Rändame koos Hendrik Relvega. Kuulete avaliku saate salvestust, mis toimus 12. veebruaril rahvusringhäälingu uudistemaja pressiruumis ja mis oli pühendatud Venemaa Kaug-Ida-le Sahhalini ja Kuriili saartele Ja nüüd on teie kord. Küsige ja püüan nii palju vastata, kui, kui ma oskan. Kas selle kandi kohta, millest ma rääkisin või siis muude maailma mandrite või muude maailma rahvaste või rännakute kohta. Ja kohe tuleb esimene. Küsimus nii on kuulda vist? Jah. See küsimus on natuke globaalse moega. Tähendab, maakera on justkui ümmargune. Siis kerakujuline sfääre. Kuigi viimasel ajal pressitakse peale, teeme ikka lapikusse. Niiviisi. Aga kui me vaatame maakera kaarti seina peal või laua peal ja see on täiesti tasapinnaline, kuidas me saame, kui kerast on tehtud gloobus? Gloobuse pinna saame tasapinnale laotada või siis selle maakera kaardid, mis seal tasapinnale, kuidas selle saab painutada selliseks kerakujuliseks. Vaat mõistus ei võta. Ja see, see, mina tean, seda praktilist pooltega teoreetiliselt väga tugev ei ole ka praktiline pool on väga lihtne, mul kodus on ka hiigelsuur maakera kaart, mis on siis laiaks litsutud maakaart ja tegelikult see mäng on sedamoodi, et keskmine osa, ehk siis ütleme Ameerika, Euraasia need on suhteliselt suured ja, ja usutavad. Aga kõik, mis läheb ääre poole, see muutub aina moonutatumaks. Ja selles mõttes on näiteks needsamad Kuriilid ja Sahalin ja Venemaa Kaug-Ida, näevad suhteliselt nagu väikesed välja. Uus-Meremaa, mis on nüüd siis kuskil seal hoopiski ütleme, lõuna poolkeral, see on ka niisugune igavene pisikene klibu ja nii edasi. Nii et see maa artasti ütleks niimoodi, et, et on selle maa-keskne, kus see kaart on tehtud ja ma olen näiteks näinud väga toredaid maailmakaarte Uus-Meremaal ja Austraalias, kus siis näiteks Austraalia on keskel selle kaardi keskel ja siis see ütleme Aafrika on ka päris suur seal. Aga Euroopa on juba seal igavene pisikene ja, ja Eesti, seal enam pole vahet. Ta on nüüd Arktikas või ta ei ole Arktikas. Ta on igal juhul maailma äärel. Et mingi niisugune naljakas lugu seal juhtub ja mulle alati meeldibki korjata erinevate maade maailmakaart. Et nad ongi erinevad, aga see klassika on siis selline, et kuna me oleme Euroopas, siis ütleme see, mis Euroopa ümber on seal enam-vähem õiges mastaabis. Hendrik, mis kalaga oli tegemist selle niisukese lapiku, lesta moodi kalaga? See, kui ma neid pilte näitas ja, ja, ja see punaka ja kollaka värviline. Ja see oli tegelikult üks Segadest, üks mere Segadest selle kohta, ta oli nii ilus ja nii suur ja nii uhked õnge otsa sai, kalurid ütlesid, viska minema. Viska tagasi, see ei kõlba süüa. Ja selles mõttes see kalapüük oli küll väga lõbus, et iga õngetõmbega sa said erineva kala, iga kala oli eri värvi eri suurusega, ükski polnud sarnane ühegi Läänemere kalaga. Ja need kalurid muidugi jube hästi tundsid neid kalu, ootame äri, kus me püüdsime seal siis kalateadlased kokku lugenud 280 eri kalaliiki, meil Läänemeres on napilt 100 kalaliik. Ja nüüd need Ohota merekalad on niimoodi, et, et need kalurid kohe silma tõlkides, see on väga hea kala, kuigi nägi üsna vilets välja, võtame paati see, mis oli väga ilusa suur, selle viskame minema, see absoluutselt ei kõlba. Et niimoodi niimoodi kalarikkus see oli, lõi silmade eest kirjuks. Ma küsin loomastiku kohta Me nägime seal nüüd Arnold Karu aga no nii suur maa, nagu ta on, et seal peaksid olema teist teisi loomi ka, no kasvõi näiteks metssiga kas ei ujuks üle ja üle lombi või, või siis ka teisi. Loome ja see ongi kummaline, kuidas loomastik seal on, et Me nägime neid karusid kurillidel praktiliselt iga päev ja mõnikord ka mitu korda päevas. Ja Neid oli seal nii palju, et mõnikord ma mõtlesin, et, et need on metssead. Aga need kõik olid karud ja see on eriti arusaamatu, sellepärast et kurilidel ei ela ei põtru, hirvi ega ka metssigu ka metskitsi. Nii et, et seal nagu suuri metsloomi metsas ei ole ja karusid on väga palju, kuidas nad oma lihavajaduse kätte saavad, siis ongi väga kummaline vastus, on. Nad on kohanenud ümberg kalade söömisele ja kalu on hullult palju, kalad tulevad merest kudema põhiliselt igasugu lõhelised ja nad hakkavad juba suve keskpaigast tõusma mööda jõgesid ülesvoolu kudema minna. Ja vot nendest kaladest saavad karud söönuks ja jääb isegi veel üle, niiet Nad saavad näiteks sügisel kõik oma rasvavarud sellega täis, nad tavaliselt kütivad niimoodi, et on kuskil jõe kolmes, kus on madal vesi, seisavad seal ja lõhed lihtsalt tulevad ülesvoolu oma instinkti järgi ja kala lihtsalt tuuled Karula nii-öelda suhu. Ma olen ise seisnud ka seal niimoodi seisad lihtsalt sealsamas madalas kohas seal jões jalad ja siis ootad, kuni üks lõhe jõuab su jalgade juurde ja siis niimoodi haarad kahe käega lihtsalt käsitsi selle lõhe kinni. Nii et, et see on see, mis neid karusid seal hoiab ja karudega on see lugu, et nendel läheb väga katastroofiliseks olukord, kui mingil põhjusel ühel aastal lõhi ei tõuse mööda jõgesid üles. Vahel seda juhtub noh, üle mitme aasta mõnikord juhtub. Ja siis on karud ju sügisel, meil on vaja mingisugust rasvarikast toitu, meil ei ole seda ja siis ütlesid kohalikud, et vot siis tuleb karu näiteks ka koduloomadele vahel kallale ja võib olla ka ohtlik inimesele, aga tõesti, see on ülimalt kummaline, aga kurillidel on niimoodi, et ainus suur metsaimetaja on pruunkaru. Nii nüüd räägime natuke inimestest. Tähendab, seal siis inimesed ikka elavad elusse ja saavad omavahel hästi läbi. Kas seal mingite politseid või miilitsat läheb ka vaja ei lähe? Ja politsei on olemas näiteks Kuriilidel, aga seal näiteks turupi saarel on ta ainult selles keskuses kurilskis mõelda, mitte kuskile ei jõua. Jaagurilskis oli nagu päris kentsakas see, et põhiline probleem politseinikutele oli karud sest karud olid seal linna ümber igal pool ja loomulikult, kui nad nii palju on, siis mõned sattusid sinna linna tänavatele eksikombel. Ja, ja siis oli jälle, noh, minu sõber, kes kui nad pilte näitasin, siis nägite kaalse püssiga mees jahimees, maks, Simm väga vahva kuju, tohutavasti tunneb karusid. Ja tema siis oli siis nüüd see mees, politseinikud helistavad talle, ütlevad, et silmapilk tule siia ja viise karusid minema. Muidu me laseme ta maha ja mõtlesin seda tõsiselt ja, ja tema jälle, kuna ta ikkagi leidis, et see on jama, karud maha lastakse ainult sellepärast, et nad kogemata linna satuvad. Siis ta tuli ja siis oma sõpradega, nad lihtsalt peletasid selle karu sat linna piiridest välja, sest ta oli sinna ära eksinud. Ega ta meelega ei tulnud ja mõnikord Tuuliga uinutipüssi kasutada, et see karu sealt minema viia. Aga politsei nagu jaht, tõsine tegevus oli seal nagu karude korralekutsumine. Aga inimestega, eriti seal nagu probleeme, ei olnud see, see seltskond, kes seal on seal, seda kuritegevust on jube vähe. Kurilsk ise seal on 2000 elanik, kes on vähem kui minu kodualevis siin kosel Harjumaal ja seal praktiliselt kõik tunnevad 11 nägupidi. Aga mis on teema hoopiski nii-öelda korrakaitse teema on see, et sala püüdjad siis need, kes käivad salaja vääriskalu püüdmas, see on teema. Ja niisugused, ütleme, kalapatrullid on sellised, kes lähevad väga kaugetesse Hitur p või Kunožeeri nurkadesse ja on seal niimoodi patrullimas pidevalt, sest see on väga hea kalakoht ja nad jälgivad ainult seda, et sinna ei tuleks salapüüdjaid. Et see tasub ennast nii hästi ära, et neid salapüüdjaid leidub. Ja ega nad enamasti noh, nii-öelda rinnutsi kokku ei lähe, need salapüüdjad nii kui nad näevad, et keegi on seal rannas ja sellel on ka paat, lähevad sealt minema. Aga see kalapatrull on nagu see näiteks seesama kalurite pesa, kus meie olime seal, sügisest lähevad kõik kalurid minema ja seal oli üks, üks noormees ja üks noor naine, kes siis olid need, kes pidid jääma kogu talveks selleks karmiks talveks, kus ei näe mitte ühtegi inimest, sul ei ole mitte mingit ühendust, ainult satelliittelefon vahetevahel ja nad jäid sinna kogu talveks ainult selleks, et siis nendele kalasalapüüdjad tal silma peal hoida. Et see on, see on nagu teema, aga aga põhimõtteliselt nagu inimesi on ainult keskustes. Mujal ei ole. Nii et politseil on seal suhteliselt rahulikult karud välja arvata. Tere, Hendrik, tahaksin küsida, et vaata, sa räägid siin, et sul oli seal paar sõpra, eks ju. Aga kuidas need teised inimesed suhtusid sellesse, kui teada said, et sa, eestlane oled Eestist ja kus see Eesti üldse asukas Nad teadsid? Ja Venemaal kui te lähete Venemaa Kolgastesse, siis seal on väga teistmoodi suhtumine maailma ja inimestesse ja seal praktiliselt kurillidel ei olnud mitte kordagi tähendab seda teemat, et näiteks mingi rahvusteema või midagi sellist Nad teadsid, kes on eestlased teadsid seda ikkagi nõukaajast? Mälestus oli jäänud sellel vanemal põlvkonnal. Aga mitte kordagi ei olnud juhust, et keegi oleks midagi nagu noh, nähvanud või midagi, mida ma olen oma teistelt sõpradelt kuulnud, kes on Venemaa linnades käinud, et vahel juhtub niisugust asja, et ahaa, sa oled eestlane ja nii edasi. Et seal oli, oli see suhtumine hea, aga eestlasi nad mäletasid nõukaajast, seal oli üks juhus oli, kus üks noh, natukene auru allsugune vanemas eas. Venelane tuli minu juurde ja ütles, ma räägin eesti keeles, võib-olla paljud ei saa siin aru sellest vene keelest eesti keeles. Et ta ütles, et Aasale testist meie teid ei karda. Seal ju nii naljaks. Aga kui sa oled näiteks sealsamas üsna Sahalinskis, vaatad need plakatid näida võidupüha võimsaid memoriaal, neid tamp käetõstetud kõrgetele ausammastele ja neid loosungeid siis see on see, mida seal kogu aeg sisendatakse, et me oleme ümbritsetud vaenlastega kõige lähemad naabrid. Vaenlased on meile jaapanlased, aga need eestlased on ka vaenlased ja nad kõik tahavad meid vallutada. Täitsa selline loosung, näiteks sealsamas kurilskis oli hästi suur, et käed eemale Venemaast. Ja siis mina muidugi selle peale noh, seal natuke naljakas ka, aga siis hoopiski küsisin tema käest, et et kes need meie on ja kes need teie on, et me oleme ju kõik inimesed. Ja see oli tema jaoks selle, mitte standartne vastus. Noh ja siis ta nagu ei osanudki midagi edasi nagu midagi ütelda. Aga see näitas nagu seda, mis, mis Venemaal tegelikult noh, nii-öelda poliitiliselt kogu aeg hoitakse seda nooti üleval, et neid ümbritsevad vaenlased ja nad kõik tahavad meile kallale tulla. Kui suure grupiga te käisite ja kui keeruline see viisa ajamine on sealses sinna pääseda. Ja neid oli kõik kokku oli, kas üks tosinkond oli meid ja visa ja mina niimoodi. Et kui nüüd keegi sinnakanti tahaks minna, siis on rõõmustav uudis. Jaanuari lõpul kuulutati uued viisaeeskirjad välja eestlastele. Venemaal ja teatud piirkonnad, kuhu enne pääses tasulise viisaga on nüüd tasuta elektrooniline viisa. Ja üks väheseid piirkondi Venemaal on just seesama Venemaa Kaug-Ida, kaasa arvatud Sahhalini. Praegusel ajal võid arvutiga endale teha kuuajalise viisa mis ei maksa mitte midagi. Et see on väga-väga suur asi tegelikult. Aga nüüd edasi tähendab hansalinn, aga saalini Kuriilidele see on hoopis teine tera, seal on ikkagi piiritsoon. Sahhalini ei ole piiridson kuriili don piiritsoon ja selleks kurillidele minna, sa pead hankima neid piiritsooni lubasid. Aga võrreldes vene ajaga, kus tuli kasutada, oi, ma parem ei hakka rääkima, kuidas nõukaajal oli, see oli, see oli tõeline raketiteadus. Aga praegu oli siis niimoodi. Ta oli üks Sahhalini turismifirma, keda me teadsime, keda võib usaldada. Ja me saatsime neile palvet. Meil on vaja piiritsooni luba. Saatsime nimekirja passi andmed ja nad korraldasid meile selle piiritsooni loa ära, nii et kui me jõudsime juba sinna Sahhalinil, siis olid meil need load olemas. Et selles mõttes on asjad lihtsamaks läinud. Aga ma hoiatan küll, kahe asja eest, Kuriilidele minek, seal on kaks asja, mis on keerulised. Üks on muidugi see, et seal ringi liikuda on üpriski keeruline igal saarel omaette. Ja teine on see, et sealsed ilmad on nii heitlikud, et väga tihti võib juhtuda, et sa jääd kuskile kinni, eriti kui sa tahad lennukiga nüüd kuskile minna. Näide. Meie olime Bill ja tahtsime nüüd Sahhalinil tagasi tulla. Ja me olime kolm päeva. Ootasime hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni lennukit ja seda lükati kogu aeg edasi. Ja me kaotasime kolm päeva. Siis kui ilm läks ilusaks ja need lennukid hakkasid lendama siis hakkas muidugi see, mis ikka sellisel juhul on sihukene, metsik tunglemine mingisugused teistest. Kuidas seda öeldaksegi, et et kõik inimesed on võrdsed, aga teistest võrdsemad inimesed trügisid näiteks meist mööda lihtsalt sedasamast kassa juures ja nii edasi. Et see oli kõva võimlemine, et sealt minema saada igaüks, kes need sinnakanti lähed. Lihtsalt varuge endale aega. See on Venemaa kuldne reegel. Soo. Ma käisin Murmanskis, kata Laksas Keerovskist matkal peaaegu kaheksa aastat järjest. Niimoodi siis Murvaskiskanda Laksas üle ühe kodanik oli ikka purjus, kuidas Sahhalinil selle kolovdal? Hea eks see on ikka üpris tavaline asi, eriti nendes väiksemates kohtades, et see viinajoomine käib ikka vene elu juurde. Et seal ütleme ka need kalurid ikka need nendel, see ikka voolas seal nagu pidevalt. See haljaslinnas oli niimoodi, et, Enamik inimesi olid ikka kained, hästi palju, kõrts oli õllesaale. Aga ühesõnaga, linnas oli nagu asi kontrolli alla ka, ütleme seal nendes väiksemates kohtades, seal oli see teema ikka üleval, nii nagu alati, Venemaal. Kui pikk oli täiereis? See on üks asi ja teine, kui palju te jõudsite Sahhallin Saareste Kuriili saartest ära vaadata? See meie reis kokkuvõttes ei olnudki nii pikk, see oli kokku kuskil kaks nädalat. Reisimarsruut muutus viimasel hetkel kardinaalselt, see on tüüpiline Venemaa, et me tegelikult tahtsime minna, kuna siirile sellele kõige lõunapoolsem Alesaarele, kuid siis mõned nädalad enne meie starti tuli teade, et vene sõiduplaanid on täielikult muudetud ja niimoodi ei saa minna, siis me läksimegi näiturupile. Ja sellel reisil Me käisimegi ainult Sahhalini täitu rupil ja Sahhalinil me tegime niimoodi, et me olime seal usna Sahhalinskis, sellest Sahhalini pealinnas ja sealt tegime siis neid retki erinevatesse suundadesse ja õhtuks siis nagu tagasi, niiet Sahhalinil käisime, ütleme, Sahhalini lõunaosas mõned päevad seda loodust vaatama, samas aga ei, turupil oli siis niimoodi, et seal olime siis nagu põhjalikumalt rupilme. Käisime siis niimoodi, et osa ajast olime sellest pealinnas kurilskis, läksime sealt sisse igasse ilmakaarde, põhiliselt mingite maasturit, aga, ja siis tegin jalgsiretki ja siis oli see pikem sõit juba paadiga 100 kilomeetrit lõuna poole ja siis telklaager ja kõik need jalgsimatkad seal atsanud puri vulkaani ümber, netitropid, me olime kuskil nädalajagu kokku. Aga millega seal tavainimesed tegelevad, seal on linnad ja lapsed ja perekonnad ja mida see endast? Kujutatakse elu ja kasvatavad ka midagi, on neil kasvuhooned ikka toiduga varustada ka seal kaunis keeruline. Ja no see on Venemaa Kolgastes piirialadel umbes sama fenomen, et tegelikult, kui on juba kalureid üksjagu ja üksjagu sõjaväelase siis selle tõttu, et nad on, on vaja mingit teenindavat personali ja teenindav personal, neid on palju rohkem kui neid kalureid, sõjaväelasi tegelikult. Ja siis just sonis kehtib just selle keskuse kohta kurilski kohta. Sõjaväelased on tavaliselt peredega ja seal on siis ka kool ja muunda laste jaoks vaja lasteaed ja nii edasi, ainult seal keskuses. Ja, ja ka nendel kaluritel on, on tihtipeale pered kaasas, aga väga tihti on nad ka poissmehed. Palju nad ise kasvatavad, palju nad tuge saavad. No ütleme tegelikult, et kõik kalastavad, kes pole ka kalu rikkanud, kalastuvad ja kala on lihtsalt nagu endastmõistetav. Ja siis on need ikka mingid juurviljaaiad üsna tavalised ja aiad on tehtud kohtadesse, kus muld on viljakas ja sealt saab päris hästi kasvatada. Tomatit, kurki, kartulit, kõike, mida Eestis umbes sama asju ja päris hästi, need aiad annavad seda vilja, nii et see on üsna tavaline, et pere saab oma värske aedvilja sealt oma aiamaalt. Aga tegelikult nad ikkagi ei tuleks toime, kui neil ei oleks pidevalt aasta ringi mandril, et abi ja teatud toiduained on ette nähtud seal nii-öelda piirialade reeglistik, et neid varustatakse seal konservidega ja muu hea ja paremaga poes on enam-vähem kurjelskist, ma räägin ainult kuriskist, mujal poode polegi üldse. Kui riskipoes oli enam-vähem umbes nagu meie külapoes, olid need erinevad kaubad olemas ja, ja niimoodi osalt siis oma püütud kala ja omakasvatatud juurviljad ja osalt siis poest ostetud toidud. Niimoodi saadakse ots otsaga kokku. Kui mälu ei peta, siis kuskil 84. aastal see oli siis, kui venelased lassid suure reisilennuki alla UAZ inimestega. Sel ajal oli Sahhalini saarel Eesti üliõpilasmalev. Üks rühm toimis seal. Aga nüüd üks teine küsimus minult, et ega te ei ole kursis, kas nüüd Eesti esinduse Jaapani saatkonnapoolne külg on saadud ära krohvida või mitte, olete te teate, miks ta krahvimata kogu nõukogude aja oli sellepärast Grofimata. Et see kaks senti oleks läinud Jaapani territooriumi peale ja seda jaapanlased ütlesid, annate kurillid tagasi? Kohe Koroffige. Kas te ise olite seal üliõpilasmalevas, aga tuttavad olid ja ahaa. No see on nüüd sihukene, vürtsikas detail, et et selle kohta ma ei oska midagi öelda, aga ma usun, et see on väga tüüpiline sealsele kandile, et seal on nihukesi naljakaid vigureid palju ja ja mõnikord sa pead teadma tagamaid näiteks praegune koduloomuuseum üsna Sahalinskis, päris huvitav, ta näeb välja nagu kuidagi jaapanipärane ja üldiselt põhimõtteliselt venelased, neetud, ülejäänud kõik lõhkusid ära. Aga tõepoolest 30.-te lõpus jaapanlased ehitasidki sinna muuseumihoone tolle aja kohta väga moekaia suure ja mingisugusel imelikku kiiksu ajendil. Venelased ei lõhkunud seda ära, vaid nad tegid sinna hoopiski oma koduloomuuseumi. Nii et niisugusi kummalisi vigureid närused. Et ma usun küll, et sellised on seal päris mitmeid. Et küsiks ka, 71. aastal teenisin sõjaväes ja siis tuli siia Tondile üks kapten, kes oli viis aastat elanud Sahhalinil teeninud Sahhalini ja kirus seda Eesti loodust ilma hirmsat moodi. See oli novembrikuus, kui ma rääkisin ja ütles, et tema sai seal, kasvatas tomateid avamaa peal ja sai iga aasta sai tomateid ja siin Eestist oli olnud aasta ja tomatisaak läks nässu. Ja ütles, et kui saaks, läheks kohe Sahalinile tagasi. Ta teenis Youznorsahhalinski ja jah, ja no ja miks ta seal teenis? Miks ta tagasi tahtis minna, tema palk oli seal topelt ja vene ajal maksti ju topelt kõigil kahekordset palka just piiritsoonis palgad paisusid ja asi oli selles jah, et see kirik 100 Eesti loodust, et tema siin läks saak nässu ja seal sai viis aastat järjest tomatiavamaa peal. Vastus on selline, tomatite suhtes on ta täielik õigus. Et just nimelt Lõuna-Sahhalinil saab tomateid kasvatada avamaal ja ka teisi juurikaid on seal kergem kasvatada kui Eestis. Põhja-Sahhalinil ei tule kõne allagi, seal on absoluutselt teine kliima. Aga mis puutub ilmadesse, siis noh, saalinile kurillidel mõlemal on jämedas joones ikka sellist rõske, et ilma äärmiselt tihti ja väga sagedased on ka niinimetatud taifuunid, noh, taifuun, eks ole teadagi mis ma keelest pärit taifuun sisuliselt ma olen neid seal palju kogenud just seal Kuriilidele, Sahhalinil, need on praktiliselt niimoodi, et umbes nädal aega on meie mõistes kohutav koerailm, ta ei ole maailma lõpp, see ei ole katastroof. Aga see on niimoodi, et umbes nädalapäevad tuleb vahetpidamata vihma ja metsikut tuult, siis see lõpeb ära. Ja ütleme eriti palju taifuuni on sügisel kohe täitsa sarjadena. Ja ma ütleks, et ainus aastaaeg, mis võib-olla on noh, nii-öelda ilusam Eestiga võrreldes on, ütleme, mingi sügisene aeg kuskil september, oktoober, kui parajasti taifuun ei ole, siis meri on veel soojendab suhteliselt. Se laiuskraad on muide Milano laiuskraad, seal nad laiuskraadil palju rohkem lõuna poolt, meie aga siis sügisel on niisugust nagu kuldset ja siukest sooja. Mahedat sügist on on väga palju rohkem kui Eestis. Aga ülejäänud aastaajad, ma ütleksin, on, on üsna niukesed. Ei ole kuurort, absoluutselt ei ole, kurat. Aga tomatit saab tõesti paremini kasvatada. Et kui palju sinnakanti üldse välismaalasi satubki, jaapanlased, mölakad ja mis jaapandustesse puutub, siis on muide see, et just nüüd viimastel aastatel on nüüd, ütleme Hokkaido jaapanlaste arvel on seal Sahhalinil ja Lõuna-Kuriili del käinud võrreldes varasemaga palju rohkem jaapamas ülejäänud ütleme maailma reisihuvilised satuvad sinna ikkagi üliharva. Ja hea kogemuslik katse võtta lahti inglise keeles kurillide saared ja vaata, kui palju märksõnu sealt tuleb ja kui palju sealt tuleb näiteks reisikogemusi, kas siis jututubasid? Tüüpiline jututuba inglise keeles on niimoodi, et seal on tore küll, aga et see on täiesti võimatu, mitte mingit turismi seal ei ole, kuskile minna ei saa. Ja nüüd lööd sellesama asja lahti vene keeles ja seal on umbes niimoodi, et too väga lahe igale poole saab minna. Igavest vahvad kohad on hästi, saab kalo, jahil saab käia igal pool. Nii et tegelikult ütleme, venelased ise käivad seal suhteliselt palju, aga ütleme muu maailma jaoks on ta ikka täiesti avastamata piirkond. Niimoodi öelda, et mina pole ühtegi näinud. Nii et ma arvan siis, et kas need pole üldse või on väga vähe aga igal juhul praktiliselt võimatu neid seal näha. Et mul on niisugune küsimus, et Kuriilide imeline kaunis loodus, kuumade järv tega ja te käisite seal matkal kastem mõnda sood kohtasite kogemata oma jalgadega. Jaa, soodega ma pean ütlema, et, et niisugust suud, klassikalist sood ma ei näinud või sellist, nagu meil siin Eestis on, seal oli selliseid noh, ütleme üleujutatud paiku näiteks ja väga tavaline on, et mingisugune tasandik muutub vihmade järel praktiliselt läbimatuks, sest seal on nii palju vett. Aga otseselt sellist soot klassikalises mõttes ei ole ja näinud. Ja ma arvan, selle põhjendus on see, et Kuriilide noh, ütleme reljeef on ikkagi küllaltki mägine ja kaljune ja selliseid tasandike on seal suhteliselt vähe. Kuidas seal marjadega lood oma muusikat ja jõhvikat ja vaarikate ja Marju on, aga mitte meie marju, mitte meie jõhvikat, absoluutselt ma ei näinud. Mustikad ei näinud sinikat, nägin murakad, nägin. Aga siis on mingisugused niisugused marjad, mida meil Eestis ei ole. Niuksed Kuriilidel kasvavad põõsad näiteks üks kuriili lodjapuuliik, mille marjad olid väga head. Aga üldiselt ütleme siukest marjauputust ei, ei ole kohanud. Aga ma arvan, et meid kõiki nüüd huvitab, et on sul veel midagi avastamata ja kusagil käimata ja millal sa lähed? No see on niisugune, kuidas öelda, ma arvan, et see on eluviis ja selleks, et tunda, et ma olen elus, siis ma pean, pean minema. Need järgmine koht, kuhu ma nüüd sügisel lähen, on suriname. See on Lõuna-Ameerika kuskil seal Venetsueela kandis. Aga milliseid kindusi teisel nägid kajakaid pass küll seal lendama on seal veel mingeid linde? Ja linde on pööraselt palju ja, ja linnuliikide hulk on väga suur. Eriti palju on rändlinde, lindude rännutee läheb läbi. Nii et, et linnuliike on palju. Aga ütleme, Need paigalinnud metsalinnud noh, niisugusi tuttavaid oli ka näiteks käbilinde ja mingisuguseid rästaid merelindudest oli kormorane, keda seal kindlasti oli, siis oli hanesid ja veel, aga me ei olnud selle rände ajal, et rände ajal on, on seal ikka linnusõprade paradiis, tegelikult sellega ma lõpetan. Ja suur tänu teile ette, nii uudishimulikud olite nii palju, küsisite. Aga nüüd saab tänane saade otsa saade Venemaa Kaug-Idasaar, sest Sahalinist Jaaguriilidest suur aitäh kõigile, kes täna siia saali tulid ja tänud ka raadiomaja inimestele, ilma kelleta seda salvestust teoks ei oleks saanud. Kuula.
