Tänases keskeprogrammis tuleb juttu, kuku linnust, stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Kes on üsna palju rahvapäraseid nimesid? Kukulind on ilmselt kõige enam levinud. Ja tegelikult kui me vaatame nimesid ka erinevates keeltes siis väga paljudes keeltes ikkagi see nimi meenutab selle linnu enda häälitsust, mida ta siis metsas teeb ja ja on siis kuidagi nimesse kadunud, see kägu ei käki, nagu soomlased teda kutsuvad, et see suhteliselt erandlik enamik maid kasutab just häälitsuse jäljendavat nime ja, ja miks need nimed sellised on, ilmselt rahvas on kägu hästi tundnud, kägu on tuntud lind olnud juba enne meie aja arvamist enne Kristuse sündi teati kägu kui lindu ja päris laialt teati teda. Ja siis sellel linnul oli väga hea nime anda, kuna ta oli väga iseloomulik häälitsus, sealt ta siis on selle nimega kandunud meie päevadesse välja. Kägu on kuulnud paljud inimesed, aga vähesed on teda näinud, võib-olla on ka näinud, aga ei tunne ära. Jah, no tegelikult, ega ta ennast meelsasti näitama, et tegu on väga ettevaatlik ja arg lind ja ja ta tegelikult tegutseb sellistes paikades, kus ta inimest näeb enamasti enne kui inimene teda ja, ja kui ta vaikne, nii nagu ta tihtipeale on näiteks toitumise alal või siis, kui ta otsib neid teiste lindude pesasid ja luurab seal, et siis, siis on ta tõesti hästi vaikne, teda ei pane tähele. Ja kuna ta märkab meid tavaliselt enne, siis ta vaikselt hiilib minema ja kui me teda lennus näeme, noh, see on kõige sagedasem viis teda näha, siis võib-olla tihtipeale me ei tunne ära, sest oma lennupildilt meenutab väikest kulli meie oludes näiteks raudkulli tuuletalle, et kui on emase näoga tegemistesse emased käod, mõned nende hulgast võivad olla ka pruunikad just seda värvi nagu tuuletallaja don. Jah, me võib-olla peame teda siis kulliks, aga kullist eristab teda see, et enamiku kullilistel on hästi selline kõver ja tugev nokk, siis käänu, õrn, peenikene, sirge ei ole allapoole konksias, aga kust sa selle lennus ikka näed, kas ta on sirge või kõver, kas ta vuhiseb suhteliselt suure kiirusega mööda sabandal lennus pikalt välja sirutatud, aga mis on temale iseloomulikke kindlasti kullist eristab on see, et kui ta tiibu liigutaks, teravad tiivad lähevad tehasest telgjoonest allapoole ja selle järgi tunne, võta lennupildis ära, aga noh, selleks peab jällegi olemaski vilunud silm, sest enamasti ta lendab väga kiiresti ja, ja vilksatas kägu lendamas. Näeme. Kui tal oleks värvikirevam sulestik, siis ta jääks meile kindlasti rohkem meelde. Me paneme ikka tähele neid asju, mis on kirevad ja ilusad ja ja eks sellel on ka need reklaamid kõik üles ehitatud, et kõik reklaamikampaaniat tehakse võimalik värvikirevad ja selliste kontrastvärvidega. Aga eesmärk ei ole ennast reklaamida, vastupidi, tema elu võimalus või, või tema elu säilimise võimalus on ju see, et ta jääb märkamatuks eeskätt nendele, kelle pessa ta tahab oma munasid sokutada. Kägu on tõeline luuraja. Tõeline luure jah, ja ta on tegelikult väga osav luuraja, väga osav vaatleja jälgija ja uurijad väidavad, et näiteks emastel kägudel on ka väga hea mälu. Isaste kohta ei osata nii-öelda, sest neil ei ole seal tarvidustki. Aga emastel kägudel näib olevat mälu väga hea, et ta suudab oma poegade üles kasvatada, lindude pesad meelde jätta ja mitte ainult pesa meelde jätta. Ta vaid, ta peab meelde jätma, mis seisus pesa erinevates kohtades on, et kus seda ehitatakse, kus on esimesed munad, kus on juba pojad et õigel ajal oma muna sinna pessa sokutada. Tal peab olema täielik ülevaade sellest tsirka 100 hektarilisest alast, kus ta siis tegutseb see emane kägu. Et siis meelde jätta Ta temale sobivad pesad, et sinna sisse muneda. Ja oma luuretegevust alustavad siis käod. Maikuu alguses. Käod tulevad meile kõige varem, aprilli lõpus aga niimoodi aktid ilmselt oma, neid pesapaiku hakkavad nad vaatama kusagil mai alguses ja kõigepealt tulevad üldse isased käod. Nemad siis võtavad nagu endale territooriumid, kuhu nad siis emasid paaritusmängudele kutsuvad. Ja siis kusagil mai esimestel päevadel tulevad ka emased käod suurema massiga kohale. Et ei ole mõtet tulla varem kohale, kui ei ole neid, kelle pess hakata siis oma mune sokutama. Kukku kukkuse häälitsus kuulub siis tegelikult isalinnule. Kukub jah, isalind nisa Lintsis meelitab sele kukkumisega ema linde juurde, sest noh, kirjeldasin erinevad andmed, ega me päris täpselt ei teagi, missugune see kägude pereelu on, aga võib arvata, et seal on, on nagu mitmeid variante. Mõned uurijad on väitnud, et kägu on nagu sihuke paariline linde üks paar on kogu aeg koos. Enamik uurijaid seda meelt ei ole, vaid nemad arvavad siiski, et üks isane paaritub erinevate Emmastega ja püüab siis võimalikult paljude emastega paarituda. Aga mõned arvavad ka seda, et neil ei ole üldse nagu mingit sihukest paarisuhet, et nagu kaks tükki kokku saavad ja kui on üks emane ja teine isane, siis, siis nad paarituvad, kusjuures seal on veel oma range hierarhia. Kas teil on omad territooriumid, emastele omad territooriumid ja siis on nii, et seal isaste territooriumid võivad teatud määral ka kattuda ja siis, kui nad kokku saavad need isased omavahel, siis nad lähevad omavahel kaklema. Kusjuures need kaklused tavaliselt toimuvad just selle paaritumisaja alguses, noh kui need kaklust on selgeks tehtud, on paika pandud nagu see kukkumise jäljed kord, kes on nagu peakukkuja, kes on nagu hilisemad kukk, et siis läheb asi paika, siis neid kaklusi enam ei toimu. Ja enamasti sellel territooriumil, mis isaste käes on siis Nende emastega, kelle territooriumidega seisasti territoorium kokku läheb, põhiliseks paaritaks need emastega, see esimene kukkuja seal kõige tähtsam kukkuja, teised saavad siis seal osaleda siis, kui see peakukkuja kusagil kaugel ära suhteliselt keeruline ja segane on, see, nende pereelu ja ega seda veel päris hästi ei tunta. Nii et siin võib veel uurijatel päris huvitavaid asju ette tulla siis kui neid kägusid, saab nagu paremini uurida. Milliste lindude pesadesse kukulind munemas käib? Valik on päris lai Eestis ja meie naabritel soomlastel on see liikida arvu, kelle pessa munetakse kusagil 30 ringis. Meil Eestis on kusagil neli-viis liiki, kes on nende kõige tavalisemad nende hulgas on siis aed-lepalind, see on ka Soomes väga tavaline käoperemees, kelle pessa munetakse, siis on kadakatäks, siis on hall-kärbsenäpp jaa, linavästrik ja võib-olla veel mõned liigid, mõned roolinnud, kelle pessa kägu muneb, aga näiteks selline hästi tavaline lind nagu metsvint või siis ka ka rohevint või suur nokk, vint siis nende pessa kägu muneb üliharva, kui, kui üldse, sellepärast et nemad tunnevad selle ka muna oma pesas väga täpselt ära ja nagu kägu on muna sinna sokutanud linnad, viskad selle lihtsalt armutult pesast välja ja neil kuidagi ei ole see suhe klappima hakanud. Mõned uurijad näiteks arvavadki seda, et metsvint Ta on olnud vana käoperemees või siis selline, kelle pessa kägu muneb ja metsvint on juba nii ära õppinud, kõik käotrikid. Et neil on see suhe juba lõhki läinud omavahel ja metsvint ei lase enam ennast lolliks teha. Aga need teised, no praegu veel taluvad seda kägu päris hästi ja eriti tolerantne tundub olevat millegipärast aed-lepalind. Mitmed uurimused näitavad, et aed-lepalind millegipärast laseb ennast kohe eriti hästi haneks tõmmata ja hea meelega kasvatab neid käopoega. Siit siis üles. Kägu eelistab siis väikeste laululindude pesasid. Jaa, tähendab, ta valib ikkagi välja väikesed laululinnud, kelle pessa ta muneb, sest käo muna tegelikult on ka evolutsiooni käigus kujunenud suhteliselt väikeseks. Ta on hämmastavalt väike võrreldes selle käo suurusega. Käosuurune lind peaks nagu suuremaid mune munema, aga tegelikult on ta ikkagi väga tillukene. Ta on enam-vähem lepalinnumunasuurune, ei ole oluliselt suurem kui lepalinnumuna Nov, ainult sihuke eriti vilunud silm märkab see suuruse erinevust. Lepalind ise on umbes kolm korda väiksem kui kägu. Nii et, et siis see muna peab väga väike olema ja kõik need linnud, kelle pessa ta muneb, on enamasti kehast ikkagi kaks-kolm korda väiksemad. Ja tekibki küsimus, et kuidas siis selline väike lind suudab nii suure linnu poja üles kasvatada. Et ta on nii tillukene. Siin uurijad on arvanud ja nüüd julgeb, oled nagu päris kindlasti ka öelda, et et see käopoeg suudab jätta mulje, et ta on umbes kuue või viie poja eest. Munemine tegelikult toimub siis nii, et see emalind hiilib seal pesa ümbruses ja jälgib siis seda pesa päris pikka aega ja käo munemise rütm on hoopis teistsugune kui väikeste laululindude väikesed laululinnud munevad tavaliselt selle ühe muna kusagil hommikupoolikul ja siis lähed pärast lõunat sööma. Kägu muneb oma muna pärastlõunasel ajal, siis kui need peremehed söömas on kusagil. Ja enne seda ta siis passib tükk aega, et kedagi juures ei oleks. Ja siis ta läheb kiiresti ja sokutab selle muna äranuse munemise kiirus on päris fantastiline. Olenevalt sellest pesast, kui hästi kättesaadav on, siis kõigepealt kägu, võtab sealt ühe muna ära noka vahele, muneb oma muna asemele ja sisendab eemale, sööb selle muna ära, mille ta sealt varastas. Ja see võib kesta 10 sekundit, noh, vahel ka minut võib-olla kaks minutit, nii et ääretult kiiresti toimuks munemine. Ta sutsti pesale ruttu muna hambusse või noka vahele ja sealt minema. Aga kas tuleb ka seda, et, et ta muneb kusagil mujal ja siis sokutab selle munapessa? No selliseid jutte on kirjanduses leida, aga aga uurijad ei taha, nagu seda hästi uskuda, on nagu sellist teavet olemas, et näiteks kui ta leiab mõne linnu, kes pesitseb puuõõnsusi, siis ta näiteks muneb sinna maapinnale ja viib siis nokaga muna sinna pessa puuõõnsus ja poetab sisse, aga näiteks viimase aja uurimused näitavad, et ikkagi ta püüab sinna pessa sisse minna ja muneda isegi sellisesse pessa, kuhu ta ei mahu. Ma tean, näiteks ühed Soome uurijad murdsid hirmsasti pead, et kuidas ta saab muneda lepalinnupessa, kes pesitseb pesakastis suhteliselt väikese avaga pesakast ja nad jälgisid, kägusid seal nende pesakastide ümber toimetama, seal kunagi sattunud peale kuse munemine toimus, aga ühel hetkel õnnestus seda siis pildistada, kuidas see munemine toimub ja, ja see on väga kummaline kägu, siis trügis pea ees sinna pesakasti sisse ta kuidagi siis sai sinna ennast kokku pitsitatud, tiivaotsad jäid välja, siis ta vedas ka saba sinna sisse, nii et see kloaak siis kust see muna välja tuleb, see ulatus ka pesa siis ses munes täpselt selle pesakasti augu serva äärde täitsa siia alla äärde. Aga see pesa ise oli tükk maad eemal, nii et kuidas see muna sinna pessa siis saab seal müsteerium, ta jäi nagu pesast väljapoole ja tihtipeale uurijad on leidnudki neid mune just pesast väljapool, aga hiljem taotaks ikkagi välja need, kuidas ta sinna pessa jõuab. Kas lepalind ise tassib ta pessa tagasi? Seda ei oskagi päris täpselt öelda. See muidugi on raskendav tegur käoelus, et see auk on nii väike ja ja pojal hiljem ka tuleb õigeaegselt sealt välja tulla, sellepärast noh, ta peab sealt püüdma välja saada, enne kui ta liiga suureks on kasvanud ja siis ta kolibki sinna katusele enamasti elamusi siis lähedasele puuoksale, kus ta siis käsitab ja seda toitu nõuab. Noh, on ka selliseid asju juhtunud või on leitud, et kägu on läinud näiteks puuõõnsus või pesakasti sinna kinni jäänud ja särge ära surnud, nii et noh, ega see ei ole alati nii, et kõik läheb õnnelikult, et väga paljudel juhtudel ikkagi see sulus, käsitsemine, õndsuse, pesitsemine, sele väiksel linnul on päris kindel kaitse käo eest kuhu siis jätab oma elu, üritades sinna pessa munema minna kas siis ise kinni jäädes või siis hiljem poegi päästa, sealt välja. Mis värvi on käomunad? Seda on väga raske nüüd öelda, sellepärast et vastavalt sellele, millises pesas ta ise kasvanud on ja millisesse pessa ta hiljem munema hakkab, on ka need munad, et nad võivad olla siuksed, valkjad ja võivad olla ka täppidega varustatud, võivad olla ka sinised, noh näiteks seesama lepalind, tema munad ongi sinised kadakad, eksi munad on sellised, helesinised munad võivad olla väga varieeruvad ja näiteks üks teooria ütleb ka seda, et võib-olla need täpilised munad ongi kujunenud selleks, et et neid oleks raske jäljendada ja käo muna, mis ei ole oma munadega päris sarnane, oleks kergemini ära tunda. Tav. Et siis lindudele on tasapisi arenenud sellised täpilised munad ja ongi tähele pandud täpiliste munadega. Siukse mustriga munadega linnud tunnevad nagu käo muna paremini ära kui need, kellel on ühevärvilised munad. Kuidas nad seda teevad, seda päris täpselt ei tea, aga selline seletus vähemalt on, on antud täpiliste munade evolutsioonil. Kui ta poeg munast koorub, mis siis toimub? Siis toimub karm võitlus, muna haudub kõigepealt palju kiiremini kui teised munad, nii et kui laululindudel läheb munade haudumis keskeltläbi kolm nädalat 20 21 päeva skeeaa muna võib välja haududa kusagil Üheteistkümne 15 päevaga. Tempo on palju suurem. Ja miks käo muna niimoodi haudub, tavaliselt on nii, et käomuna seal ema käo sees on kusagil päev, võib-olla isegi kaks enne toimub su keel haudumine või kuidas seda siis nimetada. Ja, ja kui ta siis sinna ära munetakse õigel ajal näiteks, kui ta satub juba sellel hetkel, kui pojad seal on, siis tast enamasti suurt midagi ei tule. Aga kui teised munad on seal pesas juba olemas, käo muna satub kas või kõige viimasena sinna ja siis emalind hakkab hauduma, siis enamasti käopoeg koorub mõned päevad varem, kui need teised pojad. Või isegi kui ta koorub nendega üheaegselt, siis ta on natukene suurem kui need teised pojad. Ja tema selg on hästi tundlik sellel käopojal. Ta tunneb ära, kui mingi asi tema selga puudutab, siis paneb ta spetsiifiliselt tegutsema, ta torkab noka sinna pesa põhja, ajab niimoodi selja kumeraks ja see asi, mis talle selga siis nagu ärritas, ta püüab selle saada endale selga niimoodi, et ta jääks nagu selja peale tiivanukkide vahel ta ajab tiivanukid üles ja tekib nagu selline õndsus sinna vahele üritab ta siis saada kas siis muna või, või teise poja, mis teda ärritas ja hakkab teda siis punnitama niimoodi ülespoole, kuni ta siis jõuab sinna pesaservani. Ja ta jätab selle punnitamise järgi alles siis, kui see selgunud, nagu sellest ärritest vabanenud poeg või muna on üle ääre kukkunud. Ja niimoodi see reeglipäraselt kordub kogu aeg, nii kui jälle uus ärritaja tekib, ehk uus muna talle selja vastu satub, neid hakkab seda jälle üle ääre punnitama ja see peab olema siis tegelikult sellisel ajal, et tal on see sihuke ärritus, mehhanism veel töötamas, see kaob tal ära kusagil nelja päeva pärast pärast koorumist, siis ta muutub nii nõrgaks ja, ja sellega on seletatav, selge on ka see, et näiteks mõnedes pesades on need vanemad üles kasvatanud oma poegadele lisaks siis ka käopoja. See neile muidugi eriline vaev, sest teid suid siis on väga palju ja üks uuen eriti näljane. Aga on ka selliseid juhuseid olnud, et, et nad suudavad siis üles kasvatada käopoja käopoeg ei ole teisi välja trüginud ja just sellepärast, et ta on sattunud suhteliselt hilja sinna pessa ja ära ei saada, trügida tihtipeale just neid poegi, kes on pesakastis, sest pesakastis jätkust üle poegi ajada, nad on ikka seal suhteliselt tasase pinna peal ja, ja nad ei lähe kuhugi, ülevaid kukuvad sinna pessa tagasi. Kui siis neli päeva on nad suutnud seal vastu pidada, siis siis käopoeg neid enam välja trügima ei hakka. See tundub natuke julmanase selline liitumine. Aga Käol ei ole nagu enamasti ikkagi teist võimalust toime tulla, sellepärast et et ta on ikkagi võrreldes nüüd selle mees või kasuvanematega, siis on ta nii suur, et ta peab selle kogu tähelepanu endale saama, sest muidu ta enamasti ei kasva üles. Kuigi sinuga jälle erandeid, sellepärast et on leitud ka pesasid, kus käopojad kasvavad ja seal on näiteks kaks käopoega olnud, et need mõlemad üles kasvatatud. Harva, aga selline asi on võimalik ja ilmselt ainult teatud liikide pesades, kes, kes siis on suutelised palju ja suuri poegi üles kasvatama. Ja jälle me peame rääkima sellest aed-lepalinnust, kes on ideaalne, sihuke kasuvanem geole, sellepärast et ta muneb ise suhteliselt suured kurna, tal on ka kuus või seitse muna seal kurnas ja, ja see tähendab palju näljaseid suid on vaja ära toita ja kägu kuidagi üles leidnud tema, et ta on suuteline siis oma järglaste eest hästi hoolitsema ja temaga siis hästi nagu klappima hakanud oma elu kujundamisel. Kui huvi Alentee veel on kuu ühismetsa serval tapu puu, pupp, Kuu kokku, kokkukoile, teede ees on siis metsaserva, koostab kokku kokku kokku kokku kokku Guile Teie ees on teis metsaserva, koosta kokku kokku, kokku on vaeva tõusnud päike ja ta avab soo Mooge hoogene, väike kokku kokku kokku põele. Peremees olgu siis metsaserval osta kokku, kokku, kokku, kokku kokku. Kui lehte tehes on rooma seedrimetsaserva toostab, kuku, kuku, kuku. Kokku kokku, kui läinud need on kooki, seid metsa serval, taastab kogu kokku kokku kokku kokku. Kui lähete täies vees, metsaserva koostab, kuku, kuku, kuku, miks kokku nõnda valjud, jooge hooge meiega. Kas eluaastaaeg, pall, jõula ele elada? Ma võin ma kokku kokkukoile teele ja son seisvaid taaservalco osta. Uku kokku kokku nakk õele. Son voo ees, metsa serval. Koostab, kuku, kuku, kuku. DNA-uuringutega on selgitatud, et teod on maailmas olemas olnud ilmselt kusagil 100 miljonit aastat, et nad on võib-olla palju vanemad kui enamik teisi linnurühmi. Ja ega nad alati ole pesaparasiidid olnud, ilmselt see on kujunenud evolutsiooni käigus kui kõige mõistlikum, kui ellujäämise viis, miks ta nii on ja miks kägu üldse siukses pesaparasiidid on kujunenud. Ega seda päris hästi osata seletada. Üks põhjus võib olla selles, et käo munemist periood on väga pikk ja munade arv väga suur, et ta ei suudaks sellega toime tulla ja sellepärast on välja kujunenud selline viis, ta leiab parem need kasuvanemad oma poegadele, sest Käolise munade arv võib-olla meie oludes kusagil üheksa, 10 tavaliselt ta muneb üle päeva. Nii et see kurn valmiks siis kusagil 18 20 päeva jooksul. Samas kui need väikesed linnud täidavad oma kurna, kus on neli, viis muna enamasti kusagil nelja, viie päeval üks muna päevas ja iga päev nad siis munevad seal esimesed munad, võib-olla geol läheksite pesas pahakski enne kui neid hauduma Saksakat see vist on viinud nad sinna pesa parasitismi juurde, et see on andnud neile paremad, veel on võimalused. Ja, ja võib-olla neid mune on veelgi rohkem kui üheksa või 10, sellepärast et ma olen kusagilt lugenud, et möödunud sajandi keskel üks inglise munade kollektsionäär püüdis nagu kägusid jälgida ja tahtis saada ühe käo kurnast maksimaalselt kollektsiooni ja tema väidete järgi siis suve jooksul see kägu munes 25 muna, et seal nagu rekord, mis kägu on munenud, no kui usaldusväärsed need andmed on, ma ei tea, aga noh, kui nad ikkagi nii on, et üks kägu suudab suve jooksul 25 muna muneda, see tähendab, et see munemised periood on 50 päeva. No ja siis esimestest munadest ei oleks ilmselt enam mitte midagi alles, kui need viimased munetud saavad. Ja neid ei oleks võimalik haududa, see ei tooks mingit mõistlikku, järglaste arvu välja. Tegelikult kägu on meil väga lühikest aega, nad lähevad meilt ära juba juuli lõpus, augustis ja noored käod siis lähevad septembris need, kes siin üles kasvanud. Vanarahvas ütleb, et seal käo läheb odraokas kurku, lask, oder on enam-vähem juba juba sellise pea loonud, et siis kägu lõpetab kukkumise ja noh, pärast seda, kui ta on seal kukkus ära lõpetanud, veel natuke söövad ja siis siis hakkad tagasi teele minema ja söövad nad tegelikult sellist toitu, mida enamasti teised linnud ei söö. Nimelt on kägudel komme süüa selliseid tõuke, mis su karvased ja teatud määral ka mürgised. Mõned niinimetatud päevakoerad hästi rohkete karvadega liblikad röövikud, nemad on siis ka veidikene mürgised ja enamik teisi linde neid ei söö. Röövikud söövad jälle väga palju taimi ja ka puude lehti. Need kägu on üks väheseid, kes neid nagu veidi taltsutab. Kui kägusid ei oleks, siis ma arvan, et meil teatud liblikate arv, Kesukeste karvaste röövikute arv ja nende poolt söödud lehtede ja taimede arv oleks mitmekordselt suurem, kui ta praegusel hetkel on. Et käod hoiavad siis seda liblikate arvukust nagu normi piirides. Aga no ega nad ainult need karvased röövikud, nad söövad rohutirtse ja kiile ja tantsu, siukseid, suuremaid putukaid. Nende toitumine on suhteliselt mitmekesine, aga jah, ühest vähestena nad söövad siis neid karvaseid röövikuid. Nüüd, kuidas nad neid karvased röövikud süüa saavad, mis teil siis peab olema? Karvased röövikud sisaldavad valkaineid histamiine, mis on siis neil mürgitusi või põletikke tekitavad, teistel lindudel. Kägudel on siis maos küllalt tugevad happed, mis suudavad need valgud siis neutraliseerida või, või ära lagundada ja siis lindudel olemas selline asi nagu lihasmagu, kus siis toit peeneks tehakse ja seal lihasmaos siis röövikute karvad, need jäävad nagu mao seinte külge ja siis tasapisi nad hõõrutakse maha, moodustavad sellised räppetombud, mõnes keeles kutsutakse oksendus pallideksis, mida siis kägu aeg-ajalt välja oksendab, samamoodi teevad, eks ole, kakud, samamoodi teevad tänavuse aasta aasta linnud õgijad, kes jätavad selliseid oksendama palle siis maha ehk näol on samamoodi oksendas pallid ja see koosneb põhiliselt nende karvaste röövikute karvadest siis nii et, et selles mõttes see kuune, huvitav. Ta sööb selliseid asju, mida teised ei söö ja see toitumisviis on tal ka päris kummaline, kuna tema jalad on hästi lühikesed nende peal suht ebamugav käia, siis, siis ta jälgib kusagilt kõrgemalt kohalt kas siis meid väikse kuuseladvast või, või mingi puuoksa pealt, mis maas toimub, kui ta siis seal maa peal näeb seda röövikud, siis ta läheb, nokib selle ära ja, ja siis näiteks tuleb sinna oksa peale tagasi, pigistab teda seda röövikult veidi noka vahel. No miks ta seda teeb, päris täpselt ei tea, hoiab teda seal ja neelab ta alla, ühed uurijad arvavad, et võib-olla ta teeb seda pigistamise tehnikat või tehnoloogiat, sellepärast et et siis pigistada välja rööviku poolt söödud taimejäänused, mis talle eriti ei maitse ja saada siis puhas valku liha enda sisse ja niimoodi ta kordab siis seda toiduotsimist, kogu aeg lendab sealt puu otsast alla, otsib selle tõugukese ja koht, kus siis need tõukam palju, no siis ta võib ka maapinnale jääda, aga seal ta võib sattuda siis oma vaenlastega jälle kergemini. Nii et sellepärast ta siiski eelistab siukseid sööstlende teha sealt kusagilt oksa pealt alla selle rööviku järgi. Kes on käo vaenlased? Ega tal vaenlasi palju ei olegi vaenlasteks võib olla näiteks kanakull mõned kakud võivatada, napsata nugis või rebane, kui see satub siis sinna lähedusse, kus kägu tegutseb. Aga tema elu on selles mõttes natukene kurb, et kuna ta meenutab oma välimuselt röövlindu seda väikest raudkulli või siis tuuletallaja, et siis väikelinnud, kes teda märkavad, kipuvad teda ründama, noh ega see talle midagi olulist ei tee, nad kakkuvad mõne sule välja või. Aga siiski ebameeldiv, kui sind pidevalt taga aetakse, su peale karjutakse ja tehakse su elu kibedaks, nagu ta maha istub, siis ta enam nii röövlindu ei meenuta siis teda ei kuigi siis ta meenutab meile kägu, kes ta tegelikult on. Ja siis ta on teistmoodi jälle rünnaku objektiks, sest väikelinnud, kui nad kägu näevad oma pesa lähedal hakata täpselt samamoodi ründama, aga mitte siis enam röövlinnuna, vaid just käo onlasest. Ükski väike lend ei taha näiteks oma pesa juures kägu näha. Uurijad on teinud katseid, et kui panna võõras munapessa lähedale käotopis, siis tingimata see väike lindudelt selle võõra muna viskab välja, kui seda topist ei ole, siis ta nii hoolikas ei ole ja siis ta neid mune nii täpselt üle ei vaata. Väikelinnud on tegelikult selle käo ka väga, väga hoolsad, nad ei armasta teda mitte üks põrm ja, ja kui vähegi saavad, siis nad püüavad teda ikka pesast eemale ajada ja selle pesa vaatavad nad ka alati, kui nad kägu lähedased näinud, vaatad hoopis teistsuguse pilguga üle, kui siis, kui kägu seal läheduses ei ole ega käe all ka kerge ei ole sellisel viisil elada, ta peab kogu aeg luurama ja talongi välja kujunenud, selline väga huvitav taktika. Tegelikult nimelt on ta, kellel siis vaatlema ja vaikselt olema mingi linnupesa lähedal ennast nii ära peitma, lehestiku oksa taha või kuhugi ja istuma seal nii vaikselt, et teda ei ole, ei kuulda ega näha ja oodata seal kaks-kolm tundi siis kui see pesa nagu vaikseks jäänud ja siis sinna munema minna. Aga noh, mõnede pesade puhul näiteks on imelik see, et näiteks roolindude puhul, kes pesitsevad roostikus, no sinna on väga raske Talle ennast peita. Lähedus olla ta kogu aeg lagedal ja ta on näha, kuidas ta neisse pesadesse muneda saab, see on omaette müsteerium tegelikult, et ega seda päris täpselt ei teagi. Ja on ka tähele pandud, et näiteks rästas-roolind seal roolindudest kõige suurem, sihuke umbes kuldnoka suurune kägu üritas tema pessa muneda, siis rästas-roolind hakkas teda jälitama, tuuseldas teda päris korralikult, need kägu kukkus. Et ja vestlen on välja ei saanudki, uppus ära, noh, vahel võib see munemine siis ka päris halvasti lõppeda. Ja ennem rääkisime, et nad võivad hukka saada siis, kui nad trügivad liiga väikesesse puuõõnsus, kuhu nad lihtsalt kinni jäävad. Et neid on päris palju olnud ja on ka selliseid juhtumeid olnud, kus on näiteks elus kägu leitud kuskilt pesakastist, ta ei ole sealt enam välja saanud ja suur ja ta välja tõstnud ja lendu lasknud. Kägu on kulli väljanägemisega ja siit on sündinud siis ka selliseid huvitavaid legende, mis keskajal eriti olid levinud, siis ei teatud, kuhu kägu talveks kaob. Suvel on ta olemas, aga talvel kaob ära ja siis sündis selline legend, et suve lõpus kägu muutub kulliks ja elab siis talve üle, kulline kevadel muutub ka jaoks tagasi ja seda just sellepärast, et ta nii kulli moodi välja näeb. Vanasti olid inimesed looduse suhtes natuke tähelepanelikumad, märkasid seal loodust paremini kui meie ja siis arvasid jah, et kägu muutub talveks kulliks. Kuigi näiteks vanas Kreekas siiski teati kägu tegelikult rändab ja, ja see on ka tolleaegsetes käsikirjades kirjased kägu rändab Euroopast Aafrikasse ja tuleb sealt tagasi. Aga keskajal sai uuesti võitu teadmine, kägu muutub kulliks ja niimoodi arvati päris pikka aega, aga siis kusagil 1700.-te aastate keskel, siis sai jälle see päris tõde jalule seatud ja kägu enam ei süüdistatud, kulliks muutumises. Miks kägu Eestimaalt nii varakult lahkub? Ega seda päris täpselt ei teagi, miks ta lahkub, võib-olla alustame sellest, et miks nad üldse siia tulevad, paljud linnud, miks nad siia tulevad, nad tulevad siia pesa teha ja pojad üles kasvatada, sest siin on sellel ajal päris palju toit, suhteliselt vähesööjaid sellele toidule, mis pakkuda on. Ja, ja ilmselt nad sellepärast tulevad siia kusagil juuni teises pooles saavad need munad munetud, noh siis on vaja veel korralikult kõhtu täis süüa, endal ka hakata tagasi lendamisest, käod lendavad tegelikult päris kaugele talvituma. Kesk-Aafrikasse see matk on päris pikk, seal tuhandeid kilomeetreid ja see nende ränne toimub siis nii, et nad lähevad siin Euroopast läbi Vahemere rannikule suhteliselt aeglaselt, kusagil seitse, 80 kilomeetrit päevas ja niimoodi Meil on siis ükshaaval liiguvad kõik sinna lõuna poole nad mingeid suuri arv ega midagi moodusta vahel harva näiteks kaks kägu koos rändamas, aga, aga enamasti üksipäini siis nad tee peal söövad ja vaikselt liiguvad. Ja siis nad jäävad sinna Vahemere äärde veel mõneks ajaks. Ja siis nad teevad ühe sellise suure hüpped, kõigepealt lähevad üle Vahemere siis üle Sahara, see on kusagil 3000 kilomeetrit ja pärast seda siis on nad seal lõuna pool savannialadel. Noh, ja seal nad siis liiguvad rahulikult veel edasi, kas siis metsaaladele, kus, kus iganes. Nii et see ränne on neil suhteliselt pikk ja kui nad hakkavad jälle tagasi tulema, siis nad alustavad väga varakult oma rännet kusagil märtsi alguses, siia jõuavad nad aprilli lõpus, mai alguses, niiet sisuliselt kaks kuud on nad teel ilmselt tagasi, lähevad sama kaua ja siis seal talvitumispaikades, seal nad peadel sulgima sulgemine võtab ka mingi kaks, kolm kuud aega, sest nad vahetuvad väga aegamööda need sulgi, nii et neil on igasuguseid tegemisi, sellepärast nad siis nii vara ära lähevadki. Ja käopojad lendavad siit minema täiesti iseseisvalt, ükski täiskasvanud lind neid ei saada. Nemad liiguvad iseseisvalt ja tunduvalt hiljem, nemad hakkavad siit ära minema kusagil septembri paiku, sest nad peavadki kasvama lennuvõimelised astuma ja siis kõvasti sööma. Ja kui nemad siis ära lähevad, siis tegelikult nii nendel kui ka siis nendel vanalindudel seal Vahemere ääres on päris tõsine katsumus veel ees, selles mõttes, et seal Vahemere ääres, nagu me teame, inimesed on harjunud sööma Väike-Lindega, mida meie nagu ei pea väga tavaliseks, aga nemad seal söövad ja need hästi toitunud rasvased käod pidid olema kohe eriti lemmikud, eriti itaallastele. Nii et seal neid siis jääb ka püssi ette veel päris palju, aga kägu siiski tuleb sellest võitlusest suhteliselt hästi välja, seepärast kägud arvukus on meil Eestis praegu päris hea ja kogu maailmas ka arvatakse, et see tavaline kägu, kes meilgi elab, et neid on kogu maailmas kusagil viis miljonit paari, seal päris kopsakas arv. Aga et tasapisi hakkab neid Euroopas vähemaks jääma ja hakkab ka Venemaal vähemaks jääma ja miks seda juhtub, seda päris täpselt jällegi osata seletada. Aga üks põhjus tundub olevat selles, et laululinde, kelle pesadesse nad muneda saavad ja kest pojad nagu üles kasvatavad, neid kipub vähemaks jääma ja neid omakorda kipub vähemaks jääma, sellepärast et metsi raiutakse päris intensiivselt ja siis kuued, metsad asemele istutatakse, siis need on suhteliselt ühetüübilised, seal ei ole nagu sellist suurt mitmekesisust. Ja selle tõttu pesitsusvõimalusi väikelindudel on oluliselt vähem, kui, kui teda on näiteks sellises mitmekesises looduslikus metsas ja see omakorda siis tasapisi hakkama. Võtame käo arvukust, aga praegusel hetkel olukord veel kägude suhtes väga traagiline ei ole, nii et kuigi ta meil Eestis on kaitse all siiski otseses hävimisohus tundub veel mitte olevat. Ja Eestimaal elab pükslik, kägusid. Meil elab üks liike, kus ta ei ole harilik kägu, ta on lihtsalt kägu ja ilusa ladinakeelse nimega kukulus ka noorus üle maailma, neid kägude sugulasi on päris palju ja need on väga erineva suurusega käo sugulased, päris kummalised sugulased, näiteks elavdamine Erikas Põhja-Ameerikas, need on niinimetatud jooksu käod, keda me siis teame ka ühest multifilmist, kus ta siis selle kurja koi otiga pidevalt võitleb ja alati tema eest minema pääseb. Ja see jooksukägu nii nagu ta nimi ütleb, tema põgeneb vaenlase eest ja püüab oma saaki joostes, ta liigub hästi kiiresti. Näiteks ka maanteedel, kui tal läheb ta väga harva tõuseb lendu, vaid püüab ka autode eest ära joosta ja autode vahelt läbi joosta ja tema sööb siis sisalikke ja pisikesi imetajaid ja ta ise on suhteliselt suur kummalise tutiga peas ja väga tugeva nokaga. Kas ta kukub ka? Ei, ta päris ei kuku, tal on nagu teistsugune hääl, veidi aga pesa tarnijale? Jah, tema on pesaparasiit, nii nagu enamik käo sugulasi on pesaparasiidid, kusjuures näiteks Aafrikas on, neid kutsutakse banaani söjateks, kuigi nad tegelikult banaan ei söögi. Need banaanisööjad on siis sellised linnud, kes siis ka on pesaparasiidid suuremal või vähemal määral, mõned võivad ka ise pesa teha ja nende hulgas on mõned siuksed, suisa rongasuurused, linnud, neid kägusid väga eriskummalisi ja kõige väiksemad käod on umbes meie laululinnusuurused. Hästi värvikirevad, need on need Duracod, et kägusid maailmas on jah, suhteliselt kui palju ja nende süstemaatika on ka suhteliselt segane ja keeruline, et teadlased ei ole praegu omavahel üldse kokku leppinud, et milline see kägude süstemaatika on, sest mingil hetkel näiteks pandi käskude hulka ka üks selline kummaline lind. Vaat siin, kes elab lõuna Ameerikas ja kes on selles mõttes väga ürgne lind, et tema pojad, kui nad kooruvad, nad ei hüppa seal puu otsas, vaid nagu ronivad. Kasutad tiibade küljes olevaid küüniseid selleks et puu otsas ühelt oksalt teisele ronida ja seal ringi toimetada, hiljem nüüd küünised kaovad, aga lendama päris korralikult. See lind ei õpi kunagi, et lend on selline raske ja imelik, et ta küll ühelt poolt teisele lendab ja lehvitab tiibu, aga see on niisugune väga kohmakas ja, ja meenutab pigem kukkumist kui lendamist. Ühest kohast teise liigub. Ma olen lugenud, et käod kukuvad kõige rohkem järjest umbes 10 korda ja siis ongi kõik. Kas see vastab tõele? Jah, ega see ühekordne kukkumine aga pikk ei ole, see on tõesti siuke mõned korrad, nii et kui keegi püüdis endale seda eluiga käo kukkumise järgi ennustada, nii nagu vanarahvas tegi, siis jah, see väga suuri lootusi ei andnud, aga noh, teisest küljest jälle vanasti, kui eluiga oli suhteliselt lühike, siis 10 aastat on päris pikk aeg, et alati nii, kuidas sa vaatad, kas klaas on pooltäis või pool tühi, nii nelgi, aga see käo kukkumist tegelikult On ju ka mitmel muul viisil veel ennustuse nõuet, näiteks noored tütarlapsed vanal ajal käisid kuulamas, et mitu korda kägu kukub, et kaua aastaid läheb, kui peigmees leitakse. Ja no kujutage ette, kui sisse kägu värsku võtab kätte 10 korda või veelgi rohkem kukub, võtab päris mustaks, kohe. Parem on ikka, kui ta ühe korra kukuks, heal juhul kaks, et see on veel selline lootusrikas, aga 10 aastat 15 aastat oodata, et see on ikka väga kurvaks tegevkava kägu kukub, ta kukub veel juunis ja võib juhtuda, et ka veel kusagil pooles juulis võimalik käo kukkumist kuulata. Kuulsite keskeprogrammi stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.
