid ohte hinnatakse, kuivõrd me neile valmis olema või mis mehhanismide kaudu valmis oleme või kuidas reageerime või. Jah, see on pigem tervishoiusüsteemi teema, aga, aga jälle noh, Eesti väiksusest tulenevalt me oleme niisugune mõnus, kompaktne väike riik, kes kõiki asju lahendab koos, et siin teatud tingimustes või teatud õnnetuste korral need piirid kaovad ära, et, et meil on ikkagi reageerijate seltskond, on üks, sellepärast oleme nende teemadega tegelenud ka päästeon seotud nakkushaiguste leviku tõkestamisega ka loomataudide, ka kõikide nende teemadega. Et see on probleem ja tervishoiusüsteemil on üks väga suur ja peamine probleem on see, et, et meie, muide ka päästekohta võib sama öelda, meie süsteemid on disainitud tavaolukorras töötama, nii nagu inimesi jääb, haigeks, saab viga, neid on vaja ravida. Aga kohe, kui juhtub mingisugune õnnetus, kus viga saanud inimeste arv tõuseb ja see ei pruugi olla kosmosest tulnud oht, see võib olla ka näiteks kõige sellisem ütleme, traagilisem näide, näiteks kui veoautoga sõidetakse rahvamassi, vigastatakse sadat inimest, meie meditsiinisüsteemi jaoks on, see tähendab väga suur väljakutse aga noh, on olemas meil teatud, et toetajad näiteks Kaitsevägi, kellel oma meditsiinisüsteem, et see ongi nende planeerimiste alus, kuidas siis tegutseda, kui sündmus väljub, ütleme, sellises tavapärasest loogikast mingisuguseid asju esineb rohkem või need tagajärjed on tõsisemad ja, ja ausalt öeldes nakkushaiguste teemasse suhtuma väga tõsiselt. Nii mitte küll päästa ja ma võtan nüüd nagu eesti riik monitorides erinevaid kohti, kuskohas neid nakkushaigusi esineb ja, ja ka inimesi õpetades muidugi, oma reageerivaid süsteem ette valmistades. Sedamoodi selgitas Eesti valmidusi Priit Laos möödunud aastal nagu kuulda võisime. Asjatundjad olid võimalustest muidugi teadlikud, kuid nagu näeme, tegelik elu toob esialgu kaasa omajagu teadmatust ja ebamäärasust, millest loodetavasti ajapikku settib välja selgus. Ja lõppkokkuvõttes veelgi parem valmisolek. Tänases saates oli juttu ammu oodatud osakesest ja ammu kardetud viiruspuhangust. Juttu ajasid Andi Hektor, Andres Merits, Irja Lutsar, Priit Laos, Jaak Kikas ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
