Mina arvan, mina, arvan mina, mina, mina, mina, arva last, laps räägib. Tere, Katariina ja Ann-Lisett. Tere. Tere. Oskate praegu öelda ka, kas teie koolivaheaeg tänasest augusti lõpuni saab olema kiire või mitte eriti? Ma arvan, et ikka huvitav ja ma arvan, ka mul läheb huvitav, mul on alati olnud huvitav, ma olen harjunud sõpradega mängima, et sõpradega on hea mängida mõlem õdesid ja nendega Karlson huvitav. Tegelikult on vist nii ka, et, et see, kas mul on koolivaheajal igav või põnev, sõltub ikka väga palju iseendast. Kas ma oskan selle endale huvitavaks teha või mitte? Nojah, ise tasub huvitavaks teha, aga, aga vahel on nii, et mitte midagi pole lihtsalt teha. Et midagi ei tule pähe ka. Ja kuidas sinul huvitavate mõtetega? Tegelikult kui ma olen ühel sõbral, kelle nimi on majja küla, siis näiteks temal on alati väga head mõtted ja siis tema juures on alati väga tore aga mõndadel, sõpradel vahest hakkab igav ka, tegelikult alati nii tore ka ei ole siis kohe kiiresti mõtlema midagi. Sõbraga alati mõtleme ise mänge välja, selliseid mänge, mis ei ole olemas, siis on huvitavam. No siis olete teie küll õiget tüdrukut rääkima, tänase saate teema on, sest mina mõtlesin kindlasti on lapsi, kes on suvel selles aias, kus nad on ikka titest saadik olnud, kus on iga rohututt kinnisilmi äratuntav ja nii edasi ja nii edasi, puudest põõsastest rääkimata. Ta, ja kes võib-olla ei ole selles mõttes väga rahul oma koolivaheaega, et seal ei ole hästi palju põnevaid seiklusi, et peab ikka näiteks suurema osa ajast maal vanaema juures olema. Või oma koduaias, et mis oleks, kui mõelda, see aed muinasjutuaiaks seekordsel koolivaheajal? Nojah, ma olen vaest niigi teinud. Meil on mu vanaemal suvekodu ja vanaisal, et siis seal väikse õega puu otsa ja mängivad seal meie kodud ja poed ja igast sellised kohad, mis siis meil on tegelikult alati üpris huvitav, aga siis me lähme kõik natuke riidu, et kelle kodu võiks, mis puu all, aga lõpuks me ikka leiame, vahest läheb kohe lupsti, et mine tahe, meeste pudroosid arteist pudi siis ongi kohe tulemas. No näiteks, et ma ei mängiv päris majad, aga näiteks määrame mingid sportlased ja siis, et me teeme kaugushüpet liivakasti. Ja siis oled hüpanud ka eaga ekskar, hüppasime liivakasti ääre peale, jumalus. No muidugi, miks see valus ei ole? Ja ma ka vahest mängin väikse aega, et tippoma liivakasti ja siis nagu mingi kaugushüppe või niimoodi. Nii ja kuidas meil nende printsesside ja lossidega lood on, et kui prooviks näiteks mõelda ükskord oma koduaia kuningriigiks ja puud lossideks ja iseennast sinna õrnaks printsessiks, kelleks iganes või lossi narriks. Tavaliselt olid printsessi esimene siin toas ja ka õues saab ka puudega mängida, tegelikult, ja muru võib olla tegelikult tegelikult seal mängida sellist asja, et oled mingi magusama vahel ja niimoodi teletungi soolase maal ja muru võib-olla ei tea mingist? Ma ei tea isegi kasvõi vahukommis tehtud. Küll ei olnud. Aga vaikses juhuseid, printsist, siukseid asju, kus läheb palju asju vaja. Siis kui on huvitav mäng, siis on väljas soe ja seda mängin toas, sellepärast et siis on kõik asjad kohe võtta. Aga siis kui ma tahan mingite puudega mängida, siseneed, tugevamad riideesemed ja need viskame aknast alla ja siis me lähme õue mängima. Ja nüüd ma ei saanud aru, et kui me tahame puudega mängida, siis me viskame riideesemed aknast alla, et kuidas sellest aru saada. Noh, et siis need asjad, mis meil vaja on et need aedisama õue Trepist ei viitsi viia ja see, et tema elu endale võimalikult mugavaks mõelnud Ja mulle meeldib nii väikse õega, kui mu sõbrad, aga meeldib mängida sära, agent ja ma ei tea, miks see on ju huvitav. Siis mõtleme alati need, kellel on mingi asi kadunud või midagi juhtus, ütleme nende alati ise väljenedel alati nähtamatuid, sest no kui mitu inimest on, siis saab ju tega mängida, et on see siis mu alati T1. Arvutimängu järgisid, aitäh, et magava kunagi ma ei mängi mingite päris muinasjuttude järgi vaid näiteks kui aega me teeme niimoodi, et me hakkame mängima esise ise mängu käigus, vaatame, mida me teeme. Juhuslikult. Mängu käigus lihtsalt selgub, kuhu see lugu edasi areneb ja teised mängime. Aga üks asi on see, et iseendale mängida üks muinasjutt maha ja kas näiteks niimoodi saaks ka, et mõtled, tegi ühe loo välja ja, ja siis korraldatel isadele-emadele, vanaemadele, vanaisadele, tuttavatele, tädidele, onudele ühe etenduse, et mängite seda lugu teistele ka. Ja me oleme teinud, et me tegime mingit jänest nagu niimoodi, et mu õde kutsus endale mingi sõbra külla panime sukapüksid pähe ja siis äkki etendust neile, et mina olin sõbral külas, mõtlesime ühe etenduse välja, siis kui talle järgmineväärseid ühed teised sõbrad külla siis oli veel minna jälle ka. Ja siis me tegime seda etendust meile, sest siis me olime seda harjutanud ja, ja siis ühe teise sõbraga mõtlesime tantsu välja, me veel pole seda etendanud. Et me alles harjutame seda sellepärast, et me näeme, et see tuleks meil väga hästi välja. Siis näitate teistele ka ja selle üpris lähedanud tantsu nimi on juba ei ole. Vee siukseid, tantsime, pole kunagi teinud, meil ei tule tantsude yltse ideesid. No aga teil tulevad sellest luud ideed kust need head mõtted tavaliselt tulevad, tulevad lihtsalt plaksti. Istun näiteks, söön hommikul putru ja tuleb mingi hea mõte pähe või on nii ka, et ikka tuleb raamatuid lugeda ja igasuguseid selliseid asju ka ennast arendada ja harida ja mis te arvate? Ma olen hästi palju raamatuid ja siis raamatutest panen kokku mingi seal ideesid, lihtsalt märkamatult hakkame mingit mängu tegema, kasvõi ise need oma toa ukse kinni Süssi mingite nähtavate te näete, et mul on mingid sõbrad seal ja siis ma ise oskan midagi äge, hästi ja siis. Ja siis lõpuks märgajad, et see idee on ju sellest raamatust. Vaata kui hästi on ta siis tegevuseks muutunud. Jah, et mina tavaliselt vaatan siis pilvi ja siis pilvedest mõtteid, vaata mis kujusin, et nagu teevad heideks mingi draakon tuleb mingi draakoni koju ja siis siis ma mängin, et mul on näiteks koduloom, draakon ja kõik selle saladus, et keegi ei tohi seda teada saada, sest võetakse kinni ja viiakse kuskile, sest teiste arust on see paha, aga tegelikult on hoopis väga heal. Aga siis ma kogu aeg kaitsen teda ja siis vaatan veel pilvegoisi, mis võiks juhtuda niimoodi edasi. Et sul tuleb mõtteid nagu Vändrast saelaudu, piisab ainult pilk taevasse suunata, pilvi vaadata, juba tulevadki. Ja siis on jama, kui taevas on täiesti sinine või üleni pilvine. Siis tuleb vist muinasjuturaamatuid sirvida. Ja aga vahest lihtsalt. Ma tükk aega mõtlen ja siis mul tuleb midagi pähe. Aga tegelikult võib ju niimoodi teha, et see lihtsalt peast lihtsalt mängid midagi, mis peast kohe tuleb, onju. Ja siis pärast tegelikult võib sellest mingi raamate teha nagu mingi nigel things. Muinasjuturaamatuid jah, natuke muudeti asju ära ja niimoodi. Nonii see on ju ka päris hea mõte suviseks tegevuseks, et üks raamat kokku panna. Et tegelikult õues, kui sa, vaatajad igast muu kujus ja niimoodi siis võib mingeid leiutisi ka nagu mõtelda ja siis siis võibki niimoodi tulla, et sa vaatad kuju ja siis tulebki mingi maja mõte või mingi selline ka tegelikult. Ühesõnaga, suvine koolivaheaeg võib kujuneda pööraselt huvitavaks, kui on lapsel endal kasvõi natukenegi mõni huvitav mõte aeg-ajalt peas. Ja küll seepärast, et olgu siis niimoodi, et ta nagunii mul ei ole mitte midagi suvel teha, et et siis perest suve lähed kooli teistele, et oh, oli nii, lae suvima, mängisin nii palju lahedaid mängija, mul tuli nii häid mõtteid. No selge on see, et muidugi on suvel võimalus igasuguseid selliseid asju teha, mida talvel ei saa, aga et kui kõik tegevused on otsa lõppenud ja siis tundub, et on igav vaat siis mõtled endale muinasjutu välja. Ja tegelikult lahe ju ise muinasjutte, kui välja mõtlen, siis teistele rääkida ja siis tegelikult seda muinasütles muutu, teised mõtlevad mingid tegelased ja muudavad kohad ära ja siis läheb uus muinasjutt ja siis läheb mittu muinasjutte, mis on tegelikult ühest muinasjutust tekkinud. Tuleb lihtsalt kõnni igast Lev mõtelda, vaata pilvia puus jääd, et kasvõi puu otsa roninud ja siis tuleb mingi hea idee, et näiteks, et et see on hea koht, sinna saab mingi ämbri panna ja siis ja siis lõbuks lööbki mingi mängijad, et päev mingi ämbris lõbusakat vett sisse kallama ja siuke kodumäng, et mina, mina ütlen, et lihtsalt kui kellelegi on igav, siis lihtsalt võnge läheb teele ja mõtelge. Katariina ja Ann-Liseti iga ajas juttu Haldi Normet-Saarna helirežissöör on Vivika Ludvig kuulmiseni.
