Teadust kõigile tuhanded inimesed käisid mais ja juuni algul mööda Eestinurme ja niite, otsisid nurmenukke, vaatasid nende õisi ja määrasid õietüübi. Mis kasu on kampaanias Eesti otsib nurmenukke teadvusele ja meile kõigile, selgitavad Aavik Tartu ülikoolist ja Silvia Lotman Eestimaa looduse fondist. Eesti rahvas saab võimaluse anda ilus nimi Ilvese tähtkujus asuvale kollakas valgele kääbust tähele ja selle ümber tiirlevale kuuma Jupiteri tüüpi planeedile sest rahvusvaheline astronoomialiit on algatanud rahvusvahelise nime otsingu. Milles asi ja kuidas osaleda, räägib Kalju Annuk Tartu observatooriumist. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eesti on üsna otsinguline, riik tuleb välja mõni aeg tagasi, Eesti otsis hoolega oma Nokiat. Aeg-ajalt tuleb ette seda, et Eesti otsib superstaari. Aga sel kevadel tegeles, tegelesid tuhanded eestlased ja eestimaalased väga looduslähedaste otsingutega. Nimelt oli käimas kampaania Eesti otsib nurmenukku. Kus siis tõepoolest meie nurmede niitudel võis näha nii nooremaid kui ka vanemaid inimesi kes otsisid kollaseid õisi ja kui olid mõne neist leidnud, siis piilusid ka sinna täiesti jultunult sisse ning andsid vaatlustulemustest teada häpile kaudu. Ja seda aktsiooni korraldasid siis Eestimaa looduse fond ja Tartu ülikoolimaastik Elurikkuse tüür. Mõlema asutuse esindajad ongi siin täna laboris ka sipe Aavik Tartu Ülikoolimaastike elurikkuse töörühmast ja Silvia Lotman Eestimaa looduse fondist. Asju otsida on ikka tore ja leida võib-olla veel toredam. Aga mispärast, kust tuli see mõte, et nüüd tuleb kogu Eesti panna otsima nurmenukke? Mispärast see näiteks teaduslikult tähtis on tsipa ja sellel on oma teaduslik taust, enne kui me Silvega kokku saime ja, ja selle projekti peale mõtlema hakkasime. Et meie Ülikoolimaastike elurikkuse töörühmas uurime, kuidas maastikumuutused mõjutavad elurikkust, elurikkuse erinevaid aspekte, liigilise mitmekesisust ja geneetilist mitmekesisust. Ja meie uurimissüsteemiks siis, kui sa need nende maastikumuutuste mõju hindame, on eesti niidukooslused, täpsemalt siis loopealsed ja liigid üks liikidest, mida me geneetiliste uuringute puhul kasutame, on harilik nurmenukk. Me vaatamegi, kuidas need maastikumuutused eriti eest niidukoosluste pind, kadu ja muud maakasutuse muutused, kuidas need mõjutavad siis niidukooslustest sõltuvad taimeliikide geneetilist mitmekesisust, mis on ka nende taimede püsimajäämise selline tagatis või elujõulisuse tagatisnurmenuku geneetilist mitmekesisust on tegelikult ju päris hea vaadata ka palja silmaga, nagu tuleb välja. Nojah, meie pilootuuring sellele vihjas ja andis ka aluse, et me võiksime seda silmaga peale vaadata, sest neid üle Eesti uurida, et tõepoolest me teeme neid geneetilisi uuringuid, oleme vaadanud loopealsetel kasvavat nurmenukkude geneetilist mitmekesisust. Ja lisaks leidsime siis lisaks nendele maastikumuutustele mõjutab nurmenuku geneetilist mitmekesisust, selline huvitav nähtus, nagu seda on erikaelsus. Mis siis oligi tegelikult Eesti otsib nurmenukke selline sisu, et me palusime vaadata nurmenukkude erikaelsus, erikaelsus, see on huvitav termin, millele viitab eri kaasas ja ehk võib-olla tuleb ka kuskile heterostiil ja see tähendab, see tants on selline nähtus. Kus taimepopulatsioonide siis antud juhul siis meie liigiks oli harilik nurmenukk ja üldse nurmenuku perekonnas on see väga tavaline taine populatsioonides. Kogumikes esineb kahte erinevat tüüpi õisi. Ühte tüüpi õitel on kõrge emakakael ja madalad tolmukad kõrge emakakael, seda me siis nimetada ütleme Elltüübiks tuletatuna, inglisekeelsest terminist, lonks Tayld, et siis kõrge emakakaelaga tüüp ja testtüüpi õites on kõrged tolmukad ja hoopiski modaal emakakael ehk siis S-tüüp ehk peatuna Shorts dail inglisekeelsest terminist. See on silmaga hästi näha, kohe selge erinevus on silmaga üldised hästi näha, kuigi seal võib olla väikseid selliseid nüansse, et on see mõni õie osasel natuke ära kuivanud, esineb ka mõni mõni õiesööja floorivoor tuleb ja sööb ära mõne nendest osadest, aga üldiselt peaks olema niimoodi, et ühel nurmenuku isendil on ühte tüüpi õied teiste siis tüüp ja üldjuhul teooria kohaselt peaks neid populatsioonide sõid ainult kogumikes olema pooleks neidesseldib 50 protsenti ühte enam-vähem pluss-miinus 50 protsenti teist tüüpi, see on umbes nagu seal on silmavärv. Et mõnedel on sinised munadel pruunid. Ja seal ja seal on ka palju üleminekuid, aga selle erikaaslase puhul seal on ikkagi üsna konkreetsed, see on lühike emakakael kõrget tolmukad ja siis teise tüübilt kõrge emaka kalja, lühikesed madalad tolmukad, et, et seal nagu üldiselt reeglina selliseid üleminek muid tunnuseid ei ole, sellepärast ongi meil üsna heaga inimestele anda sellist ülesannet ka ilma molulist küll eelteadmist omamata, aga mispärast teadvusele siis ikkagi oluline teada saada, et kui palju Eestis nüüd veel alles olevatel loopealsetel ja ka mujal kasvavatel Nura nuppudel on siis seda S-tüüpi õisi ja L-tüüpi õisi? Jah, taustaks ma räägin igaks juhuks ära, et, et meie oma uuringusse leidsime, et, et see geneetiline mitmekesisus on selle erikahetsusega seotud või selle nende erinevat tüüpi õite tasakaaluga seotud. Ei olnud, ei peakski nii olema, et ühed geenid määravad siis ühesugused geenid määravad ühesuguse õie tekkimise ja teistsugused geenid teistsuguse rekkimisel. Et seal on veel selline nüanss, et kui õietolm ütleme, satub ühte tüüpi õitega isendit, ütleme L-tüüpi õitega isendid teisele L-tüüpi õitega isendite isendi emakakaelale, siis selle selline ristumine, selle tulemusena teki seemneid, ühesõnaga tüübisisene viljastumine viljastumist ei toimu. Et peavad olema erinevat tüüpi õitega isendid populatsioonis viljastumine saks yldse toim toimunud läheb juba põnevaks mott ja, ja see on üks selline huvitav evolutsiooni evolutsiooniline nüansse, mille siis sellised tähenduse tegelikult avastas evolutsioonibioloogia rajaja Charles Darwin. Et inimesed on selline mehhanism tekkinud evolutsioonis selleks just et vältida ise tolmlemist, see on üks selliseid mehhanisme ja suurendada siis selle võõrtolmlemisega ristolmlemise osakaalu ja selle eesmärk omakorda ilmselt hoida vala seda geneetilist mitmekesisust, mida, nagu ma ütlesin, on üks olulisi taimede siis üldse idee, elujõulisuse ja püsimajäämise garantiisid või tagatisi. Ja selle L ja S-tüüpi õitearvulise vahekorra järgi me saamegi sillata, tuleb välja siis geneetilist mitmekesisust ka laiemalt. Tegelikult ma praegu ei julgeks nii üks-üheselt öelda meie eelmisel aastal tehtud pilootuuring, kas tõepoolest, et Saaremaa loopealsetel, kui me vaatasime paralleelselt geneetilist mitmekesisust ja seda erikaelsust või need osakaale erinevate õite osakaal siis nad olid, mida rohkem see osakaal paigast nihkus, seda madalam oli geneetiline mitmekesisus. Kuna ühte tüüpi õite sisse sobivate partnerite osakaal oli langenud ja miks me siis nüüd tahtsime seda vaadata üle kogu Eesti? See, et nüüd see erinevat tüüpi õite osakaal paigast nihkub sellest ideaalsest optimaalsest 50 protsenti, 50 protsenti tasakaalust. Et, et on, on näidatud eritist Lääne-Euroopas. Et see juhtub maastikumuutuste ja elupaiga kao tagajärjel selle elupaigaks, kao siis mis, mis harilikul nurmenukule näiteks sobib, et kui Elubaid kaob, kahaneb ka taimede arvukus ja sellega kaasneb siis selline juhuslik erinevat tüüpi õite osakaal. Kas siis tekib rohkem neid, noh, jääb alles juhuslikult neid rohkem ei tell tüüpe juhuslikult neid tüüpe ja, ja kuna meie nägime ka, et sellistes rohkem killustunud maastikest, kus need loopealsed oli vähem, kus populatsioonid olite, arvukus oli väiksem, et sealse tasakaal paigast nihkus, aga ka populatsiooni suurusest sõltumatult. Me nägime, et geneetiline mitmekesisus kahaneb, kui tasakaal paigast nihkub. Nüüd on, oleme teadusliku taustaga juba üsna põhjalikult tutvunud, aga küsisin Silvia käest ka, et kuidas Eestimaa looduse fond selle teemani jõudis. Te teete nüüd koostada nüüd, aga, aga ma saan aru, et mõte tekkis võib-olla üksteisest sõltumatult, isegi. Ja Eestimaa looduse fondis me valutama ikka südant kogu Eesti looduse pärast. Ja üritame ka otsida kogu aeg sellist infot, et mis annaks meile siis siis teada, kuidas Eesti loodusel läheb, kuidas läheb Eesti metsadel rabadel kuidas Läänemerel läheb. Ja yks, üks meie mure, mida me laiemalt ühiskonnas näeme, on see, et kõikide meie looduskoosluste puhul ühel suuremal või väiksemal määral see, et kui hästi eestlased oma loodust tunnevad see see mõjutab seda, kui, kui palju nad sellest hoolivad ja ja seega ka otseselt enda käekäiku. Nii et, et me tõesti otsisime sellist teadusprojekti, millega kampa lüüa, kus, kust me ühelt poolt saaksime hinnangut Eesti Eesti looduse tervisele ja teiselt poolt me saaksime kutsuda võimalikult paljusid eestimaalasi kaasa tulema just sellesama teadmise kättesaamisel. Nii et et kui Tartu Ülikooli sellest uuringust kuulsime, siis see tundus, et täpselt vastaski sellele, mida otsisime. Arvates see on, kui ma ise esimest korda nägin seda, vaatasin sinna nurmenuku õie sisse ja, ja nägin, et vau, et tõesti üks on ühtemoodi ja teine on teistmoodi. Siis, siis see on nii tore tunne. Et sa midagi avastad ise looduse jaoks. Aga see pole mitte niisama selline meelelahutuslik tegevus, vaid, vaid tõesti, me oleme päris palju sel kevadel kogunud andmeid, mis nagu tsipa ütleb, et neil on veel päris palju siin uurida ja ja me loodame sellest väga palju just sellist praktilist informatsiooni, et, et kus Eesti piirkonnas on rohkem vaja muretseda niidukoosluste pärast, selliste taimede pärast, mis mis nurmenukuga samasuguses elupaigas elavad ning mis vajavad niitusid poollooduslikke kooslusi ja tolmeldajaid sinna juurde. Ja kus, kus piirkondades on võib-olla rohkem võimalikke rahulikult hingata ja rõõmustada, et, et meil on siin hästi. Kuidas see osavõtt oli? Me ei osanud olnud üldse ette oodata ja me ei osanud selliseid hinnanguid anda, et kui palju inimesi tuleb, aga, aga samas kõigi meiega vaikseid ütleme välja öeldud ootusi see osa võtta. Et me täpselt numbreid ei tea, aga kindlasti tuhandeid inimesi on, kes, kes üle Eestimaa käisid ja sellel nurmenuku õie sisse vaatasid, meil on kusagil 1600 vaatluse kandis meile saadetud ja iga vaatluse taga on siis kas kas terve klassitäis inimesi või siis teeme ära talgupäeva raames inimesed käisid külade kaupa, kes siis tegid korda oma küla kanti, siis, siis vaatasid ka nurmenukud üle, et et seal on tõesti väga vahvalt niimoodi grupi grupiviisi käidud, aga ka inimesi, kes, kes ise oma talvevarusid kogusid, on saatnud meile oma vaatlusi, nii et, et see on väga-väga rõõmustav. Aga räägime natuke ka tulemustest, ma saan aru, et kõiki teaduslikke järeldusi ei ole veel jõutud teha. Aga mingid esialgsed muljed juba on? Jah, tõepoolest, et see isegi see lehekülg on praegu veel avatud, kuigi ma kahtlustan, et et praeguseks on nurmenukud juba kõikjal enam-vähem õitsemise lõpetanud ja enam sinna nurmenuku õie sisse. Ta vist väga ei õnnestu, et aga esialgsed tulemused on koos ja paar päeva tagasi tegime andmetabelite lahti. Muidugi Teadlasena ikka tuleb uurida veel erinevaid nüansse, faktoreid, aga sellised väga esimesed tulemused on tõesti ja ja tulemused on väga üllatavad. Et ma enne rääkisin, et et kui elupaigad kaovad ja sellega kaasneb nurmenukkude arvukuse kahanemine, siis puhtjuhuslikult see tasakaal võib nihkuda ühe, ühtede või teiste teist tüüpi õitega isendite kasuks, et see on juhuslik. See ei ole nagu determineeritud, et üks kuidagi on nagu kohasem. Ja kui see nüüd hüpotees paika peaks, siis me peaksime selle andmestikust nägema, et noh, neid kõrvalekaldeid on siia ja sinna. Aga et üle kogu andmestiku peaks neid enam-vähem olema võrdselt. Aga allapoole ja teisele ei aedne hälbed, nihked on ühele poole, teisele poole, aga siis see tila kogu andmestiku nagu tasandab ära, ta on nagu noh, mõlemad mõnes mõnel puhul on eel-tüüpi rohkem, mõnel puhul on S-tüüpi rohkem, kuna see on juhuslik. Aga suureks üllatuseks siin vaatan, et eesteeti, isendeid, neid, millel on see lühem emakakael testit isendeid kipub olema rohkem, et kogu andmestiku pealt vaadata, siis ligi 15 protsenti on rohkem testib appi isendeid, et, et see on tõesti teada selle uuringu puhul. Noh, alustame hüpoteesidega ja teeme oma uuringu ime läbi ja siis lõpuks need andmed kätte ja siis ilmneb, et see, see hüpotees ei pea paika, on hoopis midagi muud ja me saame hakata mõtlema, et noh, et mis, mis no miks see nii on, et siingi on mõned hüpoteesid uued, nüüd tekivad, et mida me peaks edasi uurima. No võib-olla on asi selles, et lihtsalt millegipärast inimesed kaldusid minema sellistesse vaatluskohtadesse, kus näitest tüüpi õisi oli rohkem. Siis võib muidugi jälle küsida, et mis siis nendes eesti õites on, et nad sellistes kohtades kasvavad, kuhu inimestele on suurem tõenäosus sattuda. Nojah, et tõepoolest ka selliseid, muide hüpoteese on tõstatatud, et võib-olla on neil nagu kerge selline erinev kohastumus keskkonnatingimuste suhtes, aga noh, selliseid noh esiteks selliseid muidugi suureskaalalisi uuringuid üldse ei olegi tehtud. Et on vaadatud niimoodi Lääne-Euroopas on seda uuritud, aga no vaadatud mõnikümmend populatsiooni aga kus oleks tõesti sadu ja isegi tuhandeid vaatlusi, et et nojah, et et selline Eestlased jälle tegid ära ja üle üle Eesti nurmenukud kaardistatud, et peame nüüd maailmale Euroopale jälle eeskuju näitama, kuidas teadust teha. Ja et meie eelis on praegu see, et meil oli vaatlusi tuhandeid, et teadlased oma väikeste jõududega ei jõua kunagi nii palju vaatlusi teha nii lühikese ajaga? Ei absoluutselt, ja noh, teine asi ka see, et, et tõesti, et noh, uuringuid on mingil määral tehtud, aga nad on mõnekümne populatsiooniga tehtud ja sellist suurt suurt suurel skaalal ist uuringut, et noh, sageli ongi, mitu uuringud on leidnud, Diana on nii siia-sinnapoole kaldu need tüüpide erinevate töite osakaalu taga, et et noh, enam-vähem nagu pooleks, onju, et aga, aga, ja siis lepitakse sellega, et ilmselt nii ongi, ilmselt loodusesse, nii ongi need, mis me enam, aga, aga eriti kuna meie leidsime ka seoses selle geneetilise mitmekesisusega, siis me mõtlesime, et vaatame seda siis üle kogu Eesti ja siin tekib ka mitmesuguseid. Noh, hüpotees, et kui algselt Silvia ütles, et, et ka üks selle projekti eesmärk on teada saada, milline on siis Eesti looduse tervis, kas nurmenukk seda ka osaliselt indikeerib, et tuleb meil edaspidi kontrollida, et mis siis põhjustab sellist kõrvalekallet. Ja sellist kõrvalekallet võib tekkida ka sellistes olukordades, kus loodusele ei lähe väga hästi. Et jällegi Lääne-Euroopast ja ühe teise nurmenuku perekonna esindajaist varretum priimula puhul mida meil siin looduslikult eriti ei esine, aga Belgias esineb ja kus ta on ka üsna haruldaseks jäänud on leitud, et vihjeid sellele, et s b taimedel võib tekkida selline mutatsioon, mis muudab nad ise viljastumisvõimeliseks justest tüüpi taimed. Kuna see selline mehhanism või see erikaelsus on tekkinud kohastumusena putuk tolmlemisele peavad olema putukad, kes vahendavad erinevat tüüpi taimede vahel õietolmu. Aga olukorrad, mis eriti Lääne-Euroopas, aga ka meil võib olla killustunud maastikest, kus tolmeldajate olukord on halvenenud, tolmeldajaid on lihtsalt väga väheks jäänud siis ei ole evolutsioonilises plaanis enam mõttekas ülal pidada sellist mehhanismi ja tekib selline loodusliku valiku surve olla pigem et üldse püsima jääda, olla ise viljastumisvõimeline, just näidata, et S-tüüpi võitel esindajatel võib, võib pigem selline mutatsioon tekkida suurema tõenäosusega, kui, kui nüüd öeldi. Et noh, aga seda ei ole ka tegelikult geneetiliselt veel näidatud, et on vihjeid sellele ja meie ei ole ka sellele tõestust leidnud. Et see on nagu selline üks asi, mis näitab, et need maastikumuutused võivad kaasa tuua ka juba võimalike revolutsioonilisi muutusi. Aga muidugi, sellega kaasneb see, et isa iseviljastumise puhul kahaneb jällegi geneetiline mitmekesisus mis seab ikkagi nende populatsioonide elujõulisuse ohtu edaspidi, et ta võib-olla noh, saab praegu hakkama, aga mis saab edaspidi. Ja seniks hüpotees ja siis on veel teine hüpotees ka, et näitena selle kohta, et erand kinnitab reeglit. Et meil on reegel, et pidesiseselt siis viljastumist ei toimu, et peab, kas siis eesti pilt heldib yle sattumas õietolm või testipilet, tekiks seemneid ja järglaskonda. Aga see süsteem ei ole nii lekkekindel, et eesti p taimedelt pärit õied on tõepoolest teistest tüüpi õitega taime viljastada ei saa, aga Elltüüpide puhul võiks siin varuuuringud on näidanud, et eeltüüpide siseselt võib teatud viljastumist toimuda, see on nüüd vastupidine eelmisel. Aga no see on niimoodi, jah, see on teist teine hüpotees ongi teistsugune hüpotees mis tähendab, et et, et, et Ell võiks justkui noh, paremini võib-olla isegi toime tulla, aga jällegi kui nüüd toimub tüübisisene viljastumine, siis sellega võib jällegi kaasneda geneetilise mitmekesisuse kadu mille tulemusena võivad testtüübid olla tegelikult geneetiliselt mitmekesisemad. Kuna nemad ikkagi valivad oma parte Reitega L-tüüpi puu see alati nii ei ole, kuigi noh, ütleme nagu 10 10-l protsendil juhtudest toimub siis heldibi siseselt. Võib-olla see edukas viljastamine on nagu arvatud nii mõne katse põhjal, aga et, et see on siis see teine hüpotees, et aga see on, mida tegelikult meil magistrant Marianne Kaldre oma magistritöös uuribki, ta vaatab S ja L-tüüpi õitega geneetilist mitmekesisust, et kas seal mingisugust erinevust on ja kas see annab meile nagu lisainformatsiooni selle suure skalalise vaatluse kontekstis, nii et mõtlemisainet, et on, igal juhul, on väga põnev. See näitab ka seda, et kodanikuteadus on täiesti arvestatav jõud. Ja ma arvan, et mõnes mõttes, see näitab ka seda, et võib-olla nagu tänasest sellises poliitilises kontekstis ka, et ühiskond toetab teadlaskonda päris päris tugevalt, et inimestel on huvi teadustöös kaasa lüüa. Ja Mariannet stsipe mainis, et tema on see magistrant, kes, kes hakkab põhjalikumalt uurima ja nende, nende taimelehtedega geneetika laborisse läheb, et, et mul on hea meel, et keskkonnaminister on, ta annab talle noore looduskaitsja märgi sel aastal sellest, et mulle tundub, et me oleme mingi toreda ukse lahti teinud ja ma loodan, et et me leiame veel selliseid kohti, kus, kus päris teaduse jaoks, mis annab päriselt meile looduskaitselist informatsiooni selle kohta, mida, mida me looduses peaksime nii või naapidi tegema, et, et me saaks veel selliseid teemasid, kus saab lihtsalt loodusehuviline kaasa aidata. Sellised lood siis nurmenukkudega ja nende otsimise ja leidmisega ja Eesti looduskaitsega ja kodanikuteadusega võib-olla ka, kui laiemalt vaadata. Ja ta siin Silvia Lotmaniga headsipe Aavikuga. Päikesesüsteemist väljaspool tiirlevaid planeete on avastatud praeguseks juba julgelt üle 4000. Neid on nii palju, et kõigile neile ei ole jõutud nimegi panna. Tavaliselt tunnemegi neid mingi numbri või tähekombinatsiooni järgi ainult. Aga nüüd on rahvusvaheline astronoomia liit ühtäkki nõuks võtnud korraldada lausa suur ülemaailmne eksoplaneetidele nime panemise kampaania. Igale riigile antakse siis võimalus ühele eksoplaneedile ja ka ühele tähele, mille ümber eksoplaneet tiirleb, anda üks korralik ja viisakas nimi. Ajan sel teemal juttu kalju Annukiga, kes on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi vaneminsener ja koordineerib seda ettevõtmist Eestis. Nii et loodan, et telefoni ühendus türa verega peab selle vestluse vastu. Kuidas on siis nüüd niimoodi juhtunud, et rahvusvaheline astronoomialiit on nüüd otsustanud niisuguse kampaania korraldada? Jah, see on, võib öelda ka niimoodi üks suur astronoomide juubeliaasta tänavu sest 100 aastat tagasi 1919 juulis moodustati ka, kui, siis selline professionaalsete astronoomide ühing i au ta on ingliskeelse lühendiga International nostanoolikul, juuni on ja eksis, põhjused leitakse alati mingit pidu pidada või tähistada, aga jah siis ongi nüüd otsustatud, et seda sajandat juubelit ka mitmesuguste üritustega läbi selle aasta tähistada. Ja niipalju veel öelda, et kui 100 aastat tagasi siis astronoome IU moodustati, siis oli liikmeid ainult 207. Ja praegu on neid teada või on kirjas, on rohkem kui 13 ja pool 1000 üle maailma, siis sinna kuuluvad kõik ja siis nii-öelda professionaalsed astronoomid. Eestist on praegu liikmeid 31 ja selle jah, siis juubeliüritusel või aasta puhul siis üks selline üritus ongi, et nendele niinimetatud eksoplaneetidele ka nimed anda. Aga mitte kõigile muidugi jah, nagu juba mainitud oli, et need on praegu teada üle 4000 võib ka niimoodi öelda, et iga päevaga tuleb neid, aga nendesse kataloogides juurde, mida avastatakse, mida siis on ka vaatluste käigus veel täpsustatud ja kinnitatud. Samas on mitu 1000 on ka sellised kandidaadid, mille kohta veel päris lõplikku kingitusi ei ole, aga vaatlused käivad mitmesuguste meetoditega, mitmesugustel aparaatidega ja, ja siis nende arv kogu aeg muudkui aga kasvab ja loomulikult kõigile nendele tähtedele ja eksoplaneet nimesid ei panda jõutagi panna, aga aga jah, siis on valitud. Ja pakutakse siis kõigile maailma riikidele et iga riik võib siis oma oma rahva käest uurida, et mida inimesed mingile kindlale, sellele riigile eraldatud tähele ja planeedile siis soovivat nimeks panna. Täpselt nii on, praegu on umbes selle kampaaniaga ühinenud kuskil sadakond riiki, tõenäoliselt neid tuleb veelgi juurde. Ja siis n kuskil kuu või natuke rohkem tagasi oli ka saadeti sellised nimekirjad, kus siis igale riigile oli, oli üks täht ja tema ümber tiirleb Lanet määratud. Ja Eestile on siis selline täht, mis praegu kannab nimetust x o sidekriips neli on see täht ja paikneb ta Ilvese tähtkujus. Võib olla võib-olla jah, inimestele väga ei ole Silvas tuntud tähtkuju, teame suurt vankrit, väikest vankrit, Orioni ja luike ja kõiki neid, aga ilves paikneb suure vankri kõrval kohe. Nii et noh, seal ei ole jah, väga-väga selliseid heledaid ja märgatavat sihukest kujundit ei tule, aga aga, ja, ja üks printsiip oligi see, et et need tähed ja eksoplaneet eta paikneks sellises tähtkujus, mis siis vastava riigil riigis on ka näha. Nii et ei ole mitte neile määratud lõunapoolkera tähte. Ja lõunapoolkera, ütleme austraallaste ei ole siis jälle siin meiel neil nähtavaid tähtkujusid. Aga milline see meie täht ja planeet siis tegelikult on, et me nüüd enam-vähem oskame aimata, kus ta taevas on suure vankri kõrval? Jah, ta on nüüd nagu ma ütlesin, et see ilvese tähtkuju on jah, ühtepidi ta paikneb suure vankri kõrval, aga ta on jah siis mudu laiuti läheb, teisel pool on seal veomees ja lähedal on veel kaksikud. Nii et tegelikult ta paikneb mitte selles suure vankripoolses osas, vaid seal seal jah, seal teisel pool seal veomehe ja nende kaksikute ja seal kusagil, aga no ta on üsna nõrguke kusagil 10 pool tähesuurust, ma ei tea, kui palju igale inimesele ütleb tähesuurus, aga seda palja silmaga ei näe. Aga üks printsiip oli ka veel, see, et täht oleks ka niivõrd ele, et teda ütleme, amatöörteleskoobi oleks ikka võimalik vaadata, jälgida loomulikult seda nii-öelda planeedikas seal, seda me ikkagi mingi teleskoobiga niimoodi otseselt ei näe. Ja see planeet, mis meil nüüd nimepanekut ootab, see juba avastati rohkem kui 10 aastat tagasi, täpsemalt 2008. aasta maikuus. Isegi jah, oli esimene selline kinnitamine või, ja, ja miks ta kannab nimetust tik soov? Havai saartel on üks spetsiaalne teleskoope ongi iksoosi sugune, mis on just nende eksoplaneetide avastamiseks ja sealt siis sealt ka need, mida avastati selle teleskoobiga siis need, need nimed kajab nendele tähtedele ja ja see eksoplaneet siis kannab nimetust x soo sidekriips neli p. Jah, nii nagu see tava on hea. Ja veel üks printsiip, mis oli sellel valikul ette teadaolevalt oleks seal ainult üks planeet praegu ümber tiirutamas, muidugi ei saa välistada, et neid on seal rohkem, sest sest noku taotlused, täpsemad vaatlused tulevad ja siis me võime asfalt avastadel teisi ka. Aga esialgne printsiip oli see, et, et täht oleks jah, siis suhteliselt Deletud amatöörteleskoobiga näha ja tema ümber oleks siis ka teadaolevalt praegu üks planeet. Aga jah, see, et, et seal üks on, see ei välista, et seal mitu. Ja ongi veel ka selline soovitus, et kui nüüd nimed välja pakkuda, et võiks ka arvestada sellega, et et kui seal veel teisi avastatakse, et siis saaks nendele midagi lähedast nime panna. Nonii, nagu ütleme perekonnas, et et perekonnapea on see ematäht ja siis need planeedid seal nii-öelda lapsed, et nendel oleks seal, jah, mõnedel on, mõnedel perekondades on ju laste nimed hakkavad kõik ühe sama tähega või üsna sarnased, et, et ka midagi sellist printsiipi võib, et oleks ka taga varem nimetasid. Kas mingisugused nõuded või tingimused on ka nimedele antud, millele nad peavad vastama? Jah, ega päris niimoodi ei ole, et sa võid praegu oma naabrimehe nime panna või midagi sellist. Et kui on tegu isikute nimedega, siis ei ole vastuvõetav jah, elava olgu ta siis nii tuntud, kuitahes peaks olema vähemalt 100 aastat surnud siis võib selle isiku nime kasutada, noh siis muidugi, et kui juba sama nimega mingi taevakeha on mõni asteroid või planeet või, või midagi muud, siis see ei lähe kah arvesse. Noh, siis on igasugused poliitilist taga põhjadega religioossed sellised asjad ei lähe arvesse, noh, ei tohi ka midagi sellist kellelegi solvavat või, või sellist asja olla ja veel nii palju, et et jah, eelistatud on ikkagi, et see nimi oleks kani moodu välja öelda, mitte ei ole mingisugune suvaline tähtede kombinatsioon. Et ikkagi sellel on ka mingi mingi tavaline mõte sellel nimel ja mitte väga pikk on, et kuskil kuni kuni 16, neli kuni 16 tähemärki see oleks siis, kui pärast inglise keelde tõlkida ja eelistatud on veel, et oleks võib-olla üks sõna noh, võib ka ja kaks olla ka nii et. No nüüd on huvitav eesti keele aasta puhul just mõelda ka selle üle, et võib-olla oleks üks ilus eesti nimi sobilik sellele, mis ka rahvusvaheliselt siis kõlaks või võib-olla ollakse just huvitav, kui tal oleks uudiajad sees. No vot, eks nendega on nüüd natukene jah, niisugune ebamäärane asi, et et ka siin näiteks praegu torkas meelde just noh, asteroidide nimetasid pandud ja Arvo Pärt kannab või on ka ühe aasta Aeroidi nimi, aga kuna rahvusvahelistelt tähte ei tunta, siis asteroid kannab nimetust part. Aga me tõlgime selle inglise keelde, vaadake, mis siis tuleb. Ja no pardikujulisi asteroide me teame ka mõnesid või. Ja, ja nii, et jah, eksin nende täpitähtedega on jah omaette omaette probleem. Saab veel täpsustada, aga, aga üldiselt jah, ikkagi ikkagi midagi sellised, mis on meil eestlastele tuntud või, või kuidagi siis jah, olulised. Nii et eks me ootamegi neid nimesid. Ja kuidas see, kuidas see nimetamise protseduur või see valikuprotseduur õigupoolest siis toimub ja mis ajaraamist? Jah, põhimõtteliselt läks ülemaailmne projekt, müüd lahti sel neljapäeval, kuuendal kuigi esialgselt oli plaanitud juba, et võib hakata tegelema asjaga kolmandal juulil, aga mingitel põhjustel jah, lükkus edasi. Nii et meil ei ole praegu veel siin päris lõplikult paika pandud, seda noh, on plaani või jah, tuleb ühe veebilehe kaudu, kuhu siis saavad kõik oma neid nimesid ja pakkumisi teha. Seal on ka siis need natuke tingimused, mis peavad täitma. Aga no järgmise nädala jooksul saab see asi kindlasti toimima. Ja lõppaeg on praegu määratud 15 november sügisel, kui iga riik peab esitama siis omapoolset nii-öelda konkursi läbinud nimed või kõige kõige paremad. Aga kui neid nimesid pakutakse jah, nüüd hästi, palju seal ütleme, sadasid siis igal riigil peab olema jahu, nisukene komitee, meil on praegu kuueliikmeline komitee moodustatud kes siis enne sõda 15 novembrit, no ütleme kusagil oktoobrikuus jah, siis valib sealt paarkümmend välja. Ja ideaalis on mõeldud niimoodi, et siis läheks nagu veel üldrahvalikule hääletamisele, et mida siis rahvas veel nende seas, et kõige kõige popimaks või kõige huvitavamaks ja mõistlikumaks peab. Nii et rahva valik siis, juhul kui hääletamisele läheb ja loodetavasti siis ka läheb jõuab siis i ausse. Jah, ja päris lõplik otsus ja see tuleb alles aasta lõpus, detsembris all ütleme jõulude aeg siis et tuleb aupoolt, et kas siis kinnitataks seda nime, mis mingi riik on? Põhimõtteliselt on veel jah, niimoodi, et, et siis ütleme, kui rahvahääletus on, mis kõige rohkem sai hääli, see on nagu esimene, aga siis veel kaks või kolm nii-öelda tagavara nime ka veel, mis peaks sinna saatma. Aga jah, päris lõplik otsustamine tuleb jah siis ja teadaandmine tuleb siis päris aasta lõpus. No see on üks näide, võib-olla jälle sellisest kodanikuteadusest mõnes mõttes. Jah, seda küll, aga muidugi jah, siin teadusega on, ühte erilist tegemist ei ole, aga aga eks ühtepidi sama eksoplaneetide asi on, mis ikkagi rahvale päris palju huvi on kogu aeg ja nüüd ka nii, et kuna me praegu teame juba oma rohkem kui nelja tuhandet, aga praegu ollakse arvamusel, et, et neid niinimetatud eksoplaneete võiksin meie linnutees olla ka mõni miljard või isegi rohkem. Nii et mõnel järgmisel tähtpäeval saame jälle teha nime valimist ja ja puudu ei tule planeetidest. Ja päris see ei ole nüüd ka esimene üritus, sest 2015 oli ka väikene selline, kus pandi 31-le sellele eksoplaneedile ka nimed eri riikide poolt, aga see ei olnud jah nii suurejooneline ettevõtmine nagu nagu neid praegu on. Aga praegu on siis varsti võimalik ja juba praegu on võimalik tegelikult hakata juba nuputama, millist nime me soovime ühele planeedile, sellest planeedist endast jäi, vahepeal jäi nüüd rääkimata, et tegelikult tema kohta on ka üht-teist juba teada, et kui suur ta on ja kui lähedal ta oma tähele tiirleb. Ja häda on jah, nii et nagu ma ütlesin, et, et avatavate jah, siis juba 11 aastat tagasi ja teda on nüüd jah, mitmete vaatlustega veel niimoodi kontrollitud ja andmeid täiendatud ja oma mitukümmend artiklit on, on avaldatud ja praegu on siis umbes teada seda, et tema mass on seal kusagil umbes poolteist või natukene vähem, kui Jupiteri mass raadios kaasa natukene rohkem kui Jupiteri raadius ja tiirutab ümber seal oma ematähe, siis nelja oma ühe päevaga väga kiiresti, nii et neli, neli maapealset päeva teeb ta ühe tiiru ja paitab ta üsna lähedal sellele ema tähele ütleme, umbes paarkümmend korda lähemal kui meie Maa ja Päikese vaheline kaugus. Nii et elusalt loota nüüd küll ei ole selle planeedi peal. Aga ta on siis selline suur kaaskera, nii nagu Jupiter kehaga natuke veel suurem. Jah, nii et need väljavalitud planeedikesed milledele siis nimesid ongi nii enam-vähem Jupiteri ja Saturni tüüpi ja suuruste ja, ja oma oma parameetrite poolt, aga tegelikult on praegu jah, päris palju selliseid juba võib öelda enam-vähem maa mõõtudega ja selliseid avastatud, aga no mis seal on täpselt ja, ja ega seda praegu veel ei, ei oska öelda. Nii et ühele päris suurele planeedile ja ühele suhteliselt pisikesele tähele, mille ümber ta tiirleb, saavad siis kõik hakata nime mõtlema kohe praegu ja sügiseks teada anda. Ajasin juttu kalju Hannukiga, Tartu observatooriumist. Tänases saates oli juttu nurmenukuõite ja planeedi nime otsingust. Juttu ajasid, sib Aavik, Silvia Lotman, Kalju Annuk ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
