Vääriselupaigad on Eesti metsade kõige väärtuslikumad vanemad ja elurikkamad killukesed, mis põhiliselt asuvad majandusmetsades. Selliste väga vanade metsade leidmine ja hoidmine on oluline, sest suure tõenäosusega on neis paikades ka haruldasi ja ohustatud liike. Praegu moodustavad seesugused väärtuslikud alad kogu Eesti metsamaast kuni kaks protsenti, jätkab Eesti loodusuurijate seltsi vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis. Ja kuna metsaelustiku ka olukord ei ole üldse kiita nii Eestist kui ka nii-öelda meie piirkonnas teatud rühmadel läheb ikkagi üsna kehvasti näiteks vana metsa liikide toriks seintel siis just seda tüüpi liidid vääriselupaikades ja vanades loodusmetsades elavadki. Kõige rohkem on vääriselupaiku kahe aasta jooksul leitud Hiiumaalt, Pärnumaalt, Virumaalt ja Tartumaalt Nelly. See sõnul on see nii, sest mainitud maakondades on ajalooliselt olnudki looduslikud suured metsamaastikud ja seega on nendes kohtades ka praegu rohkem põlismetsamaad. Ja nende põlismetsade väärtus ja elurikkus on jälle niisugune kümneid kordi suurem keskpärase metsaga võrreldes. Et sealt me oleme leidnud juba üliharuldasemaid liike ja väga palju vääriselupaiga, tunnusliik on nendel aladel alati olemas. Väärispaikade inventuuri viivad Eesti loodusuurijate seltsi eestvedamisel kuni selle aasta lõpuni läbi mitmed parimad metsaelupaikade ja elustiku spetsialistid, sealhulgas ka vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed. Vääriselupaigad on kaitse all ja nende majandamine on keelatud. Riigimaadel hoiab neid riik ja hoiab RMK FSC standardi tõttu. Meie andmeid kontrollib keskkonnaamet, et veel üle ja see menetlus muidugi võtab ka omajagu aega, aga need vääriselupaigad, mis kaitse alla saavad ja keskkonnaregistrisse jõuavad, et need tõepoolest peavad olema hoitud, neid ajju ta enam ei tohi.
