Teadust kõigile must auk on nüüd pildil. Galaktika M 87 südamest tulva. Vaid raadiolaineid seirasid ühekorraga paljud raadioteleskoobid üle maakera. Kuidas pildistamine täpselt käis ja miks just sedamoodi, selgitab Tallinna tehnikaülikooli elektroonikateadlane Ivo Müürsepp. Kuidas aga elektri abil vett puhastada, seda selgitab Tallinna tehnikaülikooli materjaliteadlane Sergei Preis. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eelmisel nädalal tehti teaduse ajalugu, kui tehti avalikuks maailma kõige esimene musta augu pilt. Tõepoolest pildi Eskola oli näha selline ümmargune rõngas, mis siis pidigi olema must auk. Loomulikult ei ole musta augu pildistamine sugugi lihtne, sest muidu oleks musti auke ka varem pildistatud. Tegemist oli lausa ülemaailmse suure koostööga ja päris pikaajalise andmetöötlusega selle järel. Kuidas musta augu pildistamine nii-öelda tehnilise poole pealt käis, seda oleks huvitav kuulda. Olengi labori stuudiosse kutsunud Ivo Müürsepa, kes on Tallinna tehnikaülikooli Seebecki Instituudi dotsent ja tegeleb ju ka just täpselt, et enam-vähem ju nende samade küsimustega laias laastus. Et mustade aukude olemasolu on ju teada lihtsalt juba mõndagi aega, aga mispärast alles nüüd siis pildile saadik, noh ega teoreetiliselt vaid ka kaudseid tõendeid on, on kogutud, on mõnda aega, mis näitavad, et on olemas aga esiteks seesama nagu ta nimi ütleb, et ta absoluutselt must, ehkki ta ei kiirga ei peegelda ise, mida absoluutselt mitte mingisugust valgust tõttu on temast sõiduta raske, pilti ta. Teiseks on nad mõõtmetelt väga väikesed, väga väikesed, väga väikesed. Ma sain aru, et see m 87 hiigelsuur ja tõepoolest ta on mustade aukude mõttes nimetatakse super massiivseks mustaks auguks. Aga no võtame sama massiivi massiga tähe, siis selle kõrvaldada mustavad kääbus tal väga tugevalt kokku surutud, et on suhteliselt tilluke objekt. Kui oleks maakera kokku suruda mustaks auguks, läbimõõt kaks sentimeetrit. Mass oleks ikka sama, mis maakeral. Kas see M 87 musta augu läbimõõt on ka teada? Vähemasti praegu peast ei oska öelda, aga mõtteline teada küll. Hinnad, kusjuures veel see mustarõngasse pilli keskel ei ole must auk ise veel väiksem musta augu ümber on selline, kui peast mäletan 2,6 tema raadiuse kordse läbimõõduga ketas, kus ükski asi pikalt ei püsi, seetõttu on see ka tühi. Must auk on veel ise selle võrra pisem. Ja noh, loomulikult kui nad on niigi tillukene ja hästi sihuke tume, pehmelt öeldes ja astun väga kaugele endast raske pilti saada. Seetõttu on tõepoolest siis esimene kord, kui seda tehti. Ja nüüd pildistatud objekt asub meist 55 miljoni valgusaasta kaugusel, ütleme nii suur number, et ega seda ei olegi millegagi võrrelda, et ettekujutus, et reaalselt ei teki väga kaugele, kui objekt on pisikene, asub kaugele, see tähendab ta tundub, meile paistab piiksu nurgale nurk, läbimõõt on väike ja kui tulla siis pildistamisvahenditeks ilmselt teleskoopide juurde, see on seal väga lihtne selline reegel. Mida teravamat pilti me tahame saada seda suurema läbimõõduga teleskoop olema, need asjad on nii-öelda omavahel võrdelises seoses. See on optika. See kehtib jah, igasuguste lainete puhul nii nähtava valguse puhul kui ka raadiolainete puhul, eks ole. Nüüd selgus, et see teleskoop peaks olema umbes maakera mõõduga, siis 12000 kilomeetrit, läbimõõdus, ilmselgelt ei ole sellist teleskoop võimalik ühes tükis valmis teha või noh, kui oleks, siis ei oleks see praktiline. Aga selgub, et tegelikult see teleskoop ei pea olema kogu selles ulatuses nii-öelda ühtlaselt täidetud, vaid piisab, kui meil on nii-öelda niisugune kaks teleskoopi, mille vahekaugus on nii suur nagu meil praegu tarison. No tegemist on siis raadioteleskoobiga täpsustama ja veel lisaks sellele, et piisata, vaatame üheskoos teisest kohast, vaid need moodsad pead olema väga täpselt kooskõlastatud seetõttu ja teleskoobi juures nüüd oligi aatomikell ehk need on väga täpselt kirja pandud, vot sellisel hetkel saime just sellise tulemuse. Nüüd on kohe huvitav küsimus, mispärast see nii täpne olema, must auk siis nii kiiresti muutub ja liigub, nagu sa Mustokke kiiresti liiguks. Me sakslast üldse pilti, et seda pilti tehtigi väga pika aja jooksul, ehk siis saab teha sellistest asjadest, mis paigal on midagi Sabelex kiiresti siis me sellise tehnikaga pilt lisaks. Aga miks siis vaid see on seetõttu, et nad on nad väga täpselt mõõtma, kuidas seda nüüd öeldagi? Lainete faas siis vist ei kõla nagu väga arusaadavalt. Kõike võib seda sõnastada niimoodi, me peame väga täpselt mõõtma siis kui suur on see vahemaad, erinevus sealt mustast august, nüüd selle ühe teleskoobi osaleja, mustast august, teise teleskoobi osalejad seda vahemalt täpselt mõõta, siis me peame väga täpselt kirja panema, mis hetkel see signaal kohale jõudis. Mida kaugemale, seda parem on see lahutuse hoiamise saama, seda väiksemat detaili on võimalik nii-öelda näha. Häda nüüd selles, et see pilt tuleb sihuke kole, udune, sest et kui teleskoop oleks terve maakerakujuline, siis oleks nii-öelda noh, kõik need pillipunktid oleks kaetud, me saaksime nagu tavalise foto. Kuna me ei suuda tervet maa Kergatade skoopidega, et me saame siukse foto, kus meil on tegelikult ainult mõni üksikpildipunkt kõik ülejäänud tuleb juurde mõelda, mõtlemist vähem oleks siis kasutataksegi tulebki see, et miks tuli pika aja jooksul mõõta, sest et kui nüüd maakera pöörleb, siis see ongi just sama nagu neid üksikuid pillipunkte musta augu suhtes ja siis me saame tegelikult rohkem pillipunkte kätekohalt ühel hetkel niimoodi. Aga sellest hoolimata tegelikult ikkagi väga suur ala jäi katmata. Nii et lisaks sellele pildi enda tegemisele oli veel see täiendav töötlus, naudin seda, et me pidime nüüd kuidagi nuputama, et kuidas sellest mosaiigis, kus elamustükk on puudu, kuidas sellest saadab võimalikult täpne hinnang sellele, et milline see pilt ikkagi päriselt välja näeb. Tuleb välja, et suurem osa sellest pildist on isegi välja mõeldud. Ei ole päris päris 100 protsenti õige, aga mingil määral tõepoolest. Et ja siin on siis tõesti sõidetud see ette teadmine, et mida me natukene nagu ootama, sest et järjest enam-vähem teada, milline mustalt peaks välja nägema. Ja nüüd võrrelda neid andmeid, mis me saime sellega, mis ta ilmselt võiks olla. See natukene läks ka sinna, ta ütles siis on, et et see ei ole päris selline klassikaline fotod, kõik see, mida me näeme. Et see, mida me näeme kombineerituna sellega, mida me ootame. Huvitav on see, et raadiolainetega saab ka sellise pildi nagu valguslainetega tavaliselt, kui me kuulame raadiot nii-öelda selle tavalise ma raadiovastuvõtjana, millel antenn küljes, siis me ju ei saa aru, kustpoolt, täpselt see jaam seda saared saadab. No päris nii ei ütleks, et igaüks, kes nagu kuskil Tallinnast kaugemal televiisorit vaadata, peab end antenni üsna täpselt selle masti poole keerama. Et telekad, televiisori antenn on selline hea näide tegelikult antennist, mis võtab konkreetsest suunast raadiolaineid vastu, nii et saame pildi küll ja raadioteleskoop on veel veel suurem, seega võtab eeldetad teha detailsemalt, täpsemalt selles konkreetses suunast ja raadiolainetega. Tegelikult tehakse pilte küll, et radaritega saab teha pilte, mis kompleksid fotokvaliteediga ja neid saab teha öös ela läbi pilvede ja nii edasi. Et tegelikult see on mõnes mõttes sarnane tehnika. Tegelikult taoliseid raadioteleskoope, sedasama suurte mõõtmetega, neid on veel tegelikult. Aga jah, sellist sellist pilti ta just ei ole tehtud ja noh, raadiolainetel on veel mõningad omadused, näiteks tavaline valgusse suured mustalaugud asuvad tavaliselt galaktikate südames ja tavaliselt natuke ketrab ümber hästi kõvasti gaasi ja materjali kokku. Et neid nähtavas valguses on väga raske näha, nad on nii-öelda udupilve sees raadiolaine, toovali pikemad, siis nad lähevad sellest udust paremini läbi. Seetõttu on nende veel üks põhjus, miks nendega pilti teha. Kas mõnede muude lainetega oleks ka selle pildi kätte saanud tänapäeva tehnika juures? Loodusseadused ei sõltu nüüd tehnikast. Et nähtav valgus on see häda, nagu ma mainisin, et igasugused gaasipilved ja kipuvad kipuvad ette jääma ja mida kõrgemal lainepikkus on ultraviolett röntgenkiirgusega? Ei julge öelda, et absoluutsed millegi muuga ei saaks, aga need ülend, kiirustage, see häda, et raadiolained ongi mõnusam sellised töödelda, et me saame, näitab see täpselt salvestada, pärast kokku, kombineerida. Sellega ma ei julge väita, et need 100 protsenti distele ainetega ei saaks aga selle kõige kõige praktilisem seda teha. Aga see töötlemine võttis ikka ka kaks aastat aega, tegelikult. Mispärast mis tahes neid andmeid üldse töötlemine võttis aega või salvestamine või midagi seal võttis igal juhul kaks aastat sedasama põhjuseks selles maakera peal ringi käima, et siis üks antenn liigub ringi, selle nii-öelda pilli peale saab järjest punkte kirja panna. Mina sain aru, et kui need on õigesti meeles, et viis päevalehti pilte ma nüüd natuke siin, aga töötlemine andmemaht on tohutu. Nüüd ütleme, võtab aega ja nüüd on üks pilt juba olemas, teine on veel tulemas, on siis meie oma galaktika keskmes asuv must auk on meil, meil on ka ma saan aru, et sellest tehti ka pilti, aga see veel see veel tuleb. Okei. Aga kas nüüd on, on siis lootust, et et see tehnika läheb veelgi täpsemaks, kuidas seda teha, et saada ka natuke veel väiksematest ja kaugematest mustadest aukudest pilti? Kui me tahame saada veel paremat loodusõnnetusi, noh, maakera piirid või makra mõõtmed sealt piir, eks ole, ei saa kahte antenni paneksite kaugemale läbimõõt. Aga kui meil on mingi objekt, mis on paigal ei liigu väga põhimõttelist võime ju teha nii, et me teeme ühed pillidetena. Ootame pool aastat, kuni maakera on teisel pool päikest kes ta uuesti pillid ja sellisel juhul on see baas ei olenud mõrda elama läbimõõduga vaid siis kahekordse maa orbiidi raadiusega. Ehk siis saaksime siis kuskil 300 miljonit kilomeetrit elektrit ja noh, tegelikult kui meil veel rohkem aega on seks päikega paigale püsigalaktika suhteliselt ringiratast ta liigub kuskil, kui ma nüüd õigesti mäletan, äkki oli neli astronoomilist ühikut kuskil aastas ootame 10 aastat 40 astronoomilist ühikut siis on veel suurem, kui see maa orbiidi läbimõõt, lihtsalt pildistamise aeg läheb aina aeglasemaks, aeglasemaks. Kui nüüd väga kiire on, siis noh, põhimõtteliselt võib saata ka mingit kosmoselaeva välja, kus on siis üks raadioteleskoop peal. Ja saame siis ta jällegi saata maast nii kaugele, et seda baasid võimalikult suureks teha, seal on muidugi igasuguseid probleeme, et tohutu andmemaht, mis on vajalik seal allalaadimine käiks väga aeglaselt ja nii edasi ja nii edasi, aga teatavat trikki tal olemas. Teine trikk on see, et tegelikult see rahutus võime ei sõltu mitte ainult Andrei läbimõõdust, vaid sõltub ka sellest lainepikkusest, et inimese silm on tükki tilluke, kui on radio antenn, aga ometi me näeme palju teravamalt kui raadiolainetega, sest et valguse lainepikkus ei ole silm vastu, võtab, on palju pisem kuradi lainetel. Sihukese suhe silma, läbimõõt versus valguse lainepikkus on parem, kui on näiteks raadioteleskoobi puhul. Nojah, siis peaks võib-olla ka vaatama, et kuidas saada näitaja lühema lainepikkusega aineid sealt. Aga noh, nendel on igast probleemideta kipudiga poole pilvedesse tolmu sisse kinni jääma, et seal on teatud piir. Noh, kuu peale on ilmselt varem või hiljem pannakse mingit sorti teleskoobid püsti näiteks hiinlaste kosmosesond, mis maadlusena kuu tagumisele küljele vist vist oli, isegi on mingisugune pisikene astronoom eksperiment kaasas. Seal on Marius kõikide raadiohäiretest, mis maa pealt tulevad, näiteks. Võib ka siin-seal on 400000 kilomeetrit, saaksime baasi, oleksime mis seal pildi peal siis õigupoolest on, me kõik oleme seda pilti tegelikult näinud, seal on selline punane sõõr on nagu selle haigu ümber pilt siis selline on, et nagu keegi oleks asetanud kohvitassi paberi peale negatiivis. Et must auk, eriti kui ta asub galaktika keskmes, siis ta loomingut tõmbab enda poole materjalilt ümbert. Ja seal keskel on see materjali päris tihedalt ega tekib siis musta augu ümber asemele nimetaks Agratsiooni, kettaks, on selline pöörlev gaasi ja tolmuketas mustal augul seda energiat on siis ketas käib päris kiiresti ringi, räägitakse isegi pool valguse kiirusest tagajärjel loomukutesse gaas tohutult kuumeneb ja siis seal musta augu ümber ongi selline hõõguv nimbusi ketas, mis käib seal suure hooga ringi. Et see must laik seal sees iseenesest ei ole täies mahus must auk. Vaid musta must auk võib olla umbes, ütleme sihuke kolmandik sale sellest mustast rõngast, see ülejäänud tühjus seal ümber on tingitud sellest, et teatud piirini või musta augu ümber tiirelda. Kui sellest piirist lähemale tulla, siis orbiit muutub ebastabiilseks, kas siis mateeria kukuks musta auku sisse või lendab kuskile kaugemale minema, hääl on seal ümber, selline tühi rõngas. See ongi see tühjus, mida me seal näeme, must auk ise plussis. Ümbritsev ala ümber käib siis suure suure kõrge temperatuuriga gaasirõngas ringiratast, aga seetseegaasi rõngas seal pildi peal punane paistab, see on lihtsalt selline värvitöötlus pärast. Noh, praktiliselt kõik astronoomilised pildid, mis välja tulevad, on tegelikult nii-öelda võltsvärvides enamasti sihuksed, värvifotosid, tehtav kosmoses isegi päris päris nähtavas valguses. See on hästi valitud, et jätab sellise kuuma mulje võib-olla isegi teadlikult valitud. Tegemist oli ka väga-väga suure rahvusvahelise koostööga kindlasti sellepärast et need teleskoobid kindlasti pidi paiknema eri riikides ja otseselt ei pidanud, aga õnneks meil ei ole ühtegi nii suurt riiki minister, et maakera hõlmaksete tõepoolest, mida kaugemale teleskoobid üksteiest on, seda parem. Täiendavalt lisalisahea omadus on see, kui nende omavahelised kaugused läksid, kõik erinevad, aitab seda pilti paremaks saada tehnilistel põhjustel. Tehnikaülikool ega üldse Eesti teadlased vist ei olnud otseselt siis Eestis ei ole raadioteleskoopi lähim, mis on, on lätlastel. Neil on vist niisugune 10 või 12 meetrine endine nõukogude militaar antenn, mis on ümber ehitatud. Nii et minu teada tõepoolest on ka kaasa löödud, seal küll, aga Aalto ülikool Soomest on seotud asjaga. Ta on üsna sihuke kõva ülikoole, täitsa võimalik. Aga siis jääme siis lootma, et tulevad veel uued ja veel täpsemad pildid ja noh, võib-olla natuke ootame, saame päikese liikumist ka natuke ära kasutada. Et jaa tegeletakse pidevalt siis uute ja veel vingemate teleskoopide väljatöötamisega nii maa peal optilises valguses, kuigi raadioteleskoopidega samamoodi kosmoseteleskoopidega ja tihtipeale on see, et need, mida suurem ja vingem aparaat on seda kallim ta on. Et või tihtipeale mõni selline vahva projekt raha taha jääda. Igast põnevaid asju on tulemas külver, nii palju siis praegu mustast august ja tema pildistamisest ja tema pildist ja ajasin seda juttu Ivo Müürsepaga Tallinna tehnikaülikoolist. Vesi ja õhk on meile sama tähtsad kui õhk ja vesi või nii-öelda piltlikult öelda. Ei, saame nendeta kuidagi läbi. Ja seda enam on tähtis, et vesi külge õhk oleksid puhtad. Paraku meil tänapäeval satub mõlemasse keskkonda igasugust sodi haigusttekitavaid baktereid, näiteks viirusi, mitmesuguseid keemilisi ühendeid mille tervise kasulikkusest võiksime kahelda. Õnneks teadlased tegelevad vee külge õhu puhastamise uute võtete väljatöötamisega. Täpselt nii ja üks niisugune teadlane Sergei Preis, Tallinna tehnikaülikoolist ongi meil täna siin laboris külas. Ja olete hiljuti koos kolleegidega avaldanud artikli vee puhastamise kohta ja teise õhu puhastamise kohta. Täpselt. Alustame sellest, mis on uudist siis vee puhastamise vallas. Ahah no jutt siin käib meetodist mis oli hiljuti nii arendatud meie rahvusvahelise väikse pea sees kus pakutakse alternatiive tiivi kloreerimisele. Milles on asi, ma teen paar sammu tagasi, mis asi on siis vee-ettevalmistus ja veeta valmistamist? Tehakse nagu arusaadav on veevarustuseks ja selleks, et meie ei sureks igasuguste nakkushaiguste tõttu iga päev siis nagu puhastatakse, Tallinnas võetakse enamasti Ülemiste järvelt noaga ja nagu iga avatud siukest veehoidla hoidlas läheneb iga, aga järve sees elab teatud elu nii ja kuna see on ikkagi sihuke madal koht, kuhu jooksevad igasugused joad ja ja, ja teised nagu voolud koguneb seal seda ja teist näevad noh, kaasa arvatud ka nõndanimetatud toiduelemendid, fosfor, lämmastik millest nagu saavad kasu igasugused bakterid, vetikad ja, ja muud ühe ja mitmerakulised organismid ja naa paljunevad ja kui vesi, eks sisaldab, kab patogeensed, mikroorganismid need kyll vees kaua ei ela, aga noh, saavad ikkagi teatud aeg seal viibida. Näed selleks, et kõik see soga ära koristaks veest lisatakse sinna Kaagolenti nõndanimetatud kogulenti, mis on teatud sool, mis vees tekitab sadet, sade võtab kaasa kõik nõndanimetatud kaloidid ja baktereid, enamus 90 protsenti raudselt võtta välja ja pärast vesi Phildritakse ja infitseerida. Ja siin tuleb mängu juba kloor, vaat täpselt nii, ta tuleb siia mängu juba noh, umbes 100 aastat. Ja see oli tõepoolest selline revolutsiooniline tehnoloogia, et päästa tuhandeid inimesi sellega, et te näiteks selle kõhu tihvusest surnuarv nagu vähenes aastaid aastast 1920 kuni praegu lõpmatuseni ja praktiliselt nii ja teised ka. Nii et see on väga hea, sihuke algatus, noh, sajaaastane algatas, aga seal on, eks ebameeldiv moment. Et kogu olendid ei võta veest lahustunud orgaanilised ained, iga suurseni rakkude metabolismiproduktid ja igasuguste humiinained, mis tulevad igasugusest jällegi taimetaime nagu surnukehadest ja, ja nii edasi. Ja need orgaanilised ained klooriga reageerivad ja kui nad seda teevad, siis tekivad igasugused kloor sisaldavad ained nagu Trichalomentaanid, Jaanid, roosa ühendid, väga tugeva kantserogeensed toimega. Isegi väga tugeva, kui ohtlik see kraanivesi meil siis tegelikult on. Maailma terviseorganisatsioon World Health Organization töötas välja teatud piirnormid, kuid ma pean teid informeerimat. Kantserogeenset ainetel, ei eksisteeri piirnorme, kui niiviisi rangelt seda asja võtta, sest et enamus kantserogeensed Estainetest on, hakkame komuleeriva omadustega, järelikult mida rohkem tarbime, seda rohkem keha sees jääb. Järelikult ei tohi nagu üldse tarbida andma, kuna on võimatu too seda asja teha ilma selleta, et vesi vett nagu desinfitseerida. Järelikult juhtus nii, et oli leitud teatud kompromiss ja 100 mikrogrammi liitri kohta on nagu paika pandud, see on 0,1 milligrammi liitri kohta väga väike arv, kuid aga garanteerida võib, et kui me võtame ükskõik mis pinnapealselt vett järvest või, või jõest ja töötleme seda traditsioonilise tehnoloogiaga, mis ma siin nagu seletas siis garantii on, et see piirnorm on ületatud. Selleks, et seda ei juhtuks, inimkond veel ka umbes 100 aastat tagasi, isegi rohkem töötas välja niisugust tehnoloogiat nagu Ozoneerimine ehk siis kaasaegse terminoloogia Osoonimine. No vot see tähendab seda, et elektrilahendusest teatud füüsikaline protsess hapnikust, atmosfääri hapnikust tekib kolme aatomile hapnik, mis, mille nimi on osoon. Ja vot sellel hapnikul on teatud potentsiaal, mida nimetatakse oksideerimis potentsiaalis, mis aktsepteerib orgaanilisi aineid. Ja kui nad on juba vaktsineeritud, niimoodi ei tekita enam klooriga nii ohtlikuid ühendeid, nii et nagu on lahendus olemas. Probleem probleem seisneb selles, et see on kallis, kallis lõbu ja ainult nagu tööstuslikult arenenud riigid ja suured linnad võivad endale seda lubada. Statistika ütleb, et üks protsent maailmaveest töödeldakse, hoidis infitseeritakse osooniga, ülejäänud jäävad siis klooriga. Nii, ja noh, on ka teised nagu näidiseid Prantsusmaal näiteks saneeritakse üle 70 protsendi Šveitsis peaaegu 100 protsenti ja, ja nii edasi. No muidugi teistes riikides see nii hea ei ole. See pilt nii hea ei ole, Tallinnas on hea pilt Tallinnas osaneeritakse vett ja seda vett võib julgelt kraani alt juua. Ei ole probleem. Kuidas muudes Eesti kohtades on? Ma tean, et Narvas ehitati asioneerimis ja muud. Ma kahjuks ei tea. No kuulsin midagi, et oli plaanis ka Pärnus seda asja ehitada, aga ma ei tea. No ausalt ütlen, ma ei tea, ei tundnud huvi esialgu. Aga õnneks töötate välja siis juba järgmist. Ja selles asi ongi, et kuna saneerimine on kallis meie omal ajal võtsime ette siukest uuringud, kus saaks pakkuda meetodit, mis teeb sama teed kuid aga kolm korda odavamini ja miks see asi käib, see asi käib niimoodi, et me paneme vett, pritsmete tilk kade joade, kujun nõndanimetatud elektrilahenduse väljale või siis tähendab plasmapiirkonnale niimoodi, et vesi läheb seal selles plasmast läbi, kuidas tehakse seal hoopis siuke spetsiifiline jutt? Me peame rääkima siis siin impuls lahendus tehnoloogiast ja põhimõtteliselt tekitatakse kõrgepinge kõrgepinge kahe elektroodide vahel ja seal hakkab põlema nõndanimetatud koroonalahendus. See on niisugune, ma ütleks väga ilus füüsikaline nähtus kus sõltuvalt gaasi iseloomust põleb teatud nagu värvi sihuke leek, päris leeki leegiks teda nimetada ei saa, sellepärast et tema temperatuur, toatemperatuur seal midagi ei juhtugi, energiat seal palju ei ole. Aga natuke selline välgu sarnane särisev ka. No päris säde see ei ole, see on nõndanimetatud koroona, te näete seda, ma ütlen teile iga päev õhtuti selle valgusreklaamis erinevad gaasid, tavaliselt see on need argoon ja neoon ja teised teised gaasid ja nende segud, mis annavad erinevaid värvi. Ja selline helendus just ja, ja midagi sarnast. Me kasutame ka õhu sees ja teeme seda kõrgepinge juures 20 kilovolti, seal on midagi nagu seda pinget. Ja see on organiseeritud niisuguste impulsite kujul nii tiks impulss, ütleme noh, 1000 korda sekundis. Nii, ja, ja tänu sellele me võime nii vett kui ka soolalahust panna elektroodide vahele, mitte midagi ei ju, too säde sellepärast ei teki ja me ei lõhu oma elektroode järelikult tehnoloogia on töökindel. Ja, ja vot tänu selle töökindlusele. Me võime puhastada ka heidet, kui tahame, kui kellelgi soovi tekib siin nagu tekib kohe küsimus, et kui asi on nii hea ja tähendab energia efektiivsus on kolm korda suurem, kui osoonil see on ja kus see tehnoloogia siis on, miks see siiani ei ole igal pool kasutusel ja ta tõepoolest võiks ju olla kasutusel ka väikestes linnades ja külades seal, kus on vaja noh, näiteks 10 kuupmeetrit tunnis kõigest korraliku, korralikult desinfitseeritud ja puhastatud, noh miks mitte tootmist ei ole, ei ole tootmist ja selleks, et näiteks selle induktsioon elektromagnetinduktsiooni nähtuse avastamisest kuni esimese elektrijaama ehitamiseni läks 100 aastat ja A-tsooni avastamisest ja esimese asoneerimise jaama vahel oli 60 aastat. Võib ette kujutada, et see ei ole lihtne ülesanne. Tähendab, väikses mastaabis on olemas niisugune meetod tehnoloogia. Nimetage seda, kuidas tahate, seade nii, aga selleks, et see, see siis oleks nii poes kättesaadav, et igaüks noh, ma ei tea, külavanem tuleks, näitaks näpuga ja ütleks, pange mulle see nädala pärast töötama. Ei ole niisugust varianti momendil. Sellepärast et tootmist nagu niisugust ei ole. See nüüd natukene libistasime sealt üle, et kuidas, kuidas täpselt see koroonalahendus siis seda vett puhastab ta seal teeb. Nii lahendus ehk siis plasma teise nimega nagu plasma, see on kõrgelt ioniseeritud gaas. Kõrgelt ioniseeritud tähendab seda, et need molekulid, mis tavalises õhus on neutraalsed ja nagu ei reageeri ükskõik millega nii seal plasmas on need molekulid nõndanimetatud ergutatud nagu seisundis, kus nad on kas joonide või radikaalid nõndanimetatud radikaalide kujul ja reageerudiks kõik, millega väga kiiresti ja vot kui niisuguse gaasi sisse paneme näiteks tilga vett siis selle tilga veepinna peal kontsentreeruvad justkui need elektrivälijõujooned ja tähendab, ja see lahendus justkui põleb selle tilgapinnad ja ja kuna pinna peal toimuvad kõik need oksideerimis protsessid ja, ja muu värk, siis Me puhastamegi seda vett sellega oksid antidega, mis toob ka vete osoon. Aga selleks, et ta soon seda tooks, ta peab selles vees veel lagunema ja just need aktiivsed osakesed seal nagu genereerima. Aga meil see toimub lause selle, selle plasma väljas. Ja nii lagunevad siis kõik need kahjulikud ühendid ära. Enamus enamus nendest, sest, et noh, peab ikkagi aru saama, need ühendid võivad olla erinevad. No õnneks õnneks need, millest me tahame lahti saada nagu needsamad humiinained ja raku metabolismiproduktid, need tõepoolest lagunevad sihukeste lihtsamate ütleme osakeste nii, nii et nendest Ivaniitrichala metaani Endroosa ühendeid ei teki. Nii et saadav vesi on siis sama tervislik kui näiteks Ozoneeritud. Päriselt nii tehaksegi. Aga mis on see teie nüüd, see kõige viimane saavutus või, või tulemus, mille põhjal need ajakirjas Journal of elektrostardiks on teadusartiklile? No seal me uurisime reaktsiooni mehhanismi tähendab just teie eelmise küsimusega seotud et kuidas, kuidas me leidsime, et asi käib tõepoolest pinna peal tähendab nende tilkade pinna peal või tilgad Jeo joad ja kelmed, mis seal elektroodide kaudu nagu voolavad ülevalt alla ja leidsime, et need tehnoloogilised parameetrid, mis me peame rakenduma selles protsessis, tähendab no on täitsa kvantitatiivselt hinnatavad. Me teame näiteks sõltuvalt selle või teise vee koostisest missugust näiteks impulsid kordumist, sagedust me peame, peame tähendab rakendama. Nii et see on noh, sihukese tehnoloogilise liigutusega nagu tehnoloogia poole. Töö nii, et arendustöö käib teaduslik uurimistöö ja sellele järgnev arendustöö käib ja loodetavasti saab varsti. Ta saadaks, no vaadake, milles on asi selleks, et selle seadme hind oleks odav ja ta oleks konkurentsivõimeline, peab seda tootma. Sellepärast et näete, tahame ehitada ühte seadme. Lähme poodi jutumärkides internetis asi kõik käib praegu ja tahame osta seal teatud hulk kondensaatoreid pooljuht, igasugust neid elektroonika asju, nii kui ostad ühe hindoniks tahad osta 100 tükki, hind on 10 korda madalam tüki eest. Nii, ja kui on 1000, siis on hoopis lust ja lillepidu. Nii, aga noh, selleks et 1000 osta. Me peame plaanis tuhandeid nagu tootma. Aga noh, kuhu me seda toodame ja mis raha eest? Selge, nii et läbimurret ei ole veel toimunud ei toimu. Aga räägime õhu puhastamisest siis ka, et sellest on nüüd ilmunud teil artikkel koos kaasautoritega ajakirjas söffi sisend introfess ja nii juhtus ja, ja, ja tegemist on siis sellise õhupuhastusmeetodiga nagu fotokatalüsaatori kasutamine Täpselt nii kuidas seal asi käib? Need orgaanilised ained, mis on õhus, lenduvad orgaanilised ained, neid nimetatakse, neid on igasugusi, kust ja kust nad tulevad. Ma ütleks mööblist, tubakasuitsust näiteks ma sünteetilistest vaipadest ja, ja värvidest ja, ja nii edasi, nii ka linnaõhust, transport ja, ja kõik need värgid. Osa nendest on tugeva kantserogeensed potentsiaaliga jällegi ja selleks, et neid nendest lahti saada on mitu võimalust, võib näiteks Adsorbiendi kasutada nagu aktiivsütt. Ja noh, see on noh, nagu sihuke suurem gaasimask igaühele näo peale, mis me teame, kaua ei tööta. Iga sor pind omab niisugust ebameeldiva omadust nagu saab ükskord täis ja, ja mis siis teha uuendada tähendab kas uus sor pindu ei hakka regi nireeri seda sihukeste, ühesõnaga tülikas on, see asi on aga teine võimalus, kui on olemas niisugused metalloksiidid enamasti mis omavad pool juhtme nagu omadusi. Mis tähendab, see tähendab, et kui selle aine pinna peale see on tahke aine, nüüd satub teatud valgus tavaliselt see on ultraviolett, kuid pehme ultraviolett, mida on ka päikesekiirguses siis selle pinnal tekivad teatud protsessid, kus elektron kaotab sidet oma kristallstruktuuriga ja läheb nagu vabaks ja selle kristallstruktuuri sees, selle eest tekib nõndanimetatud, ma ütlen seda sõna välja pauk, mis nagu on sihuke füüsikaline termin. Nii, ja see on, see auk on kõige tugevam oksideeria looduses ja kui sel momendil, kui seal see auk tekib. Sealjuures on mingisugune orgaaniline aine saapsi, orgaaniline aine oksi tiiritud. Väga mugav, elegantne protsess, muudkui pane üks pind, kus on see foto katalüsaator? Pane natuke valgust peale ja ajase õhk läbi. Ja ongi asi lahendatud selles mõttes, et orgaanilised ained sorbiirivad selle pinna peal ja saavad oksüdeerunud. Neile tuleb hapnik külge ja, ja sellega nad muutuvad. Kahjuks. Lõpuks täpselt ja see hapnik ongi seoksideeria, aga ilma foto, katalüsaatorit ta ei tee midagi nii, nii et see on sihuke noh, päris meetod. Ja nüüd läheme jälle selle uurimistööteravikku juurde. Siin ta just oma selles viimases töös oletegi jõudnud selleni, et see hapnik ongi seal tegelikult. Tähtis täpselt nii asi on, vaata, milles on asi, tähendab, enamus uurijat, test nagu ei pane sellele asjale tähele. Tähelepanu, kuidas seal see asi käib, ütlevad orgaanilise aine atraktsioon on väga tähtis ja tuleb seda uurida. Nii, ja valgus, mis kutsub seda reaktsiooni esile, on ka väga tähtis, mida tugevam, seda parem, mida madalam, mida väiksem on see lainepikkus, seda paremini ja nii edasi. Aga keegi ei, nagu ei ütle midagi selle nagu kohta midagi, sest et seda, seda on õhus palju 21 protsenti, millest me räägime seal ahta. Nii, aga tekkis sihuke idee vaadata, kui palju seda hapnikuta üldse sorbeerib selle fotokatalüsaatori peal. Ja mida me leidsime, leidsime seda, et enamus inimestest, kes asjaga maailmas maailma teaduses sellega tegeleb, ei pane sellele tähelepanu ja, ja, ja ei pööra ja siis nende isegi avaldatud andmed näitavad, et on olemas nõndanimetatud fotodi essortsioon, et kui kui tähendab, paneme valgust peale ja hakkab see protsess pihta, siis me kaotame teatud hulk seda Adsorbiiritud orgaanilist ainet ja ka hapnikku selle pinna pealt, sest et seal midagi toimub niisugust, et mis nimetatakse fotodi sortsiooniks, me leidsime, et ei ole mingisugust foto dissertatsiooni olemas. Niisugust nähtustki ei ole sellepärast et lihtsalt need inimesed, kes mõõtsid seda hapnikku Atsortsiooni fotokatalüsaatorite peal, tegid seda valesti. Ja kuidas, mis seal tehnilised tehnilised detailid selle kohta võiks nagu seletada. No see on juba nagu väga peen värk, aga me leidsime, et lihtsalt inimesed ei pane tähele sihukese asjale nagu vaba tähendab pulbri vaba maht ja arvavad, et et, et kuid panevad seda valgust peale siis kohe-kohe dissorbeerub midagi seal seal piir, midagi seal lihtsalt see maht tuleb korralikult mõõta. Mida me tegimegi. Ja nüüd tunnete siis paremini selle materjali omadusi, on neid seadmeid siis paremini? Valmistatud, ja, ja me võime öelda, et selleks, et iseloomustada uut teatud uut katalüsaatorit, sellepärast et inimesed kogu aeg leiutavad neid uut katalüsaatorit, sest et siiani ei ole korraliku head katalüsaatorid, protsess on aeglane. Ja vot selleks et paremini uut katalüsaatorit iseloomustada, on vaja jälgida ka selle katalüsaatori omadusi hapniku kontsentratsiooni suhtes. No niisugust uurimistööd teevad siis teadlased, et saada vett ja õhku puhtamaks ja ajasin seda juttu. Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori Sergei Preisiga. Tänases saates oli juttu musta augu pildistamisest ning vee ja õhupuhastamisest. Juttu ajasid Ivo Müürsepp, Sergei Preis ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
