Teadust kõigile linna elama tulnud loomad leiavad eest keskkonna, kus saasteainete tase, toiduvalik ja isegi valge aja pikkus erinevad looduspärasest. Kuidas need tingimused lindude, kalade ja imetajate tervist mõjutavad ja kas tõstavad ka vähiriski on uurinud Tuulsepp. Maale Nendele elama asunud putukad saavad inimese käest putukamürke aga seenemürke. Selgub, et seenemürk teeb putukamürgi kangemaks ja seda kahjuks ka põllumajanduslikult kasulikele putukatele nagu on koos kolleegidega välja selgitanud EVP Roman. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Nii nagu inimesi elab linnas ja elab inimesi maal, nii elaka loomi nii linnas kui ka maal linnas järjest rohkem. Teadlasi on hakanud linnaloomad ka üha rohkem huvitama. See võib-olla isegi selline kolmas loomade kategooria nii-öelda metsaloomade ja lemmikloomade kõrval. Ja täna ongi laboril külas tuul Sepp, kes on Tartu Ülikooli loomaökoloog ja linnaloomi ka väga põhjalikult uurinud. Jaanuarikuus ilmus sul üks artikkel ühes ajakirjas, mille nimi on kuningliku seltsi toimetised ehk prossidingsavad Royal Society. Ja see käsitles siis niisugust, seni millegipärast ka üsna vähe uuritud teemat, nagu linnaloomade haigestumus vähki vähki on peetud selliseks tsivilisatsiooni tõveks. Türg inimesel seda eriti ei olnud. Metsaloomadel vist ka eriti mitte. Jah, see on tõsi, et tegelikult see ongi huvitav, kuidas sa tõid siin alguses loomade kategooriad metsaloomad, lemmikloomad, võib-olla siis ka põllumajandusloomad ja, ja siis linnaloomad neljanda kategooriana. Et kui vaadata vähi esinemist loomaloomadel väljaspool, siis inimest, siis inimeseliiki, siis tegelikult lemmikloomadele on ju vähki päris palju. Kariloomadel on vähki päris palju. Tundubki, et mida tihedamalt loom puutub kokku inimese poolt muudetud keskkonnaga, seda tõenäolisem on, et ta selliseid nii-öelda inimese elukeskkonna poolt põhjustatud haigused ka endale külge saab. Ja nagu me teame, et vähk on suuresti keskkonna poolt põhjustatud haigus, geenid mängivad ka rolli, aga, aga keskkond on siiski väga oluline. Näiteks inimese puhul mõjutab vähki haigestumise tõenäosust väga palju toitumine, keskkonnamürgid sealhulgas siis näiteks suitsetada mine aga ka, aga ka siis ülekaalulisus näidatud ka näiteks valgusreostus, kui me nüüd räägime linnastumisega seotud tingimustest ja nii edasi ja koduloomade puhul on samuti siis näidatud, et needsamad keskkonna tegurid, mis inimliigil vähki tekitavat, põhjustavad seda ka koduloomadel. Aga üks siis nii-öelda loomagrupp, kes selle koha peal sealt on täiesti läbiuurimata, ongi linnaloomad. Sellepärast, et tegelikult need sellega keskkonnatingimused, kus linnaloom elab, on väga sarnased sellele, kus elab üks linnastunud inimene linna loomsed, samuti teistsugust toitu, kui ta siis evolutsiooniliselt harjunud on ütleme, meie pärinevad kütt kori lastest, kes sõid hoopis teistsugust toitu ja kes õieti ei saanudki väga palju vähki. Meie saame ja nüüd linnaloom toitub ka üsna suures ulatuses samast toidust, mida meie sellepärast leiab seda prügikastidest leiab seda siis, kui inimesed seda loomadele välja panevad ja nii edasi. Lisaks on siis linnaloomad samuti kokkupuutes selle linnareostusega õhureostus on hästi oluline selle koha pealt reostus ja, ja väga huvitav tegur veel, mida, mida võib-olla esialgu ei taipa Kiicine juurde panna on pikenenud eluiga. Sest et inimestel on vähi põhjuseks suuresti see, et me elame nüüd kauem ja me ei sure muudel põhjustel. Ja linnaloomadel on ka näidatud seda, et, et neil on mõned nakkushaigused on linnas vähem tõenäolised ja neil on kisklus, risk on linnas madalam, ehk siis neid ei sööda lihtsalt ära. Et võib-olla sellel mets metsas elaval loomal ei saa vähki tekkida just sellepärast, et niipea, kui ta natuke hakkab viletsamaks vanemaks jääma, niipea kiskja ta ka nahka paneb. Aga linnas ei ole nii palju kiskjaid ja, ja seetõttu elavad loomad vanemaks, võivad jõuda ka sellesse ikka nagu ka inimesed, kus, kus vähk juba tõenäolisem on. Räägime nüüd natuke lähemalt sellest sinu uuringust, mis eelmainitud ajakirjas ilmus. See uuring või see artikkel ei olnudki tegelikult originaalandmetel põhinev, vaid see oli nii-öelda siin ideede artikkel, mis pakkus välja tuleviku uurimissuundi. Minul tuli see idee selle teema kohta artikkel kirjutada sellest, et minu viimase aja uurimisteema on olnud linnastumine ja linastuvad loomad. Ja neid artikleid lugedes olen ma üha enam näinud, et, et me tegelikult teame nende linnaloomade tervisest väga vähe. Võib-olla mingisuguseid selliseid inimesele olulisemaid metsloomade nakkusi on uuritud nagu kärntõbe või mingeid parasiitusside nakkuseid, aga ka seda, et, et kas näiteks rasvunud linna orav on hea tervise juures või mitte, et kuidas mõjub karule prügikastist söödud toit või kuidas mõjub linnule sai selle kohta teaduslikku infot leida on väga raske. Ja kuna kõiki neid faktoreid, mis ma enne välja tõin, on inimestel vähiga seotud siis arvasin ma, et aeg on küps kirjutada artikkel, mis suunaks teadlased selle teema peale rohkem mõtlema. Üks hea näide siis sellest, et kus kohas nagu kõik lülid selle küsimuse uurimiseks on olemas, aga seda viimaselt seost vähi ja, ja, ja linnaelu vahel pole tehtud, on valgusreostus. Me kõik, kes linnas elavad, teavad, et öösel õieti pimedaks ei lähegi, et see lamp paistab sulle aknast sisse ja kogu aeg on natukene valge ja loomade jaoks on see linnavalgus tegelikult väga meelitav. Sellepärast tekitab neil sellise turvalisuse tunde ja tekitab tunde, et nad on, nad märkavad kiskjaid ja nad on kaitstud kiskjate eest, et tihtipeale ehkki linnades, et näiteks linnud ehitavad oma pesad laternapostide peale või lampidega peale. Aga tegelikult on pimedust meie organismis väga vaja organismile, sellepärast et öösel meil hakkavad kehas toimuma sellised Enda parandamise protsessid mis tegelikult aitavad põletikku alla suruda, aitavad vähki alla suruda. Ja näiteks ongi inimeste peal näidatud, et öises vahetuses töötavad Nendel inimestel on vähk palju tõenäolisem. Ja just selle tõttu, et neil öösel toimus ta melatoniinitaseme tõusu ajus, mis toimiks sellise kere parandamise mehhanismina. Just hormoonidega seotud vähki on siis nendele öises vahetuses töötavatele inimestele rohkem näiteks rinnavähk, seos avastatigi, esimest korda öises vahetuses töötavate naiste rinnavähi puhul. Ja lindude puhul on näiteks uuritud seda, et, et valgusreostus neil hormoonitasemeid muudab ja, ja samamoodi ka siis linnas elavate imetajate puhul. Aga seda, et kas see on ka seotud siis mingisuguste, kas või vähieelsete muutuste, aga et seda ei ole linnaloomadel üldse uuritud. Nüüd on siis üleskutse esitatud, et tasub uurida. Ja minu meelest seda tasub uurida mitte ainult siis sellepärast, et teada saada, kuidas linnakeskkond selle selle linna looma tervist mõjutab vaid me saame kasutada neid linnastuvaid loomi ka selleks, et mõista paremini, kuidas linn mõjutab meie endi tervist. Sellepärast et. Me oleme samamoodi loom nagu need teised loomad, kes siin linnas elavad. Ja kui me tõesti teeme uuringu ja näeme, et see valgusreostus, et see linnatoit, et see linna reostunud õhk, et see põhjustab nendel loomadel vähiga seotud muutusi, siis võib-olla suudame me paremini siis ka näha inimeste elus neid keskkonnamuutusi, mis, mis meid tegelikult nii negatiivselt mõjutavad, aga mida me harjumuse poolest peaaegu nagu tähelegi ei oska panna. Ja, ja kui me kujundame seda linna, siis lähtuvalt nendest mudel loomadest ümber selliseks, et see oleks neile võimalikult tervislik ja võimalikult hea, siis me tegelikult teeme seda ka iseenda tervise heaks. Kas nüüd sellest ülevaate uuringust, mida sa tegid koos kolleegidega tuli välja ka siis kindlamini see seosed linnakeskkonnas, elamisel ja Vähil on loomadele ka seos. Kõige paremad näited tulevad praegu siis mitte otseselt linnastumise uuringutest, vaid siis reostunud veekeskkonna uuringutest. Näiteks on näidatud, et alumiiniumi sulatustehaste läheduses elavatele valgevaalade on oluliselt suurem vähi tõenäosus, samuti reostunud veekeskkonnas noortel kaladel. Ja tegelikult on linna veekogud minu meelest üks esimesi kohti, kus seda asja võikski uurima hakata, sellepärast et eelteadmised selle kohta, kuidas reostunud vesi vees elavatel loomadel vähki põhjustab, on meil juba päris head. Ja kui ma näiteks käisin hiljuti Londoni kesklinnas haip parkis, siis ma vaatasin neid pargis elavaid tiike ja kanaleid ja need on sellised elu tulipunktid. Aga samal ajal me võime ainult ette kujutada, kuivõrd reostunud vesi selles keset linna olevas veekogus olla võib. Et seal on tohutu siis lindude liigirikkus, tohutu kalade liigirikkus, et kõik nad kogunevad sinna veekogudesse. Et mõnevõrra On see selline nagu hea mudelsüsteem, et selle küsimuse uurimiseks alustada, et näiteks ka hiljuti näidatud, et need linna veekogud on, on juba päris korralikult reastanud mikroplastikut, aga mis on üks selliseid uuemaid uurimissuundi reostuse uurimisel? Aga seda veel ei ole täpselt teada, vähemalt viimastel andmetel, mida mina olen kuulnud, et kas mikroplastil on mingid tervisekahju, ei ole. Jah, ma olen ka kuulnud vastandlikke arvamusi teadlastelt, et ühed ütlevad, et see nii inertne materjal, et see ei tee mitte midagi selle looma sees ja teised ütlevad, et see on jälle see materjali, mille külge kõikvõimalikud orgaanilised saasteained võivad seostuda. Et kahtlemata on see teema, mis, mis tulevikus rohkem uurimist vajab. Ja kui need veekogudest mõelda, siis ju ka meil Eestis on ju linna veekogusid küll. Tartust voolab läbi Emajõgi, kus elavad kalad. Ja ma olen ise mõelnud arendada ühte mudelsüsteemi Läänemere peal, mis ei ole küll neid nii-öelda linnastumisega otseselt seotud, kuid Läänemeri on teatavasti üks reostunumaid meresid. Ja huvitav on see, et Läänemeri on olnud reostunud juba väga kaua. Mis tähendab, et liigid, kes Läänemeres on vastu pidanud, on ilmselt evolutsiooni käigus loodusliku valiku abil töötanud välja selliseid kaitse kohastumised mis võivad näiteks aidata ka võidelda vähi vastu või siis sellise vähki tekitavate keskkonnategurite vastu. Uurides neid reostunud vees elavaid kalu. Me võime leida üles need looduslikud mehhanismid, millega organismid vähi vastu võitlevad. Et see on selline tore, tore väike looduslik labor, mis. Ma ei tea, kui toredaks seda võib pidada ka, mis seal reostunud keskkonnas tegelikult leiduda võib. No üks tuntud metsloom on küll olemas, kelle kohta on teada, et tal esineb vähki ja väga ohtliku ja ja isegi liigi säilimisele ohtliku siis Tasmaania kukkurkurat, kellel on seen nakkuv näovähk. Kas see võib ka olla kuidagi inimtegevusega seotud, näiteks? Tõepoolest, Tasmaania kukkurkuradi populatsioonide hävingut põhjustav näovähk arvatakse ka olema osaliselt inimtegevusega seotud just selle kaudu, et Tasmaania kukkurkuradi elupaiku on jäänud oluliselt vähemaks ning inimtegevuse tagajärjel on nende populatsioonid läbinud sellise suure mida nimetatakse geneetiliseks pudelikaelaks. Ehk siis vahepeal oli neid väga vähe ja kui need uuesti rohkem oli, siis nende, nad olid omavahel kõik sugulased nende geneetiline varieeruvus, geneetiline mitmekesisus on hästi madal ja osaliselt tänu sellele, see nakkav näovähk saabki neil levida. Sellepärast et et see nakkav näovähk ei ole tegelikult mitte midagi muud kui ühe kukkurkuradi rakud, mis saavad kasvada ka teise kukkurkuradi näos kontrollimatult, mis seal tegelikult midagi väga ebatavalist, sest et meie keha tavaliselt tõukab ära kõik, mis on vähegi kehavõõras ja see saab toimuda ainult siis väga väikese geneetilise mitmekesisusega populatsioonis ja tõepoolest isegi ennustuste kohaselt siis Tasmaania kukkurkuradid surevad 10 15 aasta jooksul välja. Aga hiljuti ma käisin ühel konverentsil, kus kus pidas ettekande üks mees, kes seal väga pikalt on neid kukkurkuradeid uurinud ja, ja tema siis oli üks aasta või poolteist tagasi avastanud esimese kukkurkuradi, kes oli näovähist paranenud ja see on huvitav nähtus, mida nimetatakse siis evolutsioonibioloogias revolutsiooniliseks pääsemiseks, ehk siis, kuna see loodusliku valiku surve on nii suur kes selle näovähiga nakatuvad, surevad ära. Kui siis leidub üks selline geenivariant, mis võimaldab sellest vähist jagu saada siis annab see võimaluse sellele liigile, sellele populatsioonile pääseda sellest väljasuremisohust. Ja ilmselgelt on nii, et mida, mida suurem on geneetiline mitmekesisus, populatsioonist, seda tõenäolisem on, et seal leidub see variant, mis võimaldab pääsemist. Ja tegelikult see on ka teema, mis on väga tihedalt linnastumisega seotud sest teatavasti linn ei ole ainult siis konkreetselt see keskus, vaid linn on ka kõik teed igasuguseid transpordiühendused, mis tegelikult elupaiku fragmenteerivad või killustavad ja, ja killustunud elupaikades teatavasti seb populatsioonide geneetiline mitmekesisus kohe väheneb. Ja, ja kui me nüüd suudaksime neid elupaiku hoida rohkem üksteisega pühendunult kas või mingite ökoduktide rajamisega või siis rohekoridoride rajamisega, siis võimaldaks tegelikult vähendada seda riski, et need haigused saavad nendest looduslikest populatsioonides väga tõsist kahju teha. Aga tegelikult ka põllud on ühed niisugused kohad, mida võib ju vastandada linnale. Enamus linnainimesi märkab kindlasti suurt erinevust, aga tegelikult põllud on ju ka inimese tegevuse tagajärjel kinud sellised maastikuelemendid ja seal on ka elurikkuse langenud. Meie saate järgmises vestluses tulebki juttu just nendest taimemürkidest, mida põldudele piserdatakse. Ja see on ka kindlasti üks neid tegureid, mis võib-olla võib ka näiteks vähki põhjustada. On see enam-vähem mõeldav, et see nii on? Huvitav on see, et kui nüüd võrrelda põldu ja linna, siis linn on tegelikult väga elurikas keskkond ja see on koht, kuhu loomad tahavad tulla, samal ajal kui põld on hästi liigivaene ja, ja see, kus väga vähesed liigid tegelikult väga hästi elada saavad. Et selle koha pealt on see huvitav vastandused. Me kujutame ette, et põld on nagu midagi väga palju looduslikumad kui linn, aga tegelikult võib olla vastupidi. Ja tegelikult selle võrra, ma arvan, et on raske uurida, et kas põld kui elupaik loomade vähi esinemist väga palju mõjutada saaks. Aga seda, et kas need põllumajandusmürgid võiksid olla seotud metsikute loomade vähiga, ma arvan, et see on teema, mida peaks uurima. Ma arvan, et see on teema, mida on väga vähe uuritud. Aga üldiselt ma usun, et me võime eeldada, et nii kaua, kuni me näeme, et need põllumajandusmürgid inimesel väga suures suurt vähki põhjustada ei maksa meil ka liiga palju muretseda selle pärast, et nad nüüd nendel vähestel loomadel, kes seal põllul elada saavad, vähki võiksid põhjustada. No me oleme tegelikult selles saates eeldanud, et kui me räägime loomadest, siis me räägime lindudest ja imetajatest peamiselt. Aga eks need põllumürgid ole ju tegelikult mõeldud putukatele ja asjad toimivad ka putukatele, nii kahjulikele, kasulikele, putukatele vist võib ka vähki olla. Tegelikult vähki esineb kõikidel hulkraktsetel loomadel, et isegi käsnadel ja ainus setel ja kõige algelisemad tal loomadega, et vähk on ju tegelikult evolutsiooniliselt väga-väga vana nähtus, see on seotud sellega, et kui me, kui meie esivanemad olid kunagi ainuraksed, loomad, ainuraksed, olgu nad siis ütleme, neid ei saanud veel loomadeks nimetada siis oli iga rakk ainult enda eest väljas ja, ja väga sellised nii-öelda egoistlikud. Ja selleks, et saaksid tekkide hulkraksed loomad, pidid need rakud õppima omavahel koostööd tegema. Ja tegelikult, mis on vähirakk, on rakk, mis lõpetab koostöö tegemise ja, ja tihtipeale ongi nähtud, et vähini viib mutatsioon mingis geenis, mis on siis seotud sellise koostöö tegemisega. Ja need vähirakud ongi mõnevõrra nagu hästi iidsed rakud, et nad toodavad energiat nii nagu need meie esivanematest iidsed ainuraksed, neil on aktiveeritud samad geenid, mis on siis nagu hästi vanad. Et see, et üks hulk, Ragne organism peab suutma vähi teket või neid petjaid koostest keelduvaid rake alla suruda, et see on tegelikult väga vana evolutsiooniline probleem. Ja kui me vaatame vähikaitsegeene, siis need on ka ikkagi väga-väga konserveerunud, nad on samasugused putukal kanal inimesel mammutil, et selle võrra ongi see teema, mida tegelikult on niimoodi võimalik liikide üleselt uurida. Aga linnaloomade vähk on siis teema, mida tasub edasi uurida. Ja meie tänane külaline, tuul, Sepp on selleks omalt poolt nüüd hoogu andnud. Ja räägimegi nüüd olukorrast põldudel, stuudios on Everoman, kes on Eesti maaülikooli taimetervisedotsent. Põllumajanduses on ju olukord selline, et kui me tahame suuremat saaki saada siis me peame jälgima seda taimedel, mis seda saaki annavad. Läheks hästi, et nad kasvaksid hästi. Et neil ei oleks kahjurputukaid liiga palju, kes neid närivad, ega seeni, mis haigusi tekitavad. Ja ekspõllumehed on kavalad ja kasutavad selle vastu mitmesuguseid võtteid sealhulgas keemilisi ehk taimekaitsevahendeid ehk taimemürk. Ja tihtipeale tundub eriti kaval ju panna korraga põldudele mõlemat sorti mürki putukate vastu, kuidas seente vastu ehk siis insektitsiide kui ka Fungitsiide. Aga nüüd tuleb välja just Eve Veromanni kaasosalusel tehtud teadusuuringust, et et mitte alati ei ole nii, et üks pluss üks on kaks ja jätkaks mürki toimivad teineteisest siis kuidagi sõltumatult vaid tuleb välja, et nendel ainetel on teatav koosmõju, nad üht-teist võimendavad. Ehk siis on liiga mürgised. Et põhimõtteliselt on täiesti nii, et põllumehed ja peavad kasutama teatud tingimustel, kui kahjurite ja haiguste arvukus on nii kõrge, et sa hakkab saagi ohustama sinna tõesti peavad kasutama erinevaid taimekaitsevahendeid, et siis oma saaki päästa. Ja väga sageli tehaksegi nii-öelda paagisegusid, kus siis kasutatakse koos nii putukamürke kui siis haiguste vastaseid mürk. Ja põhimõtteliselt see on igati hea, sest et sellisel juhul vähendatakse neid põllul käimise nii-öelda traktoritöid ja, ja see kindlasti vähendab nii kütusekulu kui ka töökulu messi põllumehed peavad tegema. Samas ei ole nende ainete koosmõju eriti uurida. Ja meie tegimegi siis kolme ülikooli koostöös tegime uuringu, kuidas siis mõjuvad Neonicutinoididest putukamürgid ja siis taimehaiguste vastane, siis seentevastane mürk koos kasulikele putukatele spetsiifiliselt siis juust, parasiit, hoididele. Peamegi rääkima, et tegemist on siis nüüd nende mürkide kõrvalmõjuga, et kuna tegemist on putukamürgiga, siis ta peale nii-öelda kasulik putukad, et hävitab või kahjustab ka kasulikke putukaid ja nüüd need paraseid toidid ongi just praegu meil need kasulikud putukad, kuigi nimi võib kõlada suhteliselt ähvardavalt. Paraseid toidid ja mis nendest tegelikult kasu on? Meile? Parasid toidid on siis sellised putukad, kes munevad teiste putukate peale või sisse keda siis nimetatakse peremeest putukate, eks, ja nende vastsed siis parasiit, hoidide vastsed elavad siis nende peremees putukate sees toit, muutudes ja arenedes, nii et peremees, putukas sureb alati ära. Et kui parasiidid on sellised, kes siis enamasti või enamasti mitte kunagi ei tapa oma peremeest ja ära, sest et see ei ole neile kasulik. Noh, parasiidid on näiteks kirbud ja täid, kes neid ajavad sügelema, aga ära ei tapa, parasid toidid, seevastu kui vastne areneb teise putuka sees, siis ta sööb selle peres putuka praktiliselt tühjaks. Ei ole mitte mingit võimalust, siis peremees, putukas jääks ellu ja kui parasid toidide peremehed on siis kahjurputukad, siis inimese seisukohast ongi nad kasulikud organismid. Samamoodi nagu teisedki röövtoidulised, lülijalgsed ja putukad, näiteks jooksiklased, kes ka põldudel haid tavad siis kahjurite populatsiooni all hoida. Ja mure ongi siis nüüd selles, et tegelikult nendest looduslikest parasid toididest ei ole nii palju abi meile üksinda. Et me saaksime ainult nendele loota, vaid tulebki siis kasutada ka insektitsiide ehk putukamürke kahjurputukate vastu. Aga nüüd tuleb välja, et paraku eriti koos Fungitsiidid ehk seenemürkidega mürgitame rohkem kui me rohkem, kui tahaksime, ka kasulike parasid Paida. Just just nii oligi, tuligi välja, et sellisel paagisegul ehk siis putukamürgile seenemürgi oli koos maju sünergiline ja, ja see sünergia ongi siis selline maju, kus siis kahe erineva aine koosmõjul võimendub mõju näiteks toimub pestitsiidide vastastikku line samasuunaline võimendumine, pestitsiidid on mõlemad olnud jah, et mõlemad mõlema mõju suurenes ja see koosmõju on siis suurem, kui, kui me eeldaks selle summana. Ja seda, mis selle mehhanismi taga on, seda me kahjuks täpselt ei tea. Me teame küll, et otinoidid, mis on siis putukamürgid, on tugevad närvimürgid ja oletatakse, et nad siis see sünergia, mõjusi, sekkuki, ainevahetusse või siis ka näiteks The tooksifitseerimis protsessis on siis see protsess, mis putukatel endal on olemas, et, et mürgisust vält teda siis seda protsessi nagu surutakse maha. Aga noh, täpselt seda kahjuks siiski ei tea. Ta ja igal kemikaalid on kindel koostis ja isegi samasse kemikaalide rühma kuuluvad mürgid võivad piis erinevalt käituda. Näiteks erinevad nõunikud, dinoidid ei pruugi käituda sarnaselt, nagu näiteks see, mida meie kasutasime, meie kasutasime diaglobriidi. Et seda ei saa automaatselt laiendada kõikidele teistele neonikotiini. Tanel õnneks need paljud teised Leonikotinoidid on nüüd Euroopa liidus ka keelatud. Keelamisel. Jah, õige, et hiljuti keelustati Euroopa Liidus kolme Leonicutinoidi kasutamine ja seetõttu ongi tõenäoline, selleni on ikati noodi kasutamine, mille, millest me ka katse tegime, et selle kasutamine suureneb veelgi ja seetõttu ongi ja oligi oluline uurida selle mürgi potentsiaalset mõju Sis kasulikele organismidele. Aga mis puudutab sellesse, et meie põldudel on liiga vähe looduslikke vaenlasi, siis see on ka osalt tekitatud just nimelt sellest. Põldudel kasutatakse rutiinselt erinevaid taimekaitsevahendeid, mis ongi viinud Allase, looduslike vaenlaste arvukuse ja, ja ka liigilise mitmekesisuse. Samas siiamaani on siiski, vähemalt osadel põldudel sellistes, kus, mis on liigiliselt mitmekesisemates maastikes ja heterogeensed mates, maastik käes, on ka looduslike vaenlastega osatähtsus ja, ja arvukus piisavalt suur selleks, et mõningaid liike mõningaid konkreetseid liike kontrollida. Oma näitena võib siin tuua näiteks kõdrabeed kärsakas ka kes on rapsil oluline kahjur. Näiteks sellel kahjuril on meil eesti tingimustes olemas looduslikud vaenlased, kes suudavad tema arvukust hästi edukas kalt all hoida, nii et selle kahjuri vastu ei tohiks kasutada sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Ehk siis insektitsiide. Tegelikult huvitav on see, et seda mürkide koosmõju ei olegi seni nii väga uuritud, tuleb välja. Õige ei ole eriti mitte parasiit hoididel või siis röövtoidulistel putukatel. Seda koosmõju on uuritud pigem küll meemesilastele, sest et mesilaste kadumine ja hävimine ja sellised kumise torkad silma ja tolmeldajate kriisist on juba pikka aega räägitud ja mesinikud, eks ole majanda oma mesilasi ja seetõttu nemad saavad kahju ja, ja see inimese seisukohast torkab palju rohkem silma kui see, kui loodusest kaovad ära liigid, kes tegelikult on samamoodi üliolulised, kas siis tolmeldajad või, või siis kahjuritõrjeteenuse pakkujad, et aga kuna neid inimene otseselt ei majanda, siis Nende kadumine ei pruugi kohe silma torgata. Kas mesilaste puhul on juba kindlaks tehtud see, et seenemürgid tugevdavad putukamürkide mõju neile? Mesilaste puhul on samamoodi, on et kindlasti on neil roll selles aga täpselt nüüd öelda, et mesilaste hukkumist põhjustavad taimekaitsevahendid ei saa öelda, neil on väga suur roll selles ja, ja roll on, on mitmekesine, et ühelt poolt näiteks herbid siiditee ehk siis umbrohutõrjevahendid, mida kasutatakse palju ja, ja väga mõnikord ka rutiinselt hävitavad ära meile looduslike taimede mitmekesisuse ja, ja ta ära mee mesilastelt võimaluse korjata mitmekesist. Et nende toit oleks mitmekesine, pakutakse ainult oma kultuurpõldudel kasvavaid kultuure, samas kui, kui meie toit ühekülgne, siis meil ka tekitatud vitamiini puudus või teatud toitainete puudus. Samamoodi on ka nii meemesilastel kui looduslikel tolmeldatele neil toitev, ühekülgseks, nad muutuvad nõrgaks ja siis teinekord on vaja ainult väga väikest doosi mürki, ehkki või siis taimekaitsevahendite ja nad ongi saanud sellise pool surmava doosi, mis siis takistab neil siis kas siis jõuda takistab orienteerumist või, või siis ongi nad nii jõuetud, et ei jõua näiteks taruni või siis on nende talvitumine niivõrd kehva, et nad surevad kevadeks ära. Samas, kui nad on nõrgad, siis hakkavad suurenema ka erinevad kahjurite probleemid, neile tulevad lestad, neile tulevad haigused nagu ikka. Aga noh, me ei saa öelda, et ainult üks asi on see, mis põhjustab neid suuri kukkumisi Aga mida siis peaks tegema, kas põllumees peaks kõigepealt vaatama, et kas üldse üldse tulla välja pestitsiididega nagu siin oli juttu juba rapsipõldude puhul või siis tuleb tõesti käia kaks korda ikkagi traktoriga seal põllu peal ükskord putukate vastu, teinekord seinte vastu. Jah, siin ongi mitu varianti maha, aga noh, põhiline soovitus, mis põllumehed peaksid kindlasti tegema, on see, et enne, kui nad lähevad oma taimekaitsevahenditega põllu peale Nad peaksid kontrollima, kas kahjurite haiguste arvu, kus on üldse nii suur, et nad peaksid kasutama mürke selle vastu, sest on loodud tõrje kriteeriumid, mis on siis sellised hulgad kahjureid taime kohta või ruutmeeter Tri kohta või mingi muu üksuse kohta, millest alates alles siis hakkab saag oluliselt langema ja alles siis tuleks minna põllule sünteetiliste taimekaitsevahenditega. Ja teine asi, mida kindlasti kasutada, ennetavad võtted ja need ongi sellised, mida siis saab ka põllumees ise teha, see põllud ei oleks nii suured, põldudel oleksid mitmekesised servaalad, kus siis pakutakse talvitumispaika Kasuritele, kus siis pakutakse. Kui need on siis need, kes ei ole mitte kahjurid maid, kellest on kasu. Just et nii röövtoidulised, lülijalgsed kui ka parasid toidid, meil on väga ilusad näited sellest, kus sellised suhteliselt kitsad lineaarsed põlluservad, mis ei pruugigi olla ülimitmekesised, on siiski väga olulised talvitumispaigad, jooksik lastele, kes on siis röövtoidulised putukad ja keda kindlasti põllumehed peaksid hoidma, sest et nad on väga suured õgardid, nad ainult jooksevad ja toituvad. Kas neonikotinoidid ja Fungitsiidid, mida ma siin nimepidi ei nimeta kuigi võiks, et te uurisite niisugussungitsiidi nagu tibu kanasool õnge, et see oleks siis teada. Kas need peale putukate ja seente võivad mõjutada ka näiteks linde, imetajaid, kes seal sinna põllu peale satuvad, kellest meil oli natuke juttu meie tänase saateeelses vestluses. Põhimõtteliselt kindlasti nad mõjutavad kas siis otseselt või kaudselt otseselt sellega, eks ju, et võetakse ära ka putuktoidulistel lindudel toidubaas, kui hävitatakse ära suurema osa putukatest, kes seal põllu peal on, sest et nagu ma ütlesin, ei hävitada ainult kahjureid, vaid ka kõik teised putukad, kes seal on ja teiselt küljest siis ka otseselt, kui põldudel samal ajal pesitsevad põllulinnud, siis nemad saavad samamoodi kahjustatud otseselt pritsimise tagajärjel. See käib ka ikka närvisüsteemile. Loomulikult, et ja eriti vähemalt ka inimestele on ohtlikud just Fungitsiide ehk seente mürgid aga kasulik ei ole ükski mürk kega mürgi jääkimise võivad siis ka lõpp-produkti jääda, siis et loomulikult kõik on omavahel seotud ja sellised väikesed doosid, mis siis võivad Humuleeruda, ehk siis, et väikestes doosides saavad lõpuks suured doosid. Sellised ongi siis lood taimekaitsevahenditega ehtis pestitsiididega ja nende koos kasutamisega mis tuleb välja, et on veel võimsam kui eraldi üksikult kasutada. Aitäh saatesse tulemast. Evama. Tänases saates oli juttu linna ja põlluohtudest loomadele. Juttu ajasid tuul Sepp, Eve Veroman ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
