Reisisaade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast, jää kallis raadio, kahe kuulaja. Suur tänu sulle taaskord, et kuulad rännusaadet reispass tänasel kaunil pühapäeval. Mina olen, imetlesin tõrkin ja. Kuni kestab eriolukord katsun hoida raadiomaja siis. Jätkan reispassi, saateid õuest. Praegu istun ma ühe Ameerika päritolu auto kõrvalistmel. Mööda vuhiseva rannamõisa tee puud ja põõsad. Ja juhiistmel istub trummar, muusik Siim Koppel, tere. Tervist. Väikse sisse juhatusena Siimuga käisime me. Nüüd siis juba umbes kuu aega tagasi, olime me paari nädala jagu koos Kuubal reisil ja mõtlesime, et teeme reispassi, saate kohe sealt, kuid ei saanud seda tehasestuudiot ei olnud kaasas, mõtlesime, et teeme siis värske peaga kohe saate, nii kui tagasi jõuame. Juhtus niimoodi kolaki maandusime, vandusime eestist karantiinist, nüüd on siis natuke aega mööda läinud, ma ei tea siin, kas kuidagi prooviksime selle kuuba tolmust puhtaks pühkida, oskad sa mingisuguse emotsiooni öelda, mis? Millega sa seid kuumalt Eestisse jõudsid? Mul oli see, et mina Kuubale läksin nagu puhkama ja samal ajal ka natukene seda trummimaad seal uurima ja, ja Eestisse tagasi tulles või siis õigemini Pariisi lennujaamas. Juba mõtlesin, et ohhoo, varsti saab Eestis, varsti saab esinema, vastaselt trummitund hakata tegema ja nii edasi. Aga kuna Kuubal internetti ei olnud liiga palju, siis Pariisi lennujaamas tegin oma meilboksi lahti ja nägin, kõik esinemised on ära jäetud või edasi lükatud. Ja Eestisse jõudes siis sain aru, et oh Mul on jälle puhkus. Et need on olnud pikem puhkus, aga lihtsalt see oli huvitav mõttekäik Kuubalt tulles siia. Et mis seal toimub koroona poolest seal ei toimunud midagi, aga meil oli see, et siin ei olnud vist WC-paberit sellel hetkel. Siis mina mõtlesin, ah see on ju kõige väiksem asi, aga sest, et Kuubal näiteks ei ole LED debatile õhe isegi prilllauda või noh, mis iganes seal poodides ei olegi mitte midagi. Et selles mõttes oli mul mõnus siia tulla tagasi. Ainult WC-paberit. Ma nii palju veel selgituseks, et sul on siin paariumi trummi ka siin auto taga pagassis ja me oleme teel Vääna jões mändide alla, mõtlesime, sätime seal, sätime seal lisaks stuudiole väikese väikese, ma ei tea, kas lava või lihtsalt paar taldrikut üles ja ja, ja vaatame, kuhu me lähenemisega jõuame, võiks mängida muusikat küll. Ma mäletan, sa veel ütlesid, et sul on ohvetil hirm, igavene jama ehk igavene jama, aga ütlesid, et kohe kuumalt bailas esinemine ja niuke latiinopärane eneses kaabakas, paar klubi Tallinna vanalinnas just mul oligi Kuubal juba kuulasin neid luues mõttes loodava. Saab jälle edasi panna, aga vot tudengi ära. Ja no vot siis ongi hea meel siin kahel töötajal bändidel bändidel trump trummi tõmmata ja kusjuures selle autoga ma olen sõitnud pool Euroopat läbi. Paar aastat tagasi käisin kaasaga suurt eesmärki olnud, tahtsime palmide alla jõuda ja siis sõitsime Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Austria ja Itaalia Itaalias, siis tripisime ringi. Ta kuna ta ei ole kõige uuem auto, siis ikkagi juhtus väike äpardus ka kiirteel siis tagasi Itaaliast Saksamaale, üle mägede, siis ja kiirteel ühel hetkel vaatasin tagant vedeliku lendab temperatuuri seier, siis tõuseb lakke, läks punaseks, siis ma olin okei, see on halb, halb, halb värk, jäime seisma kiirtee äärde, jahutusvedelik oli välja jooksnud. Noh, olen maal elanud, olen autose botitanud. Teadsin, et see on väga halb ja eriti sellises kuumas Lõuna-Saksamaa väga ei sõidaks edasi, natukene ootasime, seal jaotasime. Ja siis vaatasin Google Maps'ile, et lähim mahasõit on mingi paar kilovatt, sõitsime vaikselt edasi mööda kiirteed, siis kulgesime ja siis keerasin maha, siis oli allamäge, keerasin võtme välja, et mootori käiks, siis veeresin, veeresin, veerisin, roolivõim ka ei töödanud. Kerisin seda rooli ja veeresin mingisugused traktorid, töökoja Ellise reedene päev, õhtupoolik oli kell pool viis vist inimesed seal töötajad seal juba vaikselt pühkisid kokku. Läksin sinna, nägin üks mees on seal vanem mees, Helmut oli ta nimi, siis? Proovisin inglise keeles rääkida, inglise keeles üldse ei rääkinud, täiesti saksakeelne, täitsa Lõuna-Saksamaal vanem mees ka, tegelikult seal keegi rääkinud, aga mugaza natukene oskas saksa keelt, mina ütlesin kaputt. Ja näitasin talle, et sealt on vesi välja jooksnud ja siis ta kallas sinna vett peale ja ta nägi, et al siis jookseb välja. Siis ta sai aru, ta ütlesite, ütle, Hei noh, tema ei saa midagi teha, et tal on siin traktori remonditöökoda ja müüb. Tal olid ja tema ei tea, et sõitke, näed, seal on, aga need on kinni umbes, et ma ei tea, siis te peate esmaspäevani ootama, siis äkki kuidagi saab, palun. Siis ta mingi rääkis oma nende kamraadidega. Ja siis nad ütlesid, äkki me leiame midagi ja siis sõitsid kanali peale, tõstsin auto üles, samal ajal selle Helmutiga, tema oli siis boss. Läksime, tegime kohvi nagu autoteeninduses oleks. Ja ütles jah, et näed sul diiselauto, et meil veel traktorid kellelegi jooki leial siia lasid sealt põhja all on siis raudteeoru sõda relakaga asid, sädemeid lendas, ma vaatasin. Koju, jõuan selle autoga. Tüübid teadsid täpselt, Nad teevad ja panebki mingisuguse traktori toru sinna vahele keevitasid, seepärast andsin talle siis mälestuseks oma bändi plaadi ja ja natuke raha ka ja siis ta ütles. Ei, väga hästi. Vaata, et nüüd see jutt, mis sul seal on, see laguneb kõige viimasena. Tahaks Gervaisi kvaliteet saksa väites. Kuule aga et selle jooksul jõudsime kohale, võtame siis pagassist, trummid, sätime ennast. Sätime ennast sinna mändide alla asendisse ja vaatame. Bändi tuur läheb edasi, muidugi. Aga siis selleks ajaks, kui me siin ennast asendisse sätime, mängime makist muusikat ja praegu oleks hea mõte mängida võib-olla siukest eestimaist, siis minu üks ansambel antsud, kellega me oleme tegutsenud vist nüüd juba kolm aastat. Aga lahe oli ansambel. Ja paneme sihukese loo, nagu ennustas. Palav. Ära veeta. Ja veel. Siin. Igav. Kallis raadio kahe kuulaja jõudsime koos Siim Koppel iganes ja Vääna mändide alla kännu otsa. Ja Siimule on pill kaasas. Mida te siin taustaks ilusti kuulata, sellist hange on, seal oli halb ja selline. Ma ei tea, kirjelda seda siis sellele, kes ei ole seda näinud. Plekist kilpkonn, ta nagu ufo näeb välja nagu ufo üks Eesti käsitöömees selle mulle tegija. Ja väga kõlab ilusti, igatahes mulle meeldib. Nii et jeti pill, no vot, aga kui me siin juba sellisel bändi tuuril oleme? Siis ja sa just rääkisid enne enne eelmist laulu sellest Itaalia autotripist, et et võiksime tripiga jätkata, sa rääkisid, sa käisid seisundist, ei olnud küll selle autoga ka sellisel pikemal Euroopa bändi turneel ja siin lahes oli. Ma ei tea, see oli tsirka 10 aastat tagasi vist. Päris ammu aega tagasi, kui me läksime, mõtlesime bändiga, et nüüd on aeg lugu, see oli nagu, et võiks teha tuuri. Tuuri tegemisel on alati see, et et seda päriselt nagu teha, siis sul on vaja ikkagist, inimesi, kes seda korraldavad ja nii edasi, aga meie mõtlesime, et ei, no mis seal on. Teeme ise. Siis tegime niimoodi, et võtsime tutika Reno Trafficu. Pakkisime selle seni sõitnud vist 60 kilomeetrit, pakkisime selle bändi tehnikat täis, kaasa arvatud siis generaator, kõik võimendused, kõik valgustused, kõik trummid, kitarrid, kõik asjad. Et põhimõtteliselt saaks siin metsas või ükskõik kus teha rokk-kontserdi. Et selline mõte, helmeid ja tegime ära, panin mask peale. Ja esimene seiklus oli kohe Tallinnas, sest sõitsin läbi Rootsi ja siis sadamas. Toll ütles, et nüüd me olime just proovikas pannud kõik asjad peale. Toll ütles nüüd kõik maha, me tahame seda kõigega tagumist kasti näha. Et mis seal sees lennata, aga kõik oli hästi ja, ja siis läksime, sõitsime Rootsi ja siis sealt edasi. Taani meil ei olnud ühtegi, üks esinemine oli meil kokku lepitud kogu selle tripi vältel ja ma võin kohe öelda, et trip kestis 41 päeva. Ja Me sõitsime maha 11700 kilomeetritest sellesama bussiga, mis oli sõitnud 68 ja niisugune sissesõidu sõidu 11000 kilomeetrit. Ja 41 päeva olime ja üks esinemine oli kokku lepitud. Ja lõpuks oli meil, kui me tagasi jõudsime tagasi, see oli meil 21 esinemist. Et see oli sihuke huvitav. Ja see üks esimene esinemine oligi Taanis ühes kunst house'is Kunstimajas siis. Ja siis edasi oli niimoodi, et me ise nagu ise genereerime neid esinemisi oma generaatoriga, generaatoriga põhimõtteliselt oligi niimoodi, et ühel hetkel jõudsime Hollandisse. Saime tuttavaks seal ühe meie hea sõbraga, minu väga hea sõber, nüüd Mati, kes on enda bussi veel laenanud järgmistele tripidele ka me oleme Hollandis käinud veel mitu korda. Ja siis temaga saame tuttavaks ja siis enne seda, enne seda reisi võtsin trummitundi ühelt ameerika trummarilt, ehk siis Raivo šansi trummar Maicel Maili, kes elab kusjuures Eestis, tal on eesti naine ja laps, aga tema on siis niisuguse väga laheda bändi trummar, kes noh, on tuuritanud ikka väga-väga lahedate bändidega koos näiteks black saavad maailmatuuri on kaasa teinud, sistan, eas müti soojendanud ja nii edasi siuksed, suured lavad isegi mina. Et, ja siis meie olime enda väikse Väikse sele Lanniga nii-öelda Reno Traffic uga ja siis nemad olid selle pretsid suure näitlaineriga, kellel, millal oli käru taga, kus oli nende mürts, see käru oli sama suur kui. Nemad tripisid, ivad Euroopa tuur ja neil oli muidugi väljamüüdud kontserdid ja asjad ja meie siis siis ma küsisin, et kas saaks äkilist viis inimest, et me oleme ka siin Euroopa laiali, et äkki saaks kaasa trippi. Et ma panen teid risti ja esimene kontsert oligi Pokumis Saksamaalt. Ja väga lahe oli ja pärast seda me saime nende tiitliga kokku seal õnneks väike käpuli sees, saime nende tuurimänedžeri rääkida ja noh, oligi niisugune peale esinemist sihukene, jõime natuke õlut seal ja rääkisime juttu ja siis me küsisime nii muuseas, et ei, tegelikult ei küsinud, vaid see trummar ütles, et näed, et need vennad siin tripivad ringi, vaata, mäletad, meie tegime USAs sama asja kunagi mingi 10 aastat tagasivaatelt olime samal levelil, et et siis ta rääkis tuuriveretselgelt vaated, tüübid on siin pilla-palla laiali, et äkki äkki võtame iilid kaasa, teeme mingi kontserdi, nendega koos soojendavad meid. Siis me olime samal ajal pidi no mis ta ütleb, vaata, ta ütles ja miks mitte, et teeme ära, vaata. Me olime mingis, noh, jäime väga viisakaks, läksin nurga taga. Üli üli kõva, vaata sihuke, noh, ülilahe bänd ka, ise olime fännid, vaata ja siis saimegi nendega ühe kontserdi teha kaasa Heidelbergi. Saksamaa üks väga, väga ilus linn, sihuke mägimägi. Kahe mäe vahel orus on niisugune ilus linn ja siis seal esinesin ja välja müüdud kontserdile väga-väga-väga pinge, võimas tunne oli. Vot ja siis no trip ju jooksul juhtus igasuguseid põnevaid seiku veel. Et võib-olla me laseme vahepeal siia ühe šansi loo Ma just mõtlesingi, et kui juba püssi laval las paugub ka. Et et mismoodi ta siis tõsis kõlab ja Raivo laseme seda usalandi siis? Jah, mõtlengi, jah, on sul mingi konkreetne lugu, kas võiks lasta näiteks Getvat Scaning? Saagu nii. Kallis raadio kahe kuulaja koos trummari Siim Koppeliga oleme ootamatult sattunud siin Vääna-Jõesuu mändide all mere Kohila saatel hoopis Euroopa bändi tuurile. Lase edasi ja neide, eredaid mälestusi sellest on ikka veel, kuigi see oli juba nii ammu aega tagasi, siis ma mäletan ühte hetke, kui me Prantsusmaal mõtlesime Pariisis, mõtlesime täna öösel tahaks jõuda ookeani äärde ja hakkasime sõitma lõuna poole ja õhtuks pimedaks jõudsimegi siis ookeani äärde ja mingid aiad olid seal ümber sellele liivadüüni nii-öelda sinna peale, kus me tahtsime minna magama. Me ei saanud sellest aru, prantsuse keeles mõtlesin, ah, lähme vaata, läksime, laia, magasime ära seal liivadüünides seal väga-väga mõnus oli. Ja hommikul ärkasin selle peale üles 10 meetri kõrgusel, suur politsei, helikopter lendab meie kohal ja maandub kõrvale puude taha. Okei. Tõusime üles, võtsime magamiskotid, jooksime täiega metsa, mõtlesin, et meie olemegi haiged pätid ja prantsuse politseid teades, mine tea, panevad kohe vangi liivaliinide peal ja seal olid mingid sildid ka, et võib-olla me kõiki neid prantsuse keelest, et võib-olla ei tohi seal magada või üldse olla. Ja siis olime seal metsas ja vaatame sealt põõsa kantut, seal toimuvad mingid sõdurid on seal valves ja umbes ei saa täpselt aru ja siis ühel hetkel mõtlesin, et ah, ma ei tea, vaatajale tundub, et nad meediaotsik läksime sinna ette ja siis saime aru, et seal olid politseinikud ja tuletõrjujad ja kiirabid ja kõik neil oli mingi õppus. Neil oli meist jumalasse siukseid, siukseid, huvitavaid seike oli ka, aga jah, seal sellel tripil suurima kontserdi siis. Eelõhtul Ma lihtsalt räägin sellest Raivo sandi asjast veel, et eelõhtul me ööbisime, noh. Ööbimisega oli ka, nagu ta oli, vahest magasime bussis, aga meid oli viis, kõik ei mahu bussi, pluss tehnika. Aga keegi pidi kindlasti bussis magama. Kuna tehnika oli ka siis mina mäletan, et mina magasin kõigepealt selle Renaa traffic'u seal tagaistmerea all, kus jalad käivad ja siis ma käisin seal see n eelõhtul siis enne seda kõige suuremat kontserdit. Ja siis seal väga und ei tulnud ja siis läks põõsasse palkasid, aga mis kell? Kus me olime siis mingi ehituspoe parklas? Et igasugu selliseid ja, ja mäletan, et kõige kõige retsin või raskem oli mängida, siis igalt poolt pidi luba taotlema linnavalitsuselt ja enamast kohtadelt saime. Aga Amsterdamist ei saanud ja Amsterdamist tegelikult ongi, ma ei tea, kas enam ka on, aga tol hetkel oli see, et sealt ei saagi, seal antakse vist viis kuus luba aastast siis muusikutele, kes tahavad tänal mängida ja siis ma mõtlesin, et okei, kui ei anta, siis proovime. Läksime keskväljakule, hakkasime asju üles panema, siis muidugi kohe tulid männid puukingadega vastu pead. No põhimõtteliselt tulid kahe mootorrattaga ja ühe suure autoga. Et paari paki asjad kokku ja sõitke meie järgi Eskorditiivses meid mööda Vöödi. Trammid ei tea mis iganes, otse jaoskonda võeti meie juht ära. Ja siis öeldi, et 100 euri, kui tahate juhtida. Aga ei, väga. Vot kui sa ütled, et teil oli see generaator kaasas, igal pool selliseid Lõuki esinemisi tegite? Noh, üleüldse võibki juhtuda, et reisimise mõttes tulebki aeg tagasi, kui tuleb sõita autoga Volgade liiva tüülide vahel ja ja põõsas. Et kas seal tuleb mingi selline pisikene lava kaete või kuskil, mis oli võib-olla siis kõige kõige sellisem üksildus on koht või kõige kõige nurgatagused, kus ta oma bändi. Ja me mängisime veel randadest päris palju. Siukseid, väikseid noh, ikka kogunes rahvastatud, eks alguses on ikka sihuke, et näed, mingi bänd tuleb ja ei tea, panevad asju üles, juba tekib huvi, inimesed tulevad küsima ja siis nad kutsuvad sõpru ja umbes lõpuks on ikkagi suur pidu. Aga siukseid väiksemaid oli ka, oli Saksamaale, Saksamaal oli üks niisugune, me jõudsime esmaspäeva õhtul Saksamaale kell 10 Läksime mingisse suvalisse baari, mitte suvaline paar, tegelikult seal olid esinenud biitlid ja kõik siuksed. Väga suured nimed ja meie vaatasime seda nimistut seal, mõtlesin, et oh äkki nad tahavad meid siia esinema, praegu siis läksime ja küsisime, et kas tohiks teil mängida. See on mingi jah, tohib küll, esmaspäeva õhtul kell 10, aga kas üles panevad, panime asjad üles, mängisime ja jumala chill oli mingi, ma ei tea, seitse inimest vaaris, et sihuke väiksem kontsert ka, aga üks lahedam kontsert rannas, noh, me tegime palju niimoodi. Läksime saime ühtede eestlastega tuttavaks, kelle juures saime ööbida seal Lõuna-Prantsusmaal ja siis seal oli, eks rand, moletsi rand ja seal me mängisime päris tihti sai siukseks kodu rannaks meil. Ja siis üks päev oli see prantsuse revolutsioonipäev ja mingit 2000 inimest tuli randa ja merigi ja meie need ja mängisimegi ja 2000 inimest täiega pidutsesid. Me mängisime kavereid ka erinevaid laule, reedot, päriselt ja, ja mis iganes, Lenny, Kravitz ja nii edasi. Ja need täiega pidutsesid, seal jõid oma veini ja sõit pitsat ja ja siis lõpus oli see kell 11 tuli rets ilutulestik meie selja tagant ja me mängisime, olemegi lähetanud, tellitas poolt eile antud, et jumala siukseid, huvitavaid suuri, suuri asju oli ka ikkagist ja siis me saime sõbra või tuttava sõbra. Eidri on niisugune hästi suur hispaania mees, tema viis meid Baskimaale siis. Ja seal me saime ka esineda, ühes seal oli mingi surfiklubi. Ja öösel kell üks mängisime majade vahel ja jumala okei, oli rahvast täiega, pidutses aga see restoran, kes meile elektrit andis, too hetkel ühel hetkel panin restorani kinni ja tõmbas lihtsalt suvaliselt välja selle niimoodi, et meil oli vaikus andis meile selle juhtme otsa, mina panin trummisoolot edasisest, trummid kostuvad akustiliselt väga hästi, samal ajal tüübid, teised bändimehed tõmbasid geneka välja, ütlesite, et nii see pidu ei lõpe, tõmbasid selle käima, läks, mängisime hommikutundideni, rahval Hispaaniasse, pidutses teiega. Et Hispaanias käisime ka ära ja mängisime ja isegi üks üks päev oli selline, et et me mängisime päeval mängisime. Sest et niimoodi tuli neid esinemisi. Et inimesed nägid meid ja siis pakkusid näiteks mingi järgmiseks päevaks või vähemalt päevaks ja siis tuli kaks pakkumist samale päevale, eks sellises Prantsusmaal päeval ja teine Hispaanias. Jumal, huvitav, kas ta oli selline? Noh, niimoodi kõik oli selline pro bono või saite kuskilt nagu õpi ka, et oma oma oma rännakut toetada saime hea, et need, kes meid siis kutsusid kas siis järgmiseks päevaks või mis iganes, siis nemad andsid meile ja kütuseraha ja väikse söögiraha ja noh, alati saime ka mingeid süüa ja juua ka nendest kohtadest, kus me mängisime. Ja noh, inimesed on hästi tänulikud, kui sa mängid neile muusikat tegelikult. Et see on, see on väga mõnus. Et noh, see ongi nagu niisugune nagu tasuta kontsert, aga kui sa tahad, siis sa saad toetada. Aga jah, see see mõte, et praegu varsti kui see koroonaaeg läbi saab, siis võiks ju jälle autodega reisida ja kõlaga, kui muusikast rääkida, kui UFO juba kaasas on, et äkki järgmise loo? Ärme ärme pane makist, vaid võib-olla järgmiseks järgmiseks mõttepausiks? Laseme live. Muidugi ma ei tea, kas, kuidas kostub. Kastubki astub. Kusjuures selle pilliga on huvitav see, et ma olen sellega teinud Ameerikas tripimassaadi jälle, mulle meeldib autoga tripil hästi palju. Muidugi Ameerikasse siit autoga ei sõida, aga rendid sealt jälle auto seal joodav. Ja siis mul oli seesama pill oli kaasas ja ma mäletan, et ma mängisin seal kus ma olin Las Vegasest hakkasin jälle iste sõitma siis läbi kõrbe ja seal on niuksed mõnusad. No sa tead, sirged otseteed, ühtegi autot ei sõitnud, mingeid väikse väiksem kõrbe teelevi ei ole, telefonil saad okei, väga õnneks GPS veel töötab ja siis ma mängisin keset keset kiirteed lihtsalt või noh, see on kiire ja see oli ikkagist üherealine, aga niukene, lahe, otsetee ja mängisin seal seda pill, et et seda näeb, muidugi võib vaadata minu Facebooki lehelt ka mul on seal seal video olles et selle pilliga on sihuke põnev stoori. On sul alati reisil pill kaasas? Kuule, hea kuna ma reisin tihti eelmine aasta, mul oli näiteks eesmärgiks, et panin kirja, et et reisin iga kuu ja kusjuures iga kuu tulnud 2019, siis tuli üheksa reisi siis eelmine aasta ja alati mul on see point, et kui ma reisil käin, siis ma ikkagist kas tahan siis ühe trummitunni võtta või, või mis iganes ennast koolitada, et siis jälle Eestis neid õpilasi ja inimesi koolitud ja keda ma koolitan, et neile anda siis edasi seda päris vaidlemist siis sealt näiteks Kuubalt. Et ma seal oli väga huvitav, et ma sain trummitunni siis või noh, ma tahtsin ammu trummitundi seal vaata ja siis ma ikka käisin sulle peale, vaat et kuule, et see õpetaja ja nii edasi. Et seal ei ole päris nii, et nagu Elleys, et et Los Angeleses Sa lähed internetti ja vaatutel leibest Trumdi, Cher või mis iganes ja saadki endale Justin Timber lei trummari näiteks trummiõpetajaks, kelle juures ma käisin ka õppimas, need Kuubal on vähe teistmoodi, et seal päris nii ei ole, et Facebookist leiad mingi mingi tüübi, kes sulle õpetab siis. Ja siis oligi, oli selline koht nagu la kant, Chanchera. Käisime ja mängisin jumala lahe bänd. Ja mina mõtlesin, et noh, see trummar on täpselt see, et ma tahaks temalt, et see on nagu, et sa ikkagist lähed rohujuure tasandile tagasi, et need tüübid Konga trumm on siis Kuuba pärit torupill. Ja noh, need tüübid kuvatüübid mängivad seda maailmas kõige paremini. Kirjeldage natuke seda pilli lihtsalt, kes ei tea, et see on selline, jätan meetri kõrgune. Jah, ta on meetri kõrgune, niisugune nagu tünni moodi pill, millel on siis kitsenahk peale tõmmatud. Väga lihtne ja kätega mängitakse sihuke kitsastunnises, jah, kitsas süniast. Ja ja mina siis läksin sinna lagantsantcheresse ja vaatasin, oo väga lahe bänd mängib väga lahe trummar, et loo ära lõpetavad, siis ma ei mäleta, kas olid sina või või kes mul tõlkis. Läksin seal trummar juurde, ütlesin, et näed, tahaks trummitundi. Trummar ütles, et ei näe, et tema tegelikult ei olegi mingi trummar. Et laulja on hoopis trummar. Siis ma olingi vao, aga sa mängid nii hästi seda vilja, et kuidas saiale trummar, et tegelikult seal ongi, et kõigil on veres ja nad on lapsed, laul ja laulja oli pikk, sihvakas tütarlaps, jah, Rumoralli tüüp, just lauljal tütarlaps ja siis ma okei, no okei, sobiv ka. Väga hea, teeme niimoodi ja siis rääkisime selle lauljaga siis tema kohe nagu sealsamas paaris ütlesid nii, istu kangade taha ja näite, mis sa nagu oskad siis ta teab kuidas seda trummitundi läbi viia minuga. Siis ma natuke mängisin siis ta mingi oht, et näed, et sa oskad natukene juba mingi 15 mintsa tegi juba siukse väikse võrksoppi mulle. Et õpetajal on alati vaja teada, mida siis õpilane tahab, on ju, et väga hea on, et õpilane mängib suve alguses ette või küsib küsimusi ja siis siis sa niimoodi saad, saab teada õpetaja, ja siis tema oligi, et homme teeme ja, ja trummitund on 10 10 Kuki või kui vesi ja dollar 10 10 eurot 10 eurot ja siis okei, no sobib, annan sulle palju rakke muidugi, aga lihtsalt võrdluseks selle Los Angelese trummitunniga, mis maksis 300 dollarit, siis oli see siuke. Muidugi teeme neli tundi. Ja siis ta õpetas mulle ja neli põhilist sellist kuuba kuuba rütmi mis olid, mis mul on siiamaani meeles ja mida ma saan nüüd kasutaja õpetada teistele, kel keda ma saan koolitada. Ja tütarlaps oli, ma sain aru tasemele, et see on kui, kui, kui muidu Kuubal on see, et iga teise laua juures võib-olla sul keegi tuleb ja paneb seal kolme keelega kitarriga Guantanamo hea ja viskepaar Kuki, siis siis ma saan aru, et nemad olid ikka muusikana, kogu saab endale väga-väga tasemel. Mäletan küll, kuidas sealt tuli trummi-trummid laenata, siis ei olnud kohta kus teha siis ma saan aru, et okei, meie kodumaja seal üleval terrassil läbi pimeda öö, siis ilma mingisuguse velotakso peale ja siis vahetasin sibulaid need kaks suurt tünni nagu õla peale. On raske ka, ei ole väga sihuke kirjeldandiskusele, et kõige suuremat kasu ees ei ole. Tuleb seal ikka 500 600 meetrit, võib-olla natuke seal, ei, väga hästi. Lihtsalt tahtmine oli nii suur, et tahaks juba mängida. Laadisime kuskile üldisele velotakso peale ja siis ühel hetkel läks vaikselt eest ära sõita või siis hüppasime ise taha kuskile kuskile porilaua peale ja Eestis läbi kottpimeda kuumal ei ole tänavavalgustust läbi kottpimeda Trinidadi, sõidad lihtsalt vaatadele, selle velotaksod, trummid, tuhisemine, võib-olla vale sõna, kulged mööda munakivi, trummitundi, tall, bänd, pea just kuuma kuuba stiilist. See lahe mulle väga meeldis, ma läheks sinna hea meelega tagasi, mul on isegi, ma tegin isegi albumi, sellest ma tavaliselt ei prindi välja, niimoodi pilte ei tee, aga sellest ma tegin, kuna nii ilusad ilusad fotod tulevad sealt ja ja tahaks nüüd sinna Diaagosse ka minna ja teises servas olen Kuubalt teinud, teinud mitu reis pressisaadet nii koha pealt kui kui siitsamast Eestist, et ja mul on raske ennast siin korrata, sea ilu käest, siis mida sul, mida sa sinna tagasi lähed, veel otsima? Muusika. Et täpselt sinna Santiago poole seal vist on rohkem seda muusika osa, aga kindlasti ka mulle meeldis. Mulle meeldis, vaib ja mulle meeldis lihtsus, inimeste lihtsus, et nad tegelevadki mingite meie jaoks absurdsete asjadega nagu panevad lukuauku kokku või mis iganes nad teevad seal uusi, ma ei tea mida, ja sellise üks töökoda, kus oli siis jah lukuaugu taga lukusüdamik lõhkus erinevaid lukusüdamiku, detailid olid suure kausi sees ühes kombile mille järgi siis nagu et seal on natuke teistmoodi ja see, see vaiban võib olla lahe ja inimesed on sõbralikud ja ja nad ei ole sellised. Pealetükkivad, mulle meeldib seal viimaste uudiste, no muidugi on ka seal täielik, noh, seal ei ole võib-olla siis selline nii karm lockdown nagu, nagu mõnes Ladina-Ameerika riigis praegu, millest me siin eelmises ka põgusalt rääkisime, aga inimesed muidugi on kodudes ja mitte ühtegi mõni turist võib-olla on jäänud, no ega kuskil pole praegu ja, ja, ja, ja, ja söögipuudust ei ole, aga üks asi, mis mul juba, kui me kui tähendab noh, söögipuudust ei ole tegelikult nagunii kogu aeg kogu aeg selleni põhja esilist, mis neil nüüd paari kuu jooksul on nagu ja halvaks läinud, et, et tähendab jah, ma tahtsin öelda, et keegi pole veel otseselt näljas. Aga see, et sa pead neli tundi seisma, sabased kana saada, noh see on kogu aeg olnud ja nüüd võib-olla pead kuus tundi ja, ja ühe asjana, mis mul juba siis silma jäi. Sellepärast et seda blokaadi keerati peale ei olnud kuidagi seotud selle koroonaga trump. Trump keeras seda blokaadi kõri nagu veel rohkem kinni ja ma sain aru, et nagu see retoorika oli umbes selline, et keerame nii nii pitsitama, nii palju, kui vähegi võimalik, et režiim kukuks jagu, režiim ei kuku, siis noh, et siis tõmbab blokaadi maha. Noh, selles mõttes, et minu personaalne arvamus on see režiim. Õhugi kohal olid kohalikud ise ütlesid ka, et võimatu see, lihtsalt nii hulk suur hulk inimesi, kes kelle huvides on see, et see püsiks nii palju, Kuubakaid, nomenklatuur on kümned tuhanded inimesed, kes selle rahva pealt teenivad. Aga, aga mis mul jäi veel silma. Üks selline jah, lõpuks tegimegi kolmekesi, mina siin ja, ja üks hea reisikaaslane veel, mis väga uhke sellise ikka üle, mis on täiesti ainulaadne asi kindlasti maailmas tänava nurgal passimise workshop ja, ja mul on seal videol isegi olemas. See oli väga hea, see mulle veel, ühesõnaga mõte on selles, et kui sa mitte selle asemel, et käia haavana mööda vanalinna ringi lihtsalt ja pildistada ja vaadata, aga kuidas kõik elavad siin teistmoodi ohohoo vaid selle asemel lihtsalt istud tänava peale, võtad peremehe käest toolid, istud sinna tänava peale, jääd passima ja, ja siis sa muutud nagu orgaaniliselt selleks tänava osaks, et sa, et sa enam ei ole see mööda tuhiseb turist, kaamera näpus, vaid sa ise oledki seal ja sa vaatad, kuidas elu sinust mööda tuhiseb. Ja siis ongi see, et sul on see kaamera ja, ja sa saad vist taimla, panid selle. Et see, keegi keegi ei pane seda imeks, sellepärast ei ole kaameraga turist, kes käib mööda, vaid noh, ta ise tuleb kaadrisse just just ja laialdane jälgida neid inimesi. Ja kui ma olen teda taim lapsi vaadanud, siis liiga palju autosi sellest läbi mööda ei sõitnud, kuigi see tänav oli siuke suur ja autodega said sõita, et enamus sõitsid ikkagi jalgratastega hobustega ja mis iganes jala käisid, onju. Et see autokultuur seal ikkagist, see ei ole ka nagu paremaks läinud, et et ikka sõidavad nende vanade ameeriklastega jaa. Jaa. Ja siis, mis mul lihtsalt selle käigus nagu kõrva oli see, et kui muidu Kuubakad räägivad üldse, millest kõigest nad räägivad, on ju siis rohkem kui tavaliselt on inimesed hakanud rääkima söögist. Ja, ja põhiteema on ikka see, et kust mida on, näed, seal linnaservas sellel mingil poolillegaalselt turul oli saada hommikul veel läätsesid mis hinnaga akra, et see on kallis hind, et sellega sellega pole mõtet osta, sellega saab iga spekulantide käest, et vot seal oli vot selle hinnaga, aga sa tead, et enam on. No vot, ma ei tea, kas enam on, aga vot kaks tundi tagasi veel oli. No vot, ma ei tea, siis kas riskin linna vaatama, äkki enam ei ole lahel niisama tühja ja vot seda tüütut ajamisi oli hästi palju, kõik, kes tänaval mööda läheb, sihuke moskvatelefon käib, on ju niisugune, et kus, kus mida süüa, mida, mida ma varasemalt ei ole sellisel sellisel kujul nagu märganud. Huvitav jah, saateaega nii palju, kui meil natukene rääkida on. Küsin siis niisugust üldfilosoofilisi küsimusi, võib-olla, et miks sa miks sa üldse reisid, jah, vot natuke rääkisin sellest ka, et enamasti ma reisin selle jaoks, et omapead tühjendada tegelikult väga hea ja tunne on tulla tagasi reisilt ja jälle hakata esinema ja koolitusi tegema. Et on, pean tühjem samal ajal nagu täis teadmisi näiteks trummivallas, et iga reisima, see on ikkagist mingisuguse trummiõppega või trummitunniga või, või võtan koolitus ise ja, ja siis ma saan seda edasi Eestis anda. Ütle paari sõnaga, sa ütlesid, sa rääkisid mulle reisiajale, trummar, trummar, täna trummikomplektiga, võib-olla siis puhtalt erialaselt ei pruugi ära elada, kui sa just ei, Led Zeppelin just, et räägi, mida sa nende trummidega teed veel? No mul on palju trump, eks ole, oleme aafrika trumme. Täna muidugi ei ela ära nende trummidega, aga saab ka teha virtuaaltunde ja nii edasi, et ma olen ise võtnud rituaal tunde ise veel ei ole teinud, aga miks mitte inimesed, kes tahavad hea meelega, teen, toon trummi koju, kätte, aafrika trumme on mul siis 30 tükki. Toon kontaktivabalt desinfitseerin ära. Lähed võtad, oo trumm, paar päeva on sinu käes, mina tulen siis inter neti vahendusel sinu juurde, õpetan sinule või Su perele, mis iganes mul on 30 trummi, võtan neli trummi ja õpetan mingid rütmid selgeks ja kodus tegemist, kui palju, et tegelikult on, jah, see leidlikkus on see võti, et trummikomplektiga jah, niimoodi ei ela ära. Harjutan seda ainult ja teen seda. Nüüd siin karantiini ajal olen, olen hakanud ehitama ka Ghon trumme, need on siis Peruu rahvapillid ja olen ise ehitanud neid nüüd juba viis tikk. Nüüd kastil kast peal istud, auk on sees ja saad mängida, et ja ma, tegelikult see point oligi see, et ma tahtsin seda teha sünnipäevaks oma õelapsele ja siis ma hakkasin ta tegelikult tegime niisuguse väiksema ja siis üks kunstnik tegi sinna ka joonistused peale ja siis ta tuli väga lahe välja ja siis ma mõtlesin, et kui mul praegu nagu esinemisei ole, et müügi jaoks neid teha, et, et kuna mul käed on otsas, siis, siis võid ju teha ehitada mingit instrumente. Aga jah, selles mõttes, et erinevaid koolitusi teen, sellest ma, see mulle meeldib väga ja mulle meeldib inimeste emotsioon. Kui me näiteks oleme viiekümnekesi koos ringis 50 inimest siis Aafrika trummid ja me mängime koos, nii võimas tunne ja nendel inimestel on kõigil lihtsalt kriips kõrvuni kõikumine juua. Ja isegi kui alguses sa mõtled, mis trumme mina küll seda ei oska mängida, siis, siis see läheb üle 30 sekundi pärast, kui sa näed, et ülejäänud 49 mängivad sinu sinu ringis ja siis sa oled mingi, no ma ei oska. Ja lööd ja oskad, tegelikult ongi see trummiga on lihtne, et sa oled pihta ja vahel ei tekkinud, et selles mõttes on nagu mulle see meeldib. Aga? Tüürime siis vaikselt selle saate. Selle saate sadamasse. Ja ja kui siin juba jutuks tuli, endast rääkisid ennem ühest bändi videost ja siis sellest samast Kuuba tänava nurgal passimise taim läheb siis et paneme need üles R2 reispassi Facebooki lehele, saate sealt neid näha ja, ja kes veel ei ole seal käinud, siis võite panna oma pöidla, näidake toetust ja, ja kui teil on huvi näiteks veel siukse trummijutu vastava trummimänguga vastu, siis kolmapäeval teen oma sõbra ühe trummariga enda Facebooki lehel siis ühe Facebook Live'i kell seitse ja seal me räägime siis trummarite elust ja olust ja üldsegi saate küsida soovilaule. Meie siis interaktiivselt võtame soovi laulud ja mängime sinna trummidega peale midagi, et niisugune vahva podcast tuleb mingi tunniajane saade, räägime seal trummielust ja, ja mängin muusikat, et ja, ja praegu ongi sellised tegevused jaajaa, kuule, rõõm näha. Rõõm on näha, et. Heida meelt, muidugi mulle mulle see. Meeldib ka saab nagu tegeleda teiste asjadega, sambel tähendab trumme. Ja saadet teha just tule. Suur tänu et nõustusid veetma selle mõnusa tunnikese siin Vääna-Jõesuu mändide all merekohvina saatel ja sambla sees. Ma olen väga tänulik, et lähed kutse. Aitäh, kallis, kuula. Et olid selle tunni meiega. Tuletan tagasihoidlikult meelde, et kõik reispassirännakud on. Kogu aeg sinu taskus, kui need lahti oma telefonis asuva podcasti programmi. Või lähed raadio kahele. Stuudios kui seda nii saab nimetada. Metsastuudio on trummar Siim Koppel. MINA OLEN ivaatsepterkin saatel nimeks Reispass, värske vaban raadio kaks. Lõpetada. Katuseks mängibki siin siin siin live'is. Avaufopillil väikse lugu, loo ja ega muud kui kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.
