Teadust kõigile. Kuidas teevad Eesti teadlased koroonaviiruse leviku mudelit? Miks on vaja Eestile oma mudelit, kui mujal on mudeli juba tehtud? Ajame juttu koroonaviirushaiguse tõrje, teadusnõukoja liikme, Tartu Ülikooli matemaatilise statistikaprofessori Krista Fischer iga Märt Rein Vee, Eesti maaülikoolist leidis aga oma doktoritöös võimalusi, kuidas ehitada käepärastest vahenditest odavalt elektromüograafiaga, millega mõõta inimeste luu- ja lihaskonna ülekoormushaiguse ohtu. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Ajamegi nüüd juttu Christoph Fischer iga, kes on valitsuse kriisikomisjoni juures tegutseva Covid 19 teadusnõukoja liige ja teadusnõukoda on sel nädalal hoolega tegutsenud, andnud valitsusele ja kriisikomisjonile hüva nõu, loodetavasti vägagi hüva. Ja, ja seda siis teadlaste tehtud mudelite põhjal tahakski nendest mudelitest ja nende tulemustest nüüd täna siis lähemalt rääkida. Eks nendest tulemustest ja modelleerimisest on nüüd sel nädalal ka nii mõnelgi pool juba juba juttu olnud, aga kui nüüd kiiresti alguseks lühidalt üle küsida. Krista Fischer. Selline lihtne küsimus, et nüüd viimastel andmetel räägime laupäeva õhtul seda juttu. Millised prognoosid tunduvad praegu kõige tõenäolisemad? Hetkel ma ei julge küll seda nagu väga veenvalt veel öelda, aga kui vaadata selle nädala andmeid, siis tundub, et tõenäolisemad on pigem optimistliku soola prognoosid. Et meil on küll neid haigestumisi lisandunud, on haiglas ka raskes seisus haigeid kümmekond tänaste andmete järgi ja niisama haiglas ka 40, nii et ütleks, et üsna 40-l inimesel on seis üsna tõsine, nendest 10-l pigem kriitiline. Ja üks inimene on ka meie seast lahkunud, aga võrreldes teiste maade andmeid ja vaadates ka, kuidas teistesse maadesse epideemia on kulgenud ja kui kiiresti on seal juhtude arv kasvanud ütleks, et meie juhtude arvud ei ole nii kiirelt üles läinud. Pärast ma julgen öelda, et meie valitsuse poolt kehtestatud erimeetmed paistavad Nad on ikkagi mõju avaldanud, et veel on nagu liiga vara hakata väga hõiskama, sest tõesti me ju näeme, et neid haigeid tuleb juurde ja on haiglas, aga pigem on asi meil parem, kui me näeme. Mis on toimunud teistes maades teistes riikides. No nüüd tuleb lihtsalt hoida seda, seda praegust olukorda ja mitte hõisata enne õhtut. Igaks juhuks. Jah, kindlasti, ma arvan küll, et praegu me ei saa selle nende lihtsalt väiksemate numbrite põhjal öelda, et olgu, et hakkame nüüd jälle kõik koos käima ja sadamalapsed oli vastupidi, et praegu tuleb tõesti kinni hoida selle koha pealt, olla, olla ettevaatlikud, edasi, teha kõike seda, mida meile riigijuhid eesotsas peaministriga on ka öelnud, et püsige kodus, ärge käige väljas rohkem kui kahekesi ja need kaks võiksid ka olla pikem. Nii või teisiti koos olevad inimesed oma pereliikmed, mitte sõbraga tingimata vennapiti kokku saada ja peseme käsi, väldime isegi poes käimist nii palju kui vähegi võimalik. Ja, ja nii edasi. Et kõik need nõuanded on vägagi praegu asjakohased, sest me näeme alles eile tuli uudis, et näiteks Saaremaa hooldekodusse oli jõudnud see viirus, mis on nagu väga ehmatav, et ta jõudis tõesti selliste vanade vanemate ja, ja selliste nõrgemate, nii keda me peaksime nagu eriliselt kaitsma ja hoidma ja tahaks väga loota, et neid uudiseid need rohkem ei hakka tulema. Seda loodame, aga räägime nüüd sellest mudeli tegemisest ka, kuidas seda epideemia mudelit siis täpsemalt ikkagi tehakse? See peaks olema matemaatilise statistika professorile, selline nii-öelda isegi mõnes mõttes igapäevane leib. No peab ütlema, et minule see siiani päris igapäevane leib pole olnud, et esiteks me oleme Eestis olnud õnnelikus seisus, et meil ei ole olnud väga tõsiseid epideemiaid siin viimased viimaste aastakümnete jooksul ja seetõttu minu kokkupuuted just nende epideemiate mudelitega pigem olnud, kui ma olen käinud konverentsidel ja kuulanud ettekandeid, kus tõesti on neid asju tehtud, et näiteks väga huvitav oli metoodika poolest üks konverents Ugandas, Aafrikas, kus ma käisin, kus põhiliselt keskenduti HIV ja malaariamudelitele. Aga jah, seetõttu, et et mina nendega varem nii tihedalt kokku puutunud polnud. Samas matemaatiliselt nad ei ole nii väga lihtsat mudelit, sinna läheb päris palju selliseid parameetreid ja palju nüansse millele tuleb mõelda, nii et natuke on olnud sellist väga kiiret õppimisaega siin, nii minu kui terve meeskonna jaoks aru saada, mida üldse maailmas selles vallas tehakse. Millised on need variandid, kas on üks ja õige lähenemine või on pigem mitu alternatiivi, millest peame ise valima ja nii edasi? No kui maailmas on neid haiguste levimise mudeleid juba tehtud ja tehtud ka eelnevate haiguspuhangute jaoks ja nüüd ka Covid 19 kohta siis mispärast on mõtet teha Eestis veel oma eestimudel? Kindlasti on mõtet, sellepärast et see Covid 19 ta muidugi täiesti uus viirused, ütleks isegi, et need maailmamudelid on kõik sellised püüdlused seda senist teadmist mudelisse panna. Aga samas need senised teadmised on, ei ole veel väga sellised. Täielikult, et meil igasuguste parameetrite kohta, mis selle viirusega ka kaasas käivad, on mitmeid eriarvamusi, on olnud alguses üks hinnang, siis hiljem on see hinnang muutunud ja korrigeeritud ja see juhtub pidevalt. Ja, ja seetõttu me peame ka Eestis vaatama, et kas need parameetrid, kas siin Eestis on kõik asjad täpselt samamoodi nagu Hiinas või Itaalias või Lõuna-Koreas või kus iganes seda haigust mujal on või me peame mõtlema mingitele kohalikele asjaoludele. Ja noh, kindlasti me peame mingitele kohalike asjaoludele mõtlema, peame mõtlema juba meie rahvaarvule ja rahva vanusestruktuurile ja samuti sellele, kuidas see epideemia siiani on kulgenud. Nii et kindlasti on vaja, siinsed teadlased panevad oma mudeleid kokku ja ega ka lihtsalt nii väga pole keskendunud sellele, et Eesti jaoks mudeleid teha. Siiski on igas riigis nagu oma riik ikka kõige olulisem No ja tegelikult ju nii naiivselt võib arvata, et tuleb lihtsalt Eesti jaoks leida need õiged parameetrid üles panna siis juba mujal töötatud mudelisse sisse, aga aga no tuleb välja, et nii lihtsalt vist siis ka ei saa. No suur probleem ongi selles, et me tahame ju ennustada nende mudelitega tulevikku ja tuleviku ennustamine on juba iseenesest raske ülesanne, sest seda tulevikku me ju näinud veel ei ole. Ja seega me saamegi rääkida, et kui asjad kulgevad ühe seaduspära järgi, siis on see tulevik ühtemoodi ja kui me natuke parameetreid muudame, siis näeme jälle natukene teistsugust tulevikku ja ja et kui väga paljudes statistilise modelleerimise olukordades on nii, et meil on nagu üsna palju andmeid juba, et me teame, et see tulevik on üsna sarnane olevikuga, et kui ma mõtlen, et ma olen siiani geenivaramu andmebaasi põhjal näinud seoseid, mis põhjustab südame-veresoonkonna haiguste riski või diabeedirisk, et siis ma saan väga lihtsalt üldistada, et see, see seos, mida ma näen, mis on olnud eelmise 10 aasta jooksul, et see seos kehtib praegu ja kehtib ka homme. Aga selle covid 19 puhul ei ole see nii teada, et me ei ole ju seda epideemiat nagu algusest lõpuni praktiliselt kusagil veel näinud. Ja need parameetrid näiteks, mida siis tuleks teada, et asi ei jääks abstraktseks päriselt tuletaks meelde, et, et üks neist on siis näiteks see, et kas haigus nakkab ka näiteks siis kui sümptomeid veel ei ole ilmnenud. Sellised sellised asjad. Jah, selliseid parameetreid on, et üks parameeter, mida kõige rohkem vaadatakse, on see algne nakatumiskorda ja et, et siis kui see viirus jõuab nüüd kuhugi, kus seda viirust enne pole olnud, see tähendab, et ühtegi immuunsed inimeste ei ole nii nagu see covidi puhul igal pool on alguses olnud. Et siis, kui kiiresti ta levima hakkab ja seda mõõdetakse sellise kordajaga, mis tähendabki seda, et mitut inimest nakatab edasi üks nakatunud inimene. Et selge see, et niipea, kui see arv on üle ühe, siis hakkab, see hakkab see nakatunute arv kohe kiiresti ütleks eksponentsiaalselt kasvama, sest kui üks inimene nakatab kahte, siis kaks omakorda kahte tekib juba neli inimest ja neljast tekib kaheksa ja nii edasi, et meil mingi aja jooksul nagu kahekordistub ja varsti on ta kolmekordistunud, särab ja varsti kümnekordistunud. Nii see eksponendi seadus meile ju dikteerib. Jah, ja seal on, muidugi on siis noh, teine parameeter ongi, mis tuleb sellest, et kui me tahame teada, et kui kiiresti see kõik toimuma hakkab, et siis me peame mõtlema sellele, et kui kaua üks inimene on nakkusohtlik ja sellele ka, et kui kaua kulub enne nakkuse saamisest selleni, kuni ta nakkusohtlikuks saab. Kui pikk see periood, kui pikk see haiguse elutsükkel on ja noh, sealt sealt saame hakata edasi tuletama ja muidugi kui neid epidemioloogilisi mudeleid nüüd teha selle eesmärgiga, et mõelda, et, et mis nüüd ikkagi siis lõppkokkuvõttes saab, kui kaua ja me peame seda eriolukorda hoidma. Ma ütlen kohe ette, ma ei oska sellele küsimusele hetkel üldse vastata, aga et kui me tahame sellist mudelit pead, siis me peame hakkama mõtlema, et mis siin juhtub, et et see viirus nüüd on meil siin osa inimesi on juba selle viiruse saanud, nad on läbi põdenud, neil on vähemalt mingiks ajaks tekkinud immuunsus, nii et nad ei saanud uuesti nakatuda. Ja osa inimesi on haiglas või kodus kindlalt, kui nad on haiged, nad ei nakata kedagi edasi. Et siis ühel hetkel saavadki nagu need inimesed otsa või neid jääb nii väheks, et enam enam see viirus edasi ei levi ja hakkab otsast jälle vähenema, et siis niimoodi oleks epideemia loomulik kulg. Ja siis me üritamegi seda mudelit, et siis uurida selle mõttega, et, et mis, mis juhtuks siis või mis toimub siis, kui ta kulg on jõudnud nii-öelda haripunkti, et just vahetult enne, kui ta hakkab jälle allapoole minema, aga et kui palju siis näiteks korraga on inimesi haigeid, kui palju on korraga inimesi haiglas, kui paljud vajaksid korraga intensiivraviselge on see, et see on väga kriitiline, et need arvud väga suureks ei tohiks minna. Muidu. Aga kas on õnnestunud saada mudelisse ka piisavalt korralikke lähteandmeid, mille, mille järgi mudel arvutab, et noh, siin on räägitud, võiks testida rohkem. Teisalt on räägitud, et testida võiks vähem. Kas see on teema, tuleks lauslaus testida Lausaliselt või, või piisab sellisest ka juhuvalikuga testimisest või ei ole testimine enam aktuaalne? Mina arvan, et laustestimine, nii et me võtaksime kohe testiksime kõik terve Eesti ära, et sellel ma nagu väga sügavat mõtet ei näe juba sellepärast, et ükski test ei ole ideaalne ja see test võib anda valenegatiivset tulemust, ta võib anda vahel valepositiivset ka, nagu ma olen kuulnud, et noh, ütleme näiteks kui meditsiinitöötaja haigetega kokku puutunud tal kuskil riiete küljes, et ta tegelikult ei ole nakatunud, aga ega viirusega võib kuidagi juhtuda. Nii et me ei taha ka seda, et tekiks sellisel hästi suurel laustestimise, tekib neid vigu ka paratamatult arvuliselt palju, et need võivad natukene segadusse ajada, seetõttu tahaks, et testitakse rohkem noh, need, kel on põhjust testida, aga teist pidime jälle, tahaksime ka teada seda üldist ülevaadet. Aga statistikutel on selle kohta kohe ju olemas teada-tuntud lahendused, äkki meid päris nagu kõigi sajaprotsendiliselt kõigi testimist vaid vaid valimi põhjal, et võtame juhuslikult teatud arvu inimesi ja näitestimetel, et selle idee, sellest ideest kantud uuringud on tegelikult praegu planeerimisel ja tõenäoliselt kohe varsti käivituvad ka, et me seda, seda loodame jahet, et sellise sellise info me saame, sest seda sisendit, et kui palju meil ikkagi tegelikult on nakatunud inimesi, et seda me tahaks tõesti saada õndsaks. Ja no see juhuvalikuga uuring, see on siis analoogi analoogiline ka noh, näiteks avaliku arvamuse küsitlustele, eks ole. Ja, ja kusjuures ongi tegelikult jah, et vähemalt see küsitluse pool sellest uuringust on, et testimise pool on natukene jah, seal on need praktilised nüansid, et kuidas saavad kokku siis testivõtja testitavaga, aga sellele mõelnud, mõtleb päris suur meeskond, eks praegu. Et loodame ka, et sellistest plaanidest, et siin tuleb palju asju läbi mõelda, realistlikkus ja kõik, aga hetkel tundub, et see on ka mõistlik. Ja noh, teistpidi me näeme, et ka õnneks on Eestis võetud suund sinnapoole, et on hakatud rohkem testima ja enam ei ole see testimine niivõrd piiritletud ainult riskigruppidega ja ka see annab meile natuke infot juurde. No tegelikult see kriis on laiem kui ainult see nakkuse levik ja nüüd ongi küsimus, et kui nakku modelleerida seda ainult nakkuse levikut, noh siis me tegelikult ei võta ju arvesse seal majandusmõju ja ja näiteks isolatsioonis elamise mõju inimese psüühikale näiteks ja ja nii, et noh, tegelikult ju mudeldamist oleksin veel. Jah, eks neid tahke on väga palju, et noh, praegu on tõesti see esmane ja kõige olulisem ülesanne on mõelda, et mida teha, et võimalikult paljud inimesed või et, et ikkagi inimesed ellu jääks. Meil, ütleme kohe otse, et et ei, et me ei näeks seda kõige kurvemad tagajärg, et noh, praegu meil on jah, kahjuks üks, üks inimene on selle haiguse tõttu surnud, aga aga need arvud, mis mujal maailmas on päris suured ja tahaks väga loota meil, mis asi jääbki niimoodi väga väikeste numbritega mõõdetavaks, nii et see on seal nagu minu arvates üle kõigil igasuguste muude asjaolude. Aga loomulikult, et kui meil tekib tunne, et meil on see, see asi saanud enam-vähem kontrolli alla, et me teame Kui hästi me suudame sellega siis hoida inimesi sealt intensiivravist ja rasketest juhtudest eemal, et siis me peame mõtlema, et kuidas nüüd edasi kuidas me saame nüüd ikkagi hoida ka meie majandust, elusana ja kõike muud ühiskonda toimima vana nii hästi kui. Ja selle kohta muidugi on ka arutelusid maailmateadlaste hulgas ja erinevaid stsenaariumeid läbi arvutatud just täpselt nende samade mudelite tulemusena hiljuti alles üleeile ilmus Ühendkuningriigi Imperial kolledži teadlastelt järjekordne raport kus nagu ülemaailmselt vaadati seda epideemia ulatust ja leiti, et väga suur osa võimalikest surmadest on, oleks ärahoitav nüüd ikkagi meetmete rakendamisega. Aga nende meetmetega on nii, et me ei saa ju tõepoolest, me ei saa jäädagi siin aastateks niimoodi kodudesse istuma ja lapsi koolist eemal hoida, vaid me peame mõtlema, et ühel ühel hetkel ikkagi peab see lähme jälle tagasi tavaellu minema, aga siis siis noh, nad pakuvad erinevaid stsenaariume, ütlevad, et võib-olla on nii, et me peamegi neid meetmeid nagu rakendama perioodiliselt, et me küll jah, mingi aja pärast nüüd kõik jätkab oma tavapärast elu, aga siis kogu aeg monitoorime, jälgime seda viiruse levikut ühel hetkel, otsustanud jälle natukeseks ajaks takistame seda viirust üsna jõuliste meetoditega ja näärmetele aitab siis siis jälle lõpetame. Aga no üks üks lootus siiski kõige selle juures on, et et lõpuks jõuab ravimiarendus ja ka vaktsiini arendus nii kaugele, et suudab, et see haigus ei ole enam see, mille pärast, mida me peaksime nii palju kartma, et kui ta tõsiseks läheb, et siis on oleks olemas talle efektiivne ravim ja võimalik, et isegi kui vaktsiin, mis aitab seda ära hoida No seda tuleb loota, aga seniks siis loodame mudelitele ja nende õigsus ala ja, ja sellele, et need poliitilised otsused, mis nende mudelite põhjal tehakse et need siis kasti toimiksid. Jah, ma ühe asja ütleksin veel lõpetuseks, et jah, mudeleid on statistikutele igapäevane töövahend, aga mudelites on üks oluline komponent sees ja see on juhuslikkus. Et me alati peale mõtlema, et kui mudel ütleb meile ühe prognoosi, et see ei ole üks arv, vaid seal vahemik ja et me meil siiski, et me suudame midagi ette näha, aga me ei suuda nagu väga täpselt ette näha, et me loodame, mudelid annavad selle suuna, kus võiks asjad liikuda, aga kunagi ei tasuks nagu väga üle tõlgendada seda ühte numbrit päris. Nii et mudel annab meile mingi väikese sellise soovituse aga mitte midagi, mida midagi väga täpselt. Nojah, ta põhineb andmetel ja ta ikkagi näitab, kuidas asjad on aga samas tuleb alati küsida, et kus on prognoosi piirid, et kui me ütleme, et näiteks me prognoosime, et, et jõuab haiglasse 100 inimest, et kas, kas see on siis täpselt 100 võime tegelikult ütleme, et meie prognoosi piirid on ütleme, 225-st 300-ni. Ja aga ajasime siis juttu nüüd viiruse leviku mudelitest ja vestluskaaslaseks. Christoph Fischer. See, et meil on praegu koroonaviiruse pandeemia, ei tähenda, et muud haigused ja tervisemured oleksid maailmast kadunud. Nendega tuleb ka tegeleda ja, ja neid tuleb uurida. Ja noh, loomulikult on teadlasi, kes sellega tegelevad. Täna ajan juttu Märt Rein veega Eesti maaülikoolist, kes kaitses doktoritöö. Mis puudutab luu- ja lihaskonna ülekoormushaigusi ja seda, kuidas neid haigusi nende haiguste riski mõõta. No siin mõnes mõttes saame juba tuua väikse paralleeli ka meie meie praeguse eriolukorra ja pandeemiaga, sellepärast et ka koroonaviiruse puhul on testimine ja, ja nii-öelda see, selles mõttes selle läbi riskihindamine ikkagi tähtis ja me näeme, et need testimise võimalused on olnud suhteliselt piiratud ja tuleb välja, et ka luu- ja lihaskonna ülekoormushaiguste puhul on testimisvõimalused tihtipeale piiratud. Testimise jaoks on siis sellel puhul välja mõeldud aparaadid, mida nimetatakse Minograafideks elektroMyograafideks. Aga läheneme asjale natukene ka nüüd rohkem sealt selle meditsiini ja, ja inimese poole pealt kõigepealt ja siis jõuame aparaadi juurde. Millistest haigustest ja seisunditest me räägime, kui me räägime ülekoormushaigustest ja kust nad tekivad ja milles väljenduvad? Ülekoormushaigused eelkõige väljenduma, et meil siis valudena kaela piirkonnas, seda tüüpiline õla piirkonnas ka tüüpiline ja väga tüüpiline randme piirkonnas. Ehk siis ilmselt kõige kuulsam ülekoormus haigust, mida me teame siis karpaalkanali sündroom. Ja mis need, mis need nii-öelda ülekoormushaigusi põhjustavad on see, kui meil on töö tegemiseks vaja kasutada liiga palju jõudu peame seda tööd tegema ebamugavas asendis ja vajab see töö siis näiteks ka palju korduvaid ühesuguseid liigutusi ja me ei puhka sealjuures. Ahah tähendab, huvitav on see, et mure on, et kui meil on liiga palju jõudu See liigne jõukasutus, kui selline see tegelikult tähendab juba seda, et kui me kasutame ütleme, et üle 10 12-l protsendil maksin maksimaaljõust siis tegelikult meie lugejaskond on juba kergelt ohus. Et seda on raske raske öelda inimesel endal hinnata, sellepärast sellepärast me peaksimegi seda mõõtma. Aga millised tööd need on, mis sellist ülekoormust võivad tekitada? Tundub, et ka päris selline lihtne kontoritöö võib seda samuti põhjustada. Jah, et selle kontoritööde puhul tavaliselt see probleem on siis pigem selles korduvaid liigutusi hästi palju näiteks ta kontoris hiire kasutame siis mõningatel inimestel ütleme, kellel on geneetiline eelsoodumus, et nendel võib siis juba 10 15 aasta jooksul see üle. Seal on selle kujuneda. Aga loomulikult siis ka mingi liinitöö. Jah, et laotöö. Et jah, et just just see, kui tulebki see nii-öelda jõu komponent sinna, juute ütleme, et jah, liini liinitöö on siis siis selline kõige tüüpilisem näide on ju, aga, ega selle koroona juurde tagasi tulles. Et praeguses olukorras, kus inimesed on siis suunatud kontorist koju et siis üsna tüüpiline on see, et kui meil kontoris on veel see töökoht, siis tehtud meile sobivaks, siis kodus see ei pruugi nii olla, kuna tööandjal seal seda, seda nii-öelda töökohta kujundamise kohustust ei ole. Et kui meil näiteks monitor on see ebasobival kõrgusel, et siis ka selle peahoidmine sellises asendis, mis, mis ei ole, ei ole sobiv, et see võib kujundada meil tegelikult neid kalla vaevusi. Ja need vaevused võivad siis kujuneda päris raskeks, noh, võib arvata. Jah, kindlasti, et selles suhtes, et ega see ülekoormushaigus ei teki üleöö, see on ikkagi pikaajaliselt kulgev protsess, et esialgu on lihtsalt selline valu ja ebamugavus. Ja esimeses faasis valu ebamugavus kaob võrdlemisi ruttu ära. Vähemalt kas siis nii-öelda päeva jooksul taastub inimene sellest nii-öelda ebamugavusest või siis mis ööunega unega kaovad need vaevused ära, aga aga kui, kui need vaevused enam ööunega ära ei kao, siis annaks oleks aeg tegelikult töötervis varsti juhtunud. Siis tegelikult oleks juba praegu vaja igaühele koju ühte väikest seadeldist, mis võimaldaks siis mõõta, et kas ülekoormushaigus on, on ähvardamas või mitte. Ideaalis ta, jah, nii võiks olla, aga kõigepealt prooviks prooviks teha niimoodi, et meil oleks, oleks see nii-öelda töökohal olemas. Aga nüüd räägimegi sellest masinast, et on mõõteseadmed olemas, mis riski hindavad, kas ülekoormushaigus on tekkimas või, või ei ole. Jah, täpselt nii, et, et mõõdaks elektromonograafilist biopotentsiaal. Ehk siis arvestame seda, et inimese tegevuse juhtimine tegelikult toimub elektriliste signaalide abil mida meil on siis võimalik mõõta. Et kõige tüüpilisem see biopotentsiaal, mille mõõtmisega ma arvan, kõik on kokku siis elektrokartograafia ehk siis südamefilmi tegemine. Et sel juhul me mõõdame siis tegelikult südamelihase tööd, aga, aga siis antud juhul elektromia krahv tegeleb siis skeletilihaste töö mõõtmisega ehk siis kõikide nende lihastega, mida me kasutame siis liigutus tegevuses. See on siis nii, et kui lihas töötab, siis elektrisignaalid käivad, need on siis närvisignaalid täpselt nii, jah, täpselt nii selge, ja neid on siis võimalik mõõta. Mõõtmise jaoks on sõjaväeseade ilmselt peab olema suhteliselt tundlik, sellepärast et ega tavalise põlk meetriga ei ole midagi peale nakatumist. Täpselt täpselt nii, et esiteks peab olema tundlik ja, ja ta peab olema ka võimaldama meil siis hästi palju seda infot koguda lühikese aja jooksul, et kui sama elektrokardiogrammi puhul pulss reeglina on seal üks, kaks tükki sekundis, siis skeletilihases neid, neid impulsse on siis viis kuni 500 korda sekundis. Ehk siis me peaksime mõõtma vähemalt kaks korda kiiremini seda signaali saata tema õigel kujul kujuliselt kätte. Ja no need elektrokardiograafid on, on muidugi meditsiinipunktides täiesti olemas ja selge see, et need on päris keerulised seadmed, niiet elektrogeograaf peaks olema siis ka midagi enam-vähem samasse kanti. Üldpõhimõte on sama, aga kuna need nende signaalid, mida me mõõdame, et need on ka nõrgemad ja menda väljaspoolt nii-öelda sellist müra signaali sisse, need, siis need nõuded nendele seadmetele on karmimad. Ja siis tuleb siis kuskile kaela peale või randme peale panna mingid andurid ja, ja siis kuidas see mõõtmine käib siis sisuliselt jahet. Et võib teha täpselt nende samasuguste elektroodidega, millega seda südamefilmi tehakse aga lihtsalt need elektroodid siis pannakse selle konkreetse lihase peale, mida me seda uurida. Ja idee poolest jah, sellest sellest justkui justkui võiks juba piisata. Aga kuidas need populaarteaduslikult seletada, kui on üldse võimalik, et kuidas me sealt signaalist siis loeme välja ülekoormushaiguse. Et sellest signaalist me saame siis kahesugust infot, üks on selle signaali amplituud, teine on siis selle signaali sageduskarakteristikud amplituudi pealt siis tegelikult näeme ära selle, et kas lihas üldse töötab või mitte. Ja me saame suhteliselt skaalal siis hinnata, et kui palju seda lihast siis parasjagu koormatakse. Et siis selle jaoks me mõõdame ära kõigepealt selle amplituudi nii-öelda puhkeolekus ja siis maksimaalsel pingutusel ja skaleerime need Töötegevuse väärtused siis nende nende kahe väärtuse vahele. Ja siis, mis on siis märk sellest, et ülekoormus on, et sama Ütleme sealt pealt pealt 10 protsendi sellest maksimum sellest väljundist, et siis siis me võime juba hakkama mõtlema, et kas ma saaks midagi siis teha teisiti. Ja kuidas nüüd Eestis on nende seadmetega, kas meil neid seadmeid on, kas neid on piisavalt, et sead seadmeid kindlasti? Noh, et ülikoolides on, on olemas, enne on ka siis nii-öelda meditsiiniotstarbe need seadmed olemas aga selleks, et me saaksime neid kasutada, siis oma nende töötingimuste parandamiseks, et selle jaoks selle jaoks, ma arvan, nii kallid seadmed ei osta, ei suuda, nagu on siis need meditsiinilised seadmed. Et me räägime jah, seadmed, teatud maksumused seal alates paarist 1000-st eurost Ja doktoritöös püstitagi siis uurida seda, et kuidas oleks võimalik saada, kas ise teha või või konstrueerida niisuguseid elektromüograafiaga, mis oleksid odavamad. Aga teeksid töö ära. Jah, see, see oli ees. Kuidas siis sellele küsimusele läheneda, kuidas teha üks üks niisugune seade odavamaks ja samas säilitada töökindlus? Et kõige kõigepealt meil on siis vaja kahte kahte peamist osa sellel seadmel, üks on siis võimendi ja teine on siis andmehõiveseade, millega ma saaks siis seda mõõdetud analoogsignaali teha endale numbrilises numbrilisel kujul? Aga need on siis sellised kriitilised komponendid. Sellised komponendid ja nendele on põhimõtteliselt olemas oma nõuded või standardid. Et kust ma üldse selle teema juurde jõudsin, oli siis, ma panin tähele, et nüüdisajal siis inimesed teevad ise selliseid proteese mida siis juhitakse täpselt selle elektromüograafiaga mõtleva signaaliga ja kui neid nii-öelda proteese saab, saab teha, siis sealt järgmine küsimus on, et kui täpne see mõõtmine on, et kas sellest siin nende eraldus, mis me saame, on ka siis piisab selle jaoks, et teha mingeid järeldusi nende ülekoormushaiguste tähenduses. Ja nüüd mõte on siis selles, et kust saada selliseid odavaid ja töökindlaid võimendeid ja kust saada odavaid ja töökindlaid analüüsi seadmeid või kuidas seda nimetada? Sisu sisuliselt jah, et kuna nii-öelda need huvigrupid, kes nende proteesidega tegelevad, et, et neid ikkagi on, et siis siis ka neid võimendeid on tegelikult saadaval. Aga noh, keegi ei ütle, et mõni võimendid saame siis kohe-kohe kasutada sellisel sellisel viisil, nagu meil parasjagu vaja on, et sellepärast sellepärast tuleb neid võimendeid hinnata, katsetada. Ja võimendi on ikka sellepärast, et nagu me rääkisime, et see signaal ise on hästi nõrk, et. Ta täpselt teadsid, signaal on nõrk, sisaldab sisaldab erinevaid mürasid, siis nendest nende mürades lahti saada ja võimendada siis sellisele tasemele, et me saaksime andmehõivet, ega neid siis kätte. No võimendi on tegelikult, kes elektroonikat tunneb, et see on üks selline põhiasi, mida ikka ette tuleb, et see nüüd väga, väga hirmus keeruline asi ei tohiks olla. Või on siiski mingisuguseid erinõudmisi? Ütle ütleme niimoodi, et tegelikult seal tõesti väga keerulisi nõudeid nõudmisi nende erilisi veel ei olegi, et et millele tähelepanu peaks pöörama, on siis ühissignaali nõrgendus tegur, mis siis neid nii-öelda müras ja hakkab meil likvideerima ja teine on siis sisend sisendtakistus, tekiksid. Naali kadu, aga põhimõtteliselt siis uurisite seda, et kas on võimalik võtta mingi riiulivõimendi kuskilt ja täpselt nii jah, aga, aga teine asi, siis on siis see analüüsiseade, mida nimetatakse ka mikrokontrolleri arendusplaadiks peenemalt öeldes. Mis on siis mikrokontrolleri arendusplaat? See on siis selline seade, millel on sisendid, millega me siis saame midagi mõõta sellele väljundid, millega me saame midagi juhtida ja seda on võimalik siis eel programmeerida, nii et ta teeb neid asju mitmendal nii-öelda käseme siis mingi ajavahemiku tagant. Selge niisugune asi ja neid saab ka riiulilt võtta. Sisuliselt küll jah. Aga nüüd, mida siis tuli seal täpsemalt uurida, lihtsalt katsetada, kokku panna ja, ja vaadata, et kas asi töötab. Kõige kõigepealt ikkagi jah, tuli tuli vaadata läbine, nende võimendite omadused, siis siis ka nende mikrokontrollite arendusplaatide kasutamine. Et just, et me saaksime seda signaali tema õigel kujuliselt kätte. Et päris nii ei ole, et paneme nüüd kokku, et seal tekib jah mõningaid küsimusi. Funktsioon funktsionaalsuse osas. Ja kuidas siis õnnestus, õnnestus see lihtsasti kokku nii-öelda monteerida selline selline seade või, või mis seal probleemid olid? Jah, et need põimendit need need tegelikult siis enamalt jaolt on, sobivad, aga mikrokontrollerid, arendusplaatidega, tekib see probleem, et me ei saa näiteks mitmeks lihaselt korraga ilmtingimata neid. Neid signaale selt mõõta, sest et meil need andmehõivekiirustest tekib probleem ja nende mõõtepiirkond ja eraldus ei pruugi olla alati piisav, et me saaksime siis mõõta kõiki lihaseid. Mõningate lihaste puhul see väljund pida, me mõõdame liiga suur, ehk siis nii-öelda me näeme ainult mingit teatud osa, me ei tea, mis nendest keskkonnast välja ja teistel juhtudel vastupidi. See signaal on, seal jääb ikkagi nii väikseks, et me jällegi ei näe, näe sealt seda muutust nii-öelda oma tegevuse käigus, mis meid huvitab. Ma loodan, et õnnestus leida siis niisuguseid niisuguseid mikrokontrolleri, arendusplaate, mis sobivad Et jah, et kuna mina oma tööst siis konkreetselt keskendusin Nendele lihastele, mis juhivad Rannetes Sis sõrmi ehk siis need nii-öelda põhilised põhilised esimese kätega töö tegemise lihased, mis siis asuvad küünarvarrele siis neid lihaseid mul õnnestus mõõta nende seadmetega. Aga jah, et näiteks näiteks seal neljaselt, mis siis seda selgroogu sirgestanud, ehk siis seal, kus ta oli aasta või siis või siis ka ütleme seda teost, mis, mis liigutab mind pöialt, et seda, seda mul nende seadmetega õnnestunud. No aga asi seegi, et ka sõrmelihaste randmelihaste jaoks on siis võimalused olemas. Et noh, need need tegelikult need lihased ka tõesti suure osa nendest nendest töödest, mis, mis need tehakse juba võimaldavad ära kirjeldada. Tegelikult oleks vaja ka ilmselt mingisugust tarkvara, mis seda analüüsi hõlmustaks. Ja et see tarkvara on siis teine, suurem probleem, et kui nende kallite kommertsseadmetega tavaliselt kaasas mingisugune tarkvara, mis võimaldab seda tulemusi võimalik võrdlemisi lihtsalt siis analüüsida. Et siis, kui me need seadmed ise teeme, siis me peame olema piisavalt pädevad, et valmistada sinna juurde tarkvara. Kõige lihtsamal juhul kui meil nüüd nende arvandmed on olemas, et siis me saame neid ka kõige tavalisem kontoritarkvaraga ehk siis exceliga ära töödelda. Aga kui meil on vaja seal teha mingeid keerulisemaid protseduure, näiteks filtreerida neid andmeid et siis siis on vahe juba jah, mingisugused mingisugust keerulisemat tarkvara ja siis kas või nii-öelda seadistada või programmeerida. No see tuleb siis veel teha. Üldkasutatava ana tuleb ta kindlasti veel teha, on jah, et nii-öelda ülikoolis töötavad inimesed saavad kasutada selliseid vahendeid nagu mõtle nendele on nendega võimalik siis nüüd ka keerulisemaid andmetöötlusprotseduure teha. Aga kui palju see isetehtud seade nüüd odavam on, sellest kommertsseadmest? Mina siis keskendusin lahendustele, mis jääksid tegelikult alla 150 euro. Ehk siis me räägime sealt 10 kuni 20 korda. Suurusjärk erinevus. No see on ikkagi päris arvestatav eks, eks ta nii on. Et see, see võimaldab meil siis neid seadmeid teha täpselt oma vajadustest lähtuvalt. Et kui me ostame mingi kommertsseadme, siis, siis tegelikult me ei tea, üks esiteks mis, mis tal seal nii-öelda sees toimus, et toimub, et kuidas need protsessid, teiste mood. Ja teine on siis see, et me ei saa nii-öelda oma käe järgi neid seadistatud. Võib-olla me tahame sünkroonis mõõta mitmeid asju korraga ja see nõuaks näiteks täiendavalt suvega suurt investeeringut et selle poolest isetegemine jälle teatavaid eeliseid. Kus neid isetehtud seadmeid võiks kasutada tegelikult? Piirab ainult fantaasia, et et ja mõningal puhul ka mingi mingisugused regulatsioonid, et noh, kindlasti meditsiiniseadmed täna neid kasutada ei saanud, seal on oma nõuded. Aga ma saan aru, et põhiliselt siis teadusuurimistööks on, on need head? Võib-olla isegi vastupidi, et et kui ennistasin, mainisin jah, et need mõõtepiirkond võib-olla meil kõiki neid lihaseid mõõta ei võimalda, aga siis, kui me laseme nii-öelda nõudmisi natuke järele, et ütleme, et me tahame teada ainult seda, et kas lihase pingutus on hetkel väike, keskmine või suur, et siis sel juhul me saaksime seda kasutada. Või siis või siis ütleme, et seade võiks meile anda märku, et kui me nüüd ületame teatud teatud, määran sellest mõistlikustata et siis sellistel otstarvetel tegelikult võiks, võiks kasutada just nimelt väljaspool seda teadvustanud. Kas nüüd on nii, et inimesed, kes istuvad kodus karantiinis ja kellel on osavad käed ja nupp, nokib, et võiks endale teha igaks juhuks ühe elektroMyograafi käepärastest vahenditest alla 150 euroga ja hakata siis mõõtma endal ja, ja lähikondseid saartel ülekoormushaiguse riski? Võimalik on jah, sõltub ja selleks tuleb siis üles otsida Märt räind doktoritöö ja võib-olla saab sealt häid vihjeid, kõik lootused selleks on jah, aga jah, rääkisimegi siis luu- ja lihaskonna ülekoormushaiguste riskihindamisest elektromüograafiaga, mis võib-olla kommertsseade, aga nagu kuulsime võib-olla ka täiesti ise tehtud või noh, vähemalt spetsialisti tehtud ja ajasin juttu Märt Rein veega. Tänases saates oli juttu koroonaviiruse leviku mudeldamisest ja elektromüograafi kokkupanekust. Juttu ajasid Krista Fischer, Märt Rein Vee ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
