Teadust kõigile ökosüsteemides on tähtis töö teha Talmeldajatel peamiselt pisikestel putuka kestel. Aga kuidas neil muidu läheb ka keskkonnakuu jutuajamises, kõneleb tolmel Toyotast virver sõber. Kui taevast kukub alla suur kivi, võib maasse tulla suur auk. Kaali. Kärdla Neugrundi Ilumetsa on sellekohased märksõnad Eestist. Jürib Lado, kes on meteooride tekkinud kraatreid uurinud ja neist nüüd ka raamatu kirjutanud, on saates olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Maikuu on rahvusringhäälingus keskkonnakuu ja püüame seda ka teadussaates labor meeles pidada ja igas maikuu saates natuke keskkonna teemadel juttu puhuda. Keskkonda ei oleks õige keskkond, kui selles puuduksid tolmeldajad. Ajan juttu Tartu Ülikooli ökoloogia teaduri virve sõbraga, kes on just tolmeldajaid eriti putuk, tolmeldajaid uurinud. Paraku on olukord just viimasel ajal tolmandatel läinud kehvemaks. Kui me ka seda äsjast ÜRO ettekannet vaatama, kus ähvardatakse lauset miljon liiki läheb maailmast kaduma, siis paljud nendest liikidest on ju õietolmu levitaja, rehk, tolmeldajad. Ja tolmeldajaid on meil vaja sellepärast et taimed saaksid teha seemneid, taimedel on vaja seemneid, sellepärast selleks on kõikidel elusolenditel aia saada järglasi, selleks, et nad ikkagi püsima jääksid. Taimed, enamus taimi, õistaimi vajab paljunemiseks kedagi appi, mõnda looma, mõned on tuul, tolm, enamus tainen, loom, tolmlejad ja enamus loom tolmeldajatest on putukad maailmas ja tegelikult on ju ka linnud ja imetajad lõnga linnud, imelik imetajad ja isegi mõnikord sisalikud ja sedasi aga Eestis ei ole. Eestis on putukad. Põhiliselt tulevad muidugi meelde mesilased ja kimalased. Ja mesilased kimalased on ka mesilased kimalased erakmesilased meemesilane Eestis, aga siiski ka liblikad on oluliselt tolmeldavad. Tegelikult iga putukas, kes õit külastab, me võime öelda tema kohta tolmeldajaid, iseasi, kui efektiivne nüüd iga iga erinev liik või ka üksikkülastus, siis taime seemnetoodangu seisukohast on. Aga põhiline teeb ennast õietolmuga kokku, satub järgmisele õiele ja siis kannab õietolmu ehmakale üle. Jah, järgmisele sama liigi taimeõiele ja. Vaataks ta kõigepealt sellise globaalse pilguga, et kuidas maailmas praeguse tolmeldamise olukord on? Tolmeldajate ka ei ole nagu üldse Putna üldse eluslooduse rääkisin, suhteliselt läinud üha halvemaks. Nüüd globaalne raport, raportid on näidanud ka varem, mitte nüüd alles nüüd, aga, aga varem, et väga paljudes kohtades maailmas on ikkagi tolmeldajate kukkused ja liigirikkusega on langemas. Ja need trendid ei ole muutunud ja põhilised asjad siis, mis on seda põhjustanud, seda põhjustavad iga päev. On intensiivne põllumajandus ja maakasutuse muutus ehk siis looduslike elupaikade kadu ja samuti põllumajanduses kasutatakse palju kemikaale, mis mitte ei mõju hästi Donald äärtele. Igasugused tolmeldajate haigused ja mõnel pool maailmas on probleemiks ka võõrliikide sissetung, aga samuti Eestisse ei ole, nagu Eestis on, ütleme kõige suuremateks tolmeldajate olukorda mõjutavateks teguriteks on ikkagi põllumajandus ja muu selline inimtegevusest tulenevat mõju Marvaks. No see on mõnevõrra paradoksaalne, sellepärast et põllumajandusise ju neid tolmeldajaid vajab. Ja siin peaks väga hoolega otsima seda tasakaalupunkti tegelikult, sest ega ilma põllumajanduseta Kaisa, meil on kindlasti seda põllumajandust vaja ja meil on vaja seda intensiivset põllumajandust. Et üks võimalus tolmeldajate elu-olu parandada oleks siis see, kui me intensiivse põllumajanduse piirkondi planeeriksime niimoodi, et need ei oleks liialt suure toit või sisaldaksid k tolmeldajatele sobilikke elupaiku. Meil need oleksid poollooduslikud kooslused, igasugused niidud rohumaad ja sellised asjad põhiliselt see tähendab, et mitte kogu maad kogu välja ja ema piirini ei maksa põlluks teha. Absoluutselt mitte. Et tolmeldajale selline kujutame mitte sellist kaunist kuldavat viljapõldu siukest, väga suurte monokultuursed siis kolmanda jaoks on tegemist kõrbe, aga temal ei ole seal midagi, nagu meile oleks kõrb. Tal ei ole seal midagi süüa, juua ja kuskil elada ka ei ole. Kas tal ei piisa siis sellest, et seal kasvavad need kõrrelised? Keda tolmeldada kõrrelised on tuul, tolm, näed, ja nemad ei paku nektarit ega sobivat toitu mitte sobivat õietolmu eksjuht tonneldajatele. Nii et tuleks planeerida maastiku selliselt et jätta elupaiku tolmendajatele. Mis, miks on inimese jaoks, et minu arust peaks väga oluline ka mõelda, et inimese seisukohast kõiki neid asju, mida meil on vaja ja toidujulgeoleku jaoks on tolmeldajaid väga olulised ka sellepärast, et enamus neid? No väga paljud meile, et igapäevaselt tahavad aiaviljad või põllumajandussaadused, on tegelikult tolmeldajate töö ja tegutsemise vili. Alustame õuntest ja maasikatest ja, ja nii edasi ja see võib-olla on nagu suhteliselt iseenesestmõistetav, et igasugused marjad ja puuviljad sedasi. Aga näiteks ka rapsiõli, et raps küll saab ise ka hakkama ilma tolmeldajate, aga tema saagikus on kuskil kümme-viisteist protsenti suurem kui seal nagu putuktolmu ja ka abis olnud. Või siis näiteks puuvill, puuvilla puhul on see suurusjärk veel erinevam, et selliste asjade peale me tavaliselt ei mõtle. Ja mis nüüd on väga oluline ka meeles pidada, et põllumajanduses me võime küll saada, me võime kasutada selliseid portatiivsed, ütleme, kimalaste pesi, mida te teha, seda tehaksegi, tassitakse ringi neid põlluservadesse, kuhu, kus on vaja, et kimalased käiksid, tolmeldaksid Nad teevad oma töö ära ja siis niimoodi või siis ka meie mesilane, kes on tegelikult koduloom, Kaaba tolmelda paljusid meie jaoks olulisi kultuurtaimi, aga looduslikud tolmeldajad, ehk siis kogu see kamp kimalase, mitte ainult üks liike, ta kultiveeritakse ja erakmesilased ja kõik need muud, et kui nemad osalevad tolmeldamise, siis on saagikused enamasti alati palju suuremad saak on suurem, ilusam, värvilisem, küpsem näiteks, mis puudutab maasikaid, et me oleme kõik ostud turult maasikaid. Mõned maasikad on väga ilusad, sümmeetrilised, paksud, rasked punased, mõned on siuksed, imelikud krimpsus. Ebasümmeetrilised ja väikesed tissid. Nii-öelda. Ja põhjus on selles, et, et neid ilusaid maasikaid me saame siis, kui neid tolmeldavad päriselt, tolmeldajaid korralikult. Ja need pisikesed listid tulevad siis, kui tolmeldajate osakaal hakkab seal langema või ka päris arad maasikas võib ka iseviljastumise teel mingisuguse marja teha. Aga see ei ole mittekaubandusliku välimusega ega mitte nii kaunis, aga maitsemarjaga sellised nüansid tuleb silmas pidada, et ütleme maksimaalse isegi põllumajandusliku kasu saamiseks on meil oluline teatud kultuuride puhul on oluline hoida neid looduslike tolmeldajate liike seal põllu ümber, neile neid elupaiku tagada, pakkuda. Aga soovitus on siis peamine praegu maakasutuse mõttes selline, et, et midagi peab põldude vahele ka tegema, olgu see siis kasvõi näiteks mets, mis on looduslik või, või niit mis on poollooduslik või kuidas sa sellele läheneda, et mida ma sinna põldude vahele saama siis planeerida? Eesti vaates Eesti vaates on meie asume sellisest moraalsest piirkonnas, kus looduslikku metsa niikuinii küllaltki palju tähendab, juhul kui tal lasta kasvada. Ja see teeb tegelikult sellise tolmeldaja sõbraliku maastikuplaneerimise lihtsamaks, sellepärast et mets, Sa lapikesed ja metsaservad on looduslike õistaimed ehk siis tolmeldajate toidulaua poolest rikkalikumad niikuinii. Ja selle võiks suurte põldude servades ja suurte põllumajanduslike alade sees hoida alal selliseid metsaservi ja metsa lapikesi, katsuda seda maastikku teha võimalikult mosaiiksus ja mitte nii üheülbaliseks. Võiks ju ka seda vaadata, et metsalapiks, et ollakse omavahel ühenduses või lihtsalt ligi pääseda. Ja nad võiksid olla nii ühenduses kas või mõne. No mis on veel olulised kohad, tolmeldajate on näiteks kraavi servad või terved, et kui me laseme seal taimedel looduslikel kasvada, ei niida liiga palju ära. Et siis selliseid ühenduskoridorid tolmeldajatele, need on kindlasti suureks abiks pluss igasugused sellised servade nõlvad pakuvad ka pesitsemiskohti, tolmendan Pereloom, kui me räägime nüüd kimalastest eelkõige siis neil on vaja kohti, kus pesitseda ja lisaks Need metsa lapikesed võiksid ka olla niukses, mitte liiga kaugel, et ütleme, seal kilomeeter või parem, kui natuke vähem võiksid olla need vahekaugused. Ja kui nüüd mõelda mitmesuguste meetmete peale, mida siis kasutatakse, selleks et põllumajanduses ma nüüd mõtlen selleks, et leevendada põllumajandusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, siis see metsaolemasolu maastikus aitaks ka. Ma arvan, nendele meetmetele kuluvat raha kokku hoida tegelikult, et kui me näiteks planeerima, et kui me oleme, on meil on ette nähtud, et me teeme kuhugi, me peame tegema laiemaid põlluservi või mingisuguseid selliseid looduslikke taimekooslustega ribasid tolmeldajaid Talle mõeldes siis võiks need teha just pigem metsa poole, ütleme, metsa- ja põllu vahele, mitte põllu ja tee vahele. Sellepärast, et metsaserv on ka mikroklimaatiliselt taime liigiliselt, vaid ka mikroklimaatiliselt soodsam koht tolmeldajate, seal on rohkem tuulevarju ja muud sellised asjad, mis on, on neile ka olulised. Sellist süsteemset strateegilist maastikul keskkonnasäästlikku maastiku planeerimist saaksin kasutada. Aga kuidas Eestis praegu selle süsteemse maastikuplaneerimisega lood on? Ma arvan, et me ei ole selle peale mõelnud piisavalt palju. Aga samas meil ei ole asjad veel väga halvasti ka. Aga ma arvan, et üks põhjus, miks meil ei olegi asjadega halvasti, et meie senine maastikustruktuur ongi olnud küllalt heterogeenne, et meil ongi neid metsalappe servi jagunud. Aga samas, mis viimastel aastatel on juhtunud, on see, et põllumajandusikkagi üha intensiivistub suuremad masinad, suuremad põllu pindalad, servad lähevad üha kitsamaks. Samamoodi rohkem kemikaale kasutatakse hektari kohta mitmesuguseid väetisi ja pestitsiide molenda. Sellised isiklikud vaatlusandmed kuskil ütleme 10 aasta pealt ikkagi näitavad, et kimalaste arvukuse nendes kohtades, kus mina olen ikka käinud varasemalt palju läinud, et nüüd on jäänud nagu tunduvalt tunduvalt vähemaks. Naase mesilaste kadumine on üldse meemesilaste kadumine, eriti on selline suur ülemaailmne mure. Ai, jah, no kui sa nüüd pead silmas seda kolooniat kadumise koloni, kollaps, Cinzumete? Jah, see ei ole küll igal pool, aga paljudes kohtades maailmas suur probleem, aga mina praegu ei pidanud seda silmas, vaid et see on ikka sihuke järsk, umbes nagu üleöö kaovad ära. Vaid ma pidasin rohkem silmas sellist aeglasemalt arvukuse kukkumist, sest mina ei ole, ei ole meemesilase jälginud. Kimalased keset satuvad lihtsalt parasjagu nendes minu kohtades. Et ma arvan, et meil ja Eestis on need ikkagi põhiliselt põllumajandusega seotud tegurid, mis mõjutavad. No Eestis vist ei ole siis maha liigendus veel tolmeldajaid väga palju häirima. Hakanud see on piirkonniti küllaltki erinev, et sellised KeskEesti ütleme Lõuna-Eesti intensiivsema põllumajandusega aladel, kindlasti mõjutab see maakasutuse suured põllud ja vähem metsa ja niimoodi sest liigirikkus, et kui ma nüüd Kivastest räägime, siis Lääne-Eestis ja saartel ikkagi on palju suurem, ma ei saa öelda, palju suuremad, aga liigi rikkused on suuremad, sest seal on selline vähem viljakas maa ja põllumajandust on lihtsalt vähem ja maastik on selle tõttu säilitanud oma heterogeensest rohkem. Nii et ütleme, Eestis on see probleemiks maastikuvete Rogeensuse vähenemine ja osadel eest saada ei ole. Mul tekkisid selline põhimõtteline küsimus, et kui nüüd on meil kõrrelise põllud, mis ise ei vaja tolmeldajaid siis miks me peame eriliselt muretsema selle pärast, et nende põldude veeres oleks siis tolmandajatele sobilikke elupaiku? Otseselt me ei pea selle, kui me oleme huvitatud ainult selle kõrrepõllu saagikuse, seda ka siis ei peagi. Aga kui meil seal kõrval on näiteks maasikapõlde oapõlde, õuna õunaaedu siis tegelikult juba peame. Ja kui me tahame ka, et looduslik, ütleme, taimekooslus säiliks sellisena, nagu ta meil on olnud et siis samamoodi on tegelikult vaja neid looduslikke tolmeldajaid. Mesilased ja kimalased inimestele üldiselt ka väga meeldivad, vähemalt välimuse poolest, kui nad parajasti nõela. Ja sellepärast lisaks sellele Me saame nende abiga ilusad maasikad endale. On ka lihtsalt tore, kui nad meil koduaias ringi sumisevad. Kas on võimalik midagi selleks ka ise teha, et neid toredaid putukaid koduaias ikka oleks, et nad sealt ära ei kaoks? Ja ise saab teha küllaltki palju on vaja tagada tolmeldajatele mesilastele, siis põhiliselt toidulaud kevadest sügiseni, selleks peaks alati aias midagi õitsema. Nüüd seda, millised liigid, taimeliigid sobiks siis selle kohta küllalt palju materjali leiab internetist. Mitmesuguseid huuli, realised, punet, salveid ja nii edasi, sellised asjad, näiteks. Üks on siis toidulaud, teine asi oleks pesitsuskohad, et vanu, vanu kiviaedu või mõnd väikese kihi kuhjakesi kuuri seinu, rookatusejupp, mõned vanad kännud samblasse, nad poevad, ühesõnaga tasuks iial lubada minna metsikuks, vähemalt osa laiast ja niitvam niita. Muidugi võiks siis noh, vähe mida vähem, seda parem, aga see ei pea terve aed olema siuke metsik võpsik, aga kasvõi näiteks mingi osa aiast. Ja kui on väga põuaperiood, võib pakkuda linnaaedades kindlasti ka juua. Ja näiteks selline madalam konservikarp täita veega ja panna sinna kivid, niietor, sest mesilased ei suuda nagu lennu pealt juua. Vähemalt mina pole näinud ühtegi lennuvad joovet mesilast võtnud ikkagi maanduvad sinna kivile, siis nad joovad seal taga. Koht eelmisel suvel vähemalt minu aias käisid, seal jõid kogu. See on küll üks selline tore nõuanne. Mesilastele juua, juua, süüa, süüa ja juua. Ja pesitsuskoht ja veel üks asi, mis on oluline, koduaedade puhul on siis see, et ei kasutata taks kasutaks võimalikult vähe neid igasuguseid aianduskemikaale. Et koduaias peaks hästi hakkama, sest et need, isegi kui otse peale ei pritsi neile siis kaudsed mõjud ikkagi neile nagu küllalt küllalt halvad. Nii et ikkagi püüdkem hakkama saada võimalikult looduslähedaselt ja metsikult, kohati nii, just see on tolmeldajatele ainult kasuks. Täpselt nii. Ja tolmeldajatest oligi meil tänases saates lähemalt juttu. Minu vestluskaaslane oli pilvesõber. Räägime täna mete uuridest, meteoriitide eest ja kraatritest. Jüri Blada on minu vestluskaaslane, tatart Ülikooli vanemteadur, kelle sulest on ilmunud hiljuti just nimelt sel teemal raamat. Meteoorist kraatrini kannab see nime. Ta ise ütlete, et see meteoriit, tika teema ei ole teile põhiline uurimisteema paid kõrvaltegevus. Mis, mis selle teema juures ikkagi paelub. Tuurid ümarad-ümarad ja ja no tegelikult nad on põnevad, ega seda väga-väga vist jah põhjendama ei pea, eriti kui see tulekera taevas lendab, nii nagu Tšeljabinskis. D mõni aasta tagasi ja tekitas ka purustusi, purustused ikka, kui nad väga suured ei ole, siis, siis pakuvad inimestele sellist elutervet huvi. Me ei saa jätta mainimata, et Eesti on kõige enam kraatristunud riigiks maailmas ei ole küll leitud eriti palju meteoriit, aga kindlasti palju kraatreid. Seda pindalaühiku kohta. Et kui me võrdleme võrdleme Eestit näiteks kordades suurema Indiaga, siis Eestis on neid täpselt poole rohkem ehk neli kraatrite Indias. Ma siin raamatus on ka üks maailmakaart, kus on näha täppidega, kus need tunnustatud meteoriidikraatrid paiknevad ja tõepoolest me näeme, et siin Eesti ja naabermaade kohal on sinna päris suur tihendus. Teine selline tihe koht on Austraalia ja kolmas enam-vähem, kuigi mitte nii tihe, on Põhja-Ameerika selliseid meteoriidimagneteid maailmas, mõned on huvitav, kuidas need tekivad või on lihtsalt asi selles, et sealt on neid kergem leida olnud paremini alles jäänud. No need on, need on alad, mis on olnud pikka aega geoloogiliselt stabiilsed, kus ei ole olnud mäestiku teket. Ja need on alad, kus on pikaaegset geoloogilised traditsioonid, ehk siis on väga aktiivsed riiklikud geoloogiateenistused. Vaatame siin Soomet, Soomes on 13 13 tõestatud kraatrit ja, ja väga soliidne aktiivne geoloogia, vestlus või siis või siis Ameerika Ühendriike või või Kanadat. Isenesest kraatreid peaks läbi aja loolema tekkinud igale poole võib-olla pisut rohkem ekvaatori lähedale. Aga me peame arvestama ka sellega, et mandrid on liikunud seal ja ja osa kraatritest väga suur osa kraatritest on geoloogilise ajaloo jooksul hävinud. Noh, sellest annab tunnistust ennekõike vaade kuule, mis on geoloogiliselt passiivne ja, ja kus kraatrina No võib arvata, et maa-ala on tegelikult pinnaühiku kohta enam-vähem sama palju. Et nad kokku natuke, võib-olla vähem huvitalist on maakaitseb atmosfäär, kuul atmosfäär ei ole maa atmosfääri paksuseks või teisaduseks on umbes 100 kilomeetrit. Ja kui me nüüd arvestame metooriga, mis atmosfääri langeb, siis meteoori, saabumiskiirus, keskmine saabumiskiirus maa atmosfääri 20 kilomeetrit sekundis. Natuke ta pidurdub ka läbi atmosfääritulekuks kulub tal minimaalselt seal kümmekond sekundit, maksimaalselt viltu tuleb siis pisut rohkem ja enamus meteoorkehi Hingenurga all 45 kraadi. Inimestel on millegipärast arvamus, et kõik langevad ülalt alla. Aga me ei tohiks jääda sellele tasa pinalisele mõtlemisele, vaid me peaksime vaatlema vaat kui geoidi keralaadset keha. Ja kui selline pista teoreetiliselt ühtlases meteooride voogu, siis siis just seal 45 kraadi on see, mis on kõige tõenäolisem langemisnurk maapinna suhtes. Aga Eestis on teada või see nii-öelda kinnitatud, ametlikult kinnitatud, kas kolm või neli meteoriidikraatrit, ma saan aru, et vaieldakse ka sellele Praegusel hetkel neli, ehk need on siis neurond Kärdla, Kaali ja Ilumetsa. Eesti teadlaste ringkonnas on on mõtteid, et siia võivad kuuluda sõõrikmäe Simuna. Oli juttu vahepeal ka Vaida soost. Aga selleks, et kraatrit tulistada kraatril on, selleks on kindaga kindlad kriteeriumid. Ehk siis selle struktuuri ümbert võib olla leitud meteoriit. Selle struktuuri kivimites peab olema leitud spetsiifilisi deformatsiooni. Nüüd Neugrundi, Kärdla ja Kaali puhul on need kriteeriumid täidetud. Ilumetsa puhul on asi natukene orastel sest seal mineroloogilise muutusi ei ole, ei ole nähtud, seal ei ole leitud ka meteoriit. Plahvatus. Kuigi me oleme kindlad, et sooli meteoriidiplahvatus oli piisavalt piisavalt väike selleks, et ta ei tekitanud olulisi olulisi muudatusi kivimite füüsikalis keemilistes omadustes. Aga kraater on ikkagi olemas selline ümmargune auk või isegi mitu, eks ole seal ilumetsas ka. Kilumets räägitud viiest kraatrist, aga, aga praegusel hetkel näeme küll ainult kahte mis silu metsa puhul on huvitav. Ilumetsa tri valijal all on sütt. Süsi on selline materjal, mis säilub looduses väga-väga kaua aega, tuhandeid aastaid. Tavaline puu kaob üsna üsna ruttu. Ja paar aastat tagasi käisime Ilumäe täitsa valli sees. Kaevasime augud ja leidsime selle üles kuskil meetri sügavusel. Tsiteerisime seda ja leidsime, et ta on toon identse vanusega kummaski kraatris kuskil vanusega manusega ligikaudu 7000 aastat mis välistab nende struktuuride klatsiaalse pärit tulu. Ehk siis liustiku osalus oli sihuke päritolu ja ja näitab, et need struktuurid on tekkinud üheaegselt. Sütt on leitud ka mujalt leitud kaalist. See esimeseks leidjaks oli Kaali avastaja Ivan Reinvald, kes oli Eesti Eesti mäemees. Mäeinsener. Tsükleidistas koolist juba aastal 1937 aga ta ei osanud selle söega midagi suurt peale hakata, sest selleks ajaks radiosüsiniku meetodit kui dateerimise meetodit ei olnud veel leiutatud. Aga noh, süsi ometi viitab sellele, et et seal on kuum olnud ilmselt kuumusega meteoriidi langemisega või meteoorkehalangemisega ju paratamatult tekib. See on selline kuumilatki otsene tõendi. Kuumust, seal kuumus seal natukene on küll aga, aga mitte väga palju söödud mul on, selle puhul on küsimuseks see, et kuidas ta süttib. Nimelt Kaali puhul näiteks kulus kraatri teke, eks, ja vallide tekkeks ligikaudu üks sekund ühe sekundiga on väga raske midagi söestada. Siis sööstumine pidi aset leidma kraatri valli sees, samas ütlevad mudeldamised, tehakse arvuti mudeldusi kraatia protsesside kohta. Mudeldused ütlevad kraatri vallid kaali puhul vähemalt olid külmad. Et seal ei olnud seda säästumiseks vajaliku vajaliku temperatuuri. Aga noh, sageli mudeleid ei lähe piisavalt piisavalt detailidesse. Me praegu oletame, et ikkagi lokaalselt ja mida me näeme, on väga peenikesed söetükid alla millimeetri suurusega, et need on, need on oksakesed kaali puhul näiteks olid need kuuseoksad. Chli langes kuusemetsa, mitte kooli kõrvale. Selles erakesed esinevat laiguti. Ta ei ole Lausaliselt laiguti mis viib mõtted sellele, et laiguti võis valli muudeste materjal olla kuum mõned sajad kraadid vähemalt. Süsi siis võib-olla on üks niisugune pool tõendata natuke viitab, aga, aga päris kindlalt meile ei ütle, et tegemist meteoriidi kaatriga. Ei tunnustatud seda kriteeriumit ei ole maailmas, kuigi sealt on leitud ka mujalt Poolast, Morascost, Kanadast, vaid kaardist ja Argentiinast kaadrist. Aga jah, ta on jäetud tähelepanuta selleks, et teda tunnistada, kriteeriumina oleks meil vaja teada. Tead täpselt protsessi, et kuidas ta tekkis ja viia see teadmine siis maailma. Meil on üsnagi hea hea lähtekoht hästi teada, sain seda teada, sest maailmaviimiseks. No Eestist on leitud siis selliseid kraatreid, kus meteooritükke leitud ei ole kuid vist on ka vastupidiseid juhtumeid, et on leitud meteoriit, millega seonduvat kraatrit ei ole nähtud. See käib vist niipidi ka? Muidugi. Kõik oleneb suurusest. Õnneks maa atmosfäär peatab ikka meetrised meetrise keha kinni ja ei luba tal maapinnale meid unustama tulla. Seal Javlinski meteoor oli oluliselt suurem, aga peeti ka suuremalt jaolt kinni. Kui Tšeljabinskis on mentorite leitud, kõige suurem oli sadakond kilo, ma võin eksida siinkohal, mis, kus järve leiti tänu sellele ta põrutas läbi järvejää ja tulite, jaht hakkas seal üsnagi üsnagi ruttu peale. Ja sellisel juhul sellisel juhul jah, kraatrit ei teki, kehad pidurduvad piisavalt palju, põhimõtteliselt lihtsalt patsutavad maa peal. Aga kui palju Eestis on leitud selliseid meteoriiditükke, mis on tõendatud, et need on taevast päritel. Meteoriiditükke meteoriidi leide on neili kaaliga kokku viis ja, ja need neli pärinevad 1008. sajand aastate keskelt. Huvitaval kombel suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ja need neli seostuvad kõik nähtud langemist ära. Ehk siis inimesed on läinud meteoorkeha langemist hakatud seda meteoriit otsima ja ka leitud, sest et selleks ajaks 1800.-te keskpaigaks teadsid inimesed juba juba üsnagi hästi taevast võib kive langeda. Ja need need seostuvad siis kosmilise päritoluga. Kas see võis olla mingi selline ühtset päritolu, siis 19. sajandi eesti meteoriidisadu või lihtsalt juhus lisandunud? Ma arvan, lihtsalt juhus hiljem ei ole välja arvatud kaali, hiljem ei ole ühtegi meteoriiti Eestist leitud. Aga neid Kaali meteoriit võib ju leida veel tänapäevalgi. Ma saan aru, et ka teie üliõpilasel on, on ühe päris suure tüki sealt Kaali kraatrist üles leidnud. Neid hooneid ikka veel ja kindlasti, aga nende leidmine on väga suur töö. Kaks aastat tagasi leidsin üliõpilased üsnagi suure tüki, see oli kaaluga umbes 600 grammi. Seal on selline tõsine rusikasuurune rusikasuurune tükk, aga selle leidmiseks kulus üks nädal. Ja, ja siis tuleb muidugi see, see leid ka dokumenteerida, ehk siis tuleb laborist laboris analüüsida ehk siis tõestada, et ta ikkagi ikkagi meteoriit on, sest kaali ümber põllumaadel on väga palju traktoriosi. Mis on ka rauast serval rauast? Jaa, Kaali meteoriit oli siis ka rauast mõise meteoor. Vaata nüüd peabki ju kogu aeg jälgima, et sõna õige oleks, et kui ta on veel taevas, siis ta meteoorkeha ja, ja kui ta jõuab, jõuab maale, siis ta nagu ta maaga kokku puutub, siis on kohe meteoriit. Jah, kui ta, kui ta on suur, siis, siis ei jää suurt midagi alles. Ehk siis nagu me räägime siin juba aiva kehadest läbimõõduga üle 10 meetri natuke isegi olla väiksem siis kokkupuutel maapinnaga ta plahvatab, tekitab plahvatuse, keha ise peab taluma kõige suuremaid, kõige suuremat šokki. Ehk siis suur osa temast aurustub, osa sulab, natukene võib jääda tahkes olekus. Ja mida suurem on, mida suurema keha, mida suuremal tekibraatan, seda, seda väiksemad võimalused on, et ta tahkes olekus on sõja ehk siis Kärdla või Neugrundi puhul, mis on läbimõõtudega vastavalt neli, seitse kilomeetrit, ei ole lootustki, et sealt ümber kui seest mentorite leida. See viib mu mõtted esimesele meteoriidi kraatorile, mis üldse üldse tõestab tema peale. See oli pärindusele Other Ameerikas, Arizonas, nüüd nimetatakse tarindžeriks vastavalt sellele mehele, kes, kes teda uuris ja päris rei kraatri ümber on leitud hulgaliselt meteoriit kanjon, Diablo nimelisi raudmeteoriit ja, ja pärindsena siis tõestas, et mida kaugemale kraatris seda väiksemaks muutuvad ja seda harvem veel leida on. Samas arvas ekslikult, et kraatri all on üks väga suur meteoriit, mis kraatri tekitas. Ja ta lõi uurimiseks kompanii. Ta investeeris sinna miljoneid püüdes seda suurt raua ja nikli keha üles leida. Mis tollases vääringus oleks maksnud miljardeid dollareid. Puuris seda kraatrit 27 aastat. Tellinud tükikest. Jah, muidugi plahvatused see keha haihtus, aga seda, seda härra panindsale teadnud. Kõik see rikkus laiali ja omal ajal. Aga siit tekibki küsimus, et kus need mõni meie kuulaja leiab mõne kahtlase kivitüki, mis tema arvates võiks olla meteoriit, kuidas seda üldse ära tunda? Kui tõenäoliselt see on, et üks tavaline inimene selle peale sattunud? Igasuguste kivi leidudega oleks mõistlik pöörduda spetsialistide poole. Pigem jah, ehk siis Tartus võivad tuua aadressil ravila 14 a. Tartu Ülikooli keemiku majja. Tallinnas on geoloogia instituut, Taltecki juures. Aadressi täpselt ei tea. Ehitajate tee vist oli. Ja, ja sinna võib alati kuidagi tagasi ei tagasi peksta. Ja ei ole mõtet leitud kivitükile meteoriiti nimeks panna, enne kui ta nagu ei ole tõesti, oletame, et riit on. Ma loodan, väga midagi leitakse. Kuigi meie juures on ka meie juurde, tuleb inimesi sageli. Huvitaval kombel on maid viinud üles leidnud lätlased. Ja viimased, kas viimaseks püüdeks oli tükike asfalti isegi, mida siis meteoriidiga ristiti. No eks ta on igat kummaltki poolt huvitav, et neid huvitab, mida inimesed, mida inimesed leiavad ja ja inimestel on kindlasti huvitav, huvitav teada saada, mida nad, mida nad leidnud. Aga ühtegi päris meteoriiti, ma saan aru ei ole siis veel nii-öelda kodanikuteaduse raames teile tulnud. Viimase pooleteise sajandi jooksul. Aga tasub üritada kindlasti. Ja et meteoriidi teadmine meil Eestis veel parem oleks, kui ta seni on olnud, siis ongi JÜRI Bladalt selline raamat meteoorist kraatrini ilmunud ja, ja selle ajel me siin täna siis meteoriidi jutt rääkis. Tänases saates oli juttu tolmeldajatas diameteoriidi kraatritest. Juttu ajasid virve sõber Jüri Plado ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
