Tere õhtust, tänane kristall on üpris looduslik, tuleb teieni Võrtsjärve kaldal limnoloogiajaamast mikrofoni ümber siia. Kalda mändide alla on kogunenud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogiasektori töötajad. Sektori juhataja Neeme Mikelsaar, vanem teaduslik töötaja Ervin Pihu ja nooremteaduslik töötaja Mart Kangur. Kõikidele on ühiseks nimetajaks bioloogiakandidaat ja teiseks ühiseks nimetajaks veel. Ihtüoloog. Täna tahame teile rääkida Eesti järvedest, kuivõrd koht ja vestlejad on valitud sellised, siis loomulikult räägime vähem geograafiast ja rohkem ideoloogiast. Kuid paar sissejuhatavat küsimust siiski tahaks küsida, kui palju Eestis umbes üldse järvi on ja missugused on meie järvede jutumärkides öeldes kordad. Kergesti armastatakse öelda, et Eesti on järvederikas 1500 järve maa ja nõnda edasi. Päris täpne see siiski ei ole, me võime öelda, et me oleme isegi võib olla suhteliselt vaesed järvede poolest. Kõik naabrid meist on igatahes märksa rikkamad järvede arvu poolest. Kuid eks seda rohkem peaksime oma järvi hindama ja kõik tegema selleks, et nad meile ka rohkem pakuksid ja mitte ainult meile, vaid ka meie järgnevatele põlvedele. Nii, aga siis nüüd paar sõna, siis rekorditest kõige sügavam järv. Kõige sügavam järv on vist meie elanikele enamasti ikka tuntud. Rõuge Suurjärv on senini meie kõige sügavamaks järveks, kunagi oli arvuks 41 meetrit. Raske on öelda, kas on see mõõduriistade vahe või on see tõesti nende rikaste allikate poolt ja sademete poolt järve põhja uhutud materjal aga tänapäeval loetakse selle sügavuses ainult 38 meetrit. Järgmine sügavuselt järvedest on nagu selgus, alles läinud aastal üllatuslikult päris väikene järvekene, mis asub Läti piiril. Ta nimi on Väike-Palkna järv mis on 33 meetrit sügav. Võib-olla see on natuke naiivne küsimus, aga milline on siiski kõige madalam järv või täpsemalt öeldes, mida järveks loeme? Ma tahaksin öelda seda, et Saaremaa ja mererannikupiirkonnas on terve rida veekogusid, tähendab midagi, ikkagi võib ka järvedes lugeda, mis teinekord veerikkal perioodil on päris ulatuslikud ja kümneid ja rohkemgi hektareid suured, kuid teatud perioodil kuivade perioodil on täiesti kuiv maa. Nii et kus me siis nüüd selle piiri loeme kõige madalamaks järveks meie ekspeditsioonide ajal. Seltsimehed on siin, mäletavad, kandsid niisugust järved püstijala järvede nime, tähendab, meil ei olnud vaja paati autolt maha kiskuda. Rahvas rändas igaüks oma eriala järel risti ja põiki, järved läbi ja järved ikka nimetasime järvedeks ja pakkus küllalt palju huvi, sest tihtipeale just nende loomastik ja taimestik on väga huvitav. Aga nüüd näete, me lubasime rääkida rohkem ihtüoloogide teemadel ja kaldusime siiski natukekest, nüüd geograafiasse, ma mõtlen, et on aeg siis nüüd põhiküsimuse juurde asuda, mida me järvedest üldse peaksime kõigepealt kuulajale rääkima, kes või mis pilguga teie järvi, uurite jaotate, neid liigitate. Järvede liigitamist muidugi võib väga mitut viisi teha õieti küsimus asetatud nüüd bioloogide seisukohalt siis ka bioloogid võivad erinevalt järve hinnata Ta lähtudes igaüks oma loomagrupid, mida tema lähemalt tunneb. Ja kui nüüd on tegemist ihtüoloogidega, siis ihtüoloogid harilikult iseloomustavad tüpiseerivad järve teatud iseloomulike kalaliikide järele. Tavaliselt on need hinnalisemad kalad, mille vastu tuntakse rohkem huvi, mis tähendab oma turuväärtust vees olemas suurel määral tema veekooslusest. Biogeensete ainete sisalduse keemilisest küljest on tingitud ka elutegevus, sest eriti see mikroskoopiline maailm ja veidi suurem juba põhjaorganismid tähendab zooplankton siis hõljuv peenem organismid, Need kõik võimaldavad omakorda mitmesugust järve tüübist luua, eriti meie vanem teadustööd. Mäemets on tüpoloogia alal väga palju ära teinud ja seda on ka trükis avaldatud mitmesuguseid järve hüdrobioloogilised tüüpe. Suurimate huviga kahtlemata pakuvad teie töötajatele ja rahvamajandusele üldse suuremad järved. Peipsi sama Võrtsjärv, mille kaldal me praegu istume. Võib-olla iseloomustaks siin paari sõnaga, mida nendest on uuritud. Mõtlen seltsimees pihu peaks just tema meie silmis kui Peipsi eriteadlane, et sellest kõige suuremast järvest rääkima. Teil on jaotatud järved, siis igal mehel on oma kindlad järved. No tänapäeval ei saa ükski bioloog päris omaette töötada, peab risti-rästi abistavad eriti hüdrobioloogid, ihtüolooge abistama ja mõnikord on nii ihtüloogilist kasu ka hüdrobioloogidele. Mida siis Peipsist rahvale rääkida on. Peipsi on suuruse poolest Euroopa viies järv ja Eesti NSV piiridesse langeb sellest võib-olla natuke allapoole, kuigi seda piiri nüüd selgesti tõmmatud ei ole see nii rohkem mõtteline joon. Kalanduse mõttes on Peipsi üks väga väärt järv. Kui järve võtta aga nii nagu elusat organismi ja seda oleme õigustatud tegema, siis võib öelda, et Peipsi asub praegu oma parimas mehe eas. Mitmedki teised väiksemad järved, kes on juba madaldunud mudastunud on hakanud vananema ja näiteks Võrtsjärv on Peipsist suhteliselt juba vanem, mõtlen suhteliselt just aastatelt on nad võib-olla enam-vähem üheealised, aga Peipsi on suurem ja on rohkem säilitanud noorust. Peipsis on kokku üle 30 kalaliigi. Noh, seda pole väga palju, aga nii inimtoiduks kasutatakse neid umbes pooli. Kõige tähtsamad on tint rääbis siis nendest suurtest vääriskaladest latikas koha haug, siig noh ja mitmed väiksemad kalad ka, kes on samuti laialt tuntud ja keda püüavad rohkesti nii õngesportlased kui ka elukutselised kalurid, ahven, särg ja mõned teised. Ja nagu ma ütlesin, et ta praegu asub oma nii-öelda õitseeas nii täismehe eas siis see tähendab seda, et see järv pakub normaalseid elutingimusi nii soojaveelistele, kaladele nagu näiteks latikas ja koha. Ja siin elavad ka täitsa külmaveelised kalad, kes latikaga ja kohaga harilikult üldse ei klapi nagu siig rääbis. Et see on üks selline unikaalne järv, kus mõlemad pooled enam-vähem rahuldavalt eksisteerivad koos, millest see tingitud on? See on lihtsalt sellest tingitud, et Peipsi ta ei ole küll sügav järv, aga siiski suhteliselt tunduvalt sügavam kui Võrtsjärv. Keskmine sügavus on Peipsi järvel umbes kaheksa meetri ümber. Palju selleks, et suvel seal reede päratuur nii põhjakihtides ka ei tõuseb, liiga kõrgele, kui nüüd Peipsiga võrrelda, siis Võrtsjärve on muidugi palju väiksem üle 10 korra. Ja mis veel suurem erinevus on Võrtsjärv on väga madal, keskmine sügavus on siin ainult 2,8 meetrit. Ja veetemperatuur suvel seetõttu pinnast põhjani täiesti ühtlane. Sageli üle 20 kraadi ja külmalembestel kaladel, nagu siial rääbisel on siin juba halvem elada. Mõlemad need liigid on küll Võrtsjärves samuti olemas, kuid neid on vähe, eriti siiga, keda püütakse ainult võib-olla mõni eksemplar iga aasta siin kohapeal. Võib-olla võtaksime ühe aspekti veel vaatluse alla. Nimelt kalaliikide arvukuse suurendamine või õigemini inimese, kes on sekkunud kalapüügiga üldse nendesse ihtüoloogia asjadesse. Viimasel ajal ei ole enam mingi kunsti kala püüda. Kunst on niiviisi püüda, seda kala jätkuks. Ja Peipsil annab see ka päris kõvasti tunda. Pärast sõda olid Peipsil vääriskalade varud päris heas seisundis. Latikas kaunis palju oli siiga haugi. Aga nüüd on nende kalade varud tunduvalt vähenenud, eriti koha omad. Ja see asi algas 50.-test aastatest mil Peipsil hakati kõvasti püüdma traalidega Justi traalid on niisugused pahad asjad, mis võimaldavad küll kiiresti suurt hulka kala kätte saada. Aga teevad kahju tuleviku seisukohalt, sest nendega hävitatakse palju noorkala vääriskalade noori aastakäike, kes mõne aasta pärast ise oleksid suureks kasvanud. Kui need välja püütakse, siis loomulikult on oodata, et saagid hakkavad vähenema järjest. Peipsil on see niiviisi toimunud ka peatuslike kaladega. Aga noh, nagu me teame, loodus ei salli tühja kohta ja kui väärtuslikke kalu on väheseks jäänud, siis neid asendavad väga edukalt teised kalad. Ja Peipsil asi läinud kaunis kaugele. Kahjuks kas seal on väga palju praegu niinimetatud prügikala ahvenat, kiiska? Need just peamised, nii loetakse väheväärtuslikeks adeks. Ja. Inimtegevus on jõudnud nii kaugele, et praegu on tarvis tõsiseid abinõusid et seal jälle olukorda normaliseerida ja taastada nii suust inimesele soodsat kalade, looduslikku tasakaalu. Mina segaksin natuke vahele. Päris nii kena oleks vist kuulaja seisukohalt tuua mõni konkreetne näide nende nõndanimetatud hinnaliste kalade ja prügikalade võrdluseks seltsimees pihu väga õieti märkis seda, et tõmmatakse kalad liiga vara välja järgmisel aastal ta võiks olla märksa suurem juba, kuidas need teie viimaste aastate andmed, mida nad näitavad, palju siis ühe aastaga koha minu pärast või haug või palju juuruvad kasvada. Ja kui palju siis üks kiisk või ahven seal prügikalad on, palju need aastas juure kasvaksid, kui need võtame? Niisugust tööndusliku mõõdu saavutanud vääriskalad? No näiteks haug ütleme üks, kolme, nelja aastane haug, noh, see kasvab aastas juurde heal juhul üle poole kilo võib isegi kuni kilo kasvada. Vanemad haugid veelgi rohkem. Aga ahven seal võib-olla ainult seal 50 grammi, heal juhul 100 grammi kiisk, ainult mõnikümmend grammi koha vist on huvitav, palju tema koha võib kasvada samuti kaunis kiiresti pool kilo aastas ei ole vist. No võib täpsemini ütelda, et kui töönduslikus mõõdu saavutanud koha kaal on keskeltläbi üks kilogramm, siis järgmise aasta jooksul tema kaal suureneb pooleteise kilogrammini ja veel järgmise aasta jooksul umbes kahe kilogrammini Võrtsjärvel Võrtsjärve kohta. Ma kuulsin siis pihu märkis, et Peipsis on kohavarud väga kehvas olukorras, kuidas Võrtsjärves, Võrtsjärves on nüüd huvitaval kombel koha varud viimastel aastatel. Ehk võiks öelda, et sõjajärgsete aastate kohta peaaegu parimas seisundis. Kui siin kuuekümnendatel aastatel veel töökoha ainult paar tsentnerit aastas, siis näiteks möödunudaastane püük oli juba ligi 180 tsentnerit ja mis selle põhjuseks on võimalik, et üks põhjus on see, et 58. aastal muudeti kalanduse korraldust. Võrtsjärves kehtestati kevadine püügikeeld esimesest aprillist kuni 15. juunini, mis andis paremad võimalused kaladele sigimiseks ka kohale ja samuti aitas kaasa nende noorjärkude paremaks ellujäämiseks. No püügikorraldus, tähtajad ja nõnda edasi. See on üks näide inimese sekkumisest teie erialale võiks nii jutumärkides öelda. Aga peale selle muidugi veel ei saa jätta mainimata seda kui positiivsest rääkida, et inimene on toonud ka teisi kalaliike sisse ühest järvest teise ja isegi väljastpoolt Eestit meie järvedesse, kuidas nendega lood on Võrtsjärve kohta nüüd otseselt ütelda, siis siin on üks positiivne näide ja teine negatiivne. Alustame siis viimasest. Siia katsetati sisse tuua sazani karpkala. Kuid see läks täiesti nurja. Nimelt need karpkalad lasti valel ajal ja vales kohas sisse ja samuti järve tingimusi varem küllalt põhjalikult ei uuritud ja kuigi tervelt kaks vagunit maime sisse toodi kahel aastal järjest kokku neli koguni Komineli. Nii palju kui mina tean, viimase kahe aasta jooksul vist on üksainus karpkala kinni püütud. Siit muidugi meie inimestega vabariigis õieti selles suhtes ei konsulteeritud, enne see oli heas soovis toodud mujalt aga siiski on tarvis natuke täpsemad kohalikke oluliselt tunda. Ja siis heaks näiteks oleks angerja sisse laskmine, millega algust tehti 56. aastal. Kui enne sõja eelsetel aastatel püüti kah angerjat järves küllaltki palju ligi 20 tsentnerit aastas siis möödunudaastane saak oli juba 65 tsentnerit ja see on kõik puhtalt ainult tasustamise tulemust, sest et looduslikult angerjas enam praegu peale Narva. Aga kas te ära ei lähe, siit läheb küll ja kui suudetaks kõik kinni püüda, mis on küllalt suured ja järjest lahkuvad, siis saak võiks olla mitu korda kõrgem. Aga tema äraminek on tingitud siis sellest, et tal tuleb see rännulust peale, ta tahab kaugele kaugele ookeani minna. Jah, tema gonaadid ehk suguelundid saavutavad juba sellise seisundi ja siis määrabki tema rände alguse ja meie tingimustel, see on siis nii seitse, kaheksa kuni 10 aastat peale seda, kui ta on sisse toodud ja kui suur ta siis on. Isased on enamasti sellel ajal väikesed, nende pikkus on et palju, üle 40 45 sentimeetri aga emaste puhul on see suurus väga erinev seal 50. 67.-st alates kuni peaaegu meetrini välja. Võib-olla huvitav on seda märkida, et omal ajal, kui neid kunstlikult ei toodud angerjamaimu, siis sisse siis looduslike angerjate hulgas üldse isa kalu ei olnudki, nii et see on meie vetes omaette huvitav vähenenud, et me näeme pisitillukesi võrdlemisi no pliiatsi jämedaid, natuke suuremad angerjad, mis lähevad rändele ja no näppu jääma, siis võid olla ja mis on suguküpseks saamas, on isakalad, tähendab ja sellega seoses on nüüd probleem, mida varemat ei ole veel olnud, et kas siis neid püüda välja või mitte. Muidugi kui on võimalik konstateerida see tõesti ikka isa kala ta on suguküps, mis, miks siis mitte välja püüda, kaduma läheb ta meile niikuinii. Kas isakala palju suuremaks kasvasid? Ei, ta jääbki nimeliseks vaiksed. Kas Peipsis on ka uusasukaid? Ja Peipsis tehti samad vigurid läbi, sinna viidi ka suur hulk sazani veel mitu korda rohkem kui Võrtsjärv ja see läks samuti aia taha. Tavaliselt on raske mitte bioloogile ette kujutada, kuivõrd oluline on ikka kogu elustik veekogus taimest väiksemast põhja või plankon organismist alates kuni kaladeni välja. Vot nende uute liikide sisse toomisel põrkub sagedasi küsimus, just sellele on ta peremehekski, mingisugune teine kala ja ei lase lihtsalt sigineda ja soovitud mingisesse toodad uuel kalal. Petlik oli meile enestele nähe, kuivõrd oluline on ka sellesama, millest juttu pide paljunemisel teiste kalade osa seni, kuni esinesid igasugused kalaliigid Lohja järves, Põhja-Eesti ranniku lähedalt leiti seal kunagi omal aasta kümmet tagasi toodud karpidest ainult üksikuid hästi suuri, seal üle 10 kilo ja veel tunduvalt raskeid karpe püüti välja aeg-ajalt, karbid elasid seal aga noori kunagi nähtud, neid üksikuid suuri saadi ka väga harva, et niipea, kui seal viidi läbi kalakasvatuse huvide sihtidega kalade üldine mürgitamine selleks, et neid uuesti paremaid kalaliike seal kasvatada siis selle järele selgus, et need hästi suuri karpkalu ei suutnud mürk hävitada, need jäid ellu ja juba järgnevatel aastatel üllatuses kubises järv noortest karpidest. Miks sa paremad ei olnud, nad nad ei saanud sigida, niipea kui see karp seal mingil määral õnnestus, mingi kude, see hävitati, kas marjas või vastses mainutas kadus ära ja need vastastikused elu suhted, bioloogilised suhted, need olid sarnased, mis ei võimaldanud vot sellel kalaliigil elada, teised kalaliigid võisid vastavaid katseid tehtud ja nende põhjal on leitud, et teised kalad niinimetatud prügikalad söövad ära kuni 99 protsenti vääriskalade poolt koetud marjast tiigi tingimustes. Ühesõnaga, et niisugune meetod on siis olemas ja tunnustuse ka võitnud, kus tehakse nii öelda järv puhtaks, et sinna mitte midagi ei jää, mitte kedagi kaladest rääkida ja siis pannakse nii-öelda uus elu seal käima. Karjalas on väga edukalt tegutsenud selle kallal, see pihu te olite vist ka seal konverentsil viimati, kuidas viimased kogemust nendel on selles liinis? Jah, siin aastaid tagasi hakati järvi mürgitama, kasutati selleks ühte ühendit polükloorpineeni. Sellele meetodile pandi väga suuri lootusi ja tõesti, see andis häid tagajärgi. Sest vana kalastik täiesti hävitati ja lasti sinna sisse siis niisugusesse tühja järve kas siis karpkala või peledit või mingeid muid nii kiiresti kasvavaid ja väärtuslike kalu. Ja saalivad väga häid saake, aga nüüd on polükloorpineeni kasutamine ära keelatud, nii nagu on mitmed teisedki mürkkemikaalid ära keelatud. Ja praegu see meetod on meil ainult nii-öelda teoreetiliselt olemas. Vastavad uurimisasutused töötavad küll uute paremate ihtüotsiide loomise kallal, tähendab, kuid see oli sellise, seni ei ole teada ja see mürk nagu ei klapi, ei ole veel uusim käiski kasutusele võetud, arvatavasti lähemal ajal tulevad uued ja sobivamad no sobivamad selles mõttes, et nende detoksikatsiooni aeg on lühem. Ühesõnaga, nende mürgine mõju kaob kiiremini, polükloorpineenil võttis aega oma aasta või noh, kaheksa kuud vähemalt. Ja teiseks, ta on ohtlik soojavereliste loomadele ka inimestele kaasa arvatud märkamatult võib ohustada ilma kohe nüüd efekti. Sellega me oleme üsna lähedale jõudnud tiigikalakasvatusele, kus tõesti pannakse igasse tiiki teatud kindel liik võib-olla paar sõna sellest, olgugi, et tal on järvedest põhiliselt juttu. Kuidas te hindate üldse seda kalade nuumamist ja, ja mis saavutused sellel alal maailmas praegu on? Ma nimetaksin seda nii intensiivseks, kalakasvatuseks, selles suhtes on nii päris põrutavad näitajad näiteks jaapanlastelt. Kui arvestada ühe hektari kohta, siis on tohutu suured toodangu näit. Ja see tekitab ehk nii mõnelgi meie inimesed, kes on, miks siis meil seda järele tehta, miks me ei oska seda teha, küsimus ei ole nii lihtne, seda on saavutatud väikestes basseinides, aga tugeva läbivoolu juures ja kõrge temperatuuri juures, esiteks me klimaatilised olud ei luba aastaringselt kasutada, kasvuperiood jääb lühikeseks ja teiseks selle intensiivsed tihedast sumpades kalade massi juures on ka nende väljaheidete mass väga suur ja see nõuab vaheldamatut pidevat tugevad läbivoolu. Ja kui seda arvestada hektari kohta tõeliselt juba see hektar ei ole kuigi suur pind, tiigid on ju üks ainuke tiik, võib olla mitu hektarit suur siis ainsa hektari kohta vajalik vee hulk, võib-olla mõnikord terve suure, palju suurema jõu veel kui Emajõe vee vooluhulk vajalik. Võib-olla saab kasutada edaspidi tööstuslikke jahutusvete vahendusel niisugust kalakasvatust teha pidevalt temperatuur kõrgem no kas või nende soojuselektrijaamade jahutusvee või mõne teise ettevõtte jahutusvee alusel selles suunas, mille ettepanekuid tehtud. Muide, ma tahakski need üle minna meie vestluse võib-olla et viimase peatüki juurde. See on ettepanekud, soovitused, mis te olete teinud oma uurimiste põhjal võib-olla kõigepealt paari sõnaga sellest albumist või kuidas seda nimetada. Mis meie ees praegu lahti on, need on teie ettepanekud konkreetsete järvede kohta, mida seal konkreetselt tuleks teha, siin on terve hulk alajaotusi, iga järve kohta on öeldud, milleks sobivad, võib-olla loeksime, need korraks ärasid? No siin on päike niisugune mitte trükki läinud, vaid lihtsalt masinkirjas koostatud ülevaade üle 500 järve kohta, mille kohta meil mingil määral andmeid oli, kas lausa kompleksselt uuritud järved või on siis küllaldaselt ühest või teisest seisukohast need andmed olemas. Ja mida siis püüdsime hinnata ta, siin on bioloogid, hüdrobioloogid kaasa töötanud seltsimees Aare Mäemets ja Tarmo Timm kes on just paljude veeorganismide kohta andmeid teades neid järvi hinnanud. Ja niimoodi ka selgub, et meil on vabariigis järvi, mis see arv vist oli midagi üle 170 järve, mida me hea meelega näeksime kaitse all olevate järvedena, mida peaks kaitsma väga mitmesugustel põhjustel looduskaitse, looduskaitse all ja kas siis vabariikliku kaitse all või kohaliku kaitse all tegelikult üle 100 järve on kohaliku looduskaitse all ja mõned ka vabariik kaitse all. Ja selleks on põhjusi palju. Arvu muidugi suurendab asjaolu, et mõnes piirkonnas on sobiv terved järvede grupid. Ta kaitse alla juba maastikulise kaitse osas. Ja nad paljud järved on omavahel seotud õieti üksikut järv eraldi kaitsta, seal kõrval, teist mitte kaitsta. Ja väga paljudel juhtudel on tegemist tõesti haruldaste organismide säilitamise vajadusega. On isegi üksikuid loomaliikide, küll väiksed mikroskoobis teile, mida, ütleme ainult selles meie mingisuguses järves esineb ja kusagil Norras või kusagil hoopis teises maailmajaos ainult üks või kaks järve, kus ta üldse esineb ja kogu maailmas rohkem ei ole. Tead, sul oleks siiski tarvis neid loomi säilitada, nii kaua, võib-olla kui avastatakse tõesti rohkem kusagil on ja sarnaseid näiteid on palju, rääkimata muidugi sellest, kus on vesi, puhas, suurepärane läbipaistvus, juba, ainult ühe paari aastaga võib see veekogu täiesti saada rikutud, kas seal mingisugune saun ehitada kaldale? Midagi selletaolist? Jah, siin on teil tõesti päris konkreetseid ettepanekuid selleni välja, kas on vaja vett võtta sealt põldude kastmiseks või on järv sobiv suplemiseks puhkepaigaks ja nõnda edasi. Aga võib-olla nüüd natukene laiemalt teie ettepanekutest, mis te olete teinud tulemustest, no siin peaks päris otsima materjali üles ära unu, mis on väga palju on muidugi, mis me ettepanekud teeme seoses lepinguliste töödega. Otsekohe tõsised probleeme on mitmed järvede peal ja veekogudel veehoidlatel, mida tuleb lahendada, on olnud näiteks kas või Maardu veehoidlad, on lausa vee õitsemine, nii massiline. Tööstuse veevarustus lakkab juba seal tuli leida võimalus selgitada kõigepealt, millest see põhjus on ja need on selgesti bioloogilised põhjused. Ja neid saab lahendada mitmed asi, terve rida variante, kuidas parandada, kuidas leida võimalusi. Muide, tavalised tööstusinimesed kalduvad ikka kõige lihtsamad, ma, ma ütleksin pulbri meetodi, kui saaks aga mõne aine, mis raputaks sisse korraga, oleks vesi puhas. Aga need maksavad ennast kätte. Sagedasti seesugused ained on nii, et annavad suurepärast efekti. No tõesti, nagu käega pühib ära mingisugused Läheb natukene aega mööda, needsamad väikesed järele jäävad väikesed kogused ja nii imelik, kui see ei ole tegelikult pisikesed mürgikogused. Taimed hävitasid omakorda erilise, stimuleerivad ja järv õitsema. Palju võimsamini veel. Ja võib-olla korraks tuleksime veel suuremate järvede juurde tagasi. Peipsis on vääriskalapüük ähvardavalt suur. Kas selles suunas olete samme astunud, tasakaalu viia? Soovitusi teinud? Jah, et vääriskalavarud seal suureneksid ja saagid tõuseksid, selleks oleks vaja niisugust paradoksaalset asja teha. Et vähendada prügikalapüüki. See võib tunduda imelikuna, aga nii see on. Kui me tahame seda prügikala hävitada, siis me peame kasutama hästi palju tihedasilmalisi püüniseid. Aga seoses sellega me saeme ise oksa, mille peal istume. Püüame välja rohkesti ka vääriskalade maime, tähendab, ei ole küllalt selektiivselt küllalt sobivalt valivaid püünised, selles vist on jah, kui oleks midagi, ta ei oska seda ette kujutada, see peaks olema. Siin on tehtud ka ettepanek reguleerida Võrtsjärve veeseis tähendab ära lõigata need minimaalsed veeseisud, mis igal aastal praegu esinevad ja kindlustada, et järves oleks vee hulk enam-vähem stabiilne ka sel juhul, kui me suudame seda kalapüükide vähenemist ja kalasaakide halvenemist pidurdada, seisma panna, nii et kalasaagid oleksid enam-vähem stabiilsed ja koostis ei halveneks. Ka sel juhul ei ole meie töö mitte tühja läinud, sellepärast et nagu ma siin eespool juba ütlesin, praegu on olukord niiviisi, et kala välja püüdmine pole enam mingi kunst, oleks ainult seda kala rohkem. Ühesõnaga teie elukutse nõuab pikka meelt ja rahulikkust ja mul on niisugune tunne, et seda siin võrdlemisi üksildases kohas mändide all on piisavalt. Nüüd hakkab aga päike juba looja minema ja me lõpetame tänava saate. Täname vestlejaid. Nendeks olid Võrtsjärve limnoloogiajaama töötajad, Neeme Mikelsaar, Ervin Pihu ja Mart Kangur. Kuulmiseni.
