Praekalaks tere hommikust, kell on saanud kaheksa ja nüüd juba 10 minutit peale tuulata raadio kahte ja raadio kahega, nüüd liituvad Indrek Ojamets novaatorist. Tere hommikust, Indrek. Tere hommikust. Kõigile igahommikune siis või ka esmaspäevane teadusvaade ka teemadesse ja loomulikult on need teemad ainult ühest valdkonnast. Ja inimesi huvitab kaks asja, me katsume siis ühel või teisel viisil nende üle siin arutleda kindlasti kindlaid vastuseid ei anna. Kõigepealt üks on see, et millal siis võiks valmis saada. Siine vaktsiiniga on selline üsna keeruline selles mõttes öelda, et millal ta täpselt valmis saab, kindlat kuupäeva, noh ei saa ju öelda, et vaktsiini valmimise protsess kui selline, et see on üsna üsna kaua, võtab aega, sellepärast et seal on ikkagi vaja seda testida, et mis võivad need võimalikud siis kõrvaltoimed sellel vaktsiinil olla ja nii edasi, et noh, nüüd siin möödunud nädala alguses teatati, et USA-s siis katset Daddy esimese inimese peal siis koroonaviiruse vaktsiini, et esimene inimene siis pidulikult sai selle vaktsiin, ütleme niimoodi. Aga siis noh, aga see ei tähenda muidugi seda, et see umbes ülehomme meil siia Eestisse jõuaks, et seal läheb umbes aastake vähemalt, aga see ka eeldusel, et kõik asjad nagu toimivad, et see vaktsiin, mis neil on siis välja töötatud nagu toimib üsna hästi sellest pidulikust esimesest vaktsineerimisest on ka mingeid tulemusi, kas on mingeid märke, töötab? Tulemusi on veel praegu üsna keeruline öelda, et seal on see, et no mina ei ole kuulnud, et seal väga mingisuguseid põhjapanevaid tulemusi oleks, seal on lihtsalt see, et nad jälgivad seda inimeste tegelemine hästi väike doos vaktsiini, siis saab varsti selle järgmine grupp, kellele antakse natukene rohkem ja siis ta niimoodi samm-sammult läheb edasi, et aina suuremate gruppide need siis varsti juba umbes 100 inimest saab selle noh, kõik on siis vabatahtlikud siis juba ja no üle 1000 ja et ta läheb niimoodi järk-järgult edasi ja siis kõiki pika aja jooksul nagu jälgitakse ja et üks asi on see, et kui see vaktsiin ka lõpuks leitakse või toimib, siis teiseks on seal tootmine ja tootmine ei ole teab mis lihtne nõudlus on väga suur. Ja, ja seal on ka, ütleme, varustamine siis üle maailma varustamine on teinegi keerukus selle momendi juures kindlasti, aga kas peale USA minutit tead aga sakslased, et neid on tegelikult veel, kes ju vähemalt sellel rindel midagi on teinud? Oi, neid neid, kes vaktsiini teevad, neid on üsna palju, sellepärast et noh, praegu tundub see ju olevat üsna tõhus äri, et et selle, noh, esiteks neid uuringuid rahastatakse praegu ysna hoogs hästi. Et kui siin varem olid olnud, et noh, siin näiteks mingi SARSi puhang on mingi selline asi, siis näiteks neid uuringuid väga ei rahastatud juba seetõttu, et et kedagi ei huvitanud see teema, aga nüüd praegu huvitab koroonat koroonast huvitatud inimesi on, ütleme niimoodi, et üsna palju. Et seal on, seal on jah selline kas USA üksused ja kas sul on veel muide, Saksamaa, Saksamaal tehakse ka, no muidugi seal olid seal oli selline väikene isegi ütleme niimoodi, et riikidevaheline selline. Kas just selline päris vaktsiini sõda, aga seal ikkagi USA siis tahtis, et üks Saksamaa vaktsiini tootja siis tuleks nagu USA-s hakkas nagu seda tegema, et, et seal on, seal on ka üle olles noh, põhimõtteliselt jah. Nii palju siis uudised provoksiiridelt räägime edasi koroona teemadel ja täpsemalt siis millal see läbi saab ning. Stuudios ennustaja Indrek Rajamäe novaatorist Indrek, mida sa oled leidnud, et neid igasuguseid analüüse ja graafikuid on siin päris palju joonistatud, et kas midagi sellist positiivset ka kuidagi välja välja on võimalik lugeda? Positiivset, ma väga ei oskaks sealt välja lugeda, et parem olgu selline pigem mustem stsenaarium kui selline veel mustem, kui ta praegu arvutusi. Et valmistuda hullemaks. Põhimõtteliselt küll, aga mis on jah, et umbes millal küll, kui sa oled prognoosevad, vaadanud, mida on tehtud mida siis seal räägitakse, mis seal mustad stsenaariumid on, praegusel juhul üks üsna must stsenaarium on näiteks, et Harvardi ülikooli Sis epidemioloogia professor tõi välja sellise prognoosi, et maailma populatsioonist haigestub. Nakatub koroonasse 40 kuni 70 protsenti, siis ja nendest siis üks protsent sureb. Aga vaata see 40 ja 70, et need on üsna kauged üksteisest, et see on ka selline üsna lai prognoos, võib öelda, et noh, näiteks selline prognoos on välja toodud. Muidugi räägitakse ka sellest, et noh, praegu on sellised pigem külmemad ilmad ja ongi ju haiguste ja igasuguste viiruste selliste asjade hooaeg et kui läheb soojemaks, et siis äkki ta vaibub, aga ka seda ei tea, seda saame teada muidugi siis, kui soojemaks läheb. Et teiste selliste koroonaviiruste hooaeg lõpeb umbes siis aprillis või mai alguses. Aga kui hooajaline, siis see konkreetne, kuna viirus on, mis praegu laialt levib, et seda me paraku nagu noh, seda ei saa niimoodi päris öelda. Ja siin ei saa ka näiteks võrrelda seda noh, mis siin oli, 2000 sajandi algul oli siis SARSi puhang, et noh, tollega võrdlemine ka ei ole just kõige mõttekam ka seetõttu, et SARSi Puhang Eestis umbes kaheksa kuud ja selle aja jooksul tuvastati üle 8000 inimese inimese, et siis praegu on ju meil üle 300000 juhtumi ehk siis minu küsimus on konkreetne, kas jõulud või jaanipäev? No pigem ütleks, et jõulud, jaanipäev oleks natukene liiga liiga ilus, äkki jaanipäevaks läheb natukene paremaks, olukord loodetavasti. Aga noh, mine sa tea. Meil oli stuudios ERRi novaatorist Indrek Ojamets. Jääme siis põnevusega ootama, lisa jõuludeks tatart. Massini. Raekojaks.
