Tänane keskeprogramm kannab pealkirja sääsed, puugid, parmud ja teised tülikad kaaslased. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Alustame sääskedest. Neid on praegu väga palju. Jah, sääski meil sellel aastal jätkub, et nendest, no ilmselt mitte keegi erilist puudust ei tunne ja tavaliselt, kui me läheme välja, siis me tahame elusloodust näha. Me tahame otsida kedagi kellegagi kokku saada, siis sääsk on vähemalt selline olend, kellega me ei pea erilist vaeva nägema, et teda ei tule otsida, käia kilomeetreid maha, et kusagilt teda leida, vaid ta ise rõõmsalt tuleb kohe abivalmis meie juurde ja ja on kohe kohe olemas igal pool ja enamasti ka suurtes kogustes kohe. Nii et sääsk on selles mõttes suurepärane olend, et tal on väga hästi arenenud meiega kokkusaamise meel leiab meid üles, ükskõik kas see meile meeldib või ei meeldi. Aga tema suudab meid üles leida. Kuidas te neid üles leiab, see, kuidas ta leiab, tegelikult on nagu päris keeruline mehhanism. Kõigepealt ta orienteerub lõhna järgi, nad lendavad siis, kui on soe ja ilus ilm. Ja siis me higistame naha kaudu, läheb mestis välja süsihappegaasi ja metaani ja erinevaid ühendeid. Ja need ühendid, nad tunnevad juba päris kaugelt ära ja siis, kui nad on neid tundeid nagu kaugelt tundnud, nüüd hakkad ennast siis tuule järgi seadma nii et nad kogu aeg tuule virvendusi ja tuule hookusid tunnetades jõuavad siis lõpuks meile päris lähedale ja ja kui see lõhn läheb nende jaoks hästi tugevaks, siis, siis nad lõpetavad selle lõhna järgi orienteerumise ära, siis hakkab neid huvitama hoopis soojus ja meie oleme enamasti palju soojemad, kui näiteks on on ümbritsev õhk ja siis selle soojus järgi hakkavadki meid siis piirama ja mida soojem inimene on, seda rohkem sääski talle lähemale siis tuleb, aga keegi päris täpselt keegi ei tea, et miks mõnda inimest sääse, Tarmo Studia mõnda mitte, võib-olla see on seotud meie higi keemiaga, et üks või teine lõhnaaine seal on tugevam sääse jaoks atraktiivsem. Aga tegelikult on päris selge, et mõnda inimest sääsed söövad, kui hirmsasti ja teine võib päris rõõmsalt seal kõrval jalutada, temaga juhtu nagu midagi. Ja emased sääsed on need, kes meid kimbutavad. Emased ja isased sääsed, nemad on väga rahumeelsed, nemad joovad või söövad, noh, kuidas me seda ütleme, taimemahlu ja nemad meile ei tee midagi, me peaaegu ei näegi neid kunagi vahel juhuslikult avastama, et me oleme võib-olla isasse sääse ka kokku sattunud. Siis kui me oskame teda vaadata, neil on väga ilusad suured karvased tundlad, millega nad emaseid tegelikult õigel ajal hakkavad otsima. Aga emasid me näeme küll ja nemad on siis need, kes tulevad verepanka, kelleks me neile siis oleme. Terd luristama. Kas emased sääsed toituvadki ainult verest? Jah, nad sellest elavad ja, ja tegelikult, kui nad ei peaks neid mune tootma nii hirmsasti, siis neil seda verd ei oleks nii palju vajagi, siis nad võiksid nii nagu isased, kes, kes mune ei tooda, kes toodavad ainult seemnerakke ja noh, neid on nii vähe ja nende tootmine on nii vähe energiarikas, et nad võivad taime mahlaga. Ja ta küll aga munade tootmine on väga energiamahukas palju energiat nõudev protsess. Selleks on vaja hästi sellist toitaineterikast toitu ja seda veri on veres on kõike ja, ja kui keegi kannatab vaadata, näiteks, kui sääsk laskub tema käe peale või kust teda on hea vaadata ja laseb tal siis rahulikult seal imeda, siis näete, et sääsk pumpab ennast verd täis ja võib siis kaks kuni kolm korda tema senist kaalu ületada see vere kogus, mille ta endale sisse pumpa. Ja siis lõpuks eritab kõik viimase vedelikkuselt kehast välja, siis tekivad naha peale sellised väikesed nagu v tilgakesed, mis ta siis välja pressib, endast? Võimalik veri, mida, mida ta imeb siis siis temasse ära mahus. Et selles mõttes nad pumpad enda nii täis, kui nad vähegi saavad. Ja kuna sääsehammustus nii väga hullusti valus ei ole ka, siis seda võib teinekord vaadata, see on päris huvitav vaadata siis, kas käe panema vastu valgus need nagu sääsk oleks päikese poolt lambi poolt läbi valgustatud diste, näed, ja kuidas see veri temasse tungib, kuidas ta ilusaks punaseks läheb ja kuidas see veidi kahtlaselt välja tuleb? Millega sääsk meid torkab, mille abil ta verd imeb? Teadlased nimetavad Suisteks sellise erilise ehitusega, suvised sead lükkab ta sisse selliseid nagu torukese nagu kapillaar ja selle kaudu ta siis seda verd meist välja imeb. Ja see veri siis tegelikult on jah, tal vaja selleks, et, et saada piisavalt energiat munade tootmiseks. Ja kuna neid mune võib ühel sääsel olla päris palju, nad on nii tillukesed, et päris täpselt keegi ei lugenud, aga arvatakse, et üks sääsk võib toota kusagil 1000 502000 muna mida ta siis olenevalt liigist kas muneb sinna kaldataimede peale või siis vett või veetaimede peale. Erinevad liigid käituvad siin erinevalt. Aga jah, neid muned oodata väga palju ja, ja see on selleks, et, et mõniga ellu jääks ja omakorda jälle pääseks meid imema mingil hetkel. Sääsed teevad ju liigaga loomadele. Neid on nähtud isegi selliste loomade peal, kelle peal sääski nagu ei tohikski olla, nagu näiteks konnad ja sisalikud ka nende verd on, on sääsed siis imenud. Aga jah, eks nad eelistavad siis ikkagi sellist peremeest või sellist objekti, kelle juures veri on kergemini kättesaadav ja päris sinna karva sisse ei trügi, aga eks nad siis lähevad sellistesse kohtadesse, kus näiteks on veri nahapinna lähemal, silmaümbrusesse, kõrvade peale udara peale lehmal ja nii edasi, et, et selles mõttes need koduloomad kannatavad ka samamoodi, aga muidugi me inimesed oleme eriti tundlikud nende sääskede suhtes ja selle tõttu me nagu tunneme seda vaevust küll võib-olla kõige rohkem. Ja ju ei oska küsida ei ühegi kodulooma ega metslooma käest, et kas on rikas aasta või kas väga palju sääski sel aastal, kas nad sind vaevavad, et et me võimelised ainult oletada. See asi ei tegutse ainult õhtuti ja hommikutundidel, vaid nad on aktiivsed ka päevasel ajal. Aitäh, mida nad väga ei taha, on otsene päikesevalgus, siis kui päike väga tugevasti paistab, siis nad eelistavad tõmbur kuhugi varjulisemasse kohta. Nad on siis sellistes vuse rikkes ja kõrge rohu sees ja, ja võsaaladel ja varjulisemates kohtades on ja kui me siis sinna läheme näiteks keskpäeval, siis nad meelsasti tulevad meie juurde jälle ja ja võtavad oma vereannuse. Sääsed ja praegusel hetkel on, on kuidagi kurjad ja neid on ka väga palju sel aastal, et võib-olla rohkem see, kui, kui see üks kurjus või nende selline valus hammustus häirib see, et neid on tõesti palju, igas kohas praktiliselt ei ole kohta Eestis sellel aastal, kus sääski oleks. Käisin hiljuti nüüd mererannas ja lootsin, et seal on rahu, aga, aga noh, kui sa kaks sammu päris tuule käest ära astud juba metsa poole, siis on, on sääsed kallal ja metsas on neid tohutult ja ja niidu peal ja praktiliselt jah, ei ole kohta, kus neid ei oleks ja mis seal põhjus on. Põhjus tõenäoliselt on see, et oli väga lumerohke talv see tähendab kõik nii vastsed munad kui valmikut said suurepäraselt talvituda, neil oli suhteliselt soe, kevadel ei vett palju ja siis said need vees olevad vastsed kohe kiiresti arenema hakata. Kiiresti koorusid, esimene põlvkond tuli välja, hakkas lendama, süüa otsima. Seal nad siis nüüd on kõik, nii et sääskede jaoks oli erakordselt mõnus talv ja, ja väga hea kevad ka, kuna lumi läks kiiresti ära, aga tekkis palju lomp ka selliseid, mis neile just meeldivatest sääskedele. Enamasti meeldivad. Sellised väikesed seisva veega lombi teisegi ajutised veekogud, sääsevastsed on suhteliselt vähenõudlikud. Ega nad mingit erilist nõudlust selle vee puhtusele ja, ja v hulgale ega ka happesusele ja muudele asjadele ei esita, nii et iga väiksem lamp sobib neile väga hästi ja, ja seal nad siis arenevad suhteliselt kiiresti, see kestab kolm nädalat Umbesse pass, areng ja siis, siis on nad lennuvalmis jällegi muidugi, mis sääskede ei meeldi, vastsetele õieti ei meeldi, on see seal veekogus ei peaks kalu olema, sest kalad söövad hea meelega sääsevastseid ja ja kui tiigis või väikses veekogus on kalad, siis enamasti sealt palju sääski minema ei pääse, nad süüakse lihtsalt ära, aga kalu ei juhtu olema, siis, siis on need suhteliselt kerge. Sääsk on pisike, aga tema pirin on kõva. Toas on seda põrinat hästi kuulda. Ja see on tegelikult täiesti omaette kohe selline elamus, kui sa lähed õhku magama ja tuppa on jäänud näiteks üks sääski siis kui tuli on ära kustutatud, mis algab. Ja, ja siis paned tule põlemas, ta istub kuhugi vaikselt maha, sa ei leia teda üles nagu tule ära kustuta algatused, pidin otsast peale ja niimoodi võib see kesta tund, enne, kui sa ükskord siis rahu saad või lihtsalt tõesti nii väsinud panestada, pini tähendab tähelegi, aga tegelikult see pinin, millest see tuleb, see tuleb sellest, et ta hirmus kiiresti liigutab oma tiibu ja tiivad siis tekitad sellist virinat ja siis, kui need sääsed virisevad, siis tegelikult see pirin ei ole sugugi tähtsusetu, vaid see on nende elus väga oluline. Siis, kui isased näiteks tahavad emasid enda juurde meelitada, siis nad koguneks Eestisse parvedesse suveldavate vahel ilmselt kõike näinud, kuidas veekogude ääres on sellised suured sääsekogumikud, mis nagu palli tüpa, tõhus üles-alla ja ja siis see pinin on seal päris kaugele kuulda ja, ja see pinin tegelikult on mõeldud emastele, et neid siis juurde meelitades toimub seal pulmalend ja rohkem isasel nagu erilist rolli ei olegi, siis enamasti ta heidab ka hinge, aga sääsk viriseb eri kõrgusega ka meie seda erikõrgust ei suuda eristada oma kõrvaga, aga nemad suudavad seda eristada. Ja see erinev kõrgus tähendab seda, et liigid ei lähe omavahel sassi, vaid nemad tunnevad 11, siis selle pirina järgi ära. Kui seal parves on näiteks erinevat liiki sääski, siis emane tunneb selle pirina kõrguse järgi ära temale sobiva isase või isana tunneb siis ära emase, kui emane läheneb vaikses nihukse pirinaga kusagilt metsaveerelt. Ühed sääsed on väga suured, pikkade jalgadega ja nende liikumine on väga aeglane, aga nemad ei tee meile vist midagi. Ja neid me näeme kusagil suve teisest poolest alates ja tegelema sääski kogu suve läbi, aga kevad ja sügis on nagu need suuremad sääskede lennuajad. Sest see on see aeg, kus siis see eelmise aasta põlvkond on, on just koorunud ja lendlust alustab, ja siis suvel tekib nagu väike paus, kus siis need vastsed seal vees arenevad ja sügise poole tuleks uus uus lendlus. Jah, need suured sääsed, Nendele on vist üks põlvkond aastas, ainult neid kutsutakse säärik sääskedeks, nad on suured ja võib-olla toast tüütud, kuda seal hüpleb ringi tantsuga? Pisikeste koordinatsioonihäiretega tundub olevat, sest ta ei ole väga sihuke osav liikuja ja need pikad jalad ilmselt ta ei suuda neid hästi-hästi koordineerida, kude, nendega kõnnib, lend on ka tal selline kuidagi nagu kõiku või ja enamasti nad ei tee meile mitte midagi, nad lihtsalt lendad seal toas ringi, aga osadel inimestel nad lihtsalt ei meeldi, et ikkagi suur ja sääsk ja ja lendab seal ringi, parem kui teda seal ei oleks, kuna nad meile midagi halba ei tee, siis kõige paremini nende suhteliselt oleks see, tehke aken lahti ja last õue, las ta lendab seal siis maha lüüa neid pitsaga ilmselt ei oleks nagu, nagu väga mõist. Kas malaariatekitav sääsk peaks Eestimaal vastu? Põhimõtteliselt peaks malaaria plas moodium ilmselt ei ole meil väga hästi vastupidav, kuigi meil on olnud selliseid malaariajuhtumeid nii siin, Eestis kui ka Soomes, Soomes oli näiteks põhjuseks see, et vot kui oli see teine maailmasõda siis soome võitlus sakslaste poole peal ja ja siis seal rindel, kus siis Nad venelastega võitlesid, aeg-ajalt võttis venelasi vangi ja osa venelasi ei tulnud sealt lõunaaladelt, kus malaaria ja, ja siis seal vangilaagris olid ka sääsed loomulikult ja malaariahaigetelt maandusid ka tervete peale ja siis oli jah, sõja ajal ja isegi järgselt veel mõnel aastal olid siuksed malaariapuhangud. Tänu nendele sõjavangidele, kes siis sealt lõuna poolt olid, olid malaaria Plazwoodiumi kaasa toonud, aga, aga tänapäevaks nii meil kui ka Soomes seda malaaria enam siin kohapeal esineja ja tegelikult malaaria, et me võime saada siis, kui me käime troopikas ja troopikas on ta üks kõige hullemaid haiguseid. Et see ja, ja sääsk on tegelikult kõige hullem nuhtlus, mis seal troopilistel aladel üldse olemas on, tuleks ennast hoida ja tuleks siis vastavalt, et ennast ette valmistada, kas siis sääsetõrjevahenditega magada võrguel või magada võrgu all. Jah, et need sääsevõrgud on ju olemas, mis takistavad sääskede juurdepääsu, kusjuures need võrgud on ka sellised, et suurematele sääskede lenevad mõjuvad aga aga meil siin Eestis ja ka põhja pool Soomes on selliseid imetillukesed, sääsed, habe, sääsed, kes siis ilmuvad suve keskel ja teisel poolel välja, nad on sihuksed, millimeetri pikkused või poolteist millimeetrit pikad, kirjude tiibadega, veidi küüraka seljaga, eriti nagu sääseksi tahakski neid pidada. Need tillukesed habe, säästlased, need purevad eriti valusasti. Ja jääb mulje, nagu keegi kohe põletanud, kõrvetanud soomlastel ongi nende kohta hea nimi, polti ained. Et ja, ja see sunnik on selline, et tema läheb sealt sääsevõrgu argust läbi ja tuleb sinna võrgu alla ka ja siis ta on eriti tüütu, kui ta seal kusagil võrgu all teid hammustama tuleb. Sest sealt väljamineku tunduvalt keerulisem ja, ja siis ta jääb sinna ja tal on omadus veel pugeda igale poole. Kui näiteks sääse eest kaitseb sihuke hea riietus siis vot nende tillukest habe säästvast täiesti kaitseriietus, kas nad suudavad pugeda igale poole vahele krae vahele ja püksisäärest sisse ja sokisäärest sisse igale poole kellarihma vahele ja, ja selle tõttu on nad eriti tüütud ja kuna nende hammustuse tagajärg on päris valus, siis. Sääsed on ju tegelikult väga vastupidavad loomad. Näiteks mõned sääsevastsed on ju niivõrd vastu pidanud, Me võime nad läbi külmutada. Kes akvaariumikalu on pidanud, teab, et võib osta näiteks sääsevastseid, panna nad sügavasse külma, siis murratsed tasapisi jääd lahti, kus need sääsevastsed sees on, sulatad üles, kaladel on elustoit kogu aeg võtta. Et selle tõttu nad ilmselt on ka maailmas väga hästi toime tulnud, et nad vastupidavad on, et, et neid väga, väga vähesed asjad nagu häirivad, nad ei ole nii hellad nagu meie inimesed või teised loomad on praegu maailmas on käimas suur loomade väljasuremise laine, siis ma arvan, et sääsed on ühed vähesed, kes sest lainest puhtalt välja tulevad. Vaevalt, et nende olukord muutuks ja inimene on nendega võidelnud juba võiks öelda aastasadu näiteks rändkarjused omal ajal ei leidnud midagi paremat viisi nende sääskedega toimetulekuks, kui nad läksid lihtsalt sellistel aladel ära. Kosmoloogia loomadega, kus sääski ei olnud kas siis kõrgemale mägedesse või tuulepealsed selle kohta, kus tuult oli. Sääsed ei armasta nimelt tuult. Omal ajal kasvatati hulgaliselt teete Teed malaariasääskede võitlemiseks praegugi näiteks mõningates arengumaades on lubatud DDT kasutamine siis kui on jällegi malaariapuhangu oht, et see on üks väheseid asju, mis nende sääskedele piiri peale paneb, küll õlidega on veekogusid üle valatud ja mis iganes, aga tulemus on ikkagi see, et kas siis solgitakse härra v kogume, mürgitatakse ära teised elusolendid, aga sääst tuleb sellest suurest võitlusest puhtalt välja. Ja kui me siis püüame nende sääskedest ennast kaitsta, siis on igasuguseid sääsetõrjevahendeid, küll suitsetatakse, igasugused suitsusid ja, ja siis määritakse endale peale igasuguseid asju ja mis iganes, aga lõpptulemus on ikka üks ja sama, et sääsk tuleb ja võtab ikka oma nokatäie. Meie oleme kulutanud hulga raha nende keemiliste ühendite peale ja tulemust praktiliselt ei ole, sellepärast et me higistame ja see vahend sealt higiga kandub ikkagi minema ja ikka jääb meil mõni koht keha peal, mida me ei suuda ära määrida, siis tuleb sääskust selle koha peal. Ja kui me rääkisime habe, sääskedest, siis need väikesed habesääsk, nemad on just eriti hullud. Me võime ennast pealaest jalatallani määrida mingisuguse sääsetõrjevahendiga ja ta tõesti ei tule selle koha peale, kus vahend on, aga sul jääb kaks millimeetrit nahast seda vahendiga määrimata ja selle koha leiab ta kiiresti üles suuska, puhu noka sisse ja tekib hiiglaslikku ja, ja ta ikkagi on meid päris tugevasti niimoodi kahjustanud. Kui mida ta puuk hammustab, siis on tagajärjed hoopis tõsisemad. Ja kui me üldse räägime sellistest ohtlikest tegelastest nendest hammustajates tegelastest, siis tõeliselt ohtlik ja, ja ebameeldiv, on nende hulgas puuke ja puugi ja ütleme, sääskede võrdluseks võib öelda, et puuk ei ole putukas. Tema kuulub ämblikute hulk kõige paremaks kinnituseks selle kohta on see, et täiskasvanud puugil on kaheksa jalga, nii nagu kellelgi kõikidel putukatel, kaasa arvatud sääskedel on kuus jalga ja puugiga kaasneb kaks ohtlikku haigust. Üks on see borrelioos, mis viimasel ajal on väga tugevasti Eestis levima hakanud ja mida on päris massiliselt kohe teatud piirkondades, noh näiteks üks koht, kus on borrelioos suisa massihaiguseks muutunud, Eestis on Muhu saar seal praktiliselt perede külade kaupa, inimesed on, on seda haigust põdenud ja see haigus on väga ebameeldiv, sest seda põhjustavad bakterid ja need liigesevalud, mis siis selle haigusega kaasnevad, on päris, vaevavad ja ebameeldivad. Teine haigus on entsefaliit, puukentsefaliit, mis siis on viirusega seotud ja mis võib olla nagu raskekujuline ja kergekujuline. Kergekujuline meenutab võib-olla siukest suvist gripp peavalude ja muude asjadega ja see võib ka suhteliselt kiiresti mööda minna ja ohutult, aga aga kui ta edasi areneb, siis võib tekkida ka tugev aju kahjustamine, närvisüsteemi kahjustus, seal on niisugune kaelakangus ja muud tunnused ja, ja siis siis on tema läbipõdemine suhteliselt raskekujuline ja, ja häda on selles, et ega õigeid ravimeid ei ole ainuke hea külg, siis on see eluks ajaks tuleb immuunsus, aga õnneks selle entsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida, need on puugisüstid, mida on võimalik saada, aga nüüd ütleme selleks aastaks on enamasti need juba hiljaks jäänud, et neid tavaliselt tuleks talvel teha, siis Need on kolm süsti ja pärast nende süstide saamist pärast kolmandat süsti on, on tavaliselt see immuunsuskaitse kusagil 99 protsenti garanteeritud. Et puuk midagi ei tee. Puugil on sihuke kummaline viis, et kui ta verd imeb, ta võib hiiglasuureks ennast imeda, ilmselt oleme kõik näinud, kuivõrd suurem on täis imenud puuk alles kehale sattunud puugist tal seal tagakeha venib kohe neli-viis korda suuremaks, selleks et võimalikult palju verd endasse saada ja võimalikult palju toitu saada, siis ta aeg-ajalt tühjendab ennast kõik need muud vedelikud, mis ta organismis on, tühjendab siis sinna haaba sisse. Ja, ja selle tõttu ta ilmselt suudab ka neid haigustekitajaid sinna meile sisse süstida. Kui sääsk oma veretilga kätte saab, siis ta lendab minema, aga puuk ei mõtlegi ära minna, tema tahab naha sisse pugeda. Nojah, eriti need noorjärgud, nemad võivad tõesti tihtipeale minna, aga nii sügavale teda peaaegu ennast nähagi, et noh, päris seal naha sees kohe, et nad on väga raske sealt kätte saada. Et vanemad, nemad nii sügavale lähe, neil seal tagakeha jääb ikka selgelt nahapinna peale nähtavaks ja puugi häda on ka see, et tema hammustus ei ole valustada, ei tunne kohe selles mõttes noh, kõige kindlam asi ikkagi puukide vastu on see, kui sa iga kord, kui sa käid kohas, kus puugioht on siis pärast seda jalutuskäiku kõik riided seljast ära ja ja vaadata ennast tähelepanelikult üle, et keegi sihuke soovimatu tegelane. Ja mis veel parem kui võimalus siis käia pärast duši all. Muidu võib-olla ei paneks seda puuki tähele veel Niibi tillukene, aga siis kui vesi sinna peale satub ja duši all on ära käidud, siis, siis tekib siuke valutunne ja, ja siis on võimalik kätte saada. Ja mida nad armastavad, nad armastavad selliseid kõrge rohuga alasid. Et niitmine aitab kaasa sellele, et puuke oleks vähem ja kindlasti aitab kaasa ka see, kui majapidamise läheduses näiteks kuklaseid, sipelgaid, sipelgapesa, siis sipelgad ilmselt oma süsteemse lähenemisega korjad ära kõik söödav, sealhulgas ka puugid, aga seal, kus nad niitmata kõrge rohi või, või siis on selline võserik, kus on all kõrge rohi, madalaid oksi maapinnal, siis siis seal jälle on küllalt suur sihuke puugi külge saamise oht, nii et ka aedades võid puuke olla. Võib-olla jah, võib-olla parkides, aga loomulikult oluliselt vähem, kui nüüd vabas looduses aedu ja park ikkagi niidetakse, hooldatakse ja aga kuna Meil on koduloomad, koerad, kassid, keda me endaga kaasa veame, kui me käime nendega looduses, nad seal jooksevad, siis nemad toovad selle puugi kaasa. Ja puuk imeb enda selle koera peal täis näiteks ja siis maandab enda rohu sisse, seal ta siis ka muneb ja, ja siis järgmisel aastal on meil suur lootus seal ka puuke kohata, jällegi et ka selline viis on nende pukkide. Koduloomadel on tihtilugu väga palju puuke, kas nemad ka puugi hammustuse tagajärjel haigeks jäävad? No üldiselt võivad jääda, aga nad ei ole ilmselt nii tundlikud kui meie inimesed, aga on teada juhtumeid, kus koerad on samamoodi haigeks jäänud puukide tõttu ja vahel on ka niimoodi, et need puuke lihtsalt on nii palju, et see, see vaevus teeb koera haigeks. Mõningatel juhtudel on koeral näiteks silma peal hoiust siukestest kõrvades, kuhu need puugid tule sihukeste Sõrnades kohtades ja nahka inimestelt. Puugid kipuvad tulema sellistesse õrna nahaga piirkondades põlve õlad siis siin kõrvatagused kaela pealne ja sellepärast on tihtipeale vaja, et keegi teine abistaks seal ülevaatamisel, sellepärast et ise igale poole ei ulatu, vaatama ei näe. Parem on, kui see puuk kõigelal eemaldatud saab. Suve keskpaigas on see puugi oht natuke väiksem, kui ta on kevadel ja sügisesel ajal kuumus ja kuivus on need, mis puugile nagu ei meeldi, siis nende kuumade kuivade ilmadega on nad kusagil metsa kõdus või lehekõdu seal maapinnal peidus. Ja siis, kui jälle ilmad niiskemaks lähevad, siis nad tulevad jälle välja ja tänavune aasta on jälle puukide jaoks ideaalne. Aastast niiskust on õhus hästi palju. Taimed kasvavad hästi ja kuuma päikest tegelikult ei ole veel olnud siiamaani. Aiapidamisega tegelevad, teavad, et ega kastekannuga ja voolikuga ei ole praegu suurt midagi vaja askeldada ja puukidele. Selline aeg meeldib väga hästi. Üks väga tüütu tegelane on Parm, keda kohtab põhiliselt veekogude läheduses. Ka tema vastsed elavad vees ja seal veekogude läheduses tegelikult parmudel suurepärased elu, võimalused ja parmud on siis kärbse sugulast näevad välja nagu kärbsed, aga neil on hiiglasuured silmad ja siis kärbestest erinevalt on enamasti sihukseid hästi pikad silmatorkavad tundlad seal silmade vahel nendega Tamad siis peilivad välja, kus toit on ehk meie Eestis antud neile nihukesed kummalised nimed on need päris parmud, need on need suured kusagilt sentimeeter-poolteist ja hästi suurte ilusate roheliste silmadega parmude silmad enamasti läigivad niimoodi roheliselt, selle järgi tunneme nad hästi ära ja siis on need pisikesed parmud, keda kutsutakse sõge, lasteks hallikat, halli kirjude tiibadega ja silmad kellelegi ülen sugused hallid ja mitte midagi ütlevad, aga nad on tõesti sellised, et tema tuleb ja kohe on käe peal ja, ja kohe nokk sisse ja kohe hakkab verd imema ja hirmus valus on see nende hammustus ka. Ja siis on sellised natukene suuremad nendest pisikestest sõge lastest. Aga ilusate roheliste silmade kirjude tiibadega, need ilmselt ka kõik oleme näinud ja nemad hästi valusa hammustusega reid kutsutakse eesti keeles siukse imeliku nimega nagu tapunnad ja, ja siis on need päris parmud, need suured nende hulgas siis kõige suurem osa veis parv, ta näeb välja veidi nagu herilane siuke triibulise tagakehaga nagu tema siis ümber meie tiirutama, siis see nõrganärvilisem inimese ajab suisa paanikasse, sest põrinaga tundub nii nii ohtlik olevat. Nende toitumise viis on selline, kuna tegemist on suurte loomadega hästi märgatavad ja nende hammustusega valustanu sellel suurusel, et siis nad ei saa niimoodi rahulikult istuda ja loristada nii nagu sääsed seda teevad. Pikaldasel pumpab ennast verd täis, et tema võtab supsti suutäie minema, supsti minema ja niimoodi siis ta käib ju mitu korda ja kui ta sealjuures viriseb, siis on natukene ärritav küll, suvel on väga raske ju tegelikult midagi teha, kui, kui parmud rõõmsalt tiirutavad ümberringi ja meelitab juurde sedasama higi lõhn ja, ja meie soojus ja need mõlemad, siis hoiavad neid meie lähedal ka seal, kus on soe ja higi lõhn, sinna nad siis kenasti kokku tulevad. Ja ega meil muud üle ei jää siis kui püüda need maha lüüa. Aga kui me oleme tähele pannud, siis Parmoderniimus suured silmad ja need on niimoodi, et nad näevad ka pealae peale. Ja kes on püüdnud parmu tappa, siis näeb, et see ei ole väga lihtne, sellepärast. Ta alati jõuab enne minema lipsata, see ajab kohe päris närvi mustaks, kui nendega seal võidelda. Ja jällegi on emased parmud need, kes meid söövad, isased, nemad söövad suhteliselt siukest, vähe toitvat toitu, taimemahlu ja pesaga rahulikult taimse toiduga tegelased, tihased parun, aga emased peavad siis nende munade tootmiseks jällegi hirmus palju seda verd söömas munade tootmine, nii nagu sääse puhul juba rääkisime nõuab väga palju energiat ja suve ma ilmselt olen vahetevahel tähele pannud ka sellist asja, et kui me veega toimet no näiteks autot peseme õues, siis ilmub ei tea kust tohutult parve. Ta huvitav neid väga noh, üks on, see auto soojeneb rohkem kui meie. Nad laskuvad hea meelega selle auto kapoti peal, eriti veel mootor, natuke sooja on olnud, aga teine asi, miks nad auto pesemise juures nii asjalikud alati on ja toimekad on see, et suvel ringi sõidame. Klaasi külge tahes või tahtmata jääb hulgaliselt putukaid. Nüüd kui me selle veega lahti peseme, siis jäävad siuksed, mahlased, putukalaibad auto peale ja vot need laibad on need, mis kutsuvad ennast tühjaks loristama. Ja need parmud tulevad siis neid putukajäänuseid sööma. Sellepärast nemad siis autopesu nii väga armastavad, et seal on neil rikkalik toidulaud kaetud ja nad tulevad ja söövad seal samuti valku. Kui hästi palju hästi toitaineterikas ja siis see tegelikult on ka meie suhtes hea, sellepärast siis nad ei tule verd imema, kui nad neid putukajäänuseid söövad. Lehmade ja hobuste ümber tiirleb alati palju parme. Need suured loomad on parmudega väga hädas. Ja no nüüd on lehmi väheks jäänud, ei ole neid õieti nähagi olnud, aga ka vanasti oli kohe kaugelt näha, kui, kui parmud lehma ümbritsesid, lehm oli siis väga ärevuses, ta vehkis peaga sabaga ja liikus ringi ja ja hobused Kiiu tihtipeale vahel nii hädas, et nad ei saanudki teisiti, kui viskasid lihtsalt pikali ja veeretasid ennast mööda maad. Nad hammustavad küll läbi naha ka lehma näiteks, aga neile eriti meeldis ju sealt udara pealt seal veresoone hästi palju sealt verd saada. Udara juurde ei pääse, ei saba ega sarvedega, kuidagimoodi see lehm neid parmusid ära ajama, niiet ta vaesekesed ikka piinlasid päris tugevasti ja ja seal piirkondades, kus parmen hästi palju, eriti suuri veis parme, kes on hästi. Vähest huvi, aga suurte loomade vastu jälle sedavõrra rohkem siis veis parmud võisid põhjustada ja teised parmud koostoimest siis ka päris tugevaid põletikke, udarapõletikke ja kõikvõimalikke haigusi ja piimatootmine kannatas selle all parme. Nii palju oli Parman tegelikult suurtel loomadel päris suureks nuhtluseks. Parmudele meeldib siis tiirutada järvede või tiikide ümbruses mere äärde nad eriti. Aitäh no mere ääres jah, ei ole, ei sääski, sest seal ei ole soodsat arenemist kohta ja, ja enamik neist parmu sääsevastsetest ei armasta aga väga voolavat vett sääsevastsed, natuke enam, aga enamasti meeldib neile seisev vesi ja see seisev vesi on siis selles mõttes hea, et seal on päris palju toituge neile vastsetele ja need parmude vastsed on päris suured ja nemad on ka röövtoidulised, nii et nad söövad teisi pisiolendeid seal vees kõiki, kellest jõud üle käib. Ja selle tõttu neid jah, selliste seisvate veekogudel jänes nagu järved ja tiigid ja seal on neid päris palju ja kui seal on veel, siis selliseid head kohad, kus muneda. On kaldas taimestik kohe seal veekogu ääres ja oksad koorduvad vee kohale, et need on just parmudele siuksed, head kasvulavad ja, ja niimoodi me parmega kasvatame, kui ploome neile sellised tingimused. Ühed väga tülikad kaaslased on ka kihulased. Kas kihulased on sääsesugulased? Ja nemad sääsesugulased, tillukesed, kusagil seal üks kuni kolm millimeetrit pikad ja, ja kevadisel ajal tegelikult neid on päris palju ja need on ka selles mõttes hirmus tülikad, et et nad hammustad päris valusast ja, ja neid on palju, kui nad tulevad. Kihulased on selles mõttes veel ebameeldivad, et nemad kui sääsk torkab augu sisse ja parm ka põhimõtteliselt torkab augu, siis kihule hammustab tüki kohe välja naksti ja kõigepealt hammustab selle tüki välja, siis on tal selline nagu puur veel seal Suiste siis ta puurib selle sihukese augud vulkaanikraatrit ja alles siis, kui see kraater on tehtud, siis hakkab ta sealt verd imema ja need kihulased, noh, neid on palju ja nad mahuvad nii nagu need habe säästasidki tegelikult, et igale poole nad mahuvad kellarihma alla ja krae vahele ja nad süstivad meie haava sellist sellist ainet, mis meile seda valu nagu eriti põhjust tunnistada, nagu toimestavad ära jah, teevad kerge kohaliku tuimestuse või kohaliku narkoosi. Aga kuna see auk on suur tükk on väljas, siis on hea koht, kus bakterid ja Olesed pääsevad sisse ja, ja kui me veel südamega seda, siis lisame veel neid baktereid sinna haava ja kihulased, need kuplud võivad olla päris valusad ja nõrgemad inimesed tegelikult kannatavad. No mina näiteks kuulun nende hulka, kannatavad kohe päris tugevasti, mul on mitmel aastal olnud ihulased on kõvasti parem siis kusagilt sealt jalaliigese koha pealt läheb jalg nii paiste, et ma ei ole üldse võimeline kõndima kusagil kolm neli päeva oleme voodirežiimides jalgu jälle kihulastest ära puretud, et enam kõndida ei saa. Sellel kevadel see õnneks nii hull veel seni ei ole olnud, et ma olen ikka kõndinud seal paistes oled olnud, kõndida pole saanud, aga aga no näiteks käsi on, mul oli veel nädal tagasi nii paistes, et ma ei saanud ju sulepea käes hoida, kihulased olid nii nii ära söönud ja siis ongi kaks võimalust, sa kas ei lähe välja või siis kannatab need kihulased ära. No päris nii ka ei saa, sa väljas ei käi, siis me nüüd niimoodi sõbralikult koos eksisteerime nende kihulastega, aga on ka olnud juhtumeid, kus inimestel on tõusnud kihule sammustusest näiteks väga kõrge palavik üle 40 kraadi ja ja ikka paistetus on väga tugevaks levinud. Aga see tähendab seda kihulasi peab ikka tõesti palju olema. Ja sel aastal näiteks need kihulasi oli ka kevadel ääretult palju. Noh, ma nägin ühte akent, kus oli päev läbi, oli uks lahti ja, ja õhtul aknaklaas suisa must seal, nii paksult neid kihulasi peal ja siis nad tegelikult sinu vast päris huvi tunne, kui nad seal klaasi peal on. See valgus, kust nad välja tahavad pääseda, on nii palju atraktiivsem, et nad seisavad seal klaasi peal ja ootavad siis kuidas välja pääseda. Nad ei oska nagu enam siia pimedasse ruumi tagasi tulla. Tegelikult samasugune käitumine on ka parmudega, kui te olete toas ja parmud tulevad, Ma siis toast nad teid enam tülitama ei hakka, vaid toas nad koonduvad, kõik sõbralikud akende peale, põrisevad seal akna peal. Te võite seal kõrval seista, ükski parm ei tule teid hammustama, vaid nemad kõik tahavad siis uuesti õue pääseda, kuidas õues nende kuku satute, siis tuleb see verehimu taas tagasi, aga sel ajal, kui nad akna peal on, siis seda verehimu neis ei ole. Aknaklaas ja püüd valguse poole, see on nende jaoks nii tugev ärritaja, kõik muud ärritajad kaod nende jaoks kaotavad mõtte ja nad püüavad sealt aknast välja pääsenud, nii et näiteks, kui te olete tõeline loodusesõber, siis te korjate nad hellalt sealt käte viit õue, kus nad siis teid rünnata saavad, noh, ma kardan, et enamik kasutab teist taktikat. Kärbsepiits ja sihuksesed, kiired laksud akna peal klaasipuhastusvahendiga aken üle ja ja siis on jälle see olukord normaliseerunud mõneks ajaks, kuni korraks uks lahti ununeb ja siis on jälle tuba farme täis, sellepärast et parmudel on suurepärane võime tegelikult. Ma ei tea, kuidas isegi sellistest pragudest, mida ei olegi olemas, sisse tulla ja seal toas siis ennast nagu vangi panna. Kärbeste hulgas on ka neid, kes meid vahel hammustavad. On olemas piste kärbsed ja nemad aega hammustad just enne vihma, nad kipuvad kurjaks, meil on selliseid pisikesi, siis me peame lahti näiteks internetti ja vaatame sääskede parmude pilte ja ka kärbeste pilti, siis me näeme näiteks parmul on selline terav noka moodi moodustis, millega tema siis nahalist augu puurib. Aga kärbsele on selline lont, mis on alt lai nagu tallaga ja, ja tema siis nagu sihukse londiga tegelikult hammustada ei saaks. Aga need piste kärbsed, nende suised on teistsuguse ehitusega, need maksavad päris valusasti päris tüütud. Mõned sipelgad hammustavad ju ka väga valusasti. Ja, aga noh, me oleme tema jaoks oht ja sipelgate hulgas siis on ühed siuksed, väiksed ja punased, need on raudsikud, aga vanasti kutsuti neid kusi raudsikuteks veel sellepärast, et nad tõesti kõigepealt hammustavad ja siis lasevad sinna sipelga hapetajal peale, see paneb naha päris kihelema ja, ja ilmselt nii üks kui teine inimene on aeg-ajalt tundnud, kui sipelgas näiteks püksisäärest kusagilt sisse on läinud ja siis kui on sipelgad püksis, on kohe sihuke eriline see tunne. Ma mäletan kunagi, kui sai tehtud lastesaadet, siililegi selge ja ja seal siis Ühe saate tegime vabas õhus Värska Liivikutel, mis praegu Venemaa poole peale jäänud. Liivikut on muidu suht elutühjad, aga sipelgad seal tohutult palju. Tahtsime seal saates rääkida sipelgate keskel sipelgatest ja sipelga lõvidest. Ja siis lõppes tegelikult suhteliselt kiiresti see, see eksperiment, sellepärast et need sipelgad olid ühtäkki püksis ja siis olid ainult järsud karjed, ai, ai, ai. Ja siis tuli minna ära, kus oli võimalik rahulikult rääkida, sest need sipelgad päris valusasti toimetavad. Selles mõttes on ka sipelgatele, sääskedega ja parmudegagi, et, et meil ei ole vaja neid otsida, eriti et nad tulevad ise meie juurde, nad leiavad meid rõõmsasti üles ja ulatanud oma terekäe meile siis hammustuse näol. Te kuulsite keskeprogrammi, stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.
