Teadust kõigile. Kui Robert Koch täna 137 aastat tagasi tuberkuloosibakteri avastas, saabus bakterioloogiale uus ajastu. Mikrobioloog Pirjo spool avab avastuse tausta ja räägib ka ravimresistentsed haigusvormide kahetsusväärsest levikust tänases Eestis. Et jõgedele rajatud hüdroelektrijaamad vähem kalade elu segaksid, ehitavad teadlased elektroonilisi kalu, mille abil uurivad, millised olud turbiinide sea läbida. Pääsudes kalade jaoks valitsevad. Uuemaid uuringuid tutvustab biorobootika Toming. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Just täna, 24. märtsil möödub 137 aastat sellest, kui saksa teadlane Robert Koch tegi suure avastuse. Ta avastas küll suhteliselt väikese asja, kuid tähtsus teadusele on suur. Nimelt Robert kah avastas tuberkuloosi mükobakteri. Seda tuntakse ka Kochi kepikese nime all. Laboristuudios on Pirjos puul, kes on Tallinna tehnikaülikooli mikrobioloogia vanemteadur. Kui tähtis avastus see tegelikult siis on teadusajaloos üks bakteri Joloogia alust rajavamaid avastusi. Tõepoolest Robert Kochi avastus, avastust võib pidada täiesti bakteroloogia või täpsemalt kliinilise bakterioloogia sünniks, sest tema suutis näidata bakter kannab siis edasi sellist nakkuslikust haigusest ja selle mükobakter müko, bakteerium, tuberkuloosi see avastus oli selles mõttes väga oluline, et selle käigus saksa arst ja teadlane Robert Koch suutis arendada värvimistehnikaid, mida siiamaani tegelikult ei olnud kasutusel, et üldse seda bakterit näidata või visualiseerida. Et ta siis tegelikult on andnud teadusele ka lisaks selle bakteri avastuselega palju erinevaid meetodeid just neid värvimismeetodeid, mis on tänaseni kasutanud näitusel. Ja lisaks arendastega mikroskoopiad sedavõrd, et üldse seda bakterit näha ja visualiseerida. Et tegelikult Robert Koch on andnud teadusele rohkem kui ainult selle bakteri avastuse ja lisaks veel tegelikult tooksin välja selle, Robert Kohka koolitas välja sellise grupp b teadlasi või võib ka öelda teadlaskonna kes järgneva paarikümne aasta jooksul siis sellest mükobakteri tuberkuloosi avastamisest suutsid tegelikult avastada kõik tänaseks need olulised bakterid või haigustekitajad. Et tegelikult jah, Robert koksis algatas sellise kliinilise bakteribioloogia kui teadusharu. Aga tegelikult bakterite olemas oli, olu, oli ju teada enne. Ja, ja loomulikult jah, aga ta just suudeti näidata siis, et just see kindel bakter suudab tekki ta seda haigust ja see oli esmajah, et see oli nagu esmakordselt ja tegelikult kohe esimesena avastas, et tuberkuloosibakter ei olnud tal esimene bakter, ta tegelikult esimene bakter, millel ta tuvastas, oli Antaxise bakter. Aga see tuberkuloos is on läinud siis jah, väga 182. aastal 24. märtsiga, siis on läinud ajalukku kui nii-öelda selle kliinilise bakteroloogia avastamise alguseks. See värvimise tehnika on ka huvitav, kuidas see käib. Jah, tegelikult müko bakteerium tuberkuloosi see on väga eriline bakter selles mõttes, et kui tavaliselt baktereid värvitakse niinimetatud kraami järgi ja neid jagatakse, siis kraam positiivseteks kraam negatiivset, eks fakteriteks olenevalt sellest, kuidas nendel see raku välimine kiht on, kas neil on ühte molekuli, mille nimi on pepti, Toglükaan. Et kui neil seda pepti tublikaani on palju, siis nad värvuvad teatud selle kraami värviga lillaks. Kui neil seda on vähe, siis värvitakse ühe teise värviga, nad värvuvad selliseks punakaks roosakaks, nii et siis on vastavalt siis kraam positiivsed ehk lillad või kraam, negatiivsed siuksed, roosakaspunased, nüüd müko bakteerium, tuberkuloosi ei värvi kumbagi, nagu viisi. Et temal on seal kestas selline nagu vahakiht ehk kool mis ennetab seda ja sellepärast oli tema uurimine väga raske või värvimine väga raske ja koht tegelikult töötas välja sellised värvimistehnikad, mis võimaldasid siis ka seda müko vakteerium, tuberkuloos ist värvida, mis meil tegelikult on purema vooru loomulikult ja loomulikult see oligi nagu see põhiline, vaid bakterid on läbipaistvad, eks, et neil ei ole värvi, et siis jah, doktor Robert Koch arendas välja just siuksed, erilised värvimistehnikad. Tegelikult see mükobakter nei sinna bakterigrupp, bee kuulub mitmeid baktereid ja algselt see bakter ilmselt ongi alguse saanud mullast mis siis arvatakse ta edasi liikus kariloomadele ja sealt kariloomadelt siis on on erinevaid teooriaid, näiteks, et kas siis veistelt tuli ta inimesele või paralleelselt arenesse inimeste ja veiste, tuberkuloosi. Mükobakter. See on huvitav, et esialgu selline puhtalt mullabakter on siis osanud leida endale Tee tee just nimelt uued peremehed ja tee siis tegelikult lõpuks inimeseni ja nii ohtliku bakteri näeks, et ta on tegelikult praegu ikkagi ja top 10 nakkusliku haiguse surmajuhtumeid põhjustava nakkusliku haiguse hulgas. No siit me näeme ka seda, et ega temast jagu pole veel saadud kaugeltki. Jah, kaugeltki mitte jah, et tegelikult 2017 seitsmeteistkümnenda aasta andmetel ikkagi veel 10 miljonit inimest maailmas haigestus ja oli üle miljoni surmajuhud, et see on ikkagi veel väga kõrge number. Eestis on haigestumisjuhtumeid oli 175 2017 2018, andmeid mul hetkel ei ole. Aga, aga ma arvan, et Eesti kohta on see ikkagi veel väga kõrge number. Et meil on veel, kuhu minna. Kuigi vahepeal ju tundus, et see on täiesti mineviku mure, et tuberkuloos on kaotatud noh, nagu mõned teisedki nakkushaigused, aga siiski Siiski mitte ja, ja ma arvan, et just Eesti puhul tuleks ära märkida see, et meil on väga suur probleem multiresistentsed, et ehk siis ravile mittealluvate tuberkuloositekitaja mõttega. Et see on ka välja toodud kohe erinevates Euroopa ja maailmaraportites, et Eestil on see probleem. Me oleme Euroopas tegelikult juhtival positsioonil selle numbriga, et meil on väga kõrge nii multikui ka eriti resistentsed ravile mittealluvad, vaata siis tuberkuloositekitajate osakaal. Need multiresistentsed tüved tähendab seda, et et see bakter ei allu vähemalt kahele selle põhi põhiravimile ja eriti resistentsed on need, seal on juures siis veel järgmise rea või teise rea nende ravile mittealluvad tüved, nagu me, nagu ma ütlesin, 2017 oli 175 juhtu, siis sellest 32 oli multiresistentsed ja kuus olid eriti resistentsed. Et ma arvan, et tegelikult see number on on väga suur, et need, eriti resistentsed on nagu eriti ohtlikud on siis veel ka nüüd üliresistentsed, mis üldse ühelegi ravimile ei allu. Ja Eestis on ka neid juhtumeid, et, et kui sellised tüved hakkavad levima, siis me oleme väga suure probleemi ees, et kindlasti on vaja uute ja efektiivsemate ravimite olemasolu, mida veel täna ei ole. Ja, ja ma arvan, et, et selle, selle, selle probleemiga peab tegelema ja tegelikult üks asi, mis välja toodaks, et miks Eestis see number nii suur või kõrge on. Võib-olla see, et Eestis on väga palju ravi katkestajaid, et inimesed, kes alustavad ravi, aga ei lõpeta seda ravi ei ravita välja ja see tegelikult on üks neid põhjuseid, miks need ravimresistentsed, tüved tekivad. Et see, see peaks olema väga kontrollitud ja ilmselt inimeste enda teadlikkust peaks tõstma sellega, et kui juba kord on ravi alustatud, et siis ravi tuleb lõpuni viia, see on jah, üks väga suur põhjus, miks need resistentsed tüved tekivad. Tal on nagu kokkupuude selle antibiootikumid, eks, aga kui see ära kaotatakse, siis sa ilmselt selle antibiootikumi ravi käigus näiteks tekivad mingid mutatsioonid bakteris, aga teda ei ravita välja ja siis hakkavad need mutantsid tüved levima ja tekivad resistentsed tüved. Kuidas Eestis on lood tuberkuloosi vastu vaktsineerimisega? Jah, tuberkuloosi vaktsiin on selles mõttes võib-olla mitte nagu kõige tavalisem vaktsiin. Et sellega vaktsineeritakse nüüd Eestis praegu hetkel kõiki terveid vastsündinuid esimesel kuni viiendal elupäeval aga tema mõju on kuskil 10 kuni 15 aastat ja uuesti vaktsineerimine ei ole soovituslik. Et see vaktsiin tegelikult kaitsebki, siis lapsi, ütleme niimoodi, et ta tegelikult seda täiskasvanud ühiskonda ei kaitse. Aga, aga tänu sellele vaktsiinile on Eestis ikkagi väikelaste seas tuberkuloos praktiliselt olematu. Ja siiamaani on olnud see hõlmatus on meil üsna hea on kuskil 95 95 protsendi kanti aga viimasel ajal on märgata trendi, et see on languses, mis on alarmeeriv ja selle vaktsiiniga, kui meil praegu on hetkel see universaalne vaktsineerimiskava, siis on arutusel, et võiks üle minna sellektiivsele vaktsineerimiskavale, mis tähendab siis seda, et ei vaktsineerita mitte kõiki vastsündinuid vaid ainult nendes riskirühmades olevaid? Psy ja riskirühmadeks peetakse näiteks selliseid lapsi, kelle, kas näiteks pereliikmete seas on olnud tuberkuloosijuhtumeid ka välja ravitud tuberkuloosijuhtumeid või kui näiteks vanemad on elanud kõrge riskiga riigis või kui laps ise on elanud kõrge riskiga riigis teatud aja. Et siis selliste selliseid lapsi peaks vaktsineerima, et näiteks osad Euroopa riigid, Rootsi, Soome, Prantsusmaa on üle läinud sellisele-sellisele programmile, aga praegu ikkagi selle Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel, kuna Eesti on ikka veel kõrge riskiga riik. Et meil 100000 inimese kohta on rohkem kui 10 juhtumit, seda haiguse juhtumit. Et siis praegu soovitatakse ikkagi seda universaalset vaktsineerimiskava. Ja noh, see on üldiselt teada, et tuberkuloos on kopsuhaigus aga milles ta õiget õieti täpsemini seisneb? Jah, ta tegelikult enamasti siis teatakse kui kopsutuberkuloosi, kuigi ta võib kahjustada ka kõiki teisi elundkond ja lisaks kopsudele võib ta kahjustada neerusid, ta võib levida kesknärvisüsteemi põhjustada meningiit, võib luudesse minna. Aga kõigepealt, kui see tuberkuloosibakter meile sisse saab, siis ta tavaliselt läheb kopsu, halve hoolidesse ja seal ta nakatab enamasti meie immuunsüsteemi ka seal olevaid makrofaageiadendriit, rakke. Ja ta on tegelikult sellise kavala mehhanismi nagu arendanud, et kui tavalised makrofaagid, kui nad võtavad bakteri sisse, siis nad neil on selline nagu antibakteriaalne programm, et nad hävitavad selle bakteriga. Tuberkuloosibakterile on selline kaval kaval võte siis, et ta tegelikult ei luba ennast hävitada, ta peatab selle protsessi seal makrofaagis ja elab seal tegelikult nagu õnnelikult edasi ja hakkab neid makrofaagi siis muutma ja tegelikult kopsus tekivad sellised nii-öelda põletikukolded, et need nakatatud makrofaagid hakkavad eritama oma erinevaid põletikulisi tsüto, kiine põletikulisi molekule, siis mis, mis tekitavad selliseid põletikukoldeid kopsudes ja inimene, kellel on tugev immuunsüsteem siis meie immuunvastus, tegelikult suudab need esmased põletikukolded nii-öelda ravida või sealne makrofaagid hävitada. Ja meie enda immuunsüsteem saab sellest bakterist võitu. Ja need kolded ka tegelikult ajapikku paranevad, aga nüüd inimesed, kellel see immuunsüsteem ei ole nii tugev eriti just näiteks öeldakse HIV viirusega inimestel või on ka muud faktorid, mis seda immuunsust on nõrgestanud siis nendel need põletikukolded hakkavad aga süvenema, suurenema, sinna teki võib tekkida vedelik sisse ja tekibki see nagu väga laiaulatuslikud kopsukahjustused. Ja see bakter võib siis levida sealt kopsudest, lümfisõlmedes ja sealt edasi vereringesse näiteks ja ka teistesse elunditesse. No mida peale lapse eas vaktsineerimise, mida annab ära teha nakkuse vältimiseks? Ma arvan, et hästi hästi oluline on see, et kui tekivad esmased sümptomid ikkagi selline köha, mis ei lähe paari nädala jooksul ära, et siis tuleb kindlasti kohe arsti juurde minna, et see varajane diagnoos öeldakse, et on kõige olulisem, et tegelikult Eestis on ka see number minu meelest hirmuäratavalt suur. Et selles eelmises portis 2017 oli välja toodud, et 12,5 protsenti inimestest ei saanud seda õigeaegset ravi, kes surid tegelikult ennem ravi saamist. Et see number on, on liiga suur. Kindlasti peaks olema inimeste teadlikkus siis suurem, et pöörduda koheselt arsti juurde, saada koheselt ravi ja raviga ilusti lõpuni teha, et see on nagu väga oluline. Kas on lootust, et kunagi ikkagi saadakse tuberkuloosibakterist jagu? Ma usun küll, tegelikult selle tänase tuberkuloosipäeva raames võiks välja tuua, et selleaastaseks hüüdlauseks on võetud, on aeg ja üheks suuremaks eesmärgiks on võetud, et on aeg saada tuberkuloosiga jagu aastaks 2030. Et, et ma usun, et ikkagi, kui kõik riigid oma jõud ühendavad ja iga riigi sees ikkagi on toetada tus ütleme nii valitsuse poolt kui võib-olla teadlased ja arstid ja kõik ühendavad oma jõud ja ka inimesed käituvad siis vastutustundlikult järgides teaduspõhist kirjandust ja arstide soovitusi. Et siis ma usun küll, et et on suur lootus saada sellest jagu. Täna on siis tuberkuloosipäev, sest aastal 1882 just 24. märtsil avastas Robert Koch tuberkuloosibakteri Jutajasin Pirjo Spuliga Tallinna tehnikaülikoolist. Kevad on käes ja peagi on ka jõgedesse saabumas suurem vete tulv. Inimesed on päris ammu juba tulnud selle peale, et voolavast veest võib ammutada elektrienergiat. Seda nimetatakse siis hüdroelektrijaamanduseks. Ja mõnes riigis näiteks Norras saab jõgedest ja kuuskedest päris kõvasti energiat. Aga asjal on ka teine külg. Nimelt, kui vaadata hüdroelektrijaamu kalade seisukohast, siis kaladele on nad suureks takistuseks ja isegi ohuks. Teadlased on nüüd tulnud ka kalade kaitseks välja. Vähemalt uurima seda, kuidas, kuidas kalade kogemust ei seal ta paremaks teha. Ja On labori stuudios täna külas Gert Toming Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskusest kes on just nimelt selle küsimusega tegelenud, nii nagu mõnedki kolleegid sealtsamast keskusest. Meil on siin stuudios laua peale toodud ka mõned väga konkreetsed seadmed, mis, mis kalu aitavad. No põhimõtteliselt on need tehiskalad, kuigi nad kalade moodi seekord välja ei näe. Pigem näeb üksnes selline suur kobakas 20 sentimeetri pikkune, umbes 10 sentimeetri kõrgune, selline tilk plastkorpusega ja teine on, näeb välja, võiks öelda nagu väike rakett, läbipaistev, läbipaistva korpusega ja siis on näha elektroonikat, nii et tegemist on ikkagi täiesti teadusliku uurimisvahendiga. Ma saan aru, et neid nii-öelda kunst kalusid, mis kalade moodi välja ei näe, lasetagi sisse jõgedesse ja koskadesse ja hüdroelektrijaamade turbiinide vahel. Just need, need raketi moodi seadmed on siis mõeldud selleks, et see on natuke nagu soolatops ka tegelikult. Augud on ka torukene, et see on mõeldud selleks, et uurida, millised tingimused valitsevad siis hüdroelektrijaama turbiinides kui näiteks kala, kala neid läbib. Et kala jaoks on seal põhimõtteliselt on kahte liiki ohud. Esimene esimene ostan selle turbiini labadega pihta saada. Et selle nimel ka töö käib maailmas, et teha kalasõbralikumaid, turbiine, labasid, vigastatud oleks väiksemad ja teine suur oht on järsust ja suurest rõhu muutusest tekivad vigastused. Ehk siis inglise keeles on seal paro trauma. Aga eesti keeles võib nii öelda, et põhimõtteliselt võib siis kalade ujupõis saada viga silmad või samamoodi inimesega, et kui näiteks sukelduda jälle väga kiiresti pinnale tuled, siis on see on see ikka väga paha. Ja kaladel eriti pääsu ei ole, kui vool nad endasse haarab siis ta sinna turbiiniga läheb. Jah, kuigi jah, mingid võred pannaksegi jah, enamasti on hüdroelektrijaamadel eesvõred, esimene eesmärk on seal suurem sodi nagu palgid ja asjad eemal hoida ja siis väiksema nii-öelda vahega võred on kalade jaoks aga siiski paratamatult. Osa kalu pääseb sealt läbi. Ja noh, vanematel elektrijaamadel võib-olla ei ole ikka nii hästi optimeeritud võred. Aga see raketikujuline seadeldis mis on võib-olla nii 15 sentimeetrit kõrge ja 13 pool 13 pool ja diameeter õnneli diameeter neli sentimeetrit, siis jah. Mis mõõteseadmed tema sees siis on, mida ta meile teatab? Ja selles sees on kolm rõhuandurit, siin peas asuvad nüüd nendega me siis jälgime, kuidas rõhk muutub. Põhimõtteliselt piisaks ka ühest andurist, kolm on lihtsalt selleks, et töökindlust arendada ja teatud juhtudel, kuid seade satub mingi väga seina või laba lähedale, siis tekib siin selline rõhugradient, ütleme, nende andurite vahel muutus, mis on võimalik seda tuvastada. Peale selle on siin sees põhimõtteliselt kiirendusandur asendi andur ja kompass. Kolme teile saame pärast, kui see torukene oma teekonna lõpetanud, laeme andmed alla ja saame teada täpsega asendi ja mismoodi ta iirlase pöörles seal voolus ja huvitub, mille pärast see kompass on hea suunaasendi jaoks. Et maa magnetvälja järgi selle torukese asendit määrata. Ahah, ja tegelikult need andurid peavad ka väga kiiresti toimima, ma vaatan, et ka need, mis ma enne pidasin soolatopsi aukudega, need ongi siis need seal rõhuandurite rõhuandurite augud. Ja nende vahe on umbes üks sentimeeter, nii et see selle erinevuse tabamiseks peavad nad ikkagi väga tundlikud olema. Need on väga tundlikud. Ütleme, kui sellist veesamba kõrgus kõrgusest räägitakse tavaliselt rõhu mõõtmisel, siis need suudavad kell 0,17 millimeetrit. Väga-väga tundlikus võib mõõta. Saab reguleerida, et see oleneb asjaoludest. Ja see lastakse siis nagu kala lahtiselt ujuma. Kas neid on siis korraga üks või terve parv? Üldiselt laseme neid sisse ükshaaval, et paremini jälgida ja protokollide, oma tegevust ja 20 20 portsuna. Et võtame 20 tükki, neid laseme sisse igal juhul siis märgime üles kellaajaja andmed ja pärast ta ujub pinnale ja võtab, kuidas ta tulles leiate. Sellega on niimoodi, et siin see on null ujuvusega enam-vähem, ulbib seal olenevalt siis oludest natuke üleval või allpool ja siia külge paneme kaks õhupalli, mis on ette nähtud aja pärast täitud gaasiga, arvestama niimoodi, et ta jõuab oma turbiini torustikust läbi ja siis õhupallid täituksite tõstaksid selle pinnale. Ja üldiselt siis inimesed paadis kahvaga näevad neid värvilisi õhupalle ja püüavad kinni. Aha ja teine seade siis on kaabliga ühendatud, nii et see ilmselt päris iseseisvalt ei kulge jões või, või kuidas. See on tilgakujuline. Jah, selle seadme inglisekeelne selline hüüdnimi on meil Ayron ehk siis ta on triikraua rauakujuga just. Ja tema on siis kunstlik, küll ei ole andur külje peal näha, mõlemal pool on need väiksed augukesed, nende taga paiknevad samuti rõhuandurid. Ja meil on neid erinevaid versioone, on ka päris kala kujuga, päris kala järgi tehtud kus on siis ka pikemalt mööda kehaneid rõhuandureid poleerida, seda päris kaladel esinevat organit nimetatakse küljejooneks. Ja kaladel on ju selline eriline meeleorgan, mida teistel ei ole. Mis siis kaob, koosneb nii-öelda rõhuanduritest põhimõtteliselt. Põhimõtteliselt jah, et seal on natuke erinevat liiki, on neil kahte liiki, põhiliselt on neid sensoreid kaladel ja ka põhimõtteliselt selle küljejoonega, nad tunnevad veevoolu, selle muutust ja rõhumuutusi. Ja huvitav on see, et tegelikult ei pea ju kalakujuline olema see mõõta, saada. Pea otseselt kõlavööd olema, et võiks olla selline voolujooneline ja oluline on see, et oleks andurid mõlemal pool ja kindlasti ka ninas. Et miks just mõlemal pool on see, et kalad tihtipeale eelistavad veevoolus asümmeetrilisi kohti. Näiteks ühel pool on rohkem keeri sellisest kui teisel pool või tugevam veevool. Ja siis sellise seadmega saab neid kohti leida. Ja nüüd olete mitte ainult need seadmed konstrueerinud, vaid ikkagi uurinud ka juba nii-öelda päris looduses. Jah, selle nii-öelda triikrauakujulise seadmega on päris palju mõõtmisi tehtud laboritingimustes, kunstlikus jões kui laborisse ehitatud kalapääsudes tehnilistes kala pääsedes aga on, ma ütlen siis tehtud ka päris jõgedes ja, ja päris kalapääsudes. Ja oleme teinud koostööd ka bioloogidega kus on siis jälginud, kuidas mingite objektide taha kalad varjuvad ja siis me oleme oma seadmetega selle veevoolutingimused seal nii-öelda kaardistanud. Aga kui palju on sellise seadmega ikkagi seda teada on võimalik saada. Mida, mida kala asjast arvab? Nihe küsimuse käega kala arvamust täpselt ei tea, aga kuna bioloogid teevad oma katsetes kaladega kindlaks mingisugused kohad ütleme, kus nad meeldib olla ja meie selle veevoolu seal karaktoriseerime siis on võimalik näiteks mingisuguses jões või kunstlikus keskkonnas teha mõõtmisi selle seadmega leida tõenäoliselt sobivad kohad ja siis on näha, et jah, kalad ikkagi lähevad sinna, nii et selles mõttes, et et meie saadud teadmised ütleme, ühilduvad siis kalade kalade kuidagi soovi. Ahah, nojah, kalade käitumist on ikkagi bioloogidel võimalik jälgida ja ja saame ka siis nende eelistusi selle järgi teada. Aga kuidas siis praegu tundub, kas meie olemasolevad hüdroelektrijaamad nii meil kui ka mujal kuidas need siis kalade seisukohast tegelikult võiksid paista? Eks need on väga-väga erinevad, et nii palju, kui meie oleme uurinud, nii neid kalapääsusid kui ka just see, mis juhtub selle turbiini enda läbimisega, siis tingimused on ikkagi väga erinevad, et on, on selliseid vanemaid ja väiksemaid, ütleme turbiine, kus peaaegu igal läbimisel saab kala pihta. Ja on selliseid, kus kust löögi löögi tõenäosus ongi tõesti väike. Et see on väga varieerub. No aga arvatavasti on sellest uuringust kasu, et edaspidi läheksid hüdroelektrijaamade nende turbiinid kaladele üha ohutumaks. Jah, see, see on meie lootus ikkagi sellest kasu oleks ka reaalselt. Ja kuna väga palju ikkagi üritatakse kalade olukorda jõgedes paremaks muuta, siis selliseid uuringuid tehakse. Ja mõnedes riikides tehakse neid katseid ka päris kaladega lastakse nad läbi, turbiini märgistatakse restor, püütakse kinni. Et meie eesmärk oleks, on selline, et saaks kasutada meie väljaarendatud andureid ei peaks päris kalasi niimoodi selles katsetes kasutama ja osades riikides ei ole loomkatsed üldse lubatud. Siis ka nendest saaks teha teha tööd. Kas Eestis on lubatud või keelatud kalakatsed? Ei oska öelda. Osaliselt tehakse kindlasti katseid, aga nüüd ma ei tea, kes selle kohta mingeid regulatsioone on, kas neid tohib nagu ärgistada ja läbi turbiini lasta? Ahah, no igal juhul teie idee päris kaladega ei, meie dialoog ei ole aga tegelikult on ju hüdroelektrijaamade juurde või kõrvale rajatud ka ikkagi kaladele nii-öelda kalapääsusid, kus nad siis saavad põhimõtteliselt turbiinist mööda ka minna. See on jah, mõeldud üldiselt ülesvoolu migreeruvate kalade jaoks et nad saaksid sellest hüdroelektrijaamast mööda ja järjest rohkem ehitatakse neid kalapääsusid looduslähedaselt, et nad imiteeriksid päris jõge. Kui varasemalt tehti neid pigem sellised betoonplokid, nagu koosnes kambritest näiteks. Et minu teada Eestis riik toetab ainult looduslähedaste kalapääsude ehitamist ja ka teised riigid on teel selle poole. Esiteks, kaladel on seal ikkagi palju loomulikum ujumiskeskkond võrreldes kandiliste betoonist plokkrajatistega. Aga nüüd need looduslähedasemalt, need meenutavad siis rohkem selliseid kiviseid kärestik nüüd jah, üldiselt on imiteerivad kärestiku või looduslikumat jõesängi ja neid olete siis ka uurinud omase amet. Ja sellesama triikraua moodi seadmega on päris mitmes mitmes kalapääsus tehtud mõõtmisi. Aga tulemused? Tulemused vajavad Erifitseerimist bioloogide poolt hetkel. Ahah, selge, nii et tegelikult ikkagi uurimistöö käib ja kõik ei olegi teada ju kohe. Ja uurimistöö käib aga laialdaselt selles valdkonnas. Jah, ja loodame, et kalade elu läheb sellest ainult paremaks ja jätka meie oma oma elektriikkagi kätte, saame sellisest taastuvatest allikatest, nagu hüdroenergia seda on. Ja ajasin seda juttu, kett toiminguga Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskusest. Tänases saates oli juttu tuberkuloosibakteri tähtpäevast ja elektroonilisest kaladest. Juttu ajasid mikrobioloog Pirjo spool, biorobootika Gert Toming ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
