Te kuulate Raadio kahte ja tänasest bioloogiatunnis räägime Eestis ühes suhteliselt haruldasest loomast, nimelt lendoravat ja selleks on stuudios zooloog Uudo Timm ja Marii Karell tervistuda. Enne kui me läheme selle juurde, et miks lindu Raw Eestist hirmus haruldane on. Võib-olla räägime natuke sellest, missugune ta välja näeb, et kuidas, nagu inimene lendrova ära tunneb. No lendoravaäratundmine on suhteliselt lihtne, kui juba teda näha, siis ta on oravataoline loom ja, ja natukene väiksem kui orav, aga ta ei ole nii nagu tavaline pruunikat värvi, vaid vaid hoopiski hall ja noh, üheks väga hea oleks iseloomulikuks tunnuseks on see. Tal on hästi suured silmad, lapik, saba on põhimõtteliselt ka oraval natukene aga, aga temal on siis tõesti päris lapik saba ja noh, kõige suurem probleem, miks pärast lendorava kokku ei satuta, on see, et inimesed on aktiivsed päeval lendorava ka videvikus ja öösel öösel metsas käia, siis meie silm ei olegi nii erk vaatama, kuskohas see hall loomake, kes hästi sulandub siis kokku just haabade tüvede värvusega, millel ta elab. Siis siis ongi väga raske teda näha. Kas teie käisite teda spetsiaalselt metsas seiramas, et näha ikkagi, missugune lendorav välja näeb? Ma olen huvi tundnud jah, pisemate nimetajate vastu pikemat aega ja lendorav on, on ka üks näriliste hulka kuuluv loom, kelle vastu siis huvi tõusis ja teine põhjus muidugi on see kuna lendorav on, on ikkagi meil oma levila piirialal ja, ja ohustatud liik, siis oli ka vajadus rohkem teada saada, kus kohas täpselt end oravad asuvad või rääkida seda, et kui lihtne siis lendoravat looduses näha, on ta tunnistama, et noh, võib-olla minul kogemus, matus või muu aspekt, aga mul läks tegelikult viis-kuus aastat enne selleni, kui ma looduses tõesti lendorav käega kokku sain. Enne. Vaatasite metsas ja ei näinud? Ei läinud looma küll aga tegevusjälgi. Aga kui me räägime sellest, et isenesest lendorav on juba nii müstiline, nimetas, et raske on uskuda, et teda üldse Eestis olemas on. Ta ei ole sugugi mitte müstiline loom. Kui rääkida lendur päevast, kui, kui liigist, siis ta on tegelikult haiga fauna element, taigavööndi metsad jõuavad tõesti Eestini välja ja kui vaadata taimegeograafilisi Rajoneerimisi, siis, siis meie Alutaguse tegelikult kuulub päris päris taigavööndi lääneserva peale küll. Noh, kui nüüd tuua paralleel muidugi Euroopa Liidu direktiivist tuleneva metsatüüpide või elupaigatüüpidega ta siis kahjuks on kujunenud niimoodi, et meie valdav osa meie metsadest, mis ei ole tegelikult haiga sealse klassifikatsiooni järgi nimetatakse ka läänepaigaks. Lendorav on siiski just kuuse haava-segametsade liik ja sellised sellised metsad tõesti meil. Meil tulevad Kirde-Eestisse välja, aga, aga neid on tüka lapaga mujal Eestis, kus on veel järgi vana metsa ja Lõõnsustega Haabosid siis seal on, on täitsa võimalik, et lendorav ka. Ja veel alles on. Kui palju teie eesti peale olete neid kohti saanud, kus lendrav pesitseb, et Kirde-Eestit juba mainisid kondada kuskil lõunas, läänes põhja pool. Meil on olemas, võib-olla siis teeks väikse tagasivaate sellele, et et kus on lendorav olnud ajalooliselt meil Eestis ja kust meil praegu on teada. Aga kui me vaatame Eesti kaarti, siis nüüd tuleb öelda juba möödunud sajandi alguses ja, ja ülemöödunud sajandi lõpus, kui baltisakslased, et lendoravate kohta üsna palju andmeid ka kirja panid, siis nende andmete põhjal tegelikult lendorava, kõige paremaks ja kõige tihedamaks asualaks loeti hoopiski mitte Kirde-Eestit, vaid vaid Edela-Eestisse, on siis Pärnumaa ja Viljandimaa lõunaosa ja siis teises järjekorras Virumaa. Aga teema kohta on on andmeid ka ka Valgamaalt ja Võrumaalt ja nendest viimastest kohtadest isegi noh, kolmekümnendatel aastatel veel oli, oli lendorava kohta andmeid, mis on toimunud Edela-Eestist, on natukene raske kommenteerida, aga seal vahepeal sealtkandist lendorava teateid ei olnud. Tänavu aasta kevadel, pärast mitmeaastast metsade läbikammimist õnnestus siiski tuvastada, et lendorav on Nigula looduskaitsealametsades olemas, aga päris sellist tuumikala, kus meil püsivalt pesitsuspesapaigad on, seda me siiski ei julge öelda, et üles leidsime see üks, kaks puud, kus, kus all oli siis tegutsemisjälgi näha, missuguseid tegutsemisjäljed. Tegutsemisjäljed, ma võin sind? Muidugi, raadiokuulaja ei näe, aga aga ma võin, ma mõtlesin, et näidata, et millised näevad välja väljalendorava pabulad, riisitera suurused, noh see on nii nagu nii nagu teegraanulid öelda ja, ja sellised helekollakasrohelised või rohekaskollased ja noh, see ongi põhiline märk, mille järgi tegelikult lendorava asukohta metsas on võimalik üles leida reeglina need pabulad siis asuvad pesa puude või või siis ka pesa puude lähedal olevate puude jalamil, kus nad siis hunnikus koos on ja eriti kevadisel ajal, kui pikalt ei ole vihma olnud, mis neid lagundaks, siis on neid noh, suhteliselt kerge leida. Teil on siin laua peal üks selline filmirullid ots, kus on pool totsion neid lendoravapabulaid täis. Kui suur see loom iseenesest on, et ta sind pool totsikuid pabulaid toodaks? Mitme päeva? Eks see kindlasti ei ole mitte korraga toodetud, vaid kevadeti just siis, kui kui terve talvepabulad on kõik seal kuhjunud puude alla, siis on, sealt võib korjata mitte ainult filmitopsitäie, vaid, vaid ka palju rohkem. Aga miks pärast see näiteks mul alati kaasas on, on see kui metsameeste või, või looduses loodushuvilistega kokku saada ja rääkida siis, siis ma ikka aeg-ajalt näitan, et ega, ega juhuslikult pole silm trehvanud looduses selliseid imelikke asju ja tänu sellisele meetodile on tegelikult üsna mitmeid seni teadmata. Ta olnud lendoravapaiku üles leitud. Me tuleme ühe loo pärast tagasi, et rääkida zooloog Uudo Timm, iga lend oravast Uudo timm lendoravate Eestis siin mõnes kohas on aga palju neid täpsemalt kukun. No kuna tegemist on sellise väikse loomaga, kes elab pealegi veel varjatud eluviisi, tema põhipõhipaik, kus kohas taanlan puuõõnsused ja sinna sinna naljalt sisse ei näe ja nüüd, kui rääkida tema eluviisidest veel, siis pesa õõnsuses võib-olla ema koos poegadega neid poegi võib olla üks kuni kirjanduse andmetel isegi kuni kaheksa. Kuigi seene keskmine keskmiseks arvuks poegade arvuks pakutakse kakskolm, siis reeglina isaloom käib niimoodi ühe emaslooma juurest teise juurde ja, ja käib laiemalt ringi. Aga ema emasloomad, paiknemine on pesa, puude ümbruse suhteliselt liikumine pesa puude puude ümber on suhteliselt piiratud alal, noh, seal on valdava osa oma ajast liigub vaid 50 meetrit pesapuust. Nüüd sellistes tingimustes ütelda, et kui palju neid isendiliselt neid lendoravaid on, on väga raske. No ma võin öelda, et need lendorava erinevaid registreerimise kohti, metsatukka kus kohas lendoravad, on teada, need on ligi 50, terve Eesti peale valdav osa, muidugi on Virumaal head piirkonnad praegu noh, kus, kus võib öelda, et lendorav tunneb ennast võib-olla isegi üsna turvaliselt, on Sirtsi ja muraka looduskaitsealad ja nende nende lähisümbrusest metsad teistes kohtades. Noh, meil on lendorava teateid juba nimetatud Nigula on siis Edela-Eestis ja, ja ka Raplamaal on teada üks leiukoht, seal on ka nii, et need on vaid mõni pesapuu teada. Aga, aga see ei saa olla kindlasti selle, selle asurkonna kogu leviala, sest nii nii väheseid loomade puhul siis tekiks juba sugulus ristamine ja nad lihtsalt surevad välja juba juba siis sugulusristumise tagajärjel. Aga, aga siin-seal ka tänavu aasta on, on tulnud ka Rapla ja Pärnumaa piiri pealt kaks uut vihjet, et seal vist on lendoravat, neid ei ole saanud veel üle kontrollida, tuleb natuke oodata, kevade maalsemad poolt on kõige paremad vaatamise tingimused, siis tuleks nad metsad kindlasti üle käia ja vaadata, kas seal tõepoolest on kuigi jälle kaarti vaadata, siis siis möödunud sajandi alguses selle sealkandis tõesti lendoravaid ka on olnud. Kuna ta on niivõrd varjulisse eluviisiga, siis ta võis täiesti vabalt seal lähikonna sobivates metsades üle elada, nii et, et keegi teda tähele pole pannud. Aga kas isegi ei osata öelda, et kas neid lendoravaid on Eestis pigem 100 või 1000? Üle 100 on neid kindlasti, selles ei ole kahtlust. Kas neid 1000 on. Neid võib ka tuhatkond olla ja, ja võib-olla isegi paar 1000. Lendorava seireandmed riikliku seire andmetel siis siis näiteks üks seireala, kus püsivalt on 10 aasta jooksul jälgitud loomade arvukust, seal on 15 hektari suurune sobi metsaala, kus tänavu on tänavu aasta oli maksimum nii-öelda arvukus registreeritud, see oli 15 reviiri või, või kodupiirkonda, need on siis emasloomade kodu, kodupiirkonnad. Iga hektari metsa kohta tuli üks lendorava pesakond, võiks öelda noh, korrutame näiteks, et jaa küll igalühel vähemalt keskmiselt oli üks poeg või kaks poega, siis, siis seal on juba noh, 30 või 45 looma plussis, isa loomad või neid on, ma usun ka umbes nii. 10 15 vähemalt kui mitte rohkem, kõik on spekulatiivne. Sest noh, niimoodi tükikaupa neid kuidagi ei ole võimalik võtta. Et laam ühest vennast teiseni. Ega neid ei rõngastata või märgistate kuidagi. D see, et üldse näha lendoravat, see on juba probleem, Soomes on, on tehtud näiteks sellist selliseid uurimisi pandud satelliitmärgised või raadiomärgised külge ja, ja siis on jälgitud loomade liik kummist ja, ja noh, nende andmete põhjal on ka nii, et emasloomade kodupiirkond on, on seal hektar-poolteist kuni kolm kus nad liiguvad ringi, aeg-ajalt käivad nad natuke kaugemal ka kui 50 60 meetrit pesapuust, aga isasloomade hulgas on olnud ka selliseid rändureid, kes on, kes on kolm-neli kilomeetrit liikunud. Noh, siin võib-olla tuleb, tuleb hakata juba rääkima sellest, et et kas lendorav saab ikka liikuda igal pool ükskõik millisel maastikul, noh, ta liigub ikkagi metsas ja kui tulevad sellised suuremad lagedad alad ka lageraielangid näiteks siis lendorav selle neid lagedaid ületama ei, ei hakka ja noh, seetõttu seetõttu on jälle järgmine oht nende intensiivsete lageraielankide tekkimisega lihtsalt need lendorava metsad jäävad isolatsiooni, jäävad ümbritsetuks laiematest aladest ja siis seda peale omakorda kaasa ohu, et nad ei pääse kontakteeruma, nad ei pääse oma pulmareisidele või, või kaasat otsima kaugemalt. Ja, ja sugulus võistlemine tuleb jälle. Päevakorras me kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida lendoravatest. Parasjagu istub raadio kahes stuudios Uudo timm iga ja räägime lendoravatest, et Udo, kui me võtame selle lendoravanimetuse, siis, kui palju isenesest lendorav lendab? Kui me räägime, et meil on Tsioloogia, tundsin siis siis tegelikult ei saa rääkida, et lendorav lendab, tal ei ole tiibu ainukesed tõelised lendavad imetajad on nahkhiired, aga, aga lendoraval on, on selline huvitav moodustiskil olemas mis, mida võiks siis lennuseks või lennunahaks nimetada. Ja see paikneb siis esi ja tagajalgade vahel ja, ja tal on evolutsiooni käigus siis arenenud välja selline huvitav morfoloogiline erisus, et lendorava Esige väike sõrm ei ole mitte näite teiste sõrmedega ühtemoodi, vaid siis, kui ta rahulikult istub, siis sisse sõrman painutatud küünarnuki poole, hoopis teda on hästi pikk ja kui ta, kui ta siis papp ja liuglema hakkab, siis ta siis ta sirutab selle väikse sõrme ettepoole ja, ja tõmbab selle lennunaha laiali. Ja, ja noh, nii nii tekib selline nahklapp ja suurem kandepind ja, ja tänu sellele heades oludes väidetavalt nad võivad liuelda isegi kuni kuni 100 meetrit. Reeglina küll sellist asja vaja ei ole, rohkem on vaja niimoodi võib-olla 10, paarkümmend meetrit üle metsasihtidele või, või kraavide liuelda ühe puu pealt teise peale liuelda. Et nad nii pikki lende või liuglemist päriselt ikkagi võtavad. Harva saan ekstreem juhus siis kui, kui ta, kui ta selliseid selliseid pikemaid õhulende võtavad, et nii, et jah, see nimi on natukene natukene eksitav meil, et lendorav noh võib-olla oleks õigem nimi, liug, orav või midagi taolist, noh nii nagu nagu näiteks soomlastel liid orava, et see on ka rohkem liuglemisega seotud kui lendamisega. Kui oli juttu, et nad üle lageraiet ei lähe, et kas nad siis põhimõtteliselt peale lendamise muud moodi liiklegi või nad on lihtsalt häbelikud ja ei taha minna platsile? No üldiselt on niimoodi, et kui me nüüd neid vaatama seda looma ennast, siis, siis tal on siin see naha Bolton on üsna üsna suur ja ta on segav faktor ja, ja kui need, need me oleme harjunud nägema oravajälgi maapinnal, siis üldse närilised reeglina hüppavad maapinnal niimoodi, et esimeste käppade jäljed on tagapool ja tagant pool tuuakse tagumist reie tagumised jalad poole, nii et suuremad tagajalgade jäljed on eespool oraval on ka täpselt samamoodi ja siis siis tugevalt tõugates hüpatakse, pikem hüpe. Nüüd lendorav sellist asja teha ei saa, sest sedasama nahavolt lihtsalt takistama ja, ja seetõttu on lendorav tegelikult maa peal liikudes üsna kohmakas ja, ja abita, kui loom tunneb ennast abituna, siis, siis siis ta varem väldib seda. No muidugi, kui kui ikka panna lendorav näiteks lageda põllupeale maha ja, ja teda siis noh, mis sa hädaga ikka teed, isegi kassipoeg ujub, ujub vees, kuigi ta vabatahtlikult sinna ei lähe. Aga hädaga hädaga ikka kuidagi liigub. Aga meelsasti või, või see ei ole tavapärane liikumisviis. Ja, ja noh, eriti eriti siis, kui on veel veel kohev lumi näiteks siis noh, see on hoopiski abituks, muutub see liikumine ja see on muidugi ohtlik sest vaenlased võivad väga kergelt kätte saada, mida linn, transfeer, lendorav on anud praktiliselt taimtoiduline nagu enamus närilisi, aga vahest ta siiski mõne putuka ja võib-olla ka linnumuna juurde hauka põhiline toidus on talveperioodil pungad kurvad, siis ka värskemate võrsete koor harva võib kasutada ka ka käbisid. Väga selge erisus ka oravaga oraval on kuusekäbide ja männikäbide närimine nagu seemnete söömine üks, üks põhitoidus talvel, siis siis lendoraval on, on see ikkagi suhteliselt tagasihoidlikus koguses ja kevade poole ja suvel suvel on põhiline lehetoit. Ja, ja noh, see on päris huvitav Et näiteks ikkagi lendorav saab noh, seal on ka põhjenduseks mikspärast lendoravad, nii väga palju ei liigu, saab peaaegu kõike oma vajaliku toidu selles sama pesapuu suurest haavast kätte, nii et noh, võib-olla paar paar puud siia-sinnapoole veel ka liigub ja, ja noh, tal ei ole vajadustki, sest toit on olemas, varje koht on olemas. Kui see on olemas, siis, siis on kõik hästi. Mida veel? Kui on vaja, siis tuleme mõne hetke pärast tagasi. Et rääkida Eesti lendoravatest. Uudo timm, kui Eestis on lendorav suhteliselt haruldane loom, et undel siis tehtud miskisuguseid kaitsealasid. Lendorav on tõesti meil ohustatud ja haruldane loom ja peamiseks ohuks meil on ikkagi see noh, algselt on sisse programmeeritud konflikt inimese majandustegevuse ja lendorava heaolu vahele. Milles see vastuolu seisneb? Seisneb nimelt selles, et kui inimene vaatab valdavalt metsa poole, kui kui puiduressursi poole, siis, siis selge on see, et mida vanem puistu seda, seda rohkem sealt puitu saab ja siin just probleem seisnebki, et et lendorav vajab metsamajanduslikus mõttes juba üleküpsenud, üle kasvanud puistusid, kus on vanu suuri Haabosid, mis seest mädad. Sest sinna mädasse haaba teevad endale pesa näiteks rähnid, mida siis pärast hiljem ja lendorav oma pesapaigaks kasutab. Kui metsa majandamine meest vaadata, siis on kasulik see mets maha võtta enne, kui, kui see puidu kvaliteet halvemaks läheb. Ja, ja siin siin ongi see probleem, et püütakse vältida selliseid metsi, kus, kus kohas enam kvaliteetset puitu ei saa, samas nende vanade metsadega on seotud väga palju erinevaid liike. Kes ainult sellist sellises elupaigas elada saavad selleks, et, et saaks ka lendur toovad meile Eestis elada, siis siis tuleb nende elupaik. Kui hoida looduskaitseseaduse alusel, on lendorav meil esimese ehk kõige rangema kaitsekategooriaga liik ja samamoodi on ka euroloodusdirektiivi lisades lendorav ka antud kui esmatähtsa kaitsealuse liigina. See tähendab tegelikult, et iga lendorava teadaolevat paika tuleb hoida ja säilitada. Kas see tähendab seda, et seal ei võimed maha võtta? Ei, see ei tähenda tegelikult tegelikult see ei tähenda seda, noh, kui me, kui me räägime nüüd seda metsandust ja lendorava elupaiga hoidmist, siis siis tegelikult noh, kuidas seda, kuidas seda üle Eesti kõige lihtsam korraldada, noh juriidilises mõttes on muidugi see, et ütleme, et et lendorava elupaikades on raie keelatud, siis on, on rahu majas, nii kaua on rahu majas, kuni kuni näiteks torme ei tule ja ja murra seda metsa maha. Meil on olemas ka lendorava elupaiku eramaadel ja ühe seirealal, kus on ka samuti 10 aastat tehtud vaatlusi ja see asub Tudulinna lähedal eramaal ja seal on eramaa, omanik on kogu selle aja jooksul ka raiunud metsa. Aga see tähendab muidugi seda, et ta ei tee seda lageraieni ja ta ei teeraiet lendorava pesa puude vahetus läheduses. Selline metsa kasutamine, metsa majandamine nõuab väga spetsiifilist lähenemist iga konkreetse koha peal, kus kohas lendorav on, seal, seal tuleb vaadata väga selgelt, et kus kohas, mida võib võtta, mida ei või võtta. Seda ei ole võimalik öelda, niimoodi üle-eestiliselt ühte retsepti korraga ei öelnud. Kas Tudulinnamees on siis välja koolitatud, et ta saab aru, kus lendur? Noh, selle selle Tudulinnamehega on lihtsalt, nii, et kui ta alustas oma raieid, siis siis esimese korraga öeldajat ei, stopp, siin ei tohi raiuda, sellepärast et siin on lendorav. Teie metsas on lendorava, unustage metsaraie ära. Tegelikult olles ka maalt pärit inimene ja siis sai koha peal ära käia, vaadatud, milline see mets on tegelikult see, see on noh, tal on küllalt suur metsaala ja osa metsast on tegelikult Lendoravale täiesti kõlbmatu, seal ei ole haabasid, seal ei ole tal toidupuid varjepuid ja, ja sellises osas metsa osas võib rahulikult raiet teha isegi väiksemahulisi lageraieid ja siis me käisime selle metsa läbi, vaatasime kõik need pesa puude ära, kuskohas on, ja, ja siis siis arutasime, et noh, aga mida see siis too, kui ta võtaks nüüd selle vana lendorava pesapuu vana haava, mis on niimoodi mitme mehega ümbert kinni võtta ja seest mäda. Sellega mässata päris hulka aega ja tulu tegelikult sellest ei tõuse üldse, pigem võib-olla kulub puhtmajanduslikus mõttes nad kütusekulu, ajakulu ja muu kokku rehkendades, kui tuleb, ots-otsaga kokku, on hästi, ilmselt ei tule. Nii järelikult selle konkreetse pesapuu vastu tegelikult maaomanikul ja metsaomanikul erilist huvi ei olnud, see on nii, nii või teisiti mahavisatud aeg erasamas lähedal ümber kuskil paarikümne meetri raadiuses ja seal võib olla päris häid nii-öelda rahapuid palgi või, või siis paberipuu näol, aga, aga põhimõtteliselt mitte midagi väga suurt kahju ka sellest ei ole, kui selles metsa eralduses osas saab võtta ainult valikuliselt mõningat uud välja, nii et metsailme jääks enam-vähem samaks, sai ühe, ühe korraga arutatud ühe tõelise metsaärimehega, kelle, kelle maa peal või kelle raielangil oli samamoodi lendorava teadaolev pesapaik. Ja, ja pärast seda, kui me olime arutanud läbi, et noh, mida saab võtta, mida ei saa, kui palju siis siis ma pärast küsisin selle metsaärimehe käest, et nii, et noh, kui sa nüüd nii niisugusel moel selle raieteed, et sa sealt midagi saad, midagi seal jääb, kas ja kui palju see kallimaks läheb, siis ta tegelikult ütles nii et ega ma ja palju ei kaota küll need puud, mis on lend oravale vajalikud, need on nii või teisiti natuke viletsama kvaliteediga, selle eest head raha kohe ei saa, ratsa rikkaks ei saa sellega. Aga see, mida lendoraval vaja ei lähe ja mida ma siit vahelt vaheraiega saan välja siis ma võtangi välja selle, mis on hästi väärtuslik ja, ja ma saan nagu, nagu kahepeale kokku sellise hea tulu ikkagi kätte või, või vähemalt aisa kahju. Selleks, et Eestis lendoravat säilitada, kui palju on selle tarvis mõelda selle peale, et tekitada miskisugune ala kuhu kõik lendoravat kokku koondada ja siis nii-ütelda aiaga ümber piirata? Ei noh. Loodus on selline, et teda ja ei pane ja, ja nafta ei tunne riigipiire, ei tunne ka see mõttes looduses olevaid vabu selliseid noh, aiaga hakata ümbritsema, noh siis ma ei kujuta ette, kui kalliks võib minna. Aga, aga selge on see, et lendoravate põhi põhilised ja väärtuslikum või tugevad asud, kannad need Need nii või teisiti ka kaitsealadeks moodustatakse, või, või siis moodustatakse seal praeguse seaduse järgi siis kaitstava liigi püsielupaigad, kus siis teatud tegevused on keelatud, näiteks lageraie on keelatud. Valikraie võib-olla lubad, et noh, kui, kui seal antud metsas on ka teisi kaitstavaid väärtusi veel, siis, siis võib-olla võib-olla juba mets kui tervik ja lendorav kui üks terviku osa koos kaitsta, noh siis võib-olla tõesti on metsaraie üldse keelatud. Juba mainitud muraka ja, ja Sirtsi, aga ka näiteks tudusoo kaitseala nende projekteerimisel on ongi arvestatud ja just lendorava elupaikade asetust, elupaiganõudeid ja looduskaitseala tegemisel siis üsna kõik need ümbruskonna lendorava teadaolevad piirkonnad, elupaigad said liidetud siis ühtseks tervikuks looduskaitsealale. See on praeguse, see kõige-kõige turvalisem piirkond. Saate alguses ütlesin, et, et seal seal lendorav võib ennast suhteliselt rahulikult tunda, teistes osades teistes osades on probleem rohkem selles, et vot selliseid kontsentreeritud või, või suuremaid asurkondi lihtsalt ei ole teada, need nad lendoravad, elupaigad on, on siin-seal kolmandas kohas ja nende vahel tegelikult ei ole praegu head sobivat metsaala või lendoravatele sobivat metsaala, siis minnakse seda teed, et moodustatakse siis lendoravate püsielupaigad, mis on siis pisikesed. Aga, aga vähemalt hoiavad siis Lendoravale loodetavasti piisava metsa osa alles või neid edasi vaadata, mis siis, mismoodi lendorava elu hoida või, või parandada, siis tegelikult tuleb hakata proovima neid erinevad, et lendoravate püsielupaikade vaheliste koridoride loomist, et loomad saaksid jälle uuesti naabritega kokku. Aitäh, zooloog Uudo Timm-ile ja me rääkisime Eestist püsitsevast lendorava, st et keegi tegelikult ei tea, kui palju neid lendoravaid on, aga igal juhul on nad kaitse all ja üsna ohustatud liik Eestis.
