Täna ringvaates koroonaviiruse vastu on juba 70 vaktsiini kandidaati,  ütleb viroloog Andres Merits. Uurime temalt, kui pikk tee on veel minna,  enne, kui päästjad süste tegema saab hakata. Maailma kuulsuste seas levib uus väljakutse panna teesärk  selga ise samal ajal kätel seistes. Eesti üks treenitumaid näitlejaid Reimo Sagor pani end meie  palvel samuti proovile. Dave Benton käis neeru siirdamise operatsioonil  ja püüab nüüd kõigest väest taastuda. Ta elab vanasti, ma ei saaks öelda, et elas vaid,  et ta üritas ellu jääda iga päev. See pole aga lihtne, sest tema organism on kõikvõimalikele viirustele,  sealhulgas koroonale eriti vastuvõtlik. Tere õhtust on kolmapäev, 15. aprill ja ringvaade on otse-eetris. Ja meil on nüüd Skype'i ühendus Tartu Ülikooli  rakendusviroloogia professori Andres Meritsaga,  et küsida tema käest siis võimalike vaktsiinide kohta. No kui palju teie kui professionaali arvates hetkeseisuga on  neid vaktsiine, mis siis tõesti võivad kunagi vaktsiinideks  jõuda nii-öelda vaktsiini kandidaate? Jah, ega nende üle on üritatud arvestust pidada  ja kõige parema numbri järgi, mis ma olen näinud,  on niisugused, mida nagu avalikult teada natuke peale  100 115 või 117 kust iganes lugeda. Ma arvan, see, et muidugi on see jäämehe pealne tipp,  sest tänapäeval on igaüks, kes midagi selles liinis oskab  ja üritanud endale mingi vaktsiinikandidaadi teha. Laias laastus töö käib väga paralleelselt väga paljude  erinevate lahendustega. Erinevate viiside juures. No 100 üle 100 või 117 vaktsiini, see vaktsiini kandidaat,  see on ikka väga ja väga palju. Mida teie selline teadlase vait ütleb selle kohta,  kui paljud nendest tõesti päris on või millest asja võib saada? No kui nüüd võtta aluseks see, mis on hästi teada,  on see, et tüüpilised vaktsiinides, mis lähevad katsetuste  inimkatsetusse saavad nii-öelda kasutusloa kuskil alla  kuuendiku ja praegu arvatakse, et sellest suurest portsust,  mis jõuab välja kliinilisesse katsetusse  siis võib-olla üks kümnendik, nii et hetkel on kliinilise  kasutuses viis siis on fifty-fifty anss,  et üks nendest jõuab ka siis lõpuks Vaktsiinini välja. Ja praegu räägitakse, et tehakse seda väga kiirendatud korras,  et muidu see võtab aega aastaid, et mitte öelda aastakümneid. Nüüd katsutakse kiiremat kiiremini hakkama saada. Kui suur on see kõige võimalikum kiirem kiirus,  millega vaktsiin võiks valmis olla? Vaktsiini kandidaadi valmistegemine ei ole eriline probleem,  see on on väga kiire tänapäeval. Peamine eriküsimus on katsetustes ja siin sõltub väga palju  konkreetsetest tingimustest, mida vaadatakse,  kuidas tehakse. Ma arvan, et ma ilmselt jagan seda üleüldist arvamust,  et vaktsiin eksperimentaalsel tasandil, mis on kasutatav  nii-öelda hädaolukorras võib-olla siis esiliini töötajatel  või kuskil mujal, võiks oodata võib-olla kuskil Järgmise aasta alguseks ja sellist, mis on läbinud juba  põhjalikumad katsetused ja mida saab kasutada juba  ka laiade inimeste hulkade vaktsineerimiseks,  siis võib-olla poole aasta jagu hiljem võib-olla. Ja varem mitte mingil juhul. No tegelikult ütleme nii, läbiproovitud vaktsiini kiiremini  ei saa, siin lihtsalt midagi ei ole teha. Aga kui mingil imelikul põhjusel otsustatakse,  et on vaja katsetada või on, tekib vajadus kasutada  läbiproovimata asju, siis muidugi jah. Aga mida tavaliselt arstid teevad, kui levik on väga suur  ja inimesed surevad, kas nad proovivad läbi katsetamata asju  või mitte, kuhu poole nad kipuvad kalduma? Samas on räägitud sellest, et SARSi viirusevastane vaktsiin  jäigi pooleli, jäi tegemata. Kas on mingi teoreetiline võimalus, et seesama võiks natuke  ümbertegemisel või ka niimoodi puhtal kujul koroona vastu aidata? Noh, Sars on ka koroonaviirus, aga ei praegused vaktsiinid  on juba oma arenduse kaugemal kui RSi vaktsiin kandidaat  kunagi jõudis. Mida see siis praktikas tähendab, kui läheb aega järgmise aastani,  kuidas siis inimene selles tingimustes käituma peab,  kui on teada, kuni järgmise aasta jaanuarini umbes mitte  mingit vaktsiini ei tule? No järgmise aasta jaanuarini ma ütlesin,  et võibolla siis eesliinitöötajatele midagi eks ikka  nii nagu mõistus kaine mõistus ütleb ja nagu on soovitatud  olla ettevaatlik Hetkel on ülesanne siiski saada viirus hulk  ja ringlus maha ja edaspidi siis aidata igati kaasa sellele,  et viirus püsis kontrolli all. Ega ta iseenesest ju midagi väga erilist ei ole,  tema peamine probleem on see, et väike eksitus,  väike. Möödalaskja viirus läheb kontrolli alt välja  sest vahendeid tema kontrollimiseks peale nende Erimeetmete ja siis karantiini meil hetkel ei ole. No missugune viirusekandidaat teie enda silmis on kõige lootustandvam,  et kust see pauk võiks tulla? Vaktsiini kandidaat või viis anda. Vabandust, vaktsiini kandidaat ikka jah. No vaadake, see on nüüd ju väga eriline olukord. Kõik inimesel seni kasutatud vaktsiinid jagunevad tegelikult  laias laastus nelja gruppi. Ja kõiki neid on välja tulnud peamiselt suured ravimifirmad. No hea küll, mõned on ka väga ajaloolised. Mis on nüüd praegu toimub, on see, et enamus  selle vaktsiini arendajad on väikefirmad  või suhteliselt väikesed tegijad, ma ei räägi lihtsalt  ainult teatud laboritest. Suurfirmad loomulikult osalevad, aga enamus on just nimelt sellise. Nii-öelda ootamatu suuna esindajad, see on mitte nii,  et me üritame, üritatakse nagu leiutada uut telefone,  aga tuleb järjest Skype, Soome ja ja muud taolist. Ehk siis teiste sõnadega ma proovisin kokku lugeda,  mina leidsin üle 10 erineva lähenemise, millest ma aru sain,  ja veel paar sellist, millest ma ei saanudki aru,  mida täpselt nad üritavad teha. Nii et põhimõtteliselt siit võib tulla üks kahest,  kas jällegi võidavad vanad klassikased lähenemised  või toimub tehnoloogiline läbimurre, mis lõppude lõpuks  võiks osutuda isegi väga kenaks asjaks, sest Meil on palju  igasuguseid vaktsiine, mis on väga-väga aegunud oma  lähenemistelt ja mis vajaksid parandamist. Ja kui nii-öelda tekib kontseptuaalselt uus vaktsiin,  mis tõestab oma eeliseid vanemate ees, siis mine tea,  äkki kogu sellest asjast veel mingi kasu  ka juurde tekib. Inimkonna päästmine on küll väga õilis asi,  aga sinna juurde käib ka raha. Kas see, kes selle vaktsiini esimesena välja töötab,  mis mõjub, kas see tähendab automaatselt seda,  et ta saab ka ülimalt rikkaks tänu sellele? Sõltub, kes ja kunagi ja kuidas. Ei, ma ei usu. Ma arvan, et tegelikult lood on pigem nii,  et vaktsiini mittetegemine, mida me tegime 2000  või ütleme nii, mis jäi tegemata 2003 2004. Saasivaktsiin see on mingi number, millel on tõenäoliselt 12 nulli,  mille inimkond praegu peab kinni maksma. Lihtsalt sellepärast, et kui me see oleks olemas,  me teaksime täpselt, kuidas teha ja oleks tekstis seda palju  kiiremini ja ei räägi pooleteistaastast,  aga võib-olla kuuest kuust. Vaktsiini hind tüüpiliselt ei ole niisugune,  et ravimifirma selle pealt mingit megatulu teeniks. Hetkel muidugi ma arvan, et võiks küsida  mis tahes hinda aga vaktsiini seriaalse ilmumise ajal on  arvatavasti viirus ühel või teisel kujul juba mingisuguse  kontrolli all ja. Ma ei usu, et see siin on mingisugune mega äriprojekt. Kumb enne, siis tuleb, kas tõhus vaktsiin  või tõhus ravim? Vaktsiin. Suur aitäh selle intervjuu eest, Andres Merik. Näomaskid põhjustavad endiselt palju segadust. Sestap asus Marek Strandberg nendega katseid tegema. Ja me saame siia imepisikesest süstlast lasta tilgakesi. Ja õpetab ka, kuidas neid õigesti desinfitseerida. Me saame panna selle ahju. Täna hommikul tabas meid taas kehv kelguilm,  nii et kutsusime külla ilmauurija, et küsida,  millal ometi kevad kohale jõuab. Tänane pealtnägija viib meid vaikse ookeani saarele,  mis on üks väheseid paiku maailmas, kuhu veel koroonaviirus  jõudnud ei ole. Aga ometi on sealsed elanikud ka ärevil,  sest võib juhtuda, et lõpeb elekter ja toit. Austraalia ja Uus-Meremaa vahel asuv Kihnust veidi pisem  Lord haui saar on otse kui üksikoaas keset. Tohutut veekõrbe, kuhu kogu maailma hirmul hoidev  koroonaviirus pole veel jõudnud. Saarel ei tööta mobiiltelefonid ja internet sealhulgas  suhtlus pealtnägijaga toimub üle kasina kvaliteediga satelliitühenduse. Seitse aastat saarel elanud eestlanna Anna Tomson on ärevil. Ühelt poolt on nad suures osas looduskaitsealaks kuulutatud  paradiisi saarel viiruse eest suhteliselt hästi isoleeritud. Teisalt sõltub kogu elu ühendusest Austraalia ga,  mis oli niigi suhteliselt hõre. Mis veel siis, kui riiki halvab kriis? Kui noh, mingid olukorrad lähevad kuskil mandril hulluks Mis iganes Stsenaariumi, eks ole siis. Kui see laev siia enam ei tule, siis noh Paar nädalat ja oleme omadega läbi põlenud. Pealtnägija alustab kohe pärast ringvaadet,  aga maskidest on väga palju juttu, juttu olnud  ja väga palju eriarvamusi ja keegi täpselt ei tea,  kuidas täpselt siis nendega on või ei ole. Eesti apteekrite ühendusega võttis appi Marek Strandbergi,  et siis kõik katsed läbi teha maskidega ja olukorda täpselt selgitada. Koroonaviirus ehk eesti keeli pärgviirus  või kroonviirus levibki õhus väikeste vedelikupiiskade peal see,  mis tekib meil aevastates köhides, aga ka rääkides,  kui te olete talve ilmale väljas märganud,  et külma käes rääkides või välja hingates õhus hõljub  selline udulaadne asi, need ongi need pisikesed,  piisas, mis tegelikult tekivad aevastates,  köhides või ka rääkides ja on ruumis uskumatult püsivad. Need võivad üleval õhus püsida minuteid või isegi tunde. Aalto ülikoolis Helsingis on mudeldatud seda,  kuidas inimesest köhides ja aevastades välja tulev aerosooli pilv. Väikeste vedelikuosakeste pilv püsib kaubanduskeskuses õhus  kümneid ja kümneid minuteid. Jaapani teadlased on mõõtnud lasertehnoloogia abil seda,  kuidas näeb välja selle pilve teke ja püsivus. Need on väga püsivad ja selle aja jooksul võivad need pilved  levitada ka nakkust. Maske on iseenesest väga erinevaid, kõikide nende ülesehitus  nüüdis ajal on enam-vähem täpselt samasugune. Maskid üldjoontes koosnevadki kolmest kihist. Välimine kiht, mis on mõeldud selleks, et seda maski kaitsta  väljaspoolt siis keskmine kiht, mis ongi see  kõrgtehnoloogiline kiht, millest me täna täpsemalt räägime  ja sisemine kiht, mis on siis vastu inimese nägu  või näo poole kui see mask on ette pandud. Ja nüüd see sisemine üks kiht või mitu kihti,  sõltuvalt sellest, kui tõhus on see mask kujutab endast  tegelikult ikkagi kõrgtehnoloogilist loomet  ja toimib järgmisel moel. See sisemine kiht valmistatakse tööstuses umbes samal moel,  nagu tehakse suhkruvatti. Suhkru asemel, mis üles sulatatakse, on plastmass  ja selleks tavaliselt on polüpropüleen, milline  siis sulab ja pihustatakse see õhuvoos selliseks sigrimiriks  selliseks vatilaadseks asjaks, mis siis on,  pressitakse kergelt õhukeselt kokku ja siin on üks oluline lisaasi,  et aru saada, miks see mask nii tõhusalt toimib,  vaatamata sellele, et ta on üsna õhuke. Kui me nüüd lõikame siit välja just nagu  selle kiu ja vaatame seda plastikukiudu sisemiselt  siis pihustamine toimub väga tugevas välise elektriväljas,  mille tulemusena kiusneses selles polümeeriseneses jaotuvad  laengud ümber ja laekuvad laekuvad ümber niimoodi,  et see kiud muutub sisemiselt staatilist,  elektrit ja elektrilaengut kandvad ja sellist materjali  nimetatakse elektreediks. Ja elektreet on see kõrgtehnoloogiline ime,  mis kaitseb meid kõikvõimalike piisknakkuste  ja muude asjade eest. Ja nagu näete, see materjal sulab, sulab nagu kilekott  või mingisugune muu asi. Ja tegelikult see ongi ülimalt peenikeseks kiuks. Puhutud polüprofile sama, millest on tehtud joogipudelid  ja välja arvatud siis see, et lisaks nii-öelda peenikeseks  kiuks puhumisele on seda tehtud elektrivälja mõju all,  mille tulemusena see kiht, see vahekiht ongi suuteline kinni  püüdma osakesi veepiisku, imepeeneid, veepiisku  ja siduma enda külge, siis need veeviisad koos  selle viiruse osakesega, nii et kui me hingame läbi selle,  kui me hingame sellest sisse või välja siis need osakesed  jäävadki selle vahekihi külge kinni. Erinevad maskid erinevad selle poolest lihtsalt,  et nende konstruktsioonis on võib-olla väliskiht veidikene  tugevama vastupanuvõimega sisekiht veidi paremini formeeritud. Ja võimalik, et neid vahekihte on ka seal veidi rohkem. Kui me nüüd võrdleme seda nii-öelda tolmumaski Siis kirurgilise maskiga kirurgilise maski vahekiht on käe  vahel tegemata nüüd mingit detailsemat analüüsi,  vaid lihtsalt teda hoides käe vahel. On aru saada, et tegemist on oluliselt tihedama kangaga. Ja tõenäoliselt ongi see nende peamine erinevus. Et nüüd näidata, mismoodi see õhku läbilaskev kangas,  kuidas see käitub siis vee suhtes. Meil on siin kaks. Hügieenilise ja kirurgilise maski. Sisemist kihti ja me saame siia imepisikesest süstlast lasta tilgakesi. Et te näeksite, kuidas need tilgakesed tänu materjali  omadusele ja tänu siis sellele sisemisele laengule,  mis on kiududes ehk et sellele lektreetomadusele jäävad  pinna peale praktiliselt. Selliste keradena mõlema materjali puhul täpselt samamoodi  ja see on peamine jõud, mille tõttu just nimelt need  materjalid on suutelised kinni pidama erinevaid. Erinevaid siis pisikesi veepiisku, mis siis kannavad endas  ka olles siis pärit meie kopsudest või haigestunud inimese  kopsudest kannavad endaga ka siis neid viirusi  ja sellega toimubki maski kaitsev toime. Ja see kaitsev toime on olemas nii nõndanimetatud  hügieeniliste maskidel kui kirurgilistel maskidel  kirurgiliste maskidel loomulikult, mis on mõeldud tunduvalt  karmimatesse tingimustesse, on see veidi parem. Aga nagu näete, toimimisomadused on lähedased,  sageli küsitakse seda, kas ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitsemaske. Võib või saab ka desinfitseerida? Kui te olete tulnud väljast kohast, kus teie maski on võinud  sattuda nakkust bussist, kauplusest, kus iganes  ja te soovite seda maski või ka teiste pereliikmete omi desinfitseerida,  siis võtke see mask eest nii nagu peab. Võtke kinni nendest kõrvade juures olevatest sangadest,  ärge katsuge maski. Ja põhimõtteliselt me saame panna selle ahju,  mis on eelsoojendatud 70 kraadini. Sellisel lihtsal moel. Vaatame, et me käed ei puutu selle esimese otsaga kokku  ja paigutamegi näiteks sellisel moel selle maski siia pannes  siis sellesama grillvarda. Toeks soovitavalt tsirkuleeriva õhu kätte  ja soovitavalt niimoodi, et pliidis ei ole sisse lülitatud grilli. Te peate olema veendunud, et teie pliit tõepoolest mõõdab  temperatuuri täpselt, et see on 70 kraadi mitte 110 kraadi  või isegi 100 kraadi. Ja sellises 30 minutit 60 minutit hoides on see mask uuesti  täiesti steriilne. Selline temperatuur ei põhjusta mitte mingisugust  elektriadiomaduste kadu ja filter toimib enam-vähem sama  hästi nagu uuel maskil. Hakkame rääkima ilmast, sest millest muust kui me viimati  siin kohtusime ja rääkisime, kas tuleb ka hea talv  ja paksu lund, siis te ütlesite, et, et no lund sel talvel  enne juunikuud eriti näha pole, aga juunis sajab tihedamini. Nii et noh, me hakkame nüüd juunile lähenema  ja aprillis hakkaski nüüd lund sadama rohkem vist kui talvel üldse. No kuidas see meil nüüd niimoodi on läinud? Üks põhiline asi on võib-olla ikka see, mis meil seal  Arktikas toimub, polaaraladel kuna Parensi mere on jäävaba  ja artik oli väga külm, siis juhtus selline asi,  et nüüd märtsis hakkas Euroopa üles soojenema,  noh, päikese mõjul, aga Poolaaralad olid ikkagi väga külmad  ja lõpuks tekkisid suured kontrastid, mis tähendab seda,  et meil hakkasid järsku tulema põhjakaartest  ja sealt kuskilt Islandi poolt Torma järjest  ja lund, et õhuringlus muutus ja need kontrastid läksid  nii suureks lihtsalt. No me näeme siin ka ühte ilusat värvilist pilti,  mina ütlesin, et kunstiliselt tundub väga kena,  te ütlete, et tavaliselt nii ei ole, mis siin  siis nüüd nii erilist on? No siin on näha sellist Noh, palju selliseid keeriseid ja silmuseid,  ehk siis seal on näha, et, et atmosfäär on väga ebastabiilne  ja need jugavoolud on mõnes kohas tugevamad,  kui nad peaksid olema see, mida lillakam toon,  seda tugevam ta on. Seal võib õhuliikumise kiirus olla kuni 300 kilomeetrit tunnis. Ja näha ka need jugavoolud on nagu hargnenud ja,  ja. Mõnes kohas on isegi põhja-lõunasihilised,  mitte ei ole lääne-idasihilised ja, ja see rõngas,  mis siin on näha või see keeris, see on nüüd üks. Kõrgrõhkkond, mis on kuskil seal Saksamaa kohal,  aga Eesti jääb nüüd selle äärmises loode  või õigemini kirdeserva kus on meil põhjakaartest avatud  ja see kõrgrõhkkond on nüüd ka üks selline põhiline ilma süüdlane,  miks meile põhjas seda külma ja lund tuleb,  need kõrgrõhkkonnad võivad püsida nädalaid enam-vähem samas kohas. No siiski on ju, et ega see pole tegelikult haruldane,  et aprillis lund sajab, seda on ikkagi juhtunud,  ma ei tea, kas iga aastaga ei no ikka on juhtunud,  me ikka mäletame kõiki neid lugusid, aga nüüd tundub,  et kuidagi nagu ebaõiglane on see lugu, et aprillis ootame,  et on soe talv olnud, et siis noh, võiks ju see kevad soe  olla ja suvi veel soojem ja aga läheb nagu vastupidi. Nojah, no 10 aasta eest räägiti sellist lugu,  et kui on, kui talvel kulutatakse kõik see soe ära,  mis on nüüd aasta varuna määratud, siis ei jää suveks mitte  midagi järgi. On. See kõlab ähvardavalt. Aga noh, jällegi ju on seda, seda ka väidetud,  et kui on väga soe kevad, väga soe talv,  siis peaks ikkagi suvi soe olema, et ehk ikkagi need  prognoosid nüüd, kui ma vaatasin veel siin enne saatesse  tulekut ikkagi suvekuudeks, on nad soojemapoolsed mitte küll  nii ekstreemset nagu siin võib-olla paar kuud tagasi maha  vähemaks keeratud, aga siiski juuni-juulikuu on ikkagi  keskmisest endiselt endiselt soojemad. No aga hakkame siit praegu minema, praegu meil on aprill  minu meelest homseks lubas jälle seda lörtsi  ja lund ja kõik. Tormist ilm, et midagi head, homme ei ole oodata,  millal paremaks hakkab minema. No võib-olla aprilli kohta peaks ütlema,  et praegu on pigem selline keskmine aprilli ilm,  aga kui on ikka nii soe jaanuar ja veebruar olnud,  siis me ju ootame, et, et võiks olla nüüd juba 15 kraadi 20  tegelikult meil oli üks soe? Jah tõesti. Et tegelikult on tavaline aprilliilm, aga me oleme soojaga  nii harjunud. Ja, ja tõesti kui jaanuaris on pluss viis pluss 10,  siis me ootame ju märtsist ja päris rohkem. Aga praegune prognoos on küll selline, et seda 20 kraadist ilma,  mis siin nüüd, seitsmendal kuupäeval oli? Me vist küll enne kuud aega ei näe, et peame siin veel ootama,  kolm-neli nädalat. Aga mai esimene nädal, no võib-olla 10 kraadi võib isegi ära tulla,  kui haab. Et, et kevadpühadel ikkagi peab olema pika varrukaga jakk seljas,  et lühikese varrukaga ei liigu ja, ja noh,  esimene mai Esimene mai on selline pöördepunkt, mulle tundub Nüüd pärast homset tormi paistab, et, et päikest on rohkem. Sademeid on vähem, on küll kuivemad ilmad,  aga tuul on tugev ja ikkagi on väga kõlet pluss kümmet  kraadi kätte ikkagi ei saa. Siin oli küll lootus, et 23. märtsil on mingi pisike  kuumalaine veel nädal aega tagasi, aga nüüd on see õhkõrn  lootus täielikult ilma kaartidelt kadunud  ja ja hea, kui tuleb, pluss seitse ja kraadi,  no praegu näiteks ka siia tulles ma vaatasin,  oli pluss seitse väljas, nii et hommikuga võrreldes palju  ilusamaks läinud. No kuigi ega vist suuremat reisimist sel aastal keegi ette  võtta ei saa ka suvekuudel vähemalt nii tundub see maailmas,  et hetkeolukord olevat ehk et puhatakse Eestis. Kui nüüd inimesed ikkagi hakkavad rohkem tööl käima  ja kodukontoritest väljas ja peavad ikkagi seda puhkuseaega  ka planeerima, millal. Kõige parem on noh, analoogsed aastad, kui on selline väga  soe talv olnud, lund ei ole, siis on kas juuli viimane nädal  või augusti esimene nädal ja isegi kui juhtub olema selline  väga jahe sajune suvi, siis on ikkagi kas juuli viimane  nädal või augusti esimene nädal, kus on ikkagi sellist noh,  25 kraadise rannailma ka, et, et see nagu eriti just  keskmistel ja jahedatel suvedel, et mina valiks nagu puhkuse  aja sinna, et juuni või juuli esimest pool maa Ei tasu usaldada, jah, ja keegi ütles veel seda ka,  et, et noh kuna praegu nagu nende väljas käimisega nagu on,  siis pole ju vahet, kas ilm on hea või halb,  et par parem see lumi ja külm praegu ära olla,  siis jääb suveks ka midagi. No kui see niimoodi vaid käiks mul endale niimoodi kõhutunde  pealt on tundunud viimased aastad, nii et mai kipub olema  pigem nagu ilus ja soe ja hea ja siis kuidagi,  mida lähemal jaanipäeval, seda rohkem pead sa jälle pikemaid  riideid selga tõmbama. Kas see niimoodi läheb, see aasta ka? No eelmine aasta oli juuni ju erandlikult väga soe  ja palav oli tegelikult aga ülejäänud suvi noh,  nii ilus jah, juuli oli sajune sisemaal,  no meil siin ranniku ääres oli päikest ka,  aga üldiselt juuniga võrreldes juuni oli kõige soojem suvekuu. Noh, sellel aastal oleneb, nüüd näitab meile vist mai algus  ja keskpaik ära, mis nüüd hakkab saama, et noh,  muidugi need seosed siin aastaaegade ja kuude vahel ei ole  väga tugevad. Aga kui üldse midagi noh, olen tähele pannud,  siis võiks see mai alguse selline jahe ilm  ja mai keskpaiga või teise poole suve soe selline suve ilm  ikkagi tähendada. Et suvi ei ole mokas omadega. Aga kui on juunis juba sellist sooja või  ka aprillis on aprill väga soe, siis see head ei tähenda,  aga see on selline, noh, mitte väga. See on vähemalt ikkagi hea uudis, et aprillis meil praegu  nagu väga soo ei ole, üks päev oli, see ei lähe arvesse,  et siis järelikult see soe jääb ikka kõik suvesse. Jah, no seesama arvamus, et me peame aasta jooksul saama  mingi kindla soojushulga, noh, see on selline,  et noh No see tundub nagu nali ikkagi. Jah, aga tõetera selles mõttes ju on, et kui meil on ookeani  mõju ülekaalus ehk meil pidevalt tulevad need niisked õhumassid,  siis talvel on see soe, eks ole, aga suvel,  kui jääb nüüd seesama ookeani mõju püsima,  siis on see suvel jällegi nagu jahe, siis justkui tuleks  tõesti see tasakaal. No eraldi alati huvitab inimesi konkreetne üksainus kuupäev,  mis tähendab meile seda, kus kõik lähevad maale,  hakkavad grillima, kohustusliku kombes ja lõket tegema  ehk jaanipäev. Noh, jaanipäeva kohta mul on väga Halvad uudised. No jaanipäevade puhul on niimoodi, et on ju näiteid ka,  kui on, on väga ilus soe, et näiteks aastal 2000 vist oli  jaanipäeva al. Sellest on 20 aastat. Ja pluss 29 kraadi, inimesed olid noh, ikkagi noh,  olid meeldivad, üllatunud, et jah. Aga ega üldiselt see juuni ilmastiku ju olema selline  kapriisne meil jah, et, et jah, aga kui vaadata pikkade  aegade statistikat, siis on neid üsna võrdselt sajuseid  ja kuivi jaanipäevi. Lühidalt veel sajab, palju, sajab vähe, põllumehed on hädas  või on midagi rõõmustavat? No see, et praegu sajab, see on hea, sellepärast et seda  kevadist suurvett, mis lumest oleks pidanud,  tulema ju ei ole ja meid ähvardab põua oht,  et ma vaatasin ka siin neid põua ohtlikkuse kaardi  ja siin mõni päev tagasi oli, enne kui see lumi tuli,  oli lausa laes see põuaoht, aga nüüd see lumi kustutas  selle ära ja homme homne torm toob ka leevendust,  et selles mõttes on see hea, kui iga päev paduvihma sajab,  et siis vähemalt ei ole siin seda niiskuse varu puudus,  mis võib tekkida tuuliku päikeselised ilmad  ja kuivatavad seda mulda väga kiiresti. No kokkuvõttel tuleb öelda, et kannatame me niikuinii praegu  kannatame siis juba kõik asjad korraga ära  ja ehk siis suvel saab parem. Ja enne juuni suveoota. Suur tänu tulemast, aitäh. Maailma kuulsuste seas levib uus väljakutse panna Teesärk  selga ise samal ajal kätel seistes. Eesti üks treenitud näitlejaid Reimo Sagor pani end meie  palvel samuti proovile. Kas teie olete ujunud rabajärves, aga reisinud vähemalt  neljale saarele. Asume Markoga mängima, puhka Eestis pingot.
