Teadust kõigile mida näitab koroonaviiruse leviku kohta matemaatika mudeldamise aluseid alates eksponent funktsioonist kuni mastaabivabade võrgustike teooriani selgitab füüsik Jaan Kalda mida jutustavad inimkonna leviku kohta geenid. Mitu korda oleme näiteks oma eelajaloos segunenud neandertallaste võitlenislastega. Geneetik Pille hallast räägib ajakirjas Science avaldatud Üleilmse võrdleva genoomi uuringu tulemustest. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Teadlaste seisukohti tasub kuulata ka ikka ka koroonaviiruse pandeemia puhul ja mitte ainult alati ka üksnes viroloogide ja epidemioloogide omi, vaid, vaid ka näiteks füüsikud, daami, kes, kes tihtipeale ka tunnevad hästi matemaatikat. Jaan Kalda on füüsik, Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi professor. Ja tegelikult sa Jaan, tegeled päris paljude asjadega, nii palju, kui ma aru saan füüsika valdkonnas ja, ja natukene ka mujalt. Et kui nüüd niimoodi alguseks küsida, et millega põhiliselt tegeled. Võib-olla jah, natuke isegi liiga palju rasvaga tegelenud, selle tõttu on raske öelda, millega ma põhiliselt tegeleda, muidu ma olen pidanud endale üheks keskseks uurimisteemaks turbolents segunemist. Aga viimasel ajal on mul juhendatavad olnud. Doktorandid on olnud hoopis teistel teemadel, et oli mul siin majandusvõrgustiku modelleerimisel oli Stefani rända kes kaitses hiljuti ja, ja siis oli doktorant Indrek Mandre, kes on staarsepis. Praegu tekkis statistiline, sest topograafiast doktoritöö on siis juhuslike pindade statistilised omadused ja siis on mul nüüd veel doktorante, kes teevad füüsika õppematerjal ülikoolide jaoks töötavad välja niisugune pool pedagoogiline suund. Keeruline öelda jah, mis päris keskne uurimisteema on. Turbulentne segunemine, see kõlab ka natuke nagu tegelikult koroonaviirus võiks ühiskonnas kuidagi niimoodi turbulentsi tekitada. Et, et tegelikult saab ju neid igasuguseid paralleele tuua, aga, aga noh, näiteks ma kujutan ette, et selline võrgustiku teooria ja selline matemaatiline modelleerimine ja see on, see on kindlasti praegu asjakohane, aga näiteks niisugune väga lihtne keskkooli matemaatika mõiste nagu eksponent mis tegelikult tundub, et ei ole võib-olla ka päris ekspertide seas nii tuntud kui võiks olla. Kui me nüüd vaatame seda, kuidas on reageeritud pandeemiale, selle nii-öelda algaegadel Tundub küll jah, siin ma muidugi on kaks aspekti, et ühest küljest võib-olla nad isegi saavad aru, aga nad üritavad rahvast rahustada. Et nad näevad küll, et eksponentsiaalselt kasvav oht on olemas, aga nad siis lihtsalt kardavad, et rahvas on rumal. Hakkan satub paanikasse, paanikas rahvas on ettearvamatu. Et, et võib-olla selles on probleem. Ja aga muidu eksponenti ju iseenesest eksponentfunktsioon see on selline noh, mõnes mõttes nagu selline salakaval salakaval nähtus, et alguses tundub, et et ei ole väga midagi, et alles oli üks nakatunu, noh, 10 nakatunut on mõne päeva pärast, et ega väga palju ju ei tundu olevat, aga tegelikult see võtab nii-öelda raketina ülesse selle graafiku Ja eksponent on, alati tuleb meil mängu, kui meil on ebastabiilne käitumine, et noh, näiteks võtame pliiatsi, paneme ta laua peale püsti. Kas meil õnnestub teraviku peale panna? Ei õnnestu, aga natuke aega natuke enne ümberkukkumist siiski jõuab seista seal, ega ta jõuab enam-vähem ühe selle karakter 100 jooksu jooksul seista teatud karateerne aeg. Kui sõltuvad pliiats rikkusest, ütleme parajalt pikk pliiats on üks sekund. Et selle ühe sekundi jooksul siis kahekordistub tema kõrvalekalle püstiasendist. Ja viiruse pandeemia algusest siis nii-öelda piltlikult öeldes pliiats on tera peal püsti ja siis loodetakse, et ehk jääbki. Aga kuidas praegu tundub, praegu räägitakse jah, tõesti juba täie häälega sellest, et enamuses riikides, kus viirus levib, on, on ta jõudnud nii-öelda eksponentsiaalse kasvufaasi. No teisest küljest, kui nüüd see faas jätkub, siis varsti on kogu maakera nakatunud, aga, aga no tegelikult reaalses elus see ikkagi hakkab langema. Tempo. Ja kuivõrd terves maailmas summaarselt võtame, siis see pilt on natukene keerulisem, et noh, eksponentsiaalselt asukohta, ega ta ei ole nüüd alati midagi, ta ikka lõpeb see eksponentsiaalne kasv, et kas või sellepärast, et lokaalselt kõik haigestuvad, noh, ütleme näiteks Eestisse tuli ta väga massiliselt Kuressaarde. Ma ei tea, kuidas seis praegu on, aga põhimõtteliselt oleks võimalik, et mingil hetkel läks terve Kuressaare nakatunud. Ja sellisel juhul loomulikult eksponentsiaalne kasv natukene aeglustub. Läheb natukene aega, kui ta tilgub välja sealt teistesse piirkondadesse, siis siis on teistest piir, kasvab eksponentsiaalne ja kokkuvõttes tuleb meil siis summa erinevatest variantidest lokaalselt nad võib-olla kasvavad sama kiiresti igal pool, aga summa tuleb meil natukene erinev, seal tulevad ajalised viited ja kõik sellised tulevad juurde. Nii et kogu pilt jah, noh, mingi mingi vaidlus sel ajal, kui ta mingi suurriik ka nakatub järsku, siis ta võib jälle vahepeal natukene kiireneda. Et kogu pilt on natukene keerulisem kui lihtne eksponent. Aga noh, see annab sellise esimese väikese mudeli juba kätte sellise lähtemudeli, millest lähtuda muidugi, tegelikult peaks olema olema detailsem ja milliseid võimalusi on neid mudeleid teha või mille alusel, et ma saan aru, et näiteks võrgustiku analüüs on üks selline väga tänuväärne meetod, millega selliseid asju analüüsida. Ja võrgustik on siis, meil on mingid seal võrgusõlmed, seosed nende vahel, olgu ta siis millised seosed iganes, et noh, kas näiteks sõbrad, inimesed on sõlmed ja sõbrad, seosed või võifirmad on sõlmed ja raha tehingud on seosed või linnad on sõlmed ja teed nende vahel seosed, need siin on palju võimalusi, aga antud juhul siis oleksid meie inimesed oleksid sõlmed ja viiruse levimise võimalikud kontaktid, kontaktid, kus viirus saab ühelt inimeselt teisele üle kanduda, oleks seos ja noh, see on, ilmselt on tal siis teatud sellised üldised omadused, mida sedalaadi võrgustikest poolt eeldada. Et ilmselt on ta mastaabi vabase, läheb seda, et on selliseid sõlmi, kus on väga palju selliseid punkte, kus väga palju sõlmida kokku näiteks mingites poodides teeninduskeskustes veel väga paljud inimesed potentsiaalselt kohtuvad ja potentsiaalselt võib viirus edasi kanduda väga paljude vahel. Aga on ka selliseid, kus on ainult üks side, noh, vana inimene näiteks on kodus ja puutub kokku ainult oma oma lastega ja ka tegelikult oksele vahel terve spekter on kõige väiksematest sõlmedest kuni kõige suuremate, nii, kus on kõige rohkem, et seal neid koos. Et see on, see on nagu üks niisugune aspekt sellistes mastaabivabades võrgustikes teine on see niinimetatud väikse maailmaefekt et suvalised kaks sõlme sellest võrgustik, kus tegelikult ühendab väga väikese arvu seostaabile, et noh, mingi viis, kuus midagi sellist, et võtame kaks suvalist inimest Eestist. Me leiame mingisuguse seose ahela seos, mis ühendavad neid segmentide arv selles ahelas on tegelikult päris väike. No seda on ju räägitud, et kõik maailma inimesed nii-öelda oma tuttavate kaudu on ühenduses noh, võib olla maksimaalselt kuue sammuga. Just täpselt, see ongi see väiksema, sellepärast seda nimetataksegi väikse maailmaefektiks. Noh, maailm on päike, leiame väga kiiresti ühised tuttavad. No ja siit me saamegi järeldada, kui viirus mööda neid sidemeid hüppab, siis siis ei ole tal palju samme, et, et jõuda kelleni tahes vaja just, just just no õnneks neid võrgustikke on uuritud nüüd viimastel aastakümnetel, matemaatikas ja mujalgi päris põhjalikult. Kuidas me saame seda teadmist nüüd praegu kasutada? No esimehed on lihtsalt ihade jämedad hinnangu, et mis võib juhtuda, aga teine, kui me tahaksime ikkagi konkreetselt ja ega selliseid kvantitatiivseid ennustusi teha, siis tuleks koostada suhteliselt realistlik eesti inimeste ja nendevaheliste sidemete mudel, mis ta kindlasti ta 100 protsenti adekvaatne olla ka enam-vähem. Ja siis saaks läbi mängida erinevaid stsenaariume. Kas viirus kandub edasi, teatud tõenäosusega teatud ei kandu. See kõik sõltub sellest juhuslikest arvudest, mingil realisatsioonist ta võib olla, kasvab kiiremini, teises kasvab aeglasemalt. Aga kui mängida läbi väga palju erinevaid stsenaariume, siis näeb mingisugust usalduspiirid ja, ja saab mingi kõige tõenäosemat stsenaariumid välja tuua ja nende põhjal saaks juba teha ennustusi. Ja, ja noh, kui meil tegelikus maailmas on ainult üks katse, mida me saame teha, siis seal me saame läbi mängida väga erinevaid variante, et rakendame ühed piirangud, see muudab natukene sidemete tõenäosust, rakendame teised piirangud, saame natuke teised tõenäosused ja vaatame, kui palju siis tulemus muutub, et kas, kas see piirang potentsiaalselt rakendatav piirang oli otstarbekas, kas ta vähendas seda palju vähenenud ja siin oleks vaja ka majandusinimesi juurde, kes ütlevad nüüd, et kui palju üks või teine piirang tegelikult meie majandusele maksma läheb? Su jutus kõlas siin väga tihti tingivat kõneviisi, millest ma järeldan, et Eestis võib-olla veel väga ei tegeleta Kisele sellise modelleerimisega praegu hetkel. Natukene tegeletakse, et noh, minu teada praegu Jaak Vilo ja Krista Fischer grupp on, tegelevad sellega oma oma meetoditega. Aga ma ei hakka nüüd, Mul ei ole volitusi täpselt öelda minema teema, aga igatahes nad teevad seal seda võib öelda ja, ja ma olen ise ka, üritan nüüd panna natukene inimesi kokku ajada, et et vaatame, kas meil õnnestub midagi siis Tallinna tehnikaülikoolist ja kolleeg Tartu ülikoolist ja noh, tõesti oleks vaja sinna väga laiapõhjaline seltskond erinevate erialade spetsialiste, kes kes siis arvutusi teeksid ja ennustaks. Aga nüüd, praeguse seisuga siis nii palju, kui praegu teada on ja nii palju, kui neid mudeleid teada on, siis mida teha võiks toimetulekuks noh, me teame, mis meetmeid on kasutusele võetud, sotsiaalne distants, sotsiaalne distantseerumine on, on üks selline põhilisemaid, eks ole, mis väljendab kas karantiinis või, või siis ka muudes soovitustes. Et palju sellest kasu on, lõikab sidemeid ikka läbi. Ja sellest lõikab kindlasti sidemeid läbi, et siin nüüd tulebki tulla teise sellise matemaatilise Vena epidemioloogilise mõiste juurde nagu reproduktsiooni arv. Et reproduktsiooni arv on see, kui palju, kas haige suudab edasi kanda mitmele-mitmele järgmisele. Ja nüüd, kui me räägime sellest Covid viirusest, siis seal on noh, erinevatele allikatele põhjal see reproduktsiooni arv kaks kuni kolm. Ja see tähendaks seda, et kui kontaktide arvu õnnestuks vähendada, ütleme kolm korda, siis eks ma need kaks ära. Ja kui me suurendaksime neli korda, siis ta hakkaks juba päris kenasti välja surema. Seal, kui me nüüd rääkisime eksponent sealsest garantiidest ajast, siis kindlasti tuleb ka aru saada, mis on selle viiruse karateetne aeg ja viiruse karateed, naelad tegelikult on enam-vähem see inkubatsiooniperiood. Et kui keegi jääb haigeks ja sümptomid lähevad välja, noh, ilmselt ta siis kas nakatab natukene enne seda klimptomid välja lähevad ja natukene pärast aga see ajavahemik, mille jooksul ta nakatab, on ikkagi suurusjärgus inkubatsiooniperiood. Ja kui see reproduktsiooni arv väga suur ei ole, kuid on ka suurusjärgus niimoodi, nagu ta on praegu kaks või kolm siis ongi niimoodi, et seal inkubatsiooniaja jooksul keskeltläbi kasvab seal haigestunute arv, ütleme, kolm korda. Ja kui me nüüd, kui meil ütleme praegu on inkubatsiooniarv kaks, mis tähendab ühe inkubatsiooniperioodi järel on meil kolm korda rohkem haigeid üks see, kes oli juba ja kaks uut, kui me teeksime selle reproduktsiooni arvu näiteks 0,5 enne praegusega võrreldes vähendamisega neli korda siis sellesama inkubatsiooniaja jooksul uute haigestunute arv väheneb kaks korda, noh, need, kes on, need tasapisi tervenevad ja niimoodi me saaksime tegelikult ta sama kiiresti, kui ta enne kasvas, saame sama kiiresti välja suretada. Tegelikult, et noh, niimoodi mõne mõnikord mõnikkond inkubatsiooniaega ütleme, kui meil on siin ütleme kuus päeva Inkupatsiooni aegu siis keskmine või mediaan, siis korrutame selle näiteks 10-ga, saame 60 päeva, kaks kuud selle kahe kuu jooksul meil haigestunute arv väheneks kaks astmes 10 korda, mis on umbes 1000. Nii et kui meil praegu on umbes tuhatkond, siis pärast seda kahe kuu pärast oleks meil üks ja noh, kui me selle ühe ka kinni püüame, yhe terveks ravime, enne kui ta jääb järgmist nakata isangi otsas. Noh, see on tõepoolest päris tõhus, tundub olevat, no aga seda siis juhul, kui inimesed kõikidest nendest reeglitest väga täpselt kinni peavad. Ja siin on vaja kindlasti kõikide inimeste koostööd, punkt üks, punkt kaks on vaja kindlasti ka ühistranspordi ja kaubanduskeskuste ja, ja teeninduskeskuste poolselt väga ranget desinfitseerimispoliitika jälgimist, et noh nagu seal fakti sellises punktis, kus üks inimene samm peale hakata mitte kolm, vaid 30 või 300, et selliseid juhtumeid vältida, et need super nakatajad on ka väga oluline, mis keskmises kuigi ainult üks inimene, aga keskmist võivad nad päris palju mõjutada keskmist reproduktsiooni, arvab, et kui see üks alles jäänud näiteks osutub, osutuks super nakataja, siis ta üksinda nakataks näiteks 100 inimest ja meie töö oleks jälle korstnas. See, et meil on võimalus vähetõenäoliste sündmuste kg, mis on väga sellised dramaatiliselt suure skaalaga. Et kui neid ekstreemseid sündmusi õnnestuks vältida, noh, vastavalt siis selliste näiteks administratiivse meetodiga, et see oleks kindlasti üks asi, millele tasuks tähelepanu pöörata. Kui need super nakatajad ka niimoodi saab kõrvaldada sellise poliitikaga, et siis kokkuvõttes võib-olla ei olegi vaja väga drastilisi meetodeid rakendada selleks, et seda reproduktsiooni arvu vähendada, näiteks neli korda. No tegelikult on andvaid on praegu vähem kui, kui võiks olla sellise suure andmekogumise puhul, aga ometi mudeleid osatakse ju teha ka väikeste andmete andmehulkade põhjal mis teinekord annavad päris hea tulemuse, et kuidas siin praegu see tundub. Eks siin tulebki sisanud meile andmeid ekstrapoleerida, et me vaatame, teeme oletused, meil, need riskigrupid on kõik läbi testitud, kui nad on, et kui seal ei ole nüüd ka Trishi grupis, kus sul tõsised sümptomid ei ole, siis esita, aga juhul, kui nad on, siis me saame ekstrapoleerides vaadata, kui palju on erinevaid vanusegruppe, kui palju on riskigrupp ja siis on meil mingid need statistikas, mitu protsenti riskigruppidest on haiged ja siis eksale paleerime seda tervele elanikkonnale, siis me saame mingisuguse natuke adekvaatsema pildi, et me ei peaks rõõmustama, et oioi, et vaadake, meil tänase päevaga kasvas viirus haigestunute arv ainult 23 võrra. Aga tegelikult nagu seda mainimata tegelikult testide arv vähenes. Tehtud testide arv oli võrdlemisi väike ja Jajah, aga no igal juhul tundub, et, et lisaks sellele, et inimesed loodetavasti saavad viiruse vastu nüüd uue viiruse vastu immuunsuse pikapeale ikka siis ka ühiskond saab teatava immuunsuse või mingisuguse kogemusliku tarkuse nüüd sellest praegusest olukorrast, et selles mõttes võime vaadata optimistlikult tulevikku, et noh edaspidi olema juba rohkem valmis, kui, kui peaks midagi midagi juhtuma. Aga mõnikord inimesed kipuvad unustama, noh, pikapeale kui ei ole tükk aega olnud midagi Ja, ja noh, eks see viiruski oli ju kunagi, eks ole, see Hispaania gripp oli, aga siis arvati, et noh, peabki siis uuesti tulema, eks. Teadlased ise saavad küll teha mudeleid ja nemad valmis olla, aga selleks peab valmis olema ka valitsus. Et, et siin kindlasti seda on väga hulga raskem. Garanteerida valitsused igavest õpivad, sest valitsused tulevad ja lähevad, tulevad uued inimesed ja nemad tahavad jälle õppida, et, et see on kindlasti tõsine probleem. Niimoodi on siis praegu lood uue koroonaviiruse ja tema levikuga ja tema leviku modelleerimisega. Aitäh Jaan Kalda. Inimene on selle poolest edukas loomaliik, et ta on vallutanud ajapikku terve maakera juba tuhandeid, isegi kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõigil kontinentidel peale Antarktika inimesi põliselanikena kohtame. No eks see ühest küljest ole ju kaasa toonud ka selle võimaluse, et käesolev pandeemia on potentsiaalselt siis ülemaailmse levikuga. Teisest küljest näiteks näiteks teadlastele pakub see kindlasti huvi, et kuidas on inimkond ikkagi jõudnud nendele maadele, kus inimesed praegu elavad kuidas praegused maad ja rahvad on tekkinud ja kujunenud ja sellega võivad tegeleda mitmed teadusharud, aga tänapäeval tegeleb sellega kindlasti ka geneetika. Nüüd ongi suur rahvusvaheline teadlasrühm valmis saanud ühe päris suure ja ulatusliku uurimuse võrdleva geeniuuringu, mis hõlmab peaaegu et kogu inimkonda siis laias laastus ja just selle mõttega, et vaadata, et kuidas siin inimkonna arenguteede rändeteed on, on siis seni kulgenud ja kuidas inimgrupid omavahel seotud ja suguluses on. Ja tulemused on avaldatud ajakirjas Science ja ühe selle uurimisrühma liikmega Pille hallastiga aiangi täna juttu. Kes on siis nii Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudist kui ka Inglismaalt võlkam Sangeri instituudist, mis oli selles uuringus siis ilmselt pearollis, nagu ma aru saan ka? Jah, nii see tõesti oli näha. Aga millest see seekord nuri siis täpsemalt seisnes, ma saan aru, et uuriti lausa peaaegu 1000 inimese genoomi ja enam kui poolesajast geograafilisest paigast olid siis need inimesed pärit. Jah nüüdseks on tervete genoomide uuringud tõesti muutunud suhteliselt tavaliseks, et selliseid suuri uuringuid küll tüüpiliselt pigem tehakse meditsiini geneetilisest vaatenurgast, et inimesi siiski rohkem huvitab see, et kuidas või miks mingisugused haigused kujunevad? Jaa, jaa, kui me teaksime haiguste geneetilisi põhjuseid täpsemalt, et siis me võib-olla oleksime suutelised ka välja arendama mingisuguseid efektiivsemaid ravimeid, võib arusaamad, kuidas nende haiguste tekkimist vältida. On ka selliseid suuri, puhtalt populatsioonigeneetika uuringuid. Tegelikult tervete genoomide sekveneerimise põhjal nüüd nii väga palju seni veel tehtud ei ole, sest et kuigi need tervete genoomide sekveneerimise tehnoloogiad on palju arenenud ja see on suhteliselt odav siiski päris kiirega tuhandeid genoomi sekveneerimise, siis siiski, eriti just populatsiooni geneetikutel ei ole tihtipeale nii palju. Ütleme siis ausalt finantsilist tuge, et selliseid uuringuid läbi viia. No eks me näeme ka praegusest situatsioonist, et tegelikult ongi tihtipeale ju sellised olukorrad, kus on selgelt näha, et sellised meditsiiniuuringud vajavad, vajavad rahastamist ja praegu räägitakse just sellest, et et sinna oleks võib-olla rohkem vaja isegi veel. Ei loomulikult, et alati võib ju öelda, et kõikide kõikide uuringute jaoks on alati rohkem raha vaja, et alati on liiga vähe, et mitte kunagi ei ole piisavalt raha, ei ole mitte kunagi piisavalt. Aga noh, seda on ikka ka ju vaja teada, et kes me oleme, kust me tuleme ja võib-olla saame siis sellest teada, et kuhu me läheme. Jaa, absoluutselt, et nagu sa ka mainisid, et siin uuringus olid siis hõlmatud umbes kokku 1000 inimest, et see kindlasti ei ole seniseks nüüd kõige suurem tehtud sellelaadne uuring. Aga kõige olulisem erinevus eelnevatest uuringutest ongi see, et et need tugalt, indiviidi on on 54-st erinevast maailma populatsioonist ja paljud nendest populatsioonidest on tegelikult varem sellisel detailsel moel uurimata. Et populatsioonigeneetikute hulgas on, on see küllalt selline tuntud andmekogu, mille, mille inglisekeelne nimi on siis joon, siin on ta öösiti protsect ehk inimese genoomi varieeruvuse projekt ja ja see kogu algatati 1990. aastal juba ja seda on päris palju uuritud erinevaid meetodeid kasutades, aga, aga terveid genoome tegelikult siiamaani kõikidel indiviididele sekveneeritud ei ole, et, et see on siis üks aspekt, mille see, see meie uuring juurde pakub. Kas ma saan aru, et need 1000 inimest on juba tegelikult ammu või et nende geenid on juba tegelikult ammu sekvineeritud, et mitte selle uuringu jaoks ei hakatud neid inimesi välja, ütlesime vaid, vaid kasutati olemasolevaid andmeid. Ja et see, selle uuringu eripära on just just see, et tegelikult kõik need indiviidid ja nende proovid on olnud ammu kättesaadavad kõikidele teadlastele. Et, et kas see täisgenoomide andmestik tegelikult on vabalt kättesaadav, aga kui juhul, kui keegi tahab veel midagi juurde teha nende DNAd, aga siis nad võivad lihtsalt need vennad endale tellida koju ja teha nendega, mis nad soovivad, et et see, selles mõttes on üsna selline erakordne ja erandlik andmekogu ja varem on tehtud ka palju uuringuid, aga pigem on siis keskendutud mingisugustele, väiksematele piirkondadele. Ja selliste konkreetsemate küsimustega, et ja osadel indiviididele on tehtud ka juba täisgenoomi, aga mitte seni veel tervel sellel kogul. No tegelikult siin uurida on ju palju, sellepärast et 1000 inimest ja iga inimese genoomis on ju umbes kolm miljardit nukleotiidi. Ja siis mida sealt täpselt uurida ja mida valida ja mida võrrelda, et siin saab uuringuid teha palju? Ja seda ka kindlasti, et, et neid erinevaid vaatenurkasid, siis millele keskenduda on kindlasti väga palju, et, et selles meie uuringus me püüdsimegi siis keskenduda nii-öelda kõige võib-olla aktuaalsematele küsimustele, aga ka lihtsalt pakkuda selline üldine, selle paneeli kirjeldus, millest siis lähtuvalt saavad teised inimesed juba keskenduda mingisugustele konkreetsemate küsimustele. Aga räägimegi siis väga üldiselt sellest, mis tulemus, et see võrdlus andis, et või, või enne veel seda, et mida te seal genoomide siis täpsemalt võrdlesite, kas seda saab ka kuidagi populaarteaduslikult öelda kas mingisuguseid konkreetseid juppe või väikesi tükke või, või, või mida? No nagu sa mainisid, siis inimese genoomis on jah umbes kolm miljardit siis tähtamis kannavad seda geneetilist informatsiooni, et selle uuringu raames siis määrasime sisuliselt ära kõik need kolm miljardit nende 1000-l indiviidil. Ja esimese sammuna ongi siis oluline lihtsalt kirjeldada seda varieeruvust, mis nendes genoomides on, et kõige sagedasemad on lihtsalt nagu ühetähelised muutused. Et siis järgmised sageduselt on väikesed delegatsioonid või institutsioonid, mis on siis, et paar paarsada tähte on mõnel indiviidil puudu või partikkel on juurde tulnud, aga samuti ka siis suuremad muutused, mis näiteks on mingi suurem tükk, on puudu või suurem tükk on mitmes koopas näiteks et tegelikult me kirjeldasime kyll ainult kõigepealt kogu seda varieeruvust, mis üldse nendes genoomides on. Ja ausalt öeldes üks kõige mõnes mõttes nagu suuremaid tulemusi selle töö põhjal ongi see, et et hoolimata sellest, et tänaseks päevaks on juba kümneid ja võib-olla ka sadu tuhandeid inimeste täis genoom on sekveneeritud, me leidsime siiski juurde miljoneid ja miljoneid uusi varieeruvused, mida seni ei ole kirjeldatud. Ja siis võrdlesite omavahel siis eri geograafilistest regioonidest pärit inimese genoomi ja ja tegite selle põhjal siis järeldusi. Et kuna siin selles uuringus on just see seniseid populatsioone, mida tegelikult mingi detailselt ei ole varem uuritud, siis esimese asjana oligi huvitav võrrelda seda, et kui palju siis geneetiline varieeruvus erineb erinevate populatsioonide vahel aga samuti siis mõnevõrra ka võrrelda seda eelnevate tehtud töödega. Ja nagu ütlesin, et neid uuringuid on ka varem tehtud, aga mis sellest uuringust siis uut teada saadi meie inimkonna päritolu ja ja arenguloo kohta sest noh, neid erinevusi saab veel siis edasi analüüsida ja tõlgendada ja sellest teha siis kaugeleulatuvaid järeldusi. No lihtsalt võrdluseks ma võiks ka öelda, et näiteks üks seni suuremaid tehtud uuringuid on siis nii-öelda 1000 genoomi projekti raames tehtud uuring, mis tegelikult hoolimata nimest tegelikult sekveneerimis kakstud seda indiviidi. Aga sellel Nende puhul oli tegelikult indiviide palju vähem matest populatsioonidest umbes 26-st, kui ma ei eksi. Et ikkagi suur edasiminek on tõesti see, et me katame nende proovidega palju rohkem populatsioone, näiteks Aafrikast samuti erinevaid populatsioone Ameerikast ei ole eriti juust ukravania piirkonnast, et meil küll Austraaliast otseselt ei ole ühtegi populatsiooni, aga aga tegelikult sugugi Haanja piirkond on hästi huvitav senistes uuringutes küllalt halvasti kirjeldatud ja noh, samamoodi Aafrika, kus, kus tegelikult geneetilist varieeruvust on hästi palju, aga samas proovide kättesaamine on sealt raske. See piirkond nagu teadmiste mõttes on ka küllalt selline keeruline, et aga jällegi õudselt huvitav, et, et me kindlasti oleme leidnud juurde palju uusi tulemusi saanud uusi teadmisi, just sellistest vähe uuritud proportsioonidest. Huvitav, kas Okeaania son ka varieeruvus suhteliselt suur, sellepärast et nad on teada ju, et näiteks seal paapua Uus-Guineas on juba keeli inimestel 100 või mitusada. Aga see geenides ka kuidagi väljendub. See selles mõttes väljendub geenides küll, et, et meiega näiteks oma uuringud, niisugust Lentsime väga palju selliseid populatsiooni, spetsiifilisi, uusi varieeruvuzini ja väga palju just kookeanias. Et kui panna nagu ühe mingisuguse pulga peale erinevate populatsioonide varieeruvuse just uus uued varieeruvused, siis Okeaania ja Aafrika populatsioonid kindlasti meil on seal ütleme siis nii, et esikohal Aga aga see on huvitav, et, et just sellised uued varieeruvused on, on seal suhteliselt vanades asutus alades tekkinud. Eriti Aafrika on ju inimkonna ürgkodu ja tuleb välja, et sealse varieerumise tekke käib siiamaani. Ja loomulikult, ega varieeruvuse tekkeni jääb ikka ikka igal pool ja kogu aeg ka. Aga sõltuvalt populatsiooni ajaloost see, see lihtsalt võib-olla säilub teistmoodi. Ja ilmselt me sellest veel räägime nüüd pikemalt ka, et osad populatsioonid on segunenud näiteks neandertallaste teeni sooga inimestega, mis on siis omakorda andnud nagu juurde geneetilist varieeruvust, mida nendes populatsioonides varem ei olnud. Ja tegelikult ju need, see ajaloo jälg ulatub ju isegi mitte kümnete tuhandete, vaid sadade tuhandete aastate taha misse, mis geenidest välja on saadud lugeda. Ja no sellest on nüüd jah teada olnud ja nüüd neandertallaste geene on ka uuritud ja, ja Denissi inimese geene samuti Smante päeva näiteks on, on sellega tegelenud kõvasti ja mida nüüd selles uuringus paistis nende meie sugulasliikide ja inimliigi segunemise kohta. Võib-olla alustaks natuke kaugemalt, et praeguseks hetkeks siis selline suhteliselt laialt toetatud inimese evolutsiooni mudel ütleb, et inimesed, eks arenesid Aafrikas ilmselt viimase paarisaja 1000 aasta jooksul. Ja siis umbes 50 kuni 70000 aastat tagasi inimesed rändasid Aafrikast välja, segunesid umbes samal ajal siis juba Euroopas elavate Ander taanlastega ehk et selle tulemusena siis kõigil väljaspool Aafrikat elavatel inimestel on genoomide umbes kaks protsenti neandertallasi geneetilist materjali. Ja selle tõttu on ka suhteliselt laialt levinud seisukoht, et Aafrika populatsioonides tegelikult neandertallaste geneetilist materjali ei ole, kuna see, see tuli inimese inimese segunemine toimus alles siis, kui nad Aafrikast välja rändasid. Aga näiteks üks aspekt, mille meie leidsime, et et tegelikult on jälgini Ander taanlase geneetilisest materjalist Lääne-Aafrikaga populatsioonides. Aga sa ilmselt ei ole mitte mingisugune vana segunemine või pigem lihtsalt see, et inimesed, kes olid Euroopas või Euraasias liikunud need mingil hetkel osa nendest liikusid Aafrikasse tagasi, ei viitsinud kaasa tüdrukuga sele Nater, taanlased nii-öelda geneetilise materjali. Et jällegi näitab, et kui piisavalt detailselt uurida, siis on võimalik leida jälgiga sellistest suhteliselt väikestest sündmustest. Ja teine asi, mida meie oma töö põhjal näiteks ka näeme, et inimeselt väljaspool Aafrikat, see nodertuaalasega segunemine toimus ühe korra, aga samasse ilmselt hõlmas rohkem kui ühte neandertallaste. Nii et oli üks segunemise hetk, kus, kus mitu neandertallaste inimestega segunes nii-öelda sai järglasi. Aga, aga see ei olnud selline järjepidev, et, et see oli selline ühekordne juhtum. Budne antaktuaalastega tõesti tundus, et see juhtus siiski ainult ühe korra, kuid nii see siiski hõlmas mitut-mitut Sis indiviidi, et nisu, inimestega näiteks on see muster palju keerulisem. Et niisugune inimesed, nii palju, kui ma praeguste andmete põhjal teame, elasid elasid rohkem Aasias ja nad segunesid Aasias, siis mingil hetkel aasia populatsioonidega. Ja üldiselt on kogu asi populatsioonis, et niisuva inimese DNA Potsentsis selline 0,1 kuni 0,3 protsenti. Aga näiteks melaneez Okeaania rahvastest on umbes kolm protsenti seda Deniisuga inimesena materjali, mis tegelikult selgelt näitab seda, et et see pidi juhtuma mitmel korral, et me ei saa täpselt küll öelda, mitmel korral seal juhtus aga kindlasti nii mitmel korral ja erinevatel ajahetkedel. Ja selle üheks tagajärjeks on ka näiteks see, et päris suur osakaal on sellest nii-öelda Okeaania spetsiifilisest geneetilisest varieerumisest tegelikult pärineb otseselt niisuva inimestelt. Ahah, see annab meile natukene jälle selgema pildi sellest, kuidas inimkond on üle maailma levinud. Et ilmselt siis need Okeaania inimeste eellased veetsid ka üsna palju aega vahepeal, siis Siberis, Aasias kus nad said seguneda. Mis siis veel toredat välja tuua, sellest uuringust? Ma arvan, et üks aspekt, mida võiks ka välja tuua, on see, et, et inimkonna sellised suured lahknemised näiteks Aafrikas populatsioonide omavahelised suhted tegelikult on olnud väga sellised dünaamilised. Et kui, kui inimesed tihtipeale mõtlevad populatsioonide lahknemised, siis kujutatakse ette seda nii-öelda sugupuu kujul, kus kus on nagu selged lahknemised, on selge, et kes kellega suguluses ja kes kellega abiellus ja kellega oli palju lapsi ja see ei käi mitte ainult, ütleme siis selliste nagu tavaliste inimeste kohta selline mõtteviis, vaid seal tihtipeale kui tegelikult teadlaste mõtteviis, et nagu kõik need, need suhted on omavahel hästi selged ja kõik on hästi konkreetne. Aga kuna meil oli, oli kasutada ka siiski päris palju ingliliite, siis just Aafrikast sellistest varem kirjeldamata populatsioonidest, siis see andis ka võimaluse vaadata just nagu pikemalt tagasi ajalukku, et kuidas nad populatsioonide omavahel olnud siis seotud ja mis on selle aja jooksul juhtunud, et täiesti selge viimase siis ütleme, 250000 aasta jooksul on olnud palju populatsiooni, eks ju, lahklemisi ja palju omavahelist geneetilise materjali vahetamist, aga just võib-olla selline uudne tulemus on see, et see on tõesti olnud nagu erakordselt dünaamiline, et et ei ole mingisuguseid järske lahknemised, populatsioonid lähevad, üks läheb sinna, teine läheb sinna, siis nad lähevad oma teed ja kunagi enam ei kohtu, et tegelikult see kõik on olnud isegi kuni tänapäevani hästi dünaamiline ja, ja seesamamoodi kehtibki. Kuna Aafrikat elavate populatsioonide kohta, et peale seda, kui inimesed Aafrikast välja läksid, siis nad ju sisuliselt Eksu asustasid terve Euraasia suhteliselt kiiresti. Aga üldiselt need väljaspool Aafrikat elavad inimesed siiski jagavad ühist päritolu siis umbes viimase 70000 aasta jooksul. Aga et ka nende puhul on näha see, et ei ole toimunud sellist populatsioonide järsku lahknemist üldiselt, vaid pigem see on olnud hästi selline dünaamiline inimesed, palju liiguvad ja palju üksteisega sinski Subrunevad tihti ja ja, ja seda kõike näha genoomiandmetest, et on mõningad näited, kus, kus on tõesti sellised isoleeritud populatsioonid, kelle puhul ongi toimunud hästi järsk lahknemine teistest, aga selliseid üldiselt on ikkagi vähe, et inimesed üldiselt on ikka väga kuhu liik, et see ei ole kindlasti mitte siin viimaste aastakümnete mingi eriline tunnused. Et me oleme ikkagi läbi ajaloo olnud väga, väga liikuv. Ja võiks öelda, et see inimeste sugulusvõrgustik on, on, on pigem see õige sõna kui mitte sugupuu isegi. Aga jah, nüüd oleme jälle oma teadmisi siis tublisti täiendanud. Kas me saame neid uusi teadmisi juba kuskil kasutada? No minu arvates kõige suurem otsene kasu, mis sellest tööst ja uutest andmetest on, on just meditsiini geneetiliste uuringute paremaks planeerimiseks. Et seni on suurem osa selliseid meditsiini geneetilisi uuringuid läbi viidud just Euroopa populatsioonide, see Euroopa päritolu inimestel ja palju teiste maade rahvaid on nii-öelda tahaplaanile jäänud. Ja näiteks ei saa, ei saa planeerida korralikke meditsiini, geneetilisi uuringuid, kasutades selleks Euroopa tausta andmeid, vaid kindlasti peab olema selleks see andmestik olemas, siis nendest konkreetsetest populatsioonidest. Et meie andmestik kindlasti aitab paremini planeerida just selliseid uuringuid, et aru saada näiteks erinevate haiguste riskidest Okeaania, samuti Aafrikas või, või kas nende piirkondade inimesed näiteks kaitstud niisuguste haiguste osas rohkem kui nii kui mõned teised populatsioonid, et et see kindlasti selles mõttes on täiesti hindamatu väärtusega andmestik. Et meie küll otseselt ei küsinud selliseid meditsiini geneetilisi küsimusi, kuna see oli lihtsalt väljaspool selle konkreetse uuringu eesmärki, aga uutes uuringutes eriti just haiguste riskide koha pealt, see kindlasti on väga-väga-väga oluline. Nii et tuleb välja, et ka teaduses on ikkagi kõik kõigega seotud ja kui me uurime inimkonna päritolu, siis me jõuame otsapidi ikkagi tagasi meditsiini juurtega välja. Ja absoluutselt, aga kõigest on igale poole kasu, et tuleb lihtsalt osata kasutada neid andmeid õigel viisil. Rääkisime ühest suurest ja ulatuslikust inimgenoomi uuringust, mis nüüd on ajakirjas Science ka kajastamist leidnud ja minu vestluskaaslaseks oli Pille hallast. Tänases saates oli juttu koroonavõrgustikust ja inimkonna geenidest. Juttu ajasid Jaan Kalda, Pille hallast ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
