Raadio kahes stuudios on Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja Marii Karell. Tänasest zooloogiatunnis räägime Kiidritest. Nimelt on tiigrite arv looduses viimaste aastate jooksul katastroofiliselt vähenenud. Mati Kaal, palju looduses praegu tiigreid on? Ja tähendab looduse arvudega on üldse raskusi ja, ja, ja selle tõttu ei oska keegi väga täpselt ütelda, palju neid praegu just nii isendi pealt on, aga aga pilt on niisugune, et kui võtta kogu maailmatiiger kond kokku, kes ulukina looduses elab siis viimaste, niisuguste tarkade meeste rehkenduste järgi arvatakse, et see, see number võib-olla kusagil umbes 8000 ja kui nüüd silmas pidada seda, et eelmise sajandi 20. aasta paiku D 100-le 1000-le maailmatiiger kanda, siis, siis on peaaegu 13 korda praeguseks seis sandimaks läinud ja teistpidi jälle, kui nüüd mõelda, siis 8000 on ju üsna suur number. Aga selleks, et aru saada, kui täbar number see on tuleb tegelikult nagu hakata mõttega läbi mõtlema ja, ja vaatama, et mis asi, see tiiger, kui, kui, kui liik üldse on ja, ja väga paljud inimesed ilmselt ei, ei kujuta endale ette võib-olla endale aru andnud, et tegelikult on, on maailmas kuigi üks ainukene liik tiigreid üsna, üsna erinevaid ja, ja paraku on neid olnud veel rohkem erinevaid, aga kõigi käsi ei ole nii hästi käinud kui teistel. Ja, ja kui me võtame, noh, vaatame, püüame nagu süsteemselt seda tiigrit nagu vaatama hakata, siis, siis kõigepealt on, on tegemist noh, äärmiselt koguka kassitaolise elukaga ja nagu siis zooloogid, ütlevad ta kuulubki kaslaste hulka. Ja, ja vähe sellest, et ta on niisugune suur ja, ja triibuline elukas on ta hästi plastiline ökoloogilisest. Mis see tähendab, see tähendab seda, et kui me vaatame, kus maailmas tiigrid tiigrid elab, siis need elupaigad, Ta on omavahel väga erinevad, on, on, on tiigreid, troopilises vihmametsas on, on jäljastes lähistroopikametsades on, on isegi mangroovisoodes ja kuivades vannides ja, ja samas ka mandžuuria tüüpi niukses taiga metsas ja, ja isegi kaljustasid mägimaastikel seal isegi kolm, neli kilomeetrit merepinnast kõrgemad. Nii et, et niisugune, niisugune väga-väga erinevate elupaikadega toimetulev tulev elukas on, on, on tegelikult tiiger ja kui me vaatame näiteks tiigri kunagist levilat maailmas, siis kui me nüüd kujutame endale ette gloobust või, või, või suurt maakaarti, siis siis kui me hakkame kusagilt umbes 50. põhjalaiuskraadi juurest nagu, nagu vaatama, kas Viiekümnest põhjalaiuskraadil tähendab, võtame, siis hakkame ida poolt poolt nurgast tulema. Kui, kui te leiate kaardi pealt sihote Aliini mäestiku, siis see on kusagil umbes 50. laiuskraadi peal ja kui me siis nüüd seda laiuskraadi mööda hakkame tiigri kunagist levilat pidi pidi tulema lääne poole, siis me tuleme üle Taga-Baikalimaa ja Sise-Aasia jõuame lõpuks tagasi, Ok Aasias. Ja, ja nüüd see olekski siis nagu nihukese kunagise lauslevila põhjapiir ja, ja samas siis, kui me tahame nüüd hakata vaatama, kuhu ta siis teises suunas suunas lõuna poole ulatab, siis siis ta sealt allapoole tuleks tulla üle India subkontinendi ja üle Indo-Hiina malaka poolsaarele ja edasi veel saarte peale kuni paalisaareni välja. Et niisugune suur maalahmakas on, on siis see, kus, kus kunagi on, on, on tiiger Lausaliselt olnud ja, ja isegi praegust tegelikult. On üksikuid niisuguseid tiigri ilmumisi on, on isegi kümmekond kraadi veel põhja poole Siberis ja, ja umbes 1000 aastat tagasi on on juhuseid olnud, kus on tiigrit leitud Euroopas isegi Dnepri jõe keskjooksul. Et selles mõttes on ta omal ajal olnud ikka väga laialt levinud ja mõistagi kehtib tiigri puhul nii nagu kõikide nii laialt levinud elukate puhul üks niisugune ökoloogiline reegel, mille, mille siis üle-eelmisel sajandil elanud saksa füsioloog Karl Bergmann esimest korda kirjeldas ja see on siis niisugune reegel, mille järgi kõik noh, kas ühe liigi või ühe perekonna või sugukonnaliigid, mis on väga laialt levinud nendel siis termoregulatsiooni saavutamiseks paremaks, nagu vormistamiseks on siis kirde ja põhja suunas muutuvad isendid mõõtmetelt suuremaks. Ja, ja selle tõttu, kui nüüd mõelda, et on olemas tiigrid, kes, kes elavad sihotalini mägedes seal 50. laiuskraadi peal ja samas on siis teised tiigrid, kes on Malaga poolt saarel ja nendel Malaisia saartel seal siis siis nendel sellesama reegli reegli järgi on üsna üsna suur suur vahe ja nii näiteks teadlased ütlevad, tüvepikkus on siis ninaotsast saba juurikani see võib tiigri erinevatel alamliikidel kõikudes pooleteistkümnest meetrist kuni 2,8 meetrini, täpselt kaks korda, saba pikkus siis vastavalt kõigub siis 180-st sentimeetrist kuni peaaegu kolme meetrini ja kehakaaluga on täpselt sama asi. Emaste kehakaal võib kõikuda 100-st kilost kuni 167 kiloni ja, ja isastel koguni 180-st konna 160-ni. Nii et kui me võtame nüüd näiteks ainult kõige põhjapoolsem alamliigi, siis on tegu meil kõige kogukama kassiliigi. Mismoodi tehakse üldse selgeks, et kui palju tiigreid looduses on, kas need fotod käpajälge sidunud? Jaano tähendab sihotaliini mägedes ja levila põhjaosas, kus regulaarselt käib lumi maas, seal on suhteliselt kerge nende arvukust nagu selles mõttes kas selgeks teha, et on tõesti jäljed olemas aga teistpidi on seal jälle jälle probleemiks see, et tiigrite tegutsemisala on oluliselt suurem ja seal, kus need nüüd on troopikavööndis tiigrite asurkond seal lumejälgi vaadata ei saa ja poriga on sedasi, et igal pool ei ole ju sedagi. Ja selle tõttu seal õnneks on tiigrite seal nagu need tegutsemispiirkonnad oluliselt pisemad ja seal lihtsalt see on ainus võimalus teha niisugust seiret ja, ja tegutsemise järgi ja ekstiigritega. Et ka igalühel on, on oma kindel muster, nii nagu meil sõrmejäljed ei kordoni, tegelikult ei kordu täpselt ka ka tiigritriibuline muster ja selle tõttu kaasajal on eriti hea, sest ta on olemas ja kõik fotoelemendid ja muud niisugused asjad ja pannakse neid ise pildistavaid kaameraid välja. Ja siis saadakse pärast neid pilte võrreldes endale selge pilt, kas on tegemist ühe isendiga või, või võõraga selles piirkonnas ja nii edasi. Aga täpset numbrit ei saa ulukina elavate loomade puhul elu ilma kindlaks teha. Et selles mõttes ongi siis sedasi, et see number on üsna üsna umbmäärane, aga, aga kuna need, kes seda seiret teevad, on seda teinud pikemalt, et aega siis noh, nagu see viga on enam-vähem püsiva suurusega. Kui, kui nüüd nende arvamused arvukusest muutuvad, siis, siis tegelikult peegeldab üsna hästi seda päris päris muutust ja ja kui me nüüd hakkame vaatama neid erinevaid tiigri alamliike, millest juttu oli, et nad on väga erinevate suurustega ja erinevad Nendes paikades elamisega kohastunud, siis nagu juba jutuks oli kõige kogukam tiiger on, on amuuri tiiger, kes siis elab Venemaa Kaug-Idas sihotaalini mägedest kuni taga Baikali maani. Ja nendega on siis niiviisi, et nende tegutsemise piirkond on, on hästi-hästi ulatuslik ja nende arvukus oli, oli kunagi ütleme siin eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel Tal oli või isegi hiljem natukene seal kolmekümnendatel aastate lõpus võis olla amuuri tiigreid looduses üldse ainult mingi paar-kolmkümmend isendit ja, ja pärast seda siis hakati väga tõhusalt tegelema tegelema tiigrite kaitsega Kaug-Idas. Moodustati seal Stalini looduskaitseala ja veel terve rida nisukesi looduskaitsealasid, kus, kus neid hästi hoolega kaitsti maailma loomaaedadest leipzigi loomaaia eestvedamisel hakati siis tegelema süsteemselt ka teist tingimustes elavate amuuri tiigritega ja niiviisi kusagil umbes kümmekond aastat tagasi. Kui oli nagu taas maksimum selles tiigri arvus, siis siis võis neid olla võib-olla isegi pool 1000 looma ja paraku nüüd, kus, kus on tegelikult Kaug-Ida majanduses üsna suur kaos ja kogu see elu on seal pahupidi läinud, on lokkama hakanud salaküttimine ja ja ei tegeleta enam nii hoolega selle tiigrikaitsega ja tulemus ei lasknud ennast kaua oodata. Praeguseks on kukkunud tiigri arvukus Kaug-Idas 150 200 isendi, nii. Nii et, et asi päris päris hull. Me tuleme vähe aja pärast tagasi, et jätkata Mati Kaaluga teemal tiigrid ja me räägime parasjagu tiigrite erinevatest liikidest. Kõige tuntum tiiger, mis on tegelikult esimene, mille järgi tiiger kui liik on kirjeldatud, see on siis kuulus bengali tiiger ja tema käsi on suhteliselt hästi käinud, ta on ka suhteliselt küll mitte nii kogukas, kui oli amuuri tiiger, aga ikkagi üks üks suuremat sorti tiigrite esindaja ja tema niisugune kasukas on siis hästi selgepiiriliste mustade vöötidega ja ja niisugune kollakas-oranz ja neid on looduses praeguseks siis vahemikus Pakistanist kuni kuni Maian Marili või endise nimega Birmani on umbes kuskil seal 4300 või neli ja pool 1000 1000 looma, nii et see on üks alamliik, kelle käsi on, on suhteliselt suhteliselt hästi käinud, kuid samas kui me läheme ida suunas edasi, siis on olemas üks niisugune tiiger nagu Lõuna-Hiina tiiger ja, ja neid on looduses järele ainult napp 30 looma. Ja, ja ka loomaaedades ei ole neid eriti palju. Et kui seda amuuri tiigrid näiteks on loomaaedades kusagil seal 800 900 isendit, siis siis neid Lõuna-Hiina tiigreid on ka loomaaedades võib-olla ainult neli, 50 isendit ja need ongi põhiliselt, et ise ka Hiinas ja edasi veel veel minna ida suunas, siis on indohiina tiiger, kel kelle arvukus on, on tiigrite praeguseks kõige suurem. No me teame seda, et see kant on ka looduse poolest suhteliselt ulatuslikult metsik piirkond, kus veel paar aastat tagasi võis leida täiesti uue veiseliigi. Et selles mõttes selle tiigri levila on siis Vietnamis ja malaka poolsaarel ja ja neid arvatakse olevat siis kusagil võib-olla napp 2000 koguni edasi, siis kui me liigume well ida suunas, siis on olemas Sumatra saarel veel üks, üks tiigri alamliik, kes erineb, võib-olla on kergesti eristatav võrreldes nende ülejäänud alamliikidega selle poolest, et ta on suhteliselt pisike, tal on hästi kiiresti aata, lahetaks muutuv saba läheb otsast peaaegu teravaks ja tal on on niisugused hästi-hästi suured põskhabeme, niisugused karvad, et mis, mis jäävad kindlasti neile meelde, kes, kes siis neid neid tiigrid vaatavad nüüd raadios ja lehtedes on, on tegelikult olnud üsna palju juttu niinimetatud valgetest piiridest ja inimesed arvavad, tegemist on mingi täiesti eraldi piirliigiga siis tegelikult kõik need lehe ja, ja muud pressikangelased on pärit ühest ja ainsast isendist, mis siis on kunagi ees Indias kinni püütud niukses piirkonnas, kus on värvi kõrvalekaldumisi millegipärast ennegi ette tulnud. Ja see tiiger ei ole mitte päris valge, vaid see on lihtsalt tiiger, kellel kellel puudus oranž värv, tähendab, tal oli siis niisugune natukene vandli karra valge fooni peal, siis pruunikasmustad triibud ja, ja see püti siis seal kinni, üks maha ratsapani taval sisenda eraloomaaeda, seal teda paaritati ühe normaalse tiigriga ja sündisid, et ka normaalse väljanägemisega kutsikat. Aga kui nüüd, et juba neid kutsikaid sellesama niinimetatud valge tiigriga edasi paaritati, siis tänu Mendeli lahklemise seadusele geneetikast on see kindlasti kõigile teada. Hakkas tekkima lahknemine ja tekkisid seal siis selle isaga sarnase väljanägemisega nihukesed, valged mustade triipudega tiigrid ja kui edaspidi siis neid omavahel kogu aeg paljundati, siis siis tekkisidki teist tingimustes need liinid, mis siis mis siis sünnitavadki omasuguseid, kuna tegu niukse varjatud geeniga. Nii et tegelikult Ta ei olevat mitte viinud, nad on, on lihtsalt ilma oranzi värvi ja samas on, on mitmel pool maailmas ja üsna palju seal esindas ette tulnud ka nisukesi tõeliselt albiino Sid või siis ka hoopis melanootilisi täiesti musti tiigreid. Need kas laste hulgas on, on sedalaadi varieerumist üldse üldse palju, aga aga tänu sellele maha Radža kunagisele tembule ta siis neid niiviisi paaritama hakkas, on siis maailma mitmetes loomaaedades, on, on võimalik praegu neid niukseid tiigreid näha. Osad liigid on ka välja surra. Peale selle, ma tahtsin just öelda, on olnud tegelikult tiigri alamliike veel veel palju rohkem. Ja nii on, on näiteks veel eelmise sajandi keskel olnud Kaspia ümbruse Rohtlates üks väga vahva niisuguse pikkade valgete kõhukarvadega tiiger nagu turaani tiiger kellest, kelle levila siis kunagi sealt sealt Kesk-Aasia Kaspia mere ümbruse piirkondadest ulatus, lõuna poole. Ka Iraani ja Afganistani. Aga viimase 40 50 aasta jooksul ei ole enam kusagil ühtegi ühtegi leitud. Ja viimased, mida, keda nähti, olid siis nende suurde Jõgeda muudariaaja Sõr Tarja roostike ümbruses. Kõige tundlikumad on saarelised asurkonnad ja, ja selle tõttu on praegu vaja rääkida mineviku vormis, kahest saare peal elanud tiigrist, nimelt Jaava tiigrist, kes on kümnekonna aasta eest tunnistatud väljasurnuks ja kõige varasem niisugune eelmise sajandi esimese poole sees juba välja surnud on siis olnud kõige väiksem tiiger, kes on pärit Bali saarelt. Need kvali tiiger on, on, on tänaseks välja surnud, nii et ühesõnaga praeguseks on siis teada olnud alamliikidest kolm juba täiesti välja surnud kolm väljasuremisääre peal ja kaks tükki siis kuidagi veel suudavad õngitseda. Peale järgmist lugu. Me tuleme tagasi, et rääkida Mati Kaaluga sellest, miks tiigrid looduses välja surevad. Mati Kaal, mis on siis põhjus, et tiigrid lootuses vastu ei pea? See ei ole üks tiiritega niiviisi, aga, aga üldse kõikide elukatega on on peamiseks põhjuseks on elupaikade krateerumine ja selles asjas on on kahjuks süüdi suuremalt jaolt jaolt inimene. Ja kui me näiteks vaatame nüüd nii sihukest elukat suurt kaslast nagu tiiger, siis nende elu käib looduses niiviisi, et et on isa, tiigril on, on natuke suurem koduala ja selle selle ala piires, siis on kahe kolme ematiigri koduterritoorium. Kes siis kõik on õnnelikus abielus, nii-ütelda selle isa tiigriga ja kes omavahel 11 tunnevad, kui nad nagu lähenevad üksteisele ja täpselt samamoodi kui juhtuvad oma koduterritooriumi piire kontrollides lähestikku olema kaks naaberalade isa tiigrid, siis nad tiiritele ainuomaselt kurastavad teevad niisugust häält. See tähendab seda, et et ma olen tunnistanud seda piiri ja ma tunnen sind, sa ei ole võõras selles kandis ja, ja kuni siis neil ei ole nagu põhjust üksteisele nagu kurjust näidata, siis nad niiviisi Buratavad ja lähevad oma teed. Ja, ja täpselt samamoodi, et loomaaias liikudes, kui te tahate märku anda, et ei ole tulnud kurjade kavatsustega tiigrit vaatama, siis võite samamoodi niisugust häält teha ja reeglina tiiger vastab teile samaga. Ja selle territooriumi suurus sõltub suuresti toidu baasist toidu hulgast ja mida tiigrid söövad, nad söövad põhiliselt suuri sõralisi neid, kes siis selles piirkonnas elavad, kus nad, kus nad ise elavad ja, ja selle tõttu näiteks on amuuri tiigril seal Ida-Siberi aladel vaja kusagil umbes isegi mõnikord kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid, selleks, et saada ise kõht täis ja, ja et pere saab kõhu täis. Samas jällegi näiteks Indias, jasugustes, troopikapiirkondades, seal ei ületa kunagi kunagi see tuhandet ruutkilomeetritega, enamasti jääb sinna sadade sisse ja koguni Nepaalis on tavaliselt toidubaas. Noh veel nii palju hea, et, et see koduala territoorium on, on anud ütleme paar-kolmkümmend ruutkilomeetrit. Kui siis nendes piirkondades inimene väga aktiivselt-intensiivselt tegutseb, siis ta saab sellega hakkama, et et ei ole eluruumi. Kõigepealt nendel toiduobjektidel Kiduma suurte sõnaliste arvukus ja, ja kui, siis nüüd ütleme vaadata, kui suur on tiigri toidutarvidus, no ta on võimeline ühe korraga nahka pistma isegi seal viis-kuusteist, kilo liha. Aga seda ta teeb, ütleme siis, kui, kui tal on pikka aega vaja olnud nälgida ja siis ta enamasti oksendab osa välja ja, ja peidab ära. Aga seitse kuni üheksa kilo on tegelikult, et see, mida tiiger päevas vajab liha, et püsida vormis looduses, loomaaias, kus nendel ei ole nii palju füüsilisi harjutusi, tõsi, seal piisab isegi viiest kuuest kilost. Aga samas, kui me hakkame nüüd mõtlema selle peale, kui palju aastas päevi siis selgub, et näiteks ühel korralikul tiigril on, on vaja ära süüa aasta jooksul kuskil kolm ja pool tonni ja, ja kui veel koos kontidega võtta härra ise vaid vaid paljaks närib, siis tuleb sellele veel üks tonni juurde panna, need kuskil neli ja pool tonni. Ja kui me selle nüüd proovime nagu sõralistesse arutada, siis, siis selgub, et, et see on umbes 30 veist või 70 aksis hirve, mis on siis nagu Indias ja, ja nendes piirkondades tema põhitoiduks. Ja, ja kui me siis vaatame siin ja seal nende suurte sõjaliste arvukust, siis me võime ise väga kergesti rehkendada, kui palju saab üldse tiigrid olla, et, et nad suudaksid endal kõhu täis saada, sest Nad ei saa ka ära süüa kõiki, kes seal elavad. Sest ka need saak, liigid peavad saama vabalt sigida ja, ja nende arvukus ei tohi, ei tohi langeda ei, ja peale selle vajab ta ju ka veel segamatult varjepaikasid, mida mida ulatusliku inimtegevuse tõttu tehakse. Tei tehakse põllumajandusmaastiku juurde, ehitatakse linnu, jääb tiigrite jaoks üha vähemaks ja see ongi peamine põhjus olnud, miks tiigrite arvukus nii nii kiiresti on, on alla käinud. Aga tiigri puhul on muidugi veel üks teine väga oluline põhjus. Ja see on nüüd niisugune kummaline nähtus, et Hiina rahvameditsiinis on tiigril eriline koht natukene küll ka muudel suurtel kiskjatel eelkõige kassid, lastel, aga Hiina rahvameditsiin oskab teha praktiliselt kõikides tiigri kehaosadest jutumärkides ravimeid, sest et asja on uuritud üsna põhjalikult ja, ja mingit erilist mõju tegelikult asjad ei ole, aga uskumuse jõud on suur. Ja kuna inimesed usuvad niiviisi juba aastatuhandeid, et sellel niisugune mõju on, siis siis nad juba sedasama uskumisega tegelikult oma tervislikku seisundit suudavad muuta ja, ja selle tõttu arvavad, teadlased ajavad pada ja, ja ikkagi on see toime. Ja, ja see on ka olnud näiteks peamine põhjus, miks siis viimase kümnekonna aasta jooksul seal Venemaa Kaug-Idas on, on viiest 100-st tiigrist järele jäänud ainult napp pool. Sest salakütid selleks, et nüüd varustada seda rahva meditsiiniturgu tiigri kehaosadega, no kuna majandus on, on lagunenud, siis normaalselt elatist teenida ei, ei ole võimalik ja samas Hiina Need vahendajad maksavad sularahas dollaritega kohe-kohe selle toodangu kinni selle tõttu siis siis ongi tekkinud niisugune olukord, kus, kus hoolimata sellest, et piiride peale on suurendatud kontrolli ja ja, ja et see ei ole sugugi kerge, näiteks on üks tuntumaid niinimetatud ravimeid on, on tiigriluudest tehtud pulber, mida siis segatakse ka igasuguste muude asjade sisse siis need luud peavad olema toorelt praegu välja prepareeritud, seal selles mõttes väga suur töö ja samas siis on piiri peal sadu kotitäisi konfiskeeritud tiigri tiigriluid, mis on niiviisi välja pareeritud ja mis on siis nagu olnud teel Hiina poole. Paljudes Vene salakütt ühest tiigrist teenib umbes. Tähendab noh, need numbrid on, on, on ikkagi väga suured ja, ja ega täpselt keegi seda seda seda numbrit ei ütle ja seda on väga raske võrrelda, sellepärast et kui, kui majandus on täielikult lagunenud, ma olin ise kaks korda eelmisel kümnendil sealkandis liikumas 96. ja 97. aastal. Ja, ja, ja siis hoolimata sellest, et seal on nüüd rahvusvahelise nagu abi korras on, on finantseeritud salaküttide vastu võitlemise brigaade ja need teevad üsna tõhusalt, et tööd on, on ikkagi noh, asi niisugune, et, et kuna inimestel peab midagi olema, mis, millest elatuda, sest kunagised kolhoosid on lagunenud, tööstus on, on praktiliselt üles öelnud. Kohalikud omavalitsused tegelevad sellega, et müüvad Nonii ja Kanada firmadele praktiliselt niisukest esmast metsa, mida ei ole keegi ajaloo jooksul raiunud ja need firmad ka sealt siis raiuvad välja väärispuu liike niiviisi siis siis tavalistel elanikel noh, nagu nagu ongi seal kaks niisugust väga-väga põhilist elatusallikat, et üks on siis salaküttimine ja teine on on siis narkotaimede kasvatamine nendel mäenõlvadel siis see raha ei peagi suur olema, tähendab, kui sul ikka mitte midagi ei ole, siis, siis sa oled nõus eluga riskima. Ka väikese raha eest ja eluga riskimine on, sest salaküttimise vastased brigaadid on üsna suurte õigustega relvastatud brigaadid ja, ja, ja tihti, kui siis on nagu kinni võetud neid salakütte, siis need on osutunud niisugusteks suuresti asotsiaalid, eks kes täidavad siis mingisuguse vahendaja tellimust ja kes siis surmahirmus ei julge isegi vanglas tunnistada, kes on tema nagu tööandja selles mõttes. Ja, ja nad koguni seal avaldasid arvamust need salaküttimise vastased brigaadid, et see võrk on, on nii mafioosne, et kui ta näiteks tunnistakski tööandjad, siis siis leitakse kanal, et, et see tunnistaja vanglas ära tappa ja ja selles mõttes siis need vahele kukkunud asotsiaalsed foniga inimesed lihtsalt, et on valmis kasvõi eluaegse vanglamüüride vahel kaitset otsima ja samas siis tiigri tiigri arvukus käib, käib ikkagi kohinal kohinal alla. Kui summadest rääkides ma kuulsin kuskilt, et see ühe tiigri pealt teenitav raha, mida see salakütist konkreetselt saab, et et see on kuskil 6000 dollarit, mis tähendab siis umbes 8000 Eesti krooni kuid et lõpuks 80000 80000. Jaan tähendab noh, enamasti kipubki nii olema, et seda ei teeni ilmselt mitte see, see õnnetu kellelegi, kelle ülesanne on minna see tiiger sealt metsast kätte saada, eks mõned võivad ju ka niisugused olla, seda teenibki nüüd seesama tööandja või vahendaja ja see on see, mida siis mida siis maksab, võib-olla see, see Hiina poolne vahendaja dollarites igal juhul on, see on see praegu põhiline probleem ja, ja, ja sellega nüüd täiesti rahvusvahelisel tasemel püüd püütakse, püütakse võidelda. Ja loodame, et, et see, see maailma kõige suurem, kas see kõige suurem tiiger, amuuri tiiger tõesti isegi isegi lõvist suurem. Et see ei, ei, ei sure välja, sest et kui me vaatame seda olukorda, mis oli eelmise sajandi kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, siis siis ei olnud neid ju rohkem kui paar-kolmkümmend isendit ja ja kui 10 aastaga on praegust kaks korda jäänud vähemaks tiigrite arv, siis, siis noh, niisugusel puhul, kui see arvukus nii drastiliselt väheneb, siis siis vähenemise kiirus kogu aeg kasvab. Mida vähem neid on, seda kiiremini, neid jääb vähemaks ja, ja see on tõesti täiesti noatera peal, kuigi neid on praegu veel veel viis korda enam kui, kui näiteks Lõuna-Hiina tiigreid või, või siis Sumatra tiigrid, no ei ole nende käsi põrmugi paremini kaitstud, sest esiteks noh, ka salaküttidele on seal, kus on lund kergem neid kätte saada ja nad ei ole nii kontsentreeritud tegutsemisega, et neid oleks ka kerge kaitsta, nad liiguvad toidubaasi nõrkuse tõttu nii laialt ringi, et nad ei mahu ära ka looduskaitsealadele, kus oleks kergem neid neid kaitsta. Ja enamasti need brigaadid jõuavad üles lugeda seda, et siin ja siin ja siin on jällegi tiigrid salakütid, et otsa saanud, aga, aga väga efektiivne ei ole seni olnud nendel võimalus ennetada seda salaküttimist. Me tuleme vähe aja pärast tagasi, et rääkida tiigrite vähenemise põhjustest looduses. Mati Kaal, kõige rohkem tiigreid on vist Hiina aladel. Kas seal põhimõtteliselt, kui inimene metsas jalutab, võib tiigrile otsa komistada? No ei saa öelda, et nüüd päris hiina, kui riigi aladel neid kõige rohkem on, kõige rohkem on tegelikult neil nagu, nagu seal Indoneesia pool me läheme edasi Hiinast juba Hiina ütleme seal kaguosa küll ka, aga aga kui me läheme edasi sealt Vietnam ja, ja kogu see, see niisugune osa, see on niisugune praegu veel kõige tihedamini tiigrite asustatud piirkond ja paraku on see ka piirkond, kus noh, see piirkond ja ka ka India troopilised piirkonnad, kus, kus on otsene konflikt inimesega kõige suurem, sest et et kui te ette kujutate seda elu, mis inimesed seal elavad, siis see ei ole ka võrreldav sellega, mis, mis on meil kuna kliima on, on niivõrd soodus, et kunagi ei ole talvekunagi ei ole praktiliselt külm, siis, siis on elamud niisugused noh, meie mõistes ajutised ja, ja inimesed tegutsevad selles troopilises vihmametsas magavad onnides või koguni lihtsalt kusagil puu all tegutsedes. Ja, ja selle tõttu on üsna suur see see arv inimesi, kes tegelikult tiigrite tegutsemise tõttu seal seal otsa saavad. Kuigi nüüd ei ole inimene sugugi tiigri jaoks mingisugune niisugune meelistoit või, või, või, või toitke, keda ta peaks enda enda niisuguseks põhiliseks toiduallikaks, nemad küttivadki põhiliselt, et mida nad kuulevad ja näevad, lõhn erinevalt ütleme, huntidest ja, ja muudest koerlastest on, on, on tema jaoks suhteliselt väikse tähendusega asi ja, ja niiviisi siis ongi sedasi, et kui selles tihedas džungli rapikus või, või, või kõrges paarimeetrises kõrgrohustus, inimene niiviisi tegutseb, siis siis tiigri jaoks see, mida ta kuuleb ja, ja näeb rohuliikumisest või põõsaste liikumisest väga palju, ei erine sellest, missugust, et noh, heli või või, või pilti tekitab mõni aksis hirv või, või mõni muu niisugune metsloom ja, ja selle tõttu siis tuleb ette neid, neid inimese ründeid üsna üsna arvukalt. Kummardav inimene pidi rohkem meeldima tiitlitele kui seisev inimene. Ja sellepärast, et, et kummardav inimene meenutab ju palju rohkem müüte, hirvepead, mis on põõsast välja tulnud ja, ja napsab rohtu. Seda enam, et, et noh, igal elukale on oma noh, nagu murdmise viis ja ja tiiger murrab enamasti kas kuklahammustusega või, või siis natuke suurema eluka puhul närib kõri läbi ja on, on isegi olnud juhuseid, kus, kus ütleme, seal nisugune mürsiku eas või peaaegu täiskasvanud tiigri pesakond, seal kaks-kolm isendit sai jagu isegi noorest elevandist hüpates siis eestpoolt kukile ja, ja, ja katest siis nii nii küüniste kui kui hammastega elevanti töötlema, aga muidu üldiselt elevant tema nihukese põhilise toidu hulka ei kuulu, need on ikka ikka erandid. Ja muidugi kui, kui nüüd On tegureid haavatud tiigriga või, või ka mingi hästi vana ja, ja põdurad tiir ja kellel on tekkinud kogemus, et, et inimene on suhteliselt kerge saak selles mõttes, et ütleme, kui kui nüüd mõni ulukloom metsas tegutseb, siis on ka temal hästi erksad meeled, aga inimene on aja jooksul kaotanud väga suure osa oma niisugusest looduslikust eeldusest looduses ümbrust, et aduda ja selle tõttu on ta suhteliselt loll saak. Ja kui nüüd niisugune põdur, vana elukas, kogebki seda, et inimene on kergesti kättesaadav saaks, siis, siis siis võib ta spetsialiseeruda koguni inimsöömisele ja on teada isegi näiteks üks inimsööja tiiger, kes jõudis enne kui, kui lõpuks teda tabati 430 inimest. Maa murde eriti palju peavad inimesed erinevaid trikke välja mõtlema Aasias sander bändi kandis, et seal pidi inimestele juba juba aastasadu kukla peal inimesenäoline mask. Ja noh, siin ongi see, et, et et kuna ta püüab hiilida juurde juurde saagile ja ei taha teda mitte eest rünnata, kus, kus ta võib mingil põhjusel piiri jaoks ka ohtlikuks osutuda mitte ainult inimene, vaid ka, vaid ka noh, minu poolest näiteks hirv oma sarvedega või mis iganes, siis, siis kindlasti see see, kui see nägu on seal seljapool, see natukene võtab ta kõhklema ja, ja inimene siis kergemini võib-olla kuulepärasele hetke, kus tänu kõhklustele tiiger siis kas seal kuidagi teeb mõne valesammu või, või midagi niisugust ja need ongi piirkonnad, kus, kus inimesed tegutsevad hästi palju tihedas kõrgrohustus tihedas džunglis ja praegu on ta sama eesmärgiga tihti ta tarvitab neid samu elukaid toiduks või siis ta läheb sinna omaenda koduloomadega, kes küll ei ole nii tantsida meeltega kui, kui inimene ise, aga kes samas ikkagi on tantsinud, kui, kui ulukina elav loom ja selle tõttu ka kerge saak. Nii et polegi imestada, et, et nendes piirkondades siis see konflikt selles mõttes suurem on, sest et inimene ühelt poolt vähendab tiigri looduslikku toitu teiselt poolt, toob sinna koduloomade näol niisuguse rumala, kergesti tahvatava toidu ja lõpuks on ise ka veel Todoriteks Kuidas looduses on tehtud erinevate inimeste poolt nagu tiigrite kaitse, mis programmid, et on nad kõik looduskaitse all või on neil mingisugused alad, kus tiigreid ei tohi kittida? No tähendab, reeglina ongi jah muidugi tehtud kaitsealad, aga, aga ega nad ei püsi seal kaitsealades sees ja ja, ja praktiliselt peaaegu igal pool on tiigrite kaitse alla võetud ja mida siis proovitakse veel teha. No mul on endal see kogemus 96. aastal, kui me seal Kaug-Idas olime seal siis rakendati samu meetodeid, mis on Indias tiigrite kaitsega tegelema, seal looduskaitsealadel välja mõeldud. Nimelt oli seal öösel tiiger murdnud maha karjuste hobuse ja siis koos looduskaitseala töötajatega, läksime siis sinna seda asja vaatama ja siis pandi sellele hobuse korjusele nende kohtade peale, kus siis tiiger oli, oli juba söömist alustanud, pandi liitiumkloriidi ja liitiumkloriid on niisugune soolsis, mis, millel ei ole lõhna ega, ega maitset. Aga mis samas tekitab diil organismile ja noh, eks ta tekitaks samamoodi inimese organismile noh, niisugust natuke toidumürgituse taolist enesetunnet, väga paha enesetunnet ja, ja sedasi siis püütakse näiteks nendele tiigritele, kes siis satuvad tulema inimasustuse lähedale toitu otsima seda niisugust tingitud refleksi, et kui ta tarvitab toitu kuskilt, mis on seotud inimesega, siis, siis see tekitab tal väga paha enesetunde. Ja nii me siis ööbisimegi telgiga selle hobusekorjuse lähedal paarsada meetrit sellest hobuse korjus, sest meil oli vaja veenduda, et see tiiger ikkagi seda liitium, koloriidiga töödeldud osa on, on söönud sealne öökottpime, nii et öösel me kuulsime siis oma telki, kuidas tiiger uuesti seal selle selle hobusekorjuse juures siis möllas ja hommikul oli, näe, Ta oli lohistanud selle hobusekorjuse üksinda. Üle jõe. Jõgi ei ole meie mõttes jõgi, vaid need nihukesed mäestikujõed on suhteliselt madala veega suvel. Aga nad on sealjuures jälle sügava kivise oruga, nii et ta oli läbi selle oru siis lohistanud üksinda selle hobuse ja oli siis õnneks jäänud sedasama liitiumkloriidi töödeldud piirkonda ja, ja siis võisid looduskaitseala töötajad teha oma päevikusse märkmed, et nüüd seda tiirutanud on õpetatud inimestest eemale hoida. Aitäh, Mati Kaal ja me rääkisime tänasest zooloogia tunnis tiigritest ja sellest, miks tiigrid looduses välja surevad, et eks siin on palju inimese kätt mängus.
