Teadust kõigile, kuidas tehakse teadust Taanis meie maalt lipu saanud riigis. Milline on Taani teadlaste meeleolu, kuidas toetavat teadust sealsed ettevõtted, kuidas tajub teaduse tähtsust ühiskond, mõtteid ja muljeid jagavad Taani teadvus, eluga lähemalt kokku puutunud füüsik Els Heinsalu ja keemik Rainer Küngas. Aga juttu tuleb ka ühest väga suvisest ilmastikunähtusest äikesest, Sven-Erik Enno ka. Ja päris saate lõpus annan ühe kasuliku viite. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Kes on vikerraadiot sel nädalal kuulanud tähelepanelikult, ei ole kindlasti tal jäänud märkamata, et et tihtilugu on olnud juttu Taani elust ja olust. Põhjus on muidugi selles, et sel nädalal möödus just täpselt 800 aastat sellest, kui taanlased Tallinnast oma lipu said. Ka teadussaates, võtame siis fookuse täna Taanile ja räägime isiklike kogemuste ja muljete põhjal kahe inimesega sellest, kuidas Taanis teadust teha on ja kuidas Taani teaduselu üldse eesti taustaga inimesele paistab. Stuudios on Els Heinsalu, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi füüsik kes on veetnud Taanis mitu aastat järeldoktorantuuris. Lõppkokkuvõttes kaadraadin kuskil poolteist aastat seal, nii et päris pikalt. Ja rõngas, kes samuti on Taanis juba päris pikalt olnud ja praegugi on Taanis ja telefoniliinil Kopenhaagenist. Rainer on siis sellise ettevõtte nagu haldur, topse juhtiv arendusinsener ja näide sellest, kuidas teadlane võib taanist ütelda ka mitte ainult ülikoolis või teadusasutuses, vaid ka ettevõttes. Millistes teadusasutustes selts täpsemalt oma Taani kogemusele tammutanud? Ma olin poole kohaga Kopenhaagenis Niels Bohri instituudis, mis nüüd ülejärgmisel aastal 100 100 aastaseks ja samal ajal Milsbori rahvusvahelises akadeemias. Et kui Nils poriinstituut on nüüd niisugune juba väärikas vanuses ja tuntud üle maailma tuntud asutus, siis Nils pori rahvusvaheline akadeemia on alati alles siin vähem kui 10 aastat tagasi loodud. Ja selle eesmärgiks oli just ka Ameerika ühendriikidest teadlased, kui nad teevad oma, sa paadiga oli, et siis neid sinna saaks kutsuda ja, ja ka järeldoktoritele võimaldada niisugust tippkeskust. Kas teadlase elu Taanis erineb palju teaduse elus Eestis, milles need põhilised erinevused nii-öelda isikliku kogemuse põhjal võiksid olla Hels? No eks lõppkokkuvõttes teadlane teeb ikka oma seda teadustööd. Aga et niimoodi puhtalt mulje põhjal ma ütleksin, et et minu meelest Taani teadlaste niisugune olek oli kuidagi rahulikum kui siin Eesti teadlastel, et et, et seal oli ikka niisugune kuidagi positiivne meeleolud, kui meil siin just viimasel ajal on rohkem niisugune kriitika ja pessimism, et seal oli niisugune ikkagi seda hülged. Ta on ta hinge, on siis selline taanlaste selline mõnus olemine. Kas see on siis puhtalt süüde pärast selline rahulik olemine või on neil ka tunda ilmselt ka seda, et et teaduse rahastus ja, ja teadusele sellised tulevikuväljavaated on kuidagi kindlamad? Ja just see, et, et inimesed ei pidanud muretsema oma homse päeva pärast, et noh, muidugi järeldoktorite elu on alati niisugune raske, eks ole, sa tead, et sa homme homme pead oma asjad pakkima. Aga see üldine jah, kindlustunne on just see ju, mis inimestele annab siis niisuguse teadmise, et okei, et ma võin oma asjaga siin rahulikult teha ja seda uurida ja ja ma tean, et see ongi hästi. Aga Rainer, Rainer Küngas see, et, et teadlased võiksid rohkem ettevõtlusesse panustada oma teadmistega, see on Eestis olnud jutuks, aga suuresti ainult jutuks jäänudki. Taanis on, tundub nii asjaga edasi jõutud, rohkem. See on õige jah, sest et sõltuvalt nendest, kus mina töötan, meil on kokku umbes 2000 töötajat, sellest 2000-st 500 töötab arendusosakonnas nendest 500-st omakorda igal inimesel on doktorikraad, nii et nad on, ütleme töötavadki siis teadlasena nagu minagi selle ettevõtte, siis eesmärgiks on uute katalüsaatorit jõud, keemiatööstuse protsesside väljatöötamine. Tundub, et selline, et ühiskonnas on nagu jah, ütleme, et ettevõtted nagu mõistnud seda, et, et tuleks teha ka sellist pikemaajalist uurimistööd selleks et ka tulevikus oleks nagu nendele ettevõtetes kindlat sissetulekut. Ja lisaks siia ka seda, et näiteks kui, kui mina seal olin Taanis, eks ole, et ja siis, kui meil mõned doktorandid samal ajal lõpetasid, siis ma küsisin neilt, et noh, et mis on nagu edasi, teed oma eluga ja siis neist suurem osa vastased. Aga ma mõtlesin, et läheks vahelduseks, et tööstusesse. Et, et Eestis on nagu see, kui keegi doktorant, kes hakkab lõpetama, ütleb, et oh, et ma lähen pärast doktorantuuri lõputööstuses on nagu noh, suhtumine tekib ka teadlaste poole pealt, et okei, et see teadus, sind ikka inspireeri ja et noh, et see on ikka vist raske sinu jaoks. Et seal oli see kuidagi niisugune väga loomulik karjääri jätk peale doktorantuuri tegemist. Sellega võin ainult nõustuda. Kuidas see Taanis huvitav on saavutatud, et no ilmselt ma saan aru, et meil ka paljud teadlased ju mõtleksid selle peale, et hea oleks selliseid TÖÖ valik, võimalusi ka meil siin laiendada. Kuidas on Taanis jõutud selleni? Eks see on neil tegelikult, ma arvan, et väga niisugune pikaaegne protsess olnud, et kui me mõtleme näiteks, eks ole karsbergi õlletootja peale, siis nemad oma teadustöörühma panid vist juba 1800 lõpp seal üles. Et, et, et selle teadust tööga ettevõtetes on seal juba väga kaega pikka aega tegeletud ja samuti Nova nur disc Foundation. Et, et kes, eks ole, kõikidel, kellel on diabeedihaiged, lapsed kodus teavad seda nime väga hästi, et, et nemad tegelevad ka ju seal ikkagi väga-väga suurel määral teadustööga ja sealjuures mitte ainult ei, ei uurison neid uusi insuliin ei uuri ainult ülekaalulisust, kõike, mis diabeediga seostub, vaid, vaid nad rahastavad ka näiteks teoreetilises füüsikas järeldoktorite positsioone on neil niisugune, osaliselt ka ma kujutan ette, et noh, pikk protsess, eks ole, aga osaliselt see on saanud niisuguseks kultuuri osaks. Tundub, et mõistavad taanlased, et teadus ei ole mitte ainult selline kohe praktiliselt saadav tulemus vaided tuleb hoolitseda ka pikema pikema mõttega. Just ja ka laiemalt. Jah. Selle Kalsbergi juurde tagasi tulles ma tahaks tegelikult rääkida selle, selle tunnen natuke selle ettevõtte sellist lugu, et see oli eksju jah, tõesti seal 1800.-te aastate keskel loodud ettevõte, isa ja poeg rajasid selle ja, ja tol ajal, kui õlut tehti, siis väga tavaline, et hästi palun õllelaarid läksid lihtsalt pahaks, sellepärast et kui hakkad selles virves kasvama, mingi vale pärmseen, siis tuli kogu kogu see laarse ära visata. Ja siis, kui näiteks siis pärmseenevaru seal millegipärast välta suri, siis tuli minna teiste õlle käest päästekäest uut küsimus, mis oli siin väga piinlik olukord, loomulikult, nii et siis selle tehase omanikud otsustasid, nemad teavad midagi hoopis teistmoodi aktsiaid lähenema õlletegemisele, palju teaduslikumalt, seda oli varem tehtud. Siis seal 1883 oli niimoodi, et saatis siis selle ettevõtte laboris esimest korda maailmas puhastatud pärmseenekultuur, millest tulid teised organismid välja puhastatud. See tekitas sellise revolutsiooni õlletootmises ja oli üheks põhjuseks, miks Kalsberg on täna nii edukas. Kusjuures selle pärmseene nimi on ka Sahharov nüüdses kalpherigentsis, keda see huvitab, need ühesõnaga, ja selline teaduse roll oli selles ettevõttes oluline juba väga palju aastaid tagasi ja selles samas liinis on nad jätkanud et tehase asutaja juba vanemaks, reisist otsustuse selle asemele, et raha siis oma lastele lastelastele jagades ta otsustas luua hoopis fondi ja anda selle kogu ettevõtte Taani Teaduste Akadeemia hallata. Siis täna fond lisaks sellele, et siis haldab seda ettevõtetest, annab väljaga uurimistoetusi erinevates valdkondades ja hoiab töös mitut muuseumit ja siis loomulikult rahastab seda uurimislaborit, mis kus kunagise esmane pärmseenekultuur saadi. Nii et ettevõtluse toetus teadusele on päris päris tugev ja hästi organiseeritud. Jah, ja juba päris kaua aega on see niimoodi olnud. Kuidas Taanis on see mure lahendatud, et et saada riiki häid teadlasi et meil ju ka püütakse ikkagi meelitada selliseid välisteadlase riiki? Teil on nüüd see kogemus mõlemal nii-öelda just sealt. Välismaalt Taani mineku seisukohalt? Jah, Taani riik on teinud maksusoodustused, ma isegi päris täpselt neid numbreid ja ei tea, aga ma mäletan igal juhul, et ühel pärastlõunatee joomisel, mis olid niisugused teaduslikud vee joomisega, seal, kus kell neli kõik teadlased said nii vabamas õhkkonnas rääkida omavahel et seal meil selle akadeemia direktor ükskord ütles jah, et nüüd doktorid, kes sealt olid välismaalt tulnud, et, et peale maksude maksmist tegelikult nüüd järeldoktorid said rohkem palka kui tema. Et need soodustused nagu on päris suured ja, ja ma olen aru saanud, et mingil hetkel oligi Taanis niisugune programme, et seda rahvusvahelistumist suurendada. Selle nimel tehti nagu päris kõvasti tööd. Ja selline maksuprogramm on tõesti olemas ja see on olnud selline isegi üle ootuste edukas siin Taanis, et et paar aastat tagasi loeti nii-öelda üle, kui palju neid maksusoodustust saavaid inimesi on ja neid on, oli üle kuue ja poole 1000. Ja need olid siis nendest umbes 40 protsenti olid teadlased ja siis ülejäänud 60 protsenti olid erinevalt kõrgepalgalised tippspetsialistid, kellel ei olnud doktorikraad, ütleme seal võid olla jalgpallurid või, või mõne muu eriala väga head spetsialistid. Ja see, mis on huvitav, võib-olla Eesti kontekstis on ka see, et sellist, seda maks loodust ja saada ainult välismaalased, vaid ka taanlased, kes on piisavalt kaua sistanist eemal elanud, ma arvan, et see oli vist kolm aastat pead olema Taanist eemal olnud eskus otsesemalt tagasi tulla ja oma, ütleme selle kõrge kvalifikatsiooniga kuidagi Taani majandusse panustada, siis sa saad samuti seda maksusoodustust, töötab kui selline omamoodi talendid koju programm. Ja see mõnes mõttes kaval selles mõttes, et soodustab ka seda, et taanlased käivad ka välismaal kogemust saamas põhimõtteliselt hiljem. Ja ma omalt poolt lisaks siia naguniimoodi eesti vaate juurde, et et ütleme, et võib-olla natukene teises olukorras, aga et siin Eestis on teadlaste poolt ka välja pakutud. Et riik võiks teha maksusoodustusi, et kui me räägime just prantsuse teadlaste ja ettevõtete koostööd, et võiks teha maksusoodustusi, et kui ettevõttes on inimesed, kes teevad teadustööd ja noh, selle peale, eks ole, Eestis on, on kohe poliitikute ja ametnike poolt tulema vastus, et et ei, seda me ikkagi ei saa teha, sest siis hakkavad kõik, et lihtsalt deklareerivad, et nad teevad seal teadustööd, aga tegelikult ei tee, et et see on nagu minu meelest päris niisugune huvitav suhtumise vahe. Ja kuidas Taanis laiem üldsus teadvusesse suhtuda, kas selline teaduse mõistmine on, on, on seal riigis ka nii-öelda laiemalt levinud või kuidas näiteks ka ajakirjandus? Ajakirjandusteadust kajastab? Mulle tundub, et teadlastesse suhtutakse väga hästi. Üks asi, mis mind seda ütlevad, vahepeal on see, et et hästi tihti ka sellistel, ütleme, tavateemade puhul ajakirjanduses ajaleheartiklite lõpus ja niimoodi on küsitud, küsitakse nõu siis, mida sellest teemast arvab mõni kohalik taani teadlane Tanja, eks ju, natukene natuke rohkem teadmisi ja võib-olla see teadlaste ring kellegi käest küsida, neid kommentaare on ka laiem. Aga see on hästi levinud ja selline võib-olla sellised teemad, kus Eestis ei tulegi pähe, et võiks midagi ajakirjanikele või teadlaste käest küsida, näiteks üks asi, mis mulle on meelde jäänud, oli see, et paar aastat tagasi oli siin Taanis debatt lapsepuhkuse kohta. Seoses ühe euroga Opelid uue direktiiviga, kus küsimus sellest, kas osa lapsepuhkusest peaks olema korraldatud niimoodi, et seda saaks võtta ainult isa. Et ühesõnaga, kui isa seda ei võta, et see läheb nagu täiesti kaotsi. Et seda ei saa võtta ema. Ja selles sellistes artiklites oli, eks süüdistatud kindlasti, mida poliitikud sellest arvavad, arvavad sellest naiste esindusorganisatsioonide tööandjad, sest Taanis on tööandjad need, kes seda emapalka maksavad aga ka teadlastelt. Ja, ja see oli minu meelest selline päris huvitav ja seda võiks minu meelest Eestis ka olla päris palju rohkem. Eesti ajakirjanduses. Ja siin on minu kolleegidele väike nõuanne. Ja, ja selle võib-olla selline tagajärg on see, et nendele teadlastele, kes tegelevad väga populaarsete teemadega nagu kliima, tervislik toitumine või roheline energia, nendel on telefonid kogu aeg punased ja nende ja tänu sellele on, eks neil ka siis rohkem võib olla stressi, sellepärast kaklevad arvamust avaldama, aga teisest küljest on nende nimed juba tasapisi Taani üldsusele televaatajatele lehelugejatele tuttavaks, nii et ma arvan, et see ainult ütleme tugevdab seda arusaama Taani ühiskonnas, et teadlased on millekski vajalikud. Ja niisugused on lood siis Taani kuningriigis teaduse ja, ja teaduseluga olla siit Eesti mätta otsast Eesti poolt vaadates ajasin juttu Rainer Küngas, aga kes on töötamas Taanis, ettevõtluses, teadlasena ja Els Heinsaluga, kes on Taanis olnud teadusasutustes järeldoktorantuuris. Kuu ja pauku on sel aastal Eestis juba nähtud ja kuuldud. Eks suvisel ajal kuumade ilmadega seda loodusnähtust ikka rohkem on kui, kui muudel aegadel. Sellepärast on väga ajakohane, et täna on laboristuudios ka kohal üks Eesti suuremaid äikesetundjaid Sven-Erik Enno, kes tegelikult ka suure osa ajast nüüd viimasel ajal on veetud ka Inglismaal, kus Suurbritannia ilmateenistuses Met Office tegev on aga ka Tartu Ülikoolis geograafia osakonnas endiselt. On tähtis ehk mainida sedagi, et et hiljuti on Sven-Erik sinu sulest ilmunud ka raamat ja kannabki see pealkirja välk, pauk, nii et ei ole ilmselt erilist kahtlust, millest see raamat on ja, ja räägime siis meiegi. Aga sel teemal? No ma vist väga palju ei eksi, kui ma ütlen, et välk see on elekter. Jah, et tõesti, nii ta on, et niisugune hiiglaslik looduslik elektrisäde see välgulöök on, mis on siis oluliselt suurem kui näiteks tavaliselt staatilise elektrisädemed, mida võib näiteks talvisel ajal seal eriti tunda näiteks metallist uksenuppu katsudes, mõnikord tuleb vastu sõrmi, et see on selline mõne millimeetri pikkune staatilise elektrisäde jaga, välgu puhul on tegemist siis mõne kilomeetri pikkuse sellise analoogilise elektrisädemega, mis on siis 30000 kraadi kuum, mis on viis korda kuumem kui päikesepind ja see maksimaalne voolutugevus ulatub seal kuskil kümnete tuhandete kuni vahel, isegi mõnesaja 1000 Hamprini. Aga põhimõtteliselt on see väga huvitav, et seesama elektrilöök, mida me mõnikord ukselinki katsudes saame, saame hästi kerge, selline natukene võpatas, aga, aga välk on enam-vähem sama nähtus ainult palju suuremal skaalal. Jah, et tõepoolest isegi protsessid, näiteks äikesepilve laadumine ja et tekitada piisavalt tugev elektriväli, et äikesepilves toimub siis pilve keskosas, kus on segamini sellised suuremad lumekruubid ja mikroskoopilised jääkristallid, et toimub siis nende niisugune põrkumine ja nende pindade vahelisel hõõrdumisel see elektriline laadimine toimub. Et see on jällegi analoog, näiteks kui talvel jalutada toas üle üle vaiba ja eriti kui jalgu niiviisi lohistada siis siis toimub ka siis jalgade peksis inimkeha põhimõtteliselt ja selle vaiba vahel niisugune hõõrdumine ja, ja laengute üleminek, elektronide üleminek ja laengute koondumine, et kõik protsessid on omavahel põhimõttelt väga sarnased, aga lihtsalt päikesepilves on see mastaap oluliselt suurem ja, ja need kogunevad laengud ja siis ka see tekkiv elektrisäde tunduvalt võimsam. Mis seal äikesepilves siis õigupoolest siis hõõrdub või kuidas täpsemalt ikkagi see juhtub, et selline väga suur potentsiaalide vahe välja kujuneb? Noh, alustada tulekski võibolla sellest, et äikesepilv, kuigi äike on suvine nähtus, eks ole, et välgu tekke ikkagi toimub läbi lumetormi, mis asub seal äikesepilves kolme kilomeetri kõrgusel, kus isegi suvisel ajal valitsevad miinuskraadid et seal on väga tugevad tõusvad õhuvoolud, mis on analoogilised talvises lumetormis, puhuvad tuultega, aga nad võivad seal olla 30 meetrit sekundis ja rohkem. Ja siis kogu see suuremate lumekruupide ja peente jääkristallide mass on siis nende tuulte pillutada ja need suuremad raskemad lumekruubid, need siis seisavad seal tuules enam-vähem paigal või langevad isegi alla Poola, aga neid kergeid jääkristalle metsis kantakse kiiresti tõusvate õhuvoolude pilve tipu suunas ja, ja ühesõnaga, need lumekruubid jäävad siis nende üles kihutavatele, jääkristalle, pallidele jalgu pidevalt ja nende hetkelist põrgete jooksul toimub siis hõõrdumine ja seal siis toimubki see elektronide üleminek, et nad lähevad siis nendelt jääkristallidest päevad lumegruppidele ja jääkristallid saavad positiivse laengu, sest nad kaotavad elektrone lumekruubid saavad negatiivse lahingust, nad saavad elektrone juurde ja edasise teeb siis ära põhimõtteliselt gravitatsiooni, need tõusvad õhuvoolud, et positiivsed jääkristallid kantakse pilve tipu kõik sinna, siis koguneb hästi tugev positiivne loeng ja negatiivse laenguga lumekruubid, need jäävad pigem sinna pilve keskmisesse ja alaossa, kuhu siis kujuneb niisugune väga tugev negatiivse laenguga kese. Ja kui siis see elektrivälja tugevus lõpuks nende laengu keskmete vahel ületab õhu läbilöögitugevuse, siis meil ka välk tekib. Väga peen ja keeruline mehhanism tegelikult, kui hakata sisuliselt seda vaatama, kuidas teadlased on selle jälile üldse jõudnud. Välk toimub ju kõrgel ja kaugel. Kuidas on seda teada saadud? Eks sellega jah, selle äikesepilveladumise mehhanismiga, kuidas, kuidas laengute kogunemine, eraldumine seal toimub. Et selle kohta on olnud palju teooriaid ja seda on pikalt uuritud, et see, mida ma praegu kirjeldasin, see on siis tänapäeva selline kõige usutatav või kõige paremini tõestatud teooria. Et seal on siis tehtud esiteks ütlusi, et on lastud selliste õhupallidega seadmeid, mis suudavad elektri välja mõõta, lastud otse äikesepilvedesse et mõõta, mis tingimused seal üldse valitsevad ja siis on teiselt poolt laborites on üritatud siis spetsiaalsetes kambrites tingimusi järele teha ja, ja vaadatud siis, et mis, mis seal nende jääkristallide ja lumekruupidega nende põrgetel toimub laborikambrites ja, ja sealt siis on jõutud sellisele järeldusele, et nii need asjad umbes siis toimuvad äikesepilves. Ja no ega lennuki pealt või või õhupalliga vist ei riski eriti minna sinna liiga lähedale uurima. No üldiselt jah, et need, need õhupallid, mis on lastud otse äikesepilvedesse, et need on siis sellised väikesed ja mehitamata, et tõesti umbes nagu raadiosondid, mida lastakse meteojaamadest, et uurida kõrgemaid õhukihte, et need on midagi sarnast, mis siis lastakse äikesepilv ja need andmed kogutakse sealt siis raadio teel et sinna naguniimoodi ja mehi mehitatud lennud äikesepilvede, siis on ikkagi sellest üldiselt hoidutakse. Jajah, see on selline ekstreemsport, aga välke on ju tegelikult tuleb välja väga mitmesuguseid, ei ole lihtsalt niimoodi, et on üks särakas ja ja, ja see ongi kõik, et noh, keravälk on muidugi see, mis on teadagi väga eriline, aga ka teil on välguliik nagu seda raamatut, et välk ja pauk lehitsedes ilmneb noh, näiteks Spraidid, sellised infid ja noh, sellised natukene inglisekeelse mütoloogia, sellised nimetused on siia siia pandud. Et missugune see välkude süstemaatika või klassifikatsioon õigupoolest siis on. Siin on jah, mitme mitmeastmeline see, et Ühelt poolt võib jagada siis tavalisteks välkudeks, mis toimuvad äikesepilves, eks ole, ja, ja siis kõrgatmosfääri välgud, mis on kõik need Elfiedjas, britid ja sinijoad, mis ei toimu äikesepilves, vaid toimuvad äikesepilve kohal seal kuskil 20 kuni isegi 100 kilomeetri kõrgusel ja siis on veel jah, sellised haruldased välguvormid maapinna lähedal näiteks keravälk ja siis loomulikult Need, tavalised välguvormid, mis on siis äikesepilvega seotud vahetult, need võib siis jagada veel omakorda pilvesisesteks välku, kuid eks, mis siis löövad kas äikesepilve siis tõepoolest või, või siis ka osade võivad lüüa kahe erineva äikesepilve vahel või vahel harva ka Kese pilvest pilve ümbritsevasse õhku. Ja siis nende pilvevälkude kõrval on olemas pilv-maa välgud mis moodustavad kuskil 20 kuni 25 protsenti nendest tavalistest valkudest ja, ja vaat siis pilvealust, maapinda või, või sellel paiknevaid objekte. Aga millised need kõrgatmosfääri välgud on, kas neid maa pealt ka näha on ja on, näevad natuke vist teistmoodi ka välja, kui, kui tavalised välgud. Jah, need on nüüd võrreldes nende tavaliste valkudega täiesti teistsugused ja neid on võimalik maapinnalt näha, aga, aga mitte siis äikeseilmaga seal äikesepilve all, sellepärast et siis on nagu varjatud nende äikesepilvede poolt. Et peaks just tama öisel ajal, sest nad on väga nõrga heledusega päeval, neid ei näe ja peaks asuma kuskil saja-paarisaja kilomeetri kaugusel sellest ka äikesepilvest endast. Et ja seal peaks olema selge taevaga ja siukene, hästi pime vaatluskoht ja, ja siis sellest äikesest endast on näha ainult horisondil, selline kauge nii-öelda põua välkude sähviv minekus, mingit müristamist ei ole kuulda ja siis selle tavaliste välkude kuma kohal siis võib ilmuda näiteks spray, et mis seal siis niisugune meenutab hiiglaslikku kuub rippuvate kombitsatega meduusi, nagu teda on kirjeldatud ja siukene, punakas hetkeline sähvatus, umbes sajandiksekundi kestab, mis on siis kümneid kordi lühem kui tavalise välgu kestus ja heleduselt on ta võrdne linnuteega. Ehk siis seal peab ikka väga palju õnne olema, et seda üldse märgata. Väga pime peab see vaatluskoht olema ja siis need sinijoad veel haruldasemad, aga nad on natukene heledamad, ehk tulebki siis selline nagu sinise valguse koonus, mis algab sealt kaugel asuvaid kese pilvetipust ja, ja siis hajub kuskile sinna 40 50 kilomeetri kõrgusele. Ja siis lisaks veel see elf, mis on nagu selline hiiglaslik paisuv rõngas seal äikesepilve kohal 80 90 kilomeetri kõrgusel niivõrd nõrk ja lühiajaline, seda silmaga üldse ei näe, et me teame ainult tänu siis kiirkaameratele niisugune nähtus üldse eksisteerib. Kas seal kõrgel atmosfääris on juba kosmilised kiired mängus või on see tekkemehhanism seal samasugune või erinev? See on niisugune kombinatsioon ja et eks need kosmilised kiired mõjutavad õhu elektrijuht just ja soodustavad seda nagu kogu atmosfääri ulatada tuses, aga loomulikult suuremas kõrguses kõrgemates õhukihtides, mis on selle oma esimese sellise hoobi nii-öelda kosmiliste kiirte pommitamiselt, seal on siis õhu elektrijuhtivus oluliselt parem, kui ta on siin maapinnalähedases, ütleme, 10 kilomeetri paksuses kihis. Et see ühelt poolt ja siis teiselt poolt selle all oleva äikesepilve elektriväli ja sellest tavalist kude mõjul toimuvad siuksed, äkilised muutused nende kombinatsioonis, siis tekivad need kõrgatmosfääri välgud, et näiteks seesama spray, et see on otseselt seotud tugeva pilv maa välguga, mis siis hetk enne selle sprindi ilmumist seal all olevas äikesetormis lööb. Aga keravälk on küll selline Mälk seda on ilmselt võimatu tähele panemata jätta, kui ta näiteks tuppa tuleb või, või ka õues liigub. Ja siin raamatus on ka mõned sellised juhtumid Eestist, kus keravälk on nähtud ja, ja tõepoolest, väga-väga kummalise käitumisega elukas on see keraavel, et justkui nagu oleks justkui nagu teadlikult liiguks mõnikord siia-sinna ja teeb selliseid selliseid imelikke tegusid. Kas keravälgu kohta on tänapäeval nüüd midagi selgemalt juba teada, et mida ta endast üldse kujutab? Kuidas niisugune väga eriskummaline nähtus on seletatav? Ütleks siis, et ega seda mõistatust ei ole täielikult lahendatud. Ta on ikkagi ikkagi selline müstiline ja mõistatusliku nähtus ja, ja osad äikeseteadlased on isegi kahtluse alla seadnud, kas selline nähtus on olemas, sest ta on äärmiselt raske teaduslikult vettpidavaid tõendeid koguda. Et praktiliselt äärmiselt limiteeritud on selline videotes näiteks olemasolevad keravälguvaatlused, et enamasti need on ikkagi juttude tasemel, sest ta ilmumine on niisugune ootamatu ja ja lühiajaline. Ja seda on siis püütud uurida ja näiteks Hiinas on õnnestunud ühe korra see keravälgu selline spekter püüda, metsis tekkis äikesetormi ajal, kui seda kaameratega seda tavalist välku üritati filmida, analüüsida, tekkis seal kaamera te väljas ka paariks sekundiks keravälk ja, ja siis oli näha, et et siis selle maapinna maapinda tabanud välgulöögiga ja selle keravälgu spektraalsel niisugusel analüüsil siis leiti, et see, see koostis viitas seal räni ja muude antud piirkonnas mullas, leiduvatele ühenditele. Et siis tõenäoliselt see välku aurustas mingi osa sellest mullast ja, ja sellest siis kuidagi. Mis ei ole veel päris täpselt seletatud, moodustus nendest aurudestis keravälk. Et jah, siukseid uurimisi ja, ja siukseid uusi huvitavaid artikleid on aga väga seda täielikult seletada ikkagi osata veel. Õnneks on veel midagi põnevat, mida uurida looduses küllaga. Aga inimeste suhtumine, välku ja pauku ongi ju mõnes mõttes kahetine. Ühest küljest on see päris huvitav nähtus, vaadata ja selline võimas võimas vaatepilt, aga, aga teisest küljest on see ohtlik ka ja paljud inimesed kardavad välku väga tugevalt. Kas välku peaks ikkagi kartma? Tegelikult? Jah, et põhjust välku karta on selles suhtes küllaga, et ikkagi igal aastal maailmas hinnanguliselt isegi kuni 20000 inimest hukkub välgu löökides ja umbes 10 korda sama palju saab vigastada. Et tegemist on tõsise ohtliku nähtusega ja noh, loomulikult siis näiteks hoonetele tekita kahju, et siin Eestis igal aastal on mitmeid kuni mitmekümneid tulekahjusid, mis on siis välgulöökidest alguse saanud. Et tõepoolest, tegemist on äärmiselt võimsa ja ohtliku nähtusega ja nagu seal raamatus kan kirjeldatud, et tuleks ikkagi tõsiselt suhtuda ja eelkõige siis vältida äikesetormi ajal väljas viibimist, et ikkagi kõvasti üle 90 protsendi kõikidest välguga seotud kütustest leiavad aset välitingimustes, et inimesed ei ole õigeaegselt varjunud. Ja siin on muidugi juhiseid ka põhjalikumalt, kuidas kükitada ja mis asend võtta, kui oled sattunud äikese ajal ikkagi väljas olema. Aga see oli siis meie tänane äikesejutt. Välk ja pauk on niisugune raamat, mille meie tänane vestluskaaslane Sven-Erik Enno on kirjutanud ja kirjastusel Targose ilmunud on. Aga kui pöörame pilgu teel kõrgemale, kui need Sprididelphid ja sinijoad lausa süvakosmosesse siis suure vankri kõrval on ilvese tähtkuju. Ja kui suuname sinna teleskoobi, siis võime seal näha tähte, mille nimi on iksooneli. Astronoomid on avastanud selle tähe ümber tiirlemas ka planeedi millele nimeks pandud ykso neli p. Nimed nagu nimerikka aga võiksid olla veel ilusamad, fantaasia, küllasemad ja suupärasemad. Ja miks mitte ka eestipärasemad. Rahvusvaheline astronoomia liit pakub Eesti rahvale nüüd võimalust anda tähele ja planeedile uus ja parem nimi. Sellest oli meil eelmises saates observatooriumi astronoomi Kalju Annuk ega pikemalt juttu. Nüüd on teada ka internetilehekülg, kus nime soovitada. Seal on ka lähemaid juhiseid ja muud taustateavet. Lehekülje aadress on Jupiter punkt Teeoo punkt ee kaldkriips eksoplaneet. Jupiter nagu see meie oma hiidplaneet Teeoo nagu Tartu observatoorium E nagu Eesti ja eksoplaneet, nagu see tore kauge planeet selle toreda kauge tähe juures on. Jupiter punkt Teeoo punkt ee kaldkriips. Eksoplaneet nimesid nuputada ja kirjutada on aega septembri keskpaigani. Nimesid loetakse sügisel. Selline sai tänane saade. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
