Teadust kõigile kas pale toituti paleodieedi järgi. Tallinna Ülikooli paleobioloog Lembi Lõugas leiab teadlase kommentaaris, et selles on põhjust kahelda. Robotex tikub kosmosse kuueteistkümnendat korda toimuvat ja juba maailma suurimate sekka pürgivat robotivõistlust saadavad tänavu ka kosmoserobootikateemalised arutelud kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Jaanika Leoste Robotexi tiimist annab ülevaate. Teadusfilmid tulevad Pimedate Ööde filmifestivalile just filmi tegevjuht Mikk Granstruimannata teada neljast põnevast teadvus dokumentalist, mis algaval nädalal Mustamäe Apollo kinos vaadata pakutakse. Ülim ülikuu tõuseb taevasse nii lähedal. Praegu on kuumaale harva. Kuidas haruldaselt suurt kuud vaadelda ja pildistada annab nõu harrastusastronoom Martin Vällik. Loodame pilved kuu vaatlusi liiga palju ei sega. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Lembi Lõugas on Tallinna Ülikooli vanemteadur. Paleozooloog temalt ka tänane teadlase kommentaar. Juba mitmeid aastaid on olnud üheks tervisliku toitumise stiiliks nimetatud paleodieet või paleotoitumine. Iseenesest selle paleotoitumise printsiibid on, on väga head. Et ülesande ehitatud, et niimoodi, et tarbiksime vähem süsivesikuid, eriti rafineeritud süsivesikuid ja suurem roll oleks valkudel ja ka rasvade. Aga see, mida mina täna tahaks kommenteerida, on pikem see, et kas meil tõesti selle dieedi puhul on tegemist balleoliitikumist kopeeritud toitumistavadega. Et see side Paloliitikumiga on natuke kõhk õrn ja ja võib-olla mitte nii üheselt mõistetav, nagu paleodieedi propageerijad tihtipeale välja toovad. Põhimõtteliselt sa pale juhendab sind toituma nagu sa tegid meie esivanemad 10000 aastat tagasi aga minna natukene detailidesse, mida nad siis sõitsid 10000 aastat tagasi ja mida paleodieedi propageerijad meile ütlevad siis need omavahel? Näiteks paleodieedi propageerijad ütlevad, et sööge liha, kala, mune, lehtsalateid, juurvilju, puuvilju, marju, pähkleid ja seemneid. Aga vältida tuleks köögivilju, mis on aretatud ja kodustatud inimese poolt näiteks kartul, tuli hernes. Ja loobuda tuleks siis täielikult jahutoodetest, eriti valgest jahust ja muidugi igasugustest rafineeritud suhkrutest. Aga nüüd siin tekibki väike vastuolu selle poleoliitikumi kätt. Kui me peaksime Bloobuma inimese poolt aretatud sortidest ja toodud on siin veel näiteks kartulihernes, millest tuleks loobuda siis me peaksime loobuma juga tomatist kurgist mis on inimese poolt to kas sordiaretuse teel sellisena saadud nagu Me tänapäeval me teame. Aga kui köögivilju ikkagi sööme, siis kõik köögiviljad on kodustatud. Siin tekibki selline vastuolu, nüüd, millisest piirkonnast me räägime, sellepärast et palaliitikumi inimene eri piirkondades see eritoitu. Ja kui me nüüd vaatame, stepialasid sealt, kus teraviljakasvatus nagu alguse sai, loomulikult need paleoliitikum inimesed, Sõid seda metsikut teravilja ei olnud niimoodi, et nipsti ja meil on järsku põllumajandus ja meil on teraviljakasvatus. See on ikkagi pikaajaline protsess ja, ja nende üks põhitoidus, mis stepialadel on, on ka taimne toit ja teraviljatoit. Et see ilus lugu balleoliitikumi inimese toitumisest on minu meelest nagu väike selline kaubanduslik trikk. Et iga inimene, kes mingit dieeti jälgib, peaks ikkagi lähtuma nendest toitainetest, mida ta eluks vajab. Ja, ja muidugi võib seal korrigeerida, kui tahetakse kaalu langetada või, või muul tervislikul eesmärgil toitumist jälgida, siis kindlasti süveneda pigem nendesse toitainetesse, mitte sellistesse lugudesse nagu palju oliitikumi, inimese toitumine. Teadlase kommentaari andis Lembi Lõugas Ei ole enam kaua aega jäänud selleni, kui uuesti meie, Eesti ja ka muude maade robootikahuvilised kogunevad Tallinna kokku sest siin algab robotivõistlus Robotex mis viimasel ajal on kujunenud üheks Euroopa suurimaks, nagu korraldajad ise ka eriti ei varja. Üks Robotexi tänavuse tiimiliikmeid, Jaanika Leoste on meil täna siin laboristuudios ja vaatame siis, mis siis tänavu Robotexil põnevat tuleb. Robotex 2016 saab tõepoolest kujunema siis mitte ainult Euroopa vaid võiks öelda ka tegelikult maailmarobootika suursündmuseks kuna vähemasti registreerumise järgi tundub, et mitteametlik robotite järgi maailmarekord on tulemas. Mis lugu selle Robotexi, kas siis on, või meie Eestiga, et me tõmbame seda robotikat nii kõvasti ligi vähemalt võistluse kujul? Ma arvan, et Eesti edumudel Robotexi ka, mis nüüd juba kuueteistkümnendat korda teoks saab, ongi see, et Me oleme välja töötanud oma Eesti mudeli, nagu meil on oma progetiiger ja meil on oma ID-kaart, et meil on ka oma robotivõistluse mudel ja kui tavaliselt teistet pakuvad sellist ühe konkreetset platvormi keskselt võiks öelda, isegi nagu tootjakeskset lähenemist, siis sellel aastal Robotexi 23-le võistlusele võib tulla mis tahes robotiga. Et siin ei ole küsimus platvormis, siin on küsimus oskustes ja loomulikult me ei piira kära riike, juba hetkel on registreerunud üle 19 riigi võistkonnad ja neid veel lisandub. Ja ma arvan, et see magnet on kahtlemata see, et see ei ole rahateenimise objekte. Robotexil saab siis registreeruda ka välisriigist täiesti tasuta. Aastate pikk on üks Robotexi selliseid firmamärk või olnud robotite võistlus jalgpallis. See on kindlasti ka tänavu kavas, aga see võistlusalade menüü on ikka palju-palju laiem. Mis seal tänaval sellist põnevat alade poolest oodata? No loomulikult on jalgpall olemas traditsioonilisena aga ütleme siis niimoodi, et kui 16 aastat tagasi sai Robotex alguse siis kahe ülikooli valikkursusena ja oli mõeldud üliõpilastele sellel tasemel siis võib-olla üks selle aasta väga suur uuendus on see, et meil on pakkuda kogunisti kaks võistlust, ütleme alates lasteaialastele, et Robotex tõmbab järjest nooremaid ja nooremaid lasteaed ja algkool. Ja teisest küljest me oleme siis suutnud ka meelitada endale ühe nii-öelda võiks tootja robotivõistluse siis väga värske uue kaasaegse tehnoloogiaga haridusrobotid Ameerikast veks robotiks tuleb peksaic ju võistlusega, esimesed Eesti meistrivõistlused toimuvad ekseeder, demonstratsioonid toimuvad. Kui me nüüd mõtleme pealtvaataja peale, et tema jaoks on kindlasti hästi atraktiivne summa, mis on olnud palju aastaid, kus siis LEGO sumokategoorias on üle 250 võistleja, nii et varima roboti selgitamine saab olema, ma arvan, pikk päevatee aga uudse asjana väga raske võistlus maailmas väga vähe tehtud, uudne, aga meie proovime, on droonide võidusõit. Ja kui te nüüd küsite, kuidas mõned kroonid seal võistlema panema, et kahtlemata meil on turvavõrgud esiteks. Ja teiseks, et see ei ole siis selline puldi mäng, vaid need droonid on autonoomsed ja nad peavad sõitma siis postide vahel number kaheksaid ja täiesti autonoomselt. Ja siis selline võib-olla mõndade inimeste jaoks, Science Fiction, võib-olla isegi on siis Tartu Ülikooli mõte ju võistlus, kus siis sellel aastal seitse meeskonda proovib jõudu selles, et meil on siis ajuskännerid, mis loevad nende mõtteimpulsid ja selle mõtteimpulsi abil panevad nad siis robotid kontrollitud liikuma, kui hästi nad seda ära kontrollivad, see selgub kohapeal ja tegemist on siis kahepäevase ettevalmistusega, kus kõigepealt ehitatakse robot, püütakse siis selle nii-öelda roboti juht ja mõtted normaliseerida ja sellest siis leida algoritm, et ma arvan, see on väga atraktiivne siis selline pühapäeva pärastlõunamaiuspala, et kas siis mõni robot suudab ka näiteks ühe ringi mõtte jõul ära sõita. Millised robotid need mõttejõul töötavad, kas need ongi selliseid sõidurobotid või, või ükskõik millised robotid? No tegelikult me ju juhime, eks ole, mootoreid et me juhime treid ja robot on täpselt selline, nagu ta kokku ehitatakse. Et konkreetselt me oleme nüüd võtnud platvormiks ekseedeeerry, mis on mõeldud siis sellise gümnaasiumi roboti platvormina, mis on metallist, mis on päris suur ja seega atraktiivne, et ta ei ole selline pisikene legorobot. Ja napp sõitma saab panna igasuguseid asju, oli ka plaan, ma ei tea, kas nüüd jõuame realiseerida, et kuna meie näitusel on ju ka Eesti robootika lipulaev välismaal väga kuulus juba Starship robot, et võib-olla suudame temagi mõtte jõul käima panna, no igal juhul on ta kohal, nii et kes ei ole seda veel saanud, oma käega näha, et tulge siis vaatama. Aga seda on ka näha. Selle 16 aasta jooksul on ju tegelikult robootika ja tehnika igas mõttes ka väljaspool Robotexi edasi arenenud ja kõik need arengud, kaasa arvatud mõtte jõul juhtimine tulevad ka kohe sinna robot eksile. No kui me räägime, et miks on seda robotikat vaja või mise robootika on, siis ta tegelikult ei ole juba ammu asi iseenesest, et ta ei ole selline vähese inimrühma selline huvi või hobi vaid tegelikult on ju ikkagi enamus tööstust täna osaliselt või täielikult robotiseeritud, et mitte ainult automatiseeritud, vaid robotiseeritud. Ja kui me nüüd küsime, mis lähema võib-olla 10 aasta jooksul juhtuma hakkab, et võib-olla kõige uuem trend saab olema see, et need väga suured tööstusrobotid hakkavad välja vahetuma hoopis väiksemate paindlikuma robotite vastu, kesis teevad tööd koos inimesega, nii et tegelikult inimene tuleb nagu tootmisprotsessis selle roboti juurde tagasi, kuivõrd robot on juba nii tark, ta saab aru, ta ise õpib ja ma arvan, et selle läbi toimub veel väga tugev produktiivsuse hüppe ja no miks ongi vaja seda robotikat siis õppima hakata, kasvõi selle haridusrobootika tasemele ka ütleme ausalt, ega üks lego sumoroboti midagi kasulikku ühiskonnale ei tooda. Et ainus, mida ta toodab, kasulik on see, et lapsed omandavad siis robootika põhimõtet, et koostöö Datsuse järjekindluse insenerimõtlemise, et seda on lihtsalt neile vaja, nad ei saa ilma selleta tulevikus, kuidas lihtsalt öelda tööd ei saa. Et lihtsalt selliseid töökohti, kus ei ole roboteid, neil praktiliselt ei jää, et isegi lihtsas toidu restoranis ju Hiinas näiteks on juba robot ettekandjad oluliselt odavamad kui inimesed näiteks väga populaarne selles suures riigis Sulle toob nuudleid robot. Et paralleelselt siis selle Eestile suunatud pereüritusega teaduse populariseerimise üritusega, mis on robotivõistlusena tuntud, on meil ka paralleelselt käimas kolmepäevane teaduskonverents rahvusvahelistele delegaatidele. Ja kuigi see üritus on kinnine, siis on seal üks avalik osa, mis on kõikidele külastajatele avatud on siis esimese päeva õhtul toimub kolmetunnine kosmoserobootika konverents. Nii et Robotex ulatub juba kosmosesse välja? No mitte küll robotite eneste näol, aga, aga vähemalt räägitakse kosmose rabootikast. Kosmoserobootika on ju täiesti loogiline samm selles suunas, et kuivõrd inimestel on juba aastakümneid, kui mitte aastasadu olnud plaan väljaspool maad, planeedid ja asteroidid ära koloniseerida, siis esimesena lähevad ju sinna ikka robotid. Ja noh, me oleme küll näinud väga palju ütleme, põnevaid filme igasugustest robotitest, kes nagu ringi mässavad siin väljaspool maad. Aga kui me nüüd tuleme reaalsesse ellu tagasi, siis täna rääkides kosmoserobootika eest, et me mõistame siis ennekõike selliseid roboteid, mis lähevad ammendama siis varasid näiteks kuult, Marsilt, Asteroididelt ja milleks me neid kasutama? No väga lihtne näiteks, et kuulan palju vett ja kuu peal olevast veest. Me saame toota kütust kütuse abil me saame panna orbiidile siis tanklad ja läbi selle, me saame siis üldse ette võtta neid järgmisi kosmosereise. Ja noh, ega me ju tõesti igatahes sellele ei mõtle, et, et milline on näiteks gravitatsioon maal või milline on gravitatsioon, kuul või milline on gravitatsioon Marsil. Aga noh, reaalsus on see, et tegelikult ütleme kuu gravitatsioon on siis noh, ütleme ligi viis kuuendiku väiksem kui Maal ja Marsil olnud, aga tegelikult kolmandik väiksem, mitte suurem. Et see esitati hoopis uued võimalused. Mõeldes ka, et, et kui see situatsioon on väiksem, siis see robot ei peagi olema hiigelsuur, et teostada siis selliseid puurimise kaevandamisülesandeid. Need ei ole hiigelsuured, nad võivad olla ainult 40 50 kilosed robotitega, me ei saa ära unustada ka seda, et iga kilo kosmosesse lennutamine maksab nagu raha. Ja teine lugu on see kosmose puhul, et ega meie orbiidil ju lendleb igasugust prügi, kõik vanad satelliidid, mis ta siis muu inimtegevusena kosmosesse sattunud prügi. Et seal on nagu see teine kosmoserobootikaosa, et see prügi tuleb kokku korjata, et seal nagu ohtlik. Et need on siis need kaks suunda loomulikult kosmoseturism, miks mitte, ja kõik sellised tarbija asjad, aga noh, ütleme teaduse aspektist, et ennem jah, kui me hakkame siis oma inimkolooniaid kusagile saatma, me peame mõtlema ikkagi, et kuidas me saame kütused siis sinna kusagile näiteks Marsile lennata lihtsalt, ja ja kes siis meie eest need majad ja asjad välja ehitavad, eks need olla ikka robotid. Ma arvan, see saab olema hiigelsuur tööstusharu juba selleks ajaks, kui need lapsed, kes täna tulevad Robotexi lasteaiarühmana on suureks kasvanud, et Ma usun, et Eesti teadlastel saab olema väga konkurentsivõimeline perspektiiv sellest osa saada ja kütusekaevandamisest. Ja kosmosetanklatest ja kosmoseprügi koristamisest tuleb siis konverentsil väga konkreetselt juttu nendest plaanidest lähemalt. No kahju on see, et see konverents esiteks ainult kolm tundi kestab ja sinna oleme me siis mahutanud neli tipptasemel esinejat ja hakkame siis pihta Euroopa kosmoseagentuuri esindaja, San Francisco Visentaaniga ja tema siis 25 aastat olnud juhtival kohal automatiseerimise ja robootika valdkonnas, et talle kuuluvad siis ka sellised avastused ja leiutised väliske lettide osas ja robotkäte osas just selle gravitatsiooniga, ütleme siis seadmete ühendamise osas, et ma usun, et tema ettekandest me saame teada kogu selle üldise tausta, et mis see tegelikult tähendab, et me üldse saaksime kosmoses eksisteerida. Ja siis jätkab meele Joseph Narva, kes on siis Nazast ja tema töö on siis juba ka aastakümneid olnud innovatsiooni ja teaduse koostöö mitte ainult siis Ameerikas, vaid üle maailma ja selles samas jällegi kosmose valdkonna arendamise suunas, et ma, ma usun, et tema ettekanne saab väga põnev olema. Ja siis me kohe sujuvalt jõuamegi ühe konkreetse firmani, mille asutaja on eestlanna Erika Ilves ja tšakeldan Enetši. Ja nemad ju tegelikult töötavadki välja neid samu kuu kaevandusroboteid, kes seda vett tootma hakkavad. Ja iga disterve mõistusega inimene küsib, aga meil ei ole ju täna kuu peal neid roboteid, et loomulikult ei ole, aga uurimistöö saab ju käia ja uurimistöö käibki niimoodi, et nad on teinud üle 40 missiooni siis maakera kõige raskemat ligipääsetavatesse kohtadesse, kus need ebainimlikud kuulised tingimused on kõige sarnasemad ja seal siis neid oma roboteid testinud. Nii et ma arvan, et see on tõeliselt nagu väga põnev ettekanne ja noh, eestlastele alati meeldib ju tõmmata paralleel, et et milleks üks eestlane on võimeline, et siin me nagu väga reaalselt laval näeme. Et kui on idee, kui on julgus, kui on teostused, et siis on kõik võimalik, et ta küll ei ela Eestis, et see firma toimib Inglismaal. Aga noh, eks me kõik liigume tänapäeval ringi ning selle konverentsi võtab siis kokku rasvrist, kes on ka Ameerikast pärit ja tema vaatleb seda nüüd natuke teise kandi pealt, et tema on siis ligi 20 aastat nüüd vedanud. Kuidas ma ütlen liikumist, et oleks igal lapsel võimalik siis igal ajal robootika ligi saada ja võiks öelda, et siis nende moto, et see tudeis play Tõmorosbei, et tänane mäng on homme, siis palk? Ma arvan, et selle kontseptsiooni tutvustamine on ka väga vajalik, et eeldades, et kes on ju meie selle robootika, konverentsi kuulajad, lapsevanemad, üliõpilased, loodan, et ka siis äriinimesed, et tuua siis seos või rada niimoodi lihtsalt nendeni, et enne, kui me saadame oma ehitatud roboti kuu peale peavad ju katsetada õppima hakkama, et meil üldse tekiks loogiline arengukava, et see on ju väga hea, et me kõik õpime ratsutama ja pilli mängima ja, ja ütleme sporti tegema. Aga robootika eest jah, on kujunemas siis selline paratamatult uus kirjaoskus, nii et osades riikides on juba õppekavades ja ka Eesti selles suunas tegutseb. Ja Robotex siis algab teisel detsembril. Robotex algab teisel detsembril kell 10 ja siis ta on meil avatud, nagu öeldakse, kolm päeva, reede laupäev, pühapäev iga päev 10-st viieni. Aga kohe, kui siis külastajad tulevad seal külastajatele tasuta, on võimalik vaadata erinevaid robotivõistlusi ja meil on siis täpne, võistluste kava on kodulehel Robotex see kogu aeg üleval. Aga on võimalik siis vaadata ka nüüd näituse eksponaate. Näituse eksponaadid meil on sel aastal väga hästi jagatud erinevatesse sektsioonides nagu robootika ja tark kodu ja haridus, et igaüks saab siis minna endale sobivasse kohta. Ja kindlasti ma julgustaksin kohe kohe ka registreeruma meie tasuta töötubadesse, mis tutvustavad siis kõikidele huvilistele tehnoloogiaid. Ja sellel aastal jälle peab siis ütlema sõna, esmakordselt on meile ka ligi 1000 töötoa kohta täiskasvanutele, nii et me väga ootame, emasid-isasid, tädisid, onusid, vanaemasid, vanaisasid, keda iganes, et prognoositav eluiga on meil väga pikk ja just täna võib-olla see päev, kus hakata mõtlema, et kui ma täna alustel robootika ka siis ma ei lähe 10 20 aasta pärast pensionile, vaid mul on hoopis väga põnev, konkurentsivõimeline töökoht. Näiteks kosmoseturismipakkuvas firmas. Väga-väga loogiline loogiline aeg alustada robootika. Botexist ajasin juttu Jaanika Leoste aga ja Robotexi korraldab siis Tallinna tehnikaülikool ja kaaskorraldajateks, Tartu ülikool ja haridus ja infotehnoloogia sihtasutus. Ööd on juba pimedad ja Pimedate Ööde filmifestival ka täies hoos. Sel aastal on Pimedate Ööde filmifestivali raames lausa eriprogramm teadus dokumentaalfilmidest see on vist lausa esimest korda varem, ma ei ole kuulnud, et teadusfilmid PÖFFil nii kõrgesti esile tõstetud oleksid. Just filmi tegevjuht. Transtramm. Kuidas niisugune mõte sündis, et just nüüd on see õige aeg, et meie, publik, kinopublik on valmis vastu võtma teadvus, dokumentaalfilme, lausa eriprogrammina. Ja tervist, et on tõsi jah, et esimest korda eraldi välja tooduna ja tegelikult ega minu mälu ei ütle treffi raames üldse, oleks nagu teadusfilme ja dokumentaalfilme niivõrd-kuivõrd olnud. Kuidas see mõte sündis, oli see, et ma avastasin, et ma istun laupäeviti pidevalt televiisori ees ja vaatan ETV-st teadus ja BBC dokumentaalfilme, mis on tehtud taga heal tasemel ja, ja, ja natukene ka välismaa kanalitest juurde. Aga siis hakkas see teema mind ennast nagu huvitama, et palju neid filme ja kuidas nagu tehakse ja kui ma avastasin, et neid filme nagu läbi käies ja, ja otsides, kes siis neid levitavad ja, ja kes siis neid teevad, siis minu avaldus tohutu suur maailm, et tuli välja, et tegu on lausa omaettetööstusega seal oma Etti tegijad, omaette kommuun ja kui, kui suureks on see tööstus nagu läinud ja kui laiakse spekter on läinud teadusfilmide vallas, et noh, siin kas või väga palju on räägitud viimasel ajal, kuidas Morgan Freeman otsis. Kas jumal on olemas, seda nüüd mitte religiooni mõttes, vaid teaduslikus mõttes rändas mööda maailma, et on näha, et väga suured A-kategooria filmistaarid on hakanud tegema nagu selliseid filme. Siis ma mõtlesin, et ega ma seda üksi teha ei suuda ja piloodi korras on vaja sõpru. Istusin Tartu bussi peale ja sõitsin teadusagentuuri, koputasin ukse peale ja ütlesin, et mul on niisugune mõte, et PÖFFi raames teadusfilmide eriprogrammi ja minu üllatuseks mind uksest välja ei visatud, vastupidi, seal olid väga avatud meelega inimesed laua taga, ütlesid, et teeme, kui sa filmid leiad. Aga filmid me leidsimegi, et selline suurem üldisem eesmärk ja ongi läbi selle programmi siis nii-öelda propageerida täppis-loodusteadusi, et kui muidu ju filmifestivalid räägivad sellistest sotsiaalsetest teemadest tihti ja peaasjalikult siis just näidata läbi pildi läbi visuaali, kui põnev on ka see maailm, et muidu igasugused prootoneid ja neutroneid jäävad väga kaugeks, väga selliseks abstraktseks mõisteks, aga kui need on visualiseeritud, siin ei jää, kui mõelda ka näiteks meie noorte peale, kes riik tahab ju, et et inimesed läheks õppima füüsikat, keemiat, matemaatikat, bioloogiat, siis film on ju see, mis on vahet, emotsionaalne, eks ju, et ma ei tea ühtegi järge füüsikaga bioloogia õpikut maha, mis tänapäeval lähevad ju ka üha selliseks atraktiivsemaks. Aga kui panna sinna sihuke väike meelelahutusnüanss juurde ka siis ma loodan olles ise suur, näiteks füüsikafänn, loodan, et mõnda noort inspireerib tegema näiteks kas või füüsika riigieksamit ja minema füüsikat õppima. Eks teadusfilme ja teadust. Kommentaallas, siis on maailmas hästi palju ja järjest rohkem tuleb juurde. Kuidas tänavusel nelja filmivalik sündis, et kas see oli lihtne, raske või lihtsalt juhuslik. Juhuslik, see valik ei olnud, et me tahame, PÖFFi, sa oled küll filmis oleks teatud eesmärgiga ta oli raske, sest me võtsime jah, eesmärgiks esimene aasta vaid neli filmi tegelikult, et juba järgmine ülejärgmine aasta minu unistuseks suurem, et see oleks ikkagi noh, see võib-olla isegi kuni 10 filmiga programm täiesti arvestatav. Et ta oli raske, sest palju jäi välja ja palju häid asju välja, et ma üritasin seda just kokku panna niimoodi, et oleks igalt poolt midagi. Et natukene midagi füüsikast, natukene midagi keemiast matemaatikast me tõime sisse siin ka näiteks elektri teemat, me tõime siin sisse isegi internetiteemat, mis on ju väga paeluv, et kõikvõimalikud suhtlusportaalid, kas sealt on võimalik leida endale kaaslast või mitte ja kuidas see kõik on tegelikult seotud igasuguste algorütmide ja valemitega, keda sulisel kuvatakse parasjagu üritasin seda just niimoodi siduda, et oleks nii-öelda põhiõppekava ained nii-öelda nagu kaetud, eks füüsika, keemia, matemaatika. Kas sihtgrupp on siis koolinoored eelkõige tänavu on? Jah, see sihtrühm on eelkõige kooliorg, kuigi tegelikult on siin ka programmi filme näiteks nagu päikesüsteemi ja neid või igavene elu. Mis on, on raske määrata sihtrühma, et see sobib absoluutselt kõigile. Et see on nüüd tõesti selline, kui öeldakse, populaarteaduslik film. Et ta on parajalt lihtne, aga ta ütleme vanemale publikule annab ka parajalt nagu mõtlemisainet, et kõik see kosmos ja kosmosetehnoloogia ja, ja, ja kõik, mis on väljaspool meie atmosfääri, läheb ju aina populaarsemaks, populaarsemaks eks ju, et meil endalgi on ju Tudengisatelliidid ja asjad siin juba tekkinud. Et nii mõlemale, ütleksin siis nii, aga ütleme nii, et tulevikus, kui juba rääkida unistan juba järgmisest aastast, siis siis kindlasti minu unistus on see, et oleks osa filme spetsiaalselt koolinoortele Põhikool, gümnasistid ja siis juba täiskasvanutele siukseid tõsisemalt raskemad, eks, aga see aasta on piloodi korras, nii et vaatame, kuidas läheb ja lühidalt, mis filmid need neli filmi on paari lausega ja et kui ma siit välja ta on, siis ongi, millest ma nagu rääkisingi Online armastus, mis siis räägib just sellest, kuidas, kas et algoritm ei ole tegelikult saatus, et ja tegelikult tuleb olla väga ettevaatlik, mida ja kuidas teeb just Raik juba, kuidas see matemaatika seal internetis tegelikult nagu töötab, midagi ei ole juhuslikku ja kuidas tegelikult igasuguste portaalide väljamõtlejatele on ikka eelkõige tühjendada sinu rahakoti. Aga aga no ütleme ja asi ei ole nii dramaatiline, film on tehtud väga hästi ja aitab ka selle asjana laialdaselt naljakat Johu huumoripoolt, et seda tulebki võtta niukene naljana siis imeline elekter, kõikvõimalikud elektrinähtused, kuidas nad on, miks nad tekivad mis on seal ohtliku, kuidas töötavad robootika valdkonda, lähme sellesama filmiga mobiilside valdkonda. Mis ja kuidas ja kuhu see asi üldse edasi saab areneda, areneda? Täna ju räägitakse juba viis keest, mis on pööratud kiirused, tegelikult tähendab selt isegi veel selle filmi raames edasi minna, eks ju, et vaatame kaugesse tulevikku, tulevikku tegelikult vaatab film ka Päikesesüsteemi ookeanid, mis siis räägib sellest, kuidas teistel planeetidel on samamoodi nagu meil on ookeanid ja kas elu siis on võimalik väljaspool planeeti maa. Täna räägitakse juba, et on, hakatakse juba isegi Marsile pileteid müüma, et see film siis vaatab, kui reaalselt need asjad on ja kui avar tegelikult on, on siis päikesesüsteemi, kui kaugele inimene üldse suudaks tegelikult rännata. Ja neljas film on siis igavene elu, see on siis tehtud ühest Meestest miljardärist, kes siis arendab, kus teadust, seda välja võimalust elada igavesti. Et ühelt poolt on see selline naljakas eksperimentaaldokumentaalfilm ja esmapilgul tunduda, et miks nad siis need nii-öelda täiskasvanud mehed ajavad taga igavest elu seal taga jälle kõik see, kuidas füüsikalised nähtused bioloogilised nähtuseid meid mõjutavad, et kas me tegelikult suudame nii mängida jumalat ja seda nagu panna nii-öelda jõge teistpidi voolama, et see on siis film, mis räägib sellest, kui kaugele inimmõistus suudab minna ja kas on mõtet hakata jumalat mängima või mitte. Ja kõik teadusfilmihuvilised võivad siis filmid üles leida PÖFFi kavast. PÖFF-i kodulehelt on võimalik need üles leida eraldi programmil, andnud seal välja toodud juba sel nädalal algaval nädalal ja suurelt ekraanilt. Ta mõnusam kui, kui kodutelerist, kuigi need ekraanid on ka tänapäeval muidugi suureks, loomulikult hirmuäratav suureks kodus ekraanid lähevad aga loomulikult kinos, need on visuaalselt väga-väga võimsad, nii et mina arvan, et ega kino veel niipea välja ei sure. Kino on ka niisugune sotsiaalne, sotsiaalne aspekt on ka juures, mida võib-olla kodus ei ole, kindlasti tasub tulla kinno ja, ja kaeda neid filme. Kui publik selle tänavu ilusti vastu võtab, siis ma räägin, unistus 10 filmiprogrammist ei ole kaugel. Nii et kõikkinno siis saab järgmisel aastal veel rohkem teadusfilme, täpselt nii. Micrantslam, just filmi. Kuu ikka kasvab ja kahaneb, kordan noorkuu, siis on vanakuu seal vahepeal täiskuu. Aga tegelikult tuleb välja, et ka see täiskuu ei ole mitte alati ühesuurune, vaid mõni täiskuu on suurem, mõni täiskuu on väiksem. Nüüd räägitakse, et seekord täiskuu, eriti just esmaspäeval on palju suurem kui tavaliselt. Täiskuu. Ehk tegemist on võõrapäraselt öeldes superkuuga. Kuid see ei olegi veel kõige erilisem selle asja juures, sellepärast et superkuusid ikka tuleb aeg-ajalt ette. Aga seekord on tegemist lausa eriliselt suure superkuuga, mis meile taevast alla vaatab. Olen labori stuudiosse kutsunud harrastusastronoomia ja kuupildistaja Martin Välliku. Eks selle kuuga tegelikult tulebki ju selline lugu, et kui ta paistab meile madalamalt horisondi kohalt siis ta niikuinii paistab suurem kui siis, kui ta on parajasti kõrgemal. Ja kuu ikkagi on kogu aeg ühesuurune. Tema füüsilised mõõtmed ei muutu küll aga me oleme väga nii-öelda inimesekesksed siin maakera peal ja seetõttu me lähtume ikkagi sellest, kuidas meil siin maa peal paistab. Maadelt paistis tõepoolest kuu paistab meil mõnikord suurem, mõnikord väiksem ja siin tuleb eristada vähemalt kahte sellist suuruse erinevust. Üks suuruse erinevus on tõepoolest mõõdetav, füüsiliselt mõõdetav või siis fotograafiliselt mõõdetav suurus, kuuketta läbimõõt ja teine on siis see, kuidas meile tundub, et kuu paistab ja kuidas tema suurus meile paistab. Ja esimene asi, mis kuu nii-öelda näiva suurusega meelde tuleb, on tõesti see, et kui me näeme kuud eriti täiskuud tõusmas madalalt horisondi kohal, siis meile tundub, et on kohutavalt suur. Aga see tõesti on tunne, te võite seda nüüd ka selle kuu ajal ise järgi proovida ise üle mõõta. Et kuu tõuseb meil esmaspäeval kell 16 35 ja sätid ennast sellisesse kohta vaatlema ja pildistama, kus kohas horisont piisavalt selles suunas vaban, tabaks siis sealt idakaarest kirde ida suunast tõusma hakkama ja seda saab ka kuskilt äppist järele vaadata ja tänapäeval äppidest tõesti saab seda järgi vaadata. Ja noh, võin öelda, et tõusu asimuut on 62 kraadi, eks ju, see siis on tõesti ida, mis on 90 kraadi ja põhi, mis on siis null kraadi siis seal vahepeal. Ja teha siis mõõtmisi siis, kui kuu tõuseb ja kolme tunni pärast või nelja tunni pärast viie tunni pärast uuesti mõõta, pildistada kuud täpselt samasuguse samasuguste seadetega, eks ju, mis eriti mis puudutab fookuskaugust ja arvutis nad ette võtta ja üksteise peale panna ja näha ja vaadata, siis kuidas Q suurus tegelikult ka muutunud on, ma vastust ei hakanud ette ütlema, aga tõepoolest erinevus on näha. Aga milline erinevus ja mis suunas seda siis on hea ise avastada. Ja teine Q tegeliku suuruse või näiva suuruse muutumine tuleneb siis sellest, et mõnikord on kuu meile lähemal ja mõnikord meist kaugemal nimelt kuue tiiru ümber maakera, mitte täpselt ringikujulist orbiiti mööda vaid ta on natuke kokku lömmi vajutatud orbiit. Mõnikord on kuu meist näiteks 406000 kilomeetri kaugusel, aga teinekord hoopiski 357000 kilomeetri kaugusel, see erinevus on seal suures plaanis, võttes umbes 50000 kilomeetrit. Ja sellest asjaolust tulenevalt tõepoolest see täiskuu või kuuketas üldse ükskõik, mis faasis ta siis on, ainult täis kohe me näeme seda täisketast on siis mõnikord noh, suurusjärgus umbes 10 protsenti suurem või väiksem. Aga meie silmamälu ei suuda muidugi seda nagu meeles pidada, kui suur see kuumed nüüd kuu aega tagasi oli veel pool aastat tagasi, eks ju. Et kui me nüüd näeme jälle seda uut kuud uut täiskuud, siis noh, meile tundub ikka nagu täiskuu. Aga seal erinevusi on veelgi, eks ju, kuivõrd Kuu näiv läbimõõt suurusjärk 10 protsenti, 13 protsenti ja 14 protsenti on erinev, siis Kuu pindala, mis meile paistab, see erinevus võib olla laseb juba 30 protsenti. Ja lisaks sellele ka Q näiv heledus on siis seetõttu tunduvalt suurem. Kes on harjunud kuuvalgel ajalehte lugema, siis nüüd kui see novembrikuu täiskuu tuleb, eks ju, mis on eriti super superkuu eesti keeles võib öelda ka ülikuu ülikuu kõlab päris hästi ja ülikuu, et siis on eriti hea veel lehti ja raamatuid lugeda kuuvalgel. Jah, eks seda superkuu juttu kuuleb aeg-ajalt ikka. Et nüüd jälle selle kuu täiskuu või siis ka mõnikord noorkuu on, on superkuu. Seekord aga on tegemist. Ma võiks öelda, et peaaegu sajandi nähtusega, sellepärast et superkuu ehk ülikuu on natuke veel ülim, kui ta tavaliselt on. Jah, tantsisin tibakene veel lähemal, kui ta tavaliselt juhtub olema. Peri keedes, perigee on siis lähim punkt maakeral Kuu orbiidil ja kui see satub kokku siis sellise teise nähtusega, kus siis päike kõike maakera ja kuu on ühel joonel täpselt moodustavad geomeetriliselt ühe sihukese sirglõigu siis jah, me nimetame seda seisundit siis nii-öelda superkuuks või ülikuuks eesti keeles öeldes sili kuue hetk võib sattuda ka tõesti kuu loomise aega või siis täiskuu loomise aega, kus kuu on siis teisel pool maakera. Aga lisaks sellele ülikuule on ka üks vastand tähtis olemas. Nimelt kui kuu on oma oma orbiidile maakerast kõige kaugemas punktis, siis Kuu näiv heledus on jälle väike, näiv läbimõõt on väike, tema heledus on väike. Ja seda võõrapäraselt nimetatakse siis mikrokuuks eesti keeles võiks siis nimetada seda pisikuu. Ja kellele siis huvi pakub, siis võib teha sellise fotograafilise uurimusretke pildistada kõik need täiskuud üles, mis nüüd aasta jooksul tulevad, loodetavasti siis antakse meil ikka ka seda selget ilma. Ja kõik need erinevad kuud siis kõrvuti panna ja vaadata, kuidas tema näiv suurus siis aastast või läbi aastatega muutub. Talvisel ajal on muidugi täiskuud, selles mõttes parem vaadata, et ta On pikemalt vaadeldav. Nimelt kui suvisel ajal käib päike kõrgelt ja on väga lühikest aega seal horisondi taga peidus ja tuleb jälle siis samal ajal täiskuu. Kui satub jaanipäeva paiku olema, siis tema käib vaevalt vaevalt üle horisondi. Aga talvisel ajal on jälle vastupidi. Päike käikel madalalt, samas täiskuu käib väga kõrgelt, ta tõuseb juba päikeseloojangu ka ja teistpidi loojub siis, kui päike tõuseb, et nad on omavahel niimoodi vastastikku maa pealt vaadates ja, ja pikk on see aeg, mil on võimalik siis vaadata talvel seda täiskuud ja nautida seda heledust, mida ta meile siis muidu pimedal ajal pakub. No sa Martin kuu pildistajana harrastavad ka tihtilugu selliseid kuu pilte teha, et läheb kuskile Pirita või Viimsi randa ja teed läbi teleskoobi. Pilti sellest, kuidas Kuu on Tallinna tornide taustal ja siis kuu paistab ka suhteliselt suur võrreldes nende tornidega tänu sellele geomeetriale. Aga kas nüüd see praegune üli ülikuu sulle ja teistele kuubildistajatele võib-olla ka selles mõttes huvi pakub, et siis saab teda veel suuremalt? Pildile, ja mida suuremad, seda parem, aga selle pildistamise ja Tallinna tornidega muidugi on see asi, et seda kohta tuleb vägagi täpselt osata valida ja planeerida. Et võib seda muidugi harjutada siin eelnevalt ja järgnevalt ka, eks ju, mingitel hetkedel ta selle valmis olla ja neid kohti muidugi tasub ka varieerida ja erinevaid objekte sinna taha otsida. Jällegi tänapäeval on täpid kenasti abiks, et kuhu ennast siis sättida, et näha seda tõusvat või loojuvad kuud siis sellise nurga alt või sellise objekti tagant, mida ma siis parasjagu tahan. Nagu püüda? Kui nüüd selle jutu peale kellelgil tekkis huvi, et vaataks ka oma silmaga nii-öelda teadlikult selle superkuu ehk ülikuu üle sest ebavajalikult ta küllap paistab meile meile niigi siis milliseid soovitusi sa võiksid jagada? Esiteks, kui te seda vaatlust kavatsete õues teha, siis esimene asi, mida tuleks kolm korda öelda, pange soojalt riidesse. See siis tähendab ja kampsuneid ja salle ja kindaid ja mütse igasuguseid muid selliseid kihilisi vahendeid, mida saab enda ihu peale ihu ja siis välisõhu vahele panna. See on kindlasti asi, sest miski pole hullem kui üritada nautida midagi, aga samal ajal on jube külm ja keha väriseb. Kui te soovite pildistada, siis seda enam muidugi statiiv abiks. Ja tasub muidugi eelnevalt natukene harjutada. Kuigi ma usun, et paljudki fotograafid on üritanud pildistada ja mõnel on hakanud ka välja tulema. Aga eks selle kuu pildistamisel on ka omad väikesed nüansid, vigurid, mida eelnevalt viiks, sest kuu, kui ta on seal madalal horisondi kohal, siis ta näib liikuvat ikka väga kiiresti. Sest et meil on mingid võrdluspunktideks seal maastiku küljes kinni ja siis on tõepoolest näha, kuidas kuu jagu laseb, kihutab seal üle tornide ja majade vahelt, kui ta juhtub sellisest suunast olema. Aga seal üleval taevas, siis on aega küll on ta natukene paremal, pain natukene vasakul, siis pole enam palju vahet. Mõnikord sõidavad pilved Temastele ja nende pilvedega seda kompositsiooni saada võib ka päris huvitav olla. Ja kui kuu jälle hommikul loojuma hakkab, siis samuti on võimalik, et valida endale selline vaatluskoht, kus ta siis jälle mingi hoone või, või maastikuelemendi ka koos on. Nii et tasub planeerida, tasub valmistuda ja ühest õnnestunud kuubilistamisest jätkub kindlasti rõõmu kahe kauem. Ja üle aastate ülim ülikuu on siis kavas esmaspäeval 14. novembril õhtul ja sellele järgneval öösel. Ja ja kuu tõuseb 16 35 ja loojub siis järgmisel hommikul kell kaheksa, 46, kui olete Tallinna inimene. Ja juttu ülikuust ajasin harrastusastronoom Martin Vällik uga. Tänases saates oli juttu pale, oliitikumi dieedist, robotexist koos kosmosearuteluga, teadusfilmidest, PÖFFil ja ülima ülikuu taevasse tõusust. Juttu ajasid Lembi Lõugas, Jaanika Leoste krants tramm Martin Vällik ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast veel uuem, kahe nädala pärast püsivalt pühapäeviti kuulmiseni taas.
