Teadust kõigile, miks on mõned liblikad suuremad, teised väiksemad. Entomioloog Toomas tammaru ana uurinud öise päevase eluviisiga, Vacciklaste suuruse vahet jaamastanud öised on suuremad. Päevased väiksemad. Põhjus ei ole veel täpselt teada. Kuid arutleda selle üle juba saame. Teaduskirjanik Tiit Kändler räägib Enn Tõugu raamatu arvutid, küberruum ja tehismõistus ajel arvutita jõudmisest maailma ja Eestisse. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Loomariik on väga mitmekesine. See väljendub kasvõi näiteks loomade suuruses, on elevante ja sinivaalu, aga on ka päris pisikesi putukaid, muutukaid. Täna keskendume Ki kõige rohkem putukatele täpsemalt Ta liblikatele ja nende suurusele putukaid tavaliselt peetakse ja küllap õigustatult suhteliselt väikesteks olenditeks, aga, aga ka putukate seas ka liblikate seas näiteks esineb suuruse, varieeruvust ja teadlased seda ka uurivad, et miks küll see nii on ja kuidas on. Ja täna ongi labori stuudios Toomas tammaru, kes on Tartu Ülikooli entomioloogia professor ja uurinud hiljuti näiteks Vacciklaste suurust. Vacciklased on siis nähtavat liblikad, keda ka Eestis elab, sadu liik liblikaid üldse väga palju liikaga Vaksikuid sealhulgas ka. Aga alustaks võib-olla natukene ikkagi laiemalt. Mispärast on siis niimoodi looduses kujunenud, et et mõned liigid on suuremad, mõned väiksemad kas ei ole siis miljonite aastate jooksul juba selgeks saanud evolutsioonile, et mis on see õige ja optimaalne suurus. Et kui hea on olla kõigi loomade jaoks, no sellele võib üldiselt üldiselt vastata. Nii et miks, miks kõik loomad ei ole sama suurusega, selle määrab, määrab suurelt osalt see. Sellised konkurentsi tingimustes on sageli kasulik olla teistest erinev, et kui mingi loom on juba suur, siis mul läheb järsku paremini, kui mina olen väike loom ja vastupidi, et sellised, sellised ökoloogilised põhimõtteliselt kindlasti seda optimaalset suurust määravad ja siis oleks võib-olla kõige üldisem vastus sellele, et miks kõik loomad ei ole sama suured. Aga miks siis miskid, liiki loomad on, on nii suured või teistsuguse suurusega, see on üllatavalt ebaselge veel siiani. Et võiks ju, võiks ju mõelda, et looma suurus on looma kõige ilmsem kõige selgemalt silmaga nähtav tunnus ja teadlased on selle ammu välja mõelnud, miks mõni mõni loom on väike, miks mõni loom on suur. Aga tegelikult see nii ei ole, me ei saa sellest päris hästi lõpuni aru, siiani mingisugused ideed ikkagi õhus on mingisuguseid mõtteid on teadlastel selle peale tulla, no arvata võib, et neid mõtteid on siis palju. Mõtteid on palju ja just nimelt palju neid pärast, et see keha suurus ongi selline tunnus, mis interakteerub praktiliselt kõigega, ta mõjutab, mõjutab loomaiga külgselt ja seetõttu on raske kinni võtta, et mis, milline mõju ja millisest mõjust sündiv looduslik valik just parasjagu kõige olulisem olnud. Aga, aga siin on osa, on selliseid ilmseid füsioloogilisi põhjusi, näiteks, et kui minu peal on sageli näpuga näidatud, et hahaa, et eks ole tuuritas, miks putukad ei ole hobusesuurused? No sellele, et miks putukad hobusesuurused on, palju selgeid vastuseid siin on, siin on mitu selget põhjust, näiteks eks ole, hobu vabandust, hobusel on, aga putukatel ei ole kopse ja, ja lihtsalt nii suur keha nagu hobusel on, see eeldab efektiivset hingamissüsteemi, mida putukatel lihtsalt ei ole ja näiteks teine ilmne põhjus on see, et see eeldab siseskeletid, mitte mida, eks ole, putukatel ka ei ole, eks putukatel on väliskilet tugevat osad on ümber, aga olemaks nii suur, kui hobune, on kindlasti luid sisse vaja, sellepärast putukad ei ole nii suured nagu hobused. Aga aga see, et miks näiteks liblikate suurus muutuv, varieerub mitmeid-mitmeid suurusjärke, sellele on juba väga palju, väga palju raskem vastata, liblikad on enam-vähem kõik samasuguse füsioloogia, ta enam-vähem ka samasuguse ökoloogiaga, peaaegu kõik nad söövad rohelisi taimi. Miks siis ometigi mõni liik on väike, mõni liik on suur, sellele ei ole lihtne vastata. Ja seda tulebki siis üha uurida, et jõuda vastustele lähemale. Jõuamegi siis nende Vacciklaste juurde lähemalt. Ega need Vacciklased vist liblikatest nii väga silmatorkavad ja kirjud ei ole, et nad on sellised tagasi hoida, silmatorkavad ja kirjud, enamus neist tõesti ei ole, nad on päevaliblikate võrreldes enamasti tagasihoidlikuma välimusega ja enamasti on nad päevaliblikatest ka väiksemad. Nii et võib järeldada, et nad on peamiselt ööliblikad, aga siiski mõned neist ju laperdavad ka päeval, just. Nii see tõesti on, valdav enamus Vaksikuid lendavad tõesti öösel või paljud siis ka. Õhtuhämaruses aga on üksikud liigid Eestis umbes 20 tükki, kes on selgelt kohastunud lendama päeval päiksepaistelisel ajal. Ja nüüd ongi siis ajakirjas Journal Avivalušnari Biology ilmunud artiklis kirjeldatud seda tähelepanekut, et see päeval lendlevad kaksikute suurus ja öösel või hämaras lendavad päevaksikute Suurus erinebki omavahel. Tõepoolest, me võrdlesime päeval lendavaid liike, otsisime üles nende kõige lähemad sugulased ja näitasime seda peaaegu alati on see kahest sugulasest see, kes lendab päeval, on väiksem kui see, kes lendab öösel. See on juba väga hea tähelepanek selles mõttes, et võimaldab mõtteid edasi arendada. Ja huvitav on ka see, et sellist seost ei ole varem tähele pandud. Vot just nimelt sellepärast, et nüüd on selle tegemine võimalik, sest nüüd me teame, millised me oskame üles leida päeval lendavate voksikute öösel lendavaid sugulasi. Sellepärast et usaldusväärset filo, geneesi puud, DNA-l põhinevat filogineesi puud, need on alles praegu tegemisel, neid veel 10 aastat, ammugi siis 20 aastat tagasi kasutada ei olnud ja me ei teadnud, kes on päeval lendava Vaksiku kõige lähem sugulane. Nüüd me teame, nüüd me saame korrektselt võrrelda paarikaupa öösel ja päeval lendavat liiki. Selge ja neid Eestist leida ei ole muidugi keeruline leida, neid Eestist ei ole keeruline. Vaksikud on selle poolest väga tänuväärsed uurimisobjektid, et nende püüdmine keeruline ei ole. Öösel lendavad Vaksikud tulevad ilusti lambi valgusele päeval lendavaid püksikuid saab metsas võrguga taga ajama ja mis mõtted, kes siis selle koha pealt, et miks vaata siis, päevased Vaksikud kipuvad oma lähisugulastest öiste kaksikute seas olema natuke väiksemad. Nii kui nüüd päris aus olla, siis uurimus sellele küsimusele otsest vastust ei andnud, lihtsalt suutsime selle selle mustri välja selgitada, miks see täpselt nii on, see eeldaks nüüd katselist tööd, mida ilmselt ei ole väga lihtne teha. Aga arvamused meil selle kohta kahtlemata on. Et me usume, et selle taga on lindude poolne kisklus. Putuktoidulised linnud, eelkõige värvulised on, on päevase aktiivsusega ja me oleme oma varasemates töödes näidanud seda, et nad suudavad leida suuremat putukaid väga palju efektiivsemalt kui väiksemaid. Et me oleme teinud Camulaarsudega selliseid katseid, et selliseid viie sentimeetrilisi röövikuid leitakse, leitakse viis korda kiiremini kui ühe sentimeetriseid, ehk siis linnud on arusaadavalt orienteeritud suuremate toiduobjektide otsimisele, nad eelistavad neid ja tõenäoliselt ka lihtsalt leiavad neid paremini. Aga nüüd peamegi liblikate puhul tegema sellise tähtsa tähtsa vahe sisse, et kas me räägime nüüd liblikat, rõivikutest või valmikutest või mõlematest, kui me räägime keha suurusest? Vot müüme kindlasti rääkima mõlemast asjast, selle sellepärast, et medliblikas kasvab ju ainult röövikuna ta valmikuna, ehk siis täiskasvanud liblik kana ei kasva enam üldse, mis on putukatele üldine ja, ja siiamaani ongi mõeldud, kui on püütud seletada mingisuguse liigi suurust, et miks looduslik valik on viinud just nimelt niisuguse kehasuuruse, nii nagu me seda praegu näeme, seda on eelkõige seletatud, otsitud neid loodusliku valiku, selliseid mõjusid, mis rakenduvad röövikutele, on arvatud, et suuremaks kasvamine ilmselt võtab kauem aega ja ühesõnaga, see too on selline abitu röövik, ta on kauem siis eksponeeritud looduslikele vaenlastele ja seetõttu ei tasu suureks kasvada. Meie päris nii ei usu, sellepärast et me teame, kui kiiresti kasvab liblika röövik, ta võib kasvada päevaga poolteist korda raskemaks ja seetõttu suureks suuremaks kasvamine väga palju aega ei võta ja me oleme seda ka matemaatiliselt modelleerinud, et eks ole, sealt tuleb see põhjus, see on väga vähetõenäone ja ühesõnaga nüüd praegu selle, selle töö tulemus, millest me praegu räägime, see just veenab meid selles, et olulised on need loodusliku valiku faktorid, mis mõjuvad siis ka valmikutele. Sellepärast et see päeval lendamine, see ei mõjuta kuidagimoodi rööviku elu. Se päeval lendamine on vaid liblika Volmikule iseloomulik tunnus ja punasiis Volmikul iseloomulik tunnus seondub kehasuurusega ainult valmikul iseloomulik tunnus siis me usumegi, et vähemalt osa sellest looduslikust valikust, mille tõttu on hea või paha olla teatud kehasuurusega, tuleb siis valmikute interreaktsioonidest, vastasmõjudest, nende keskkonna, bakterite ahah. Aga kuidas lindudel muidu kombeks on värvulistel, kas rohkem siia röövikuid, võimannikuid, eks Nad söövad kindlasti mõlemaid ja keda parasjagu saada on? Jaa, aga valmikuid kindlasti ka. Ja, ja siin on just valmikutel on erinevad kaitsemehhanismid välja kujunenud loodusliku valiku käigus on selliseid päevaliblikaid, kes lendavad väga kiiresti. On selliseid, kes, kellel nagu päeva paabusilmal on, ehmatavad silmade kujutised tiibade peal ja nemad saavad endale lubada seda, et nad on suured sellepärast, et neil on lindude vastu mingisugune muu relv. Nii nad näiteks kõige suuremad päevaliblikad, kiirg, liblikad, usun, suudavad linnu eest ära lennata. Vaksikut seda ei suuda, nad on ka tagasihoidliku värvusega, nad ei suuda seda lindu ehmatada ja nende viis vältida. Seda, et nad ära söödud saavad, on lihtsalt olla väike ja märkamatu. Aga nüüd see seos lindudega seal nüüd, nagu ma aru saan, esialgu veel hüpotees, sel vajab edasist uurimist, kuidas edasine uurimine võiks välja näha. Tuleb teha katseid, tuleb teha katseid ja selliseid katseid on põhimõtteliselt võimalik teha, et me loodusliku valiku mõõtmine katseliselt on võimalik, nagu me oleme, nagu enne mainisin, me oleme teinud seda röövikutega. Me oleme uurinud optimaalselt rööviku suurust, et kui suuri röövikuid leitakse kõige vähem ja seda on lihtne teha. No ükski töö pole lihtne kutsuda tõsiselt teha, aga me panime rööviku mulaarse okste peale tuhandeid tükke. Vaatasime, kui millise kiirusega neid leitakse ja ära süüakse lendavate putukatega. Sellist katset on väga palju raskem teha. Et see eeldaks nüüd tuhandete eri suurusega Vacciklaste lahti laskmist päevasel ajal selleks et fikseerida, kui ruttu linnud nad leiavad, kui ruttu linnud nad ära söövad ja sealt võib siis arvutada vastava valikusurvetugevuse, seda on põhimõtteliselt võimalik teha. Aga sedavõrd keeruline, et seda me ilmselt lähimatel aegadel Te ei võta ja see iseloomustab üldse evolutsioonilise ökoloogia teadust, et et me tiime ja uurime seda, mida on praktiliselt logistiliselt lihtne ja võimalik uurida ja palju asju, mida me tegelikult tahaksime teha. Seda me uurida ei saa, praktilistel põhjustel ja nendest vähestest asjadest, mida siis saab, me püüame selle pusle kokku panna ja ehk siis tervikliku pildi evolutsiooni toimimise kohta eluslooduses terviklik pilt evolutsiooni toimimisest on kindlasti väga suur ja tähtis eesmärk. Mida selgemaks saab, seda, seda rohkem me üldse mõista mäe oma oma kohta ka siin maa peal, aga kas sellest liikide ja liblikat liikide suuruse uuringust ja teadmisest, et miks, kuidas ja miks need suurused varieeruvad, saame ka mingisugust, võib-olla praktilist kasu? No ma ei tea, kas looduskaitsealal või liblikakasvatuse jaoks kindlasti kindlasti ja seda sedakaudu, et kui me mõõdame loodusliku valiku surveid, see on teiselt poolt vaadates on üsna seesama, kui me uurime seda, et mis on sellele liblikale looduses tähtis. Kui me teame, milliseid liblikaid, milliste tunnustega liblikaid rohkem süüakse, näiteks lindude poolt, siis me oskame näiteks hinnata lindude olulisust suremuse tekitajana populatsioonis ja, ja selle kohta on ilus näide, et meie rühma inimesed on ära näidanud, et Kiilide suur rohkus näiteks Läänemere äärsetel Eesti aladel põhjustel liblikate hulgas väga suurt suremust see oli, see oli enne enne teadmat asi ja, ja nüüd me oleme tõesti näidanud, et Saaremaa rannaniitudel mere ääres on päevaliblikaid oluliselt vähem kui näiteks Saaremaa keskosas. Eks meie meri on sedavõrd mage, et kiilivastsed suudavad seal elada ja areneda. Rannikutel on väga palju kiile otseses mõttes söövad liblikad ära. Ühelt poolt on see evolutsiooniline ökoloogia. Me uurime valiku surveid liblikatele, et millal siis tasub lennata, kus tasub lennata. Aga teiselt poolt sellele on otsene looduskaitseline väärtus. Me saame aru, et kui me teeme liblikatele kaitseala Saaremaal, siis me ei tee seda mitte mere rannikule. Sellised on lood siis suurusega putukamaailmas. Täpsemalt oli siis juttu Vaksik lastest ja seda juttu ajasin Toomas Tammaruga. Kes meist ei puutuks kokku arvutiga, arvutan meil ju tänapäeval kogu aeg lausa taskus. Ja niisugused sõnad nagu tehisintellekt või isegi algoritme, mida viimasel ajal isegi enam ei aeta segi sõnaga logaritme, on ka meie igapäeva kasutuses järjest rohkem ja tänases raamaturubriigis vaatamegi ühte niisugust raamatut, mis räägib meile sellest, kuidas arvutid, küberruum ja tehismõistus on meie maailma tulnud ja mis roll neil siin meie maailmas on. Raamatu, arvutid, küberruum ja tehismõistus, noppeid, arvutite imepärasest eduloost on kirjutanud tuntud eesti arvutiteadlane akadeemik kunagine presidendikandidaat Enn Tõugu. Välja andnud on selle Tallinna Ülikooli Kirjastus ja läbi lugenud teaduskirjanik. See raamat on erinevalt enamikust raamatutest, millest me siin ülevaateid olen teinud laboris mis on olnud, kas siis tõlked enamjaolt inglise keelest, nahk prantsuse keelest või siis suisa inglisekeelsed, originaalid on see eestikeelne originaal, nii et et mina olen seda tõlki osas tuleb heameelt tunda, mitte tuleb tundkem heameelt. Et vanameister Enn Tõugu, akadeemik ja meie arvutiteaduse grand old man on võtnud heaks ja vaevaks kirjutada raamat, milles sisaldub nii tema käsitlus arvutiteadusest kui ka väikesed õpetussõnad algoritmile mõistmiseks. Kui ka liis bataat laast Eesti arvutiajalugu tähendab eesti arvutite arvutite ajalugu Eestis, ütleme niimoodi, tähendab jah, et kuidas need tulnukad meil tulid, see on oma kõige huvitavam asi siin minu meelest. Sest vaadake, maailmas tundub, et maailm on seatud nõnda, et mida enam ta mingit asja vajata, seda keerulisem son. Aga tegelikult, kui mõelda ajaloos, siis ei ole. Kiil on ju ometi lihtne asjaga geniaalne värk, mida me kasutame siiamaani labidas, eks ole, ja ja kirves, kirves küll üha vähem. Labidatööd tehakse ka vähem. Nüüd möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel minu minu lapsepõlves ilmus eestikeelses tõlkes sellised raamatud, ilmusid nagu Euge naisberg, oli üks, üks Prantsusmaale putkanud juut, kes kirjutasid sellised raamatud nagu raadio, see on imelihtne. Televisioon, see on imelihtne, transistor nime lihtne värvustele visioon, see on peaaegu lihtne. Kuid kui ta raamatut kätte võeti, võtsin mina, siis selgus, et ega see nii lihtne ei olegi. Nende tõugu puhul on selline tore asi, et ta on mõned asjad üsna lihtsalt sõnastanud. Mõned asjad jäävad mulle natuke looduse ikka, mis selle programmeerimisega seondub, aga ma räägin sellest oma kogemusest, et kui mina poisikene olin, siis siis oli mina ja mõned mu sõbrad haaratud transistorraadiote ehitamist. Käed olid, tähendab jootmine ja kõike siis selle raadiopoodides käimine vaatamine, kas seda Ta oli siis tuli need jupid, need olid nii ilusad, eks ole, siiamaani on meeles ja see kõik, see kõik toimis ja. Ma kõigepealt ühendasin dioodi radiaatori külge, kuulsin siis sealt venekeelset Moskva raadiot, eks ole, ma õnne tipul. Ja lõpuks ma ehitasin ikka mingi hetero, teen vastuvõtte, valmis ka. Noh, aga ma ei, mul ei olnud, püsisid kappi panna see montaažiskeem peale. Aga nii või naa, tähendab nüüd ma kadestan poisikesi, kes arvutimaailmas sama ladusalt liiguvad või nad liiguvad, küsin ma. Et see kõik enamjaolt on see pealiskaudne, mina, mina toon paralleeli robootika ka. Et seal on juba käelist osavust vaja, eks ole, ja selles mõttes on hea, et selline asi on olemas. Soovin aga edu robootikahuvilistele. Et seal on ikka midagi ise nuputada ja, ja tajuda. Aga seda tuleb näha lihtsalt, et noh, see mina mõtlen seda nii, et kui sa lähed sinna Veneetsiasse sügisel, siis tabab sind üleujutus, kui sa oled kevadel, seal ei tule selle pealegi, et seal on üleujutused, eks ole, aga ometi nad on vaid vaadeldavad. Tõusis, püüab meid abistada nüüdistrollistunud digimaailmas Väikse kõrvalpõike. Ma ei suuda sellest naudingust loobuda, et ma avastasin inglise kirjaniku rollingu magisoloogia, mis mõni mõni aasta tagasi on ilmunud ja seal on, seal on tal magisoloogia sihukesed imelised ilmutasid ja seal on ka trollid. Ja tema siis määratleb trolli kui humanoidid välimusega, käivad kahel jalal neljal lõpetada mõnd lihtsat sõna, kuid ometi jääb nende mõistuse alla isegi kõige Juhnjova Ükssarviku omale ning neil pole endal mingeid võluvõimeid peale nende tohutu ebaloomulikku rammu. Ju õige nišis. Kui Eestisse saabusid arvutid, tähendab, olid minu füüsika õpingud ülikoolis alanud ja siis ma mäletan seda, et meil oli muidugi vägevaim arvuti lükata. Ei, ma ei tea, kui paljudele kuulajatele see, aga meie tegime imet seal oma füüsika laboratoorsetes uuringutes, katsetes tähendab lükatega võis mistahes kohti peale koma välja rehkendada, vastu seda päev oli ette teada, eks ole, kuusejõudude. Nii et siis oli seal praeguses Eesti üliõpilaste seltsi punases telliskivimajas oli see Tartu Ülikooli arvuti ja meile seal mingisugust programmeerimiskeelte algelist õpetati ka ja seal oli lihtsalt üks kast, kuhu sa viskasid selle oma karbikese ja siseseid kätte. Tavaliselt sihukese sõbraliku nõuandega tuleb siluda. Sama lugu oli minul ka siis, kui ma õnnekombel küberneetika instituut pärast lõpetamist tööle sain. Endel Lippfüüsika laborisse. Küberneetika instituut oli siis Nõukogude liidus esimene, mis loodi selle nime all 60 või midagi, nii, aga tuleb siiski tähele panna seda, et 1958 sellest räägib nüüd juba tõugu teatas Nikita Hruštšov, et arvutid ja küberneetika ei olegi saatanast, tähendab, need tema meenutused on huvitavad, siin ta kirjeldab, kuidas arvutid olid, alguses paljast riistvara, analoogarvutit ehitati, eks ole. Et meil on, päris, on teada, aga tema ei lõpetanud ära seda, ehkki nüüd Alan Turingi arvuti on ju tuntud mütoloogiline lausa, millega tema siis ta ehitas selleks, et natside salakoode lahti murda, Enigma päästis palju inimelusid, seega siis arvutid hakkasid päästma venelased. Tõu sõnul lahendas alahindasid matemaatikud alul Darko varajasele keerukus, seda on huvitav lugeda. Praegu tundub minu minule peamiselt tarkvaraga tegeletaksegi tähendab kõik need internetitrollid ja ja, ja pangaröövid ja nii edasi. On koguni arvatud, et digimaailm hävitab demokraatia. Tõu ütleb lihtsalt. Algoritm on tegevuse eeskiri, mida täidab masin. Väga ilus lihtne määratusse meelde. Sest et on palju, on ka selliseid spekulatsioone, ma olen kohanud, et inimene ongi algoritmi. Aga noh, et kes siis selle kirjutas, küsib. Küsime nii, tähendab, inimene on tõenäoliselt tagasisidega süsteem, eks ole, ta ei ole ehitatud niimoodi alt üles nii nagu ütleme, need purur, tarvinistid on arvanud. Aga see läheb juba kõrvale. Niisiis algoritm tegevuseeskiri, mida täidab masin? Need tõugu kirjutabki ühe peatüki sellest, kuidas arvutid Eestisse eelkõige küberneetika instituuti jõudsid. Kuid selle küberneetika instituudi arvutiga oli mõnel meie matemaatikud, ma mõtlen füüsika-matemaatika küll tegemist on nad seal. Mis need programmeerimiskeeled olid algul valge olla, ma ei tea, mis, eks ole, aga mina nendesse ei pidanud süüvima. Tegin nii kaua käsitsi, kuna ma olin eksperimentaatori, kuni siis juhtus selline tore asi, et et aastal 1971 tuli USA firma Intel lagedale esimese mikroprotsessoriga Intel 4004, millest räägid. Tõugu. Esimene, mõistlike heinalt kättesaadav personaalarvuti Apple kaks ilmus turule, tassisin seitse. Nüüd tõugu räägib. Jah nendest suurtest kobakatest vene arvutitest, mis seal küberneetika instituudis olid ja ja mille eest ühe nad veel uuesti juurde muretseti. See oli ninale Elbrus ja see toitis seal all raamatukogu. Ja vot siin see on niisugune konflikti koht, nii nagu ajakirjandus armastab, sellepärast et noh, minu õpetaja, Endel Lipp. Ma ei talunud seda kohe üldse, eks ole, sest sest see oli, see oli juba 70.-te lõpus, eks ole, kui noh, tema haistis, tal oli väga hea nina, et asi läheb ikkagi sinna nende sisenenud pesa arvutatakse, eks ole, sina poole ja esimene, mis tal õnnestus hankida oli 79. aastal USA mikroarvuti Betak. Ja seejärel hankis mõne Apple'i sellest ei ole vat hämmastaval kombel ei räägi sellest. Lugupeetud akadeemik, sest ma tunnistan üles, et oli omavaheline konflikt oli siis lippa vaateviisi ja selle nende suurte hiiglaslike Elbruste vahel, millega neil oli tükk tegemist. Lausa kahju, kuidas inimesed ei andasid, samal ajal kui meie. Kummaline, et isegi minusugune tüüp mehitasime endale tänu sellele, et lippa tõi taskus tol ajal oli ju embargo Ameerikal sellistele tükkidele juppingutel tõimele taskus mõned kiiremad kivid, nagu me nimetasime, või mikro, mikrokiibid kohale. Ja mehitasime korrelomeete, see tähendab spetsiaalse arvuti, aga digitaalse arvuti, mis rehkendus meil korrelatsioon signaalide vahel, eks ole, kuna sooressensi Korlust tsooni spektroskoopia mõtlesime molekulide liikumist lahus. Samal ajal tuuma magnetresonantsi mehed ehitasid, eks spetsiaalsed arvutid juba nende nende tükkide peal, et oma spektreid tõlgendada ja neid paremini üles võtta. Nii et see asi läks käima lippa sektoris. Kahjuks siin puudu, kuni kuni päädis siis esimese Eestis tehtud personaalarvutiga, mis haavo Sirgi juhtimisel 70.-te lõpul valmis või õli, 180. No ühesõnaga olgu kuidas on, jätame need, jätame need nüüd kunagised, kuid tõugu on kenasti jõudnud oma raamatuga, aga tei sajune mis on üsna libe tee tegelikult. Ja ta tunnistab ise ka, et et tehismõistus, mille suhtes oli alguses optimist, missugune sellisel seid kuuegümnenud seisund, algusele omane optimism, seitsmekümnendatel tuli kriis, milles arvati teist võistlust ei ole, tule. Siis pandi panus niinimetatud ekspertsüsteemidele, kirjutab tõugu, mis suudaksid anda lahenduse ülesannetele, mis on jõukohased ekspertidele. Noh, nii nagu me nüüd teame tehisaju jälle hakanud laiali lööma ja ma arvan, et, et mõned sõnad löövad ennast läbi tänu sellele, et rahastajad armastavad. Ma tean seda küll kuidasmoodi ühes Euroopa riidu tehisprojektis oli kohutav skandaal. Ma ei tea, oli seal kuskil kaheksa või kuus aastat tagasi, kui üks mees, kes lubas ehitada valmis nelja või viie aastaga arvutis tehismõistuse, sai, ma ei tea, mitu miljardit eurot lõbuks ohtra kolleegide survel võeti talt raha ära. Et see asi ei ole, see on kirge täis ja, ja kes kuidas tahab, tähendab, kui ta leiab mingist geenivaramu mingisugusest asjast mingisuguste algoritmidega mingisuguse geeni, eks ole, mis tal parasjagu vaja on. Siis kiputakse nimetama, et noh, see on mõistuse tehismõistuse kohaselt, aga pole minu asi siin seda heaks või, või hukka mõista. Kuid üllatav asi on see, mis, mis olgu kuulajale ka rahustamiseks. Kes kuidagiviisi ikkagi sellest aru programmeerimisest ja, ja algoritmide tegemises aru isa Tõgu toob sellise, minu meelest täiesti originaalse oletuse. Tuleb arvata, et on olemas algoritmiline andekus, nii nagu on olemas muusikaline andekus. Ma arvan, et sellel on oma tõetera sees. Et siis veelkord, et lohutavuse, neid lugejaid, kes nendes algoritmide värkidest programmeerimisest aru ei saa. Kuid ongi nii, et tõuraamatuid või seda tõuraamatut loeb inimene, kes pole algoritmiliselt andekas. Sellepärast et testitud asi selge. Aga siit hakkab külge ikka midagi. Ja lisaks sellele on raamatus aine nime loendid. Nii et see võib olla tugiraamat. Ta ei ole ka ülevõistluse paks ja kindlasti saab siit natukenegi midagi jalge alla selles meie paraku käest libisema, libiseda tahtvus digimaailmas. Arvutid küberruum ja tehismõistus on siis selle raamatu pealkiri, alapealkiri noppeid, arvutit imepärasest eduloost autor Enn Tõugu ilmunud Tallinna Ülikooli kirjastusel ja seda raamatut lugesin siit seonduvaid mõtteid, rääkis meile teaduskirjanik Tiit Kändler. Tänases saates oli juttu maksikute kasvust ja arvutite tulekust. Juttu ajasid Toomas Tammaru, Tiit Kändler ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
