Kas see Amek ja nüüd on meiega liitunud Rütmarides, vaatame, mis teaduses toimub. Tere hommikust, Merit. Pole ammu näinud, räägime tegelikult paraku ikka koroonapandeemia mõjudest ja kuna siin hiljuti juhtus, et suurem osa kommertslende kukkusid ära, eks ole, selleks, et seda koroonaviiruse levikut, et takistada, siis nüüd on selgunud, et tegelikult võib see hakata tulevikus mõjutama ka meie ilmaprognooside täpsust. Sellepärast et nende sama kommertslennuk küljes on juba aastakümneid olnud mitmed meteoroloogilised seadmed, mis aitavad tegelikult neid ilmaprognoose täpsemaks muuta ja neid mudeleid koostada. Aga, aga nüüd siis märtsikuus näiteks oli niimoodi, et kuna see andmestik, mis seal muidu reisilennukitelt saavad, langes umbes poole võrra siis selle võrra võib aimata nüüd prognoosid on ka ebatäpsemad, et nad ennustavad siin üldse ilmaprognooside kvaliteet võib langeda lähitulevikus umbes 15 protsenti. Et üldjuhul tegelikult ilmaprognooside tegemisel võetakse aluseks siis kolm asja või abiks siis kolme asja, need on need meteoroloogia meteoroloogilised õhupallid, mis lastakse taevasse, siis on need kaugseiresatelliidid ja lennukeid. Et siin 70.-te lõpus tegid mitmete lennufirmade ettevõtete ja ilmateenistustega siis sellise lepingu, et reisilennukeid kannavad enda peal selliseid seadmeid, oleks võimalik täpsemaid prognoose teha ja miks need lennukid head on, sellepärast et need on tegelikult väga erinevatel kõrgustel, eks ole, et sul on võimalik saada nii maapinnalt kui kitsas, kõrge tegelikult mitmekümne kilomeetri kõrguselt neid andmeid. Ja kui me neid andmeid ei ole, siis võib juhtuda tulevikus, see näiteks tormide prognoosid võivad muutuda ebatäpsemalt, eks, et me tegelikult ei pruugi siis nii hästi suuta ennustada, millal meile tulevad siia sellised natuke keerulisemad ilmaolud. Ühesõnaga, kõik need, kes on kemptreilsi vandenõu valguses paranoia tsenud, et meile lastakse mingeid jama pähe, siis tegelikult on lennukitel hoopis ilmatarkade roll ka täita. Aga see, mis puudu jääb, siis meil, eestlased on suured astroloogid. Armastajad Igor Mang, tuleb, ütleb, paneme Elvise mängima ja, ja vaatame seal muuseas on aga kusjuures seinu ajutine, et ega need lennukid maa peale igaveseks ei jäänud, ma kujutan ette, paari kuu pärast ikkagi lähevad need prognoosid ka siis selle võrra täpsemaks tagasi. Ma ei tea, mina ei julge üldse praegu teha siin lähitulevikuks prognoosid, millal meil olukord normaliseerub maal on juba arvestanud sellega, et mina suvel reiside kuhugile ei saa. Et, et sellepärast tuleb ikkagi arvestada sellega, et see võib aega võtta meil. Aga noh, praegu ei oska mõelda selle peale, et kuidas võiks elu muutuda sellest, kui ilmad ja tera täpne, eks siis näeb siis kui see päriselt ka kätte jõuab, tajuma hakkame seda. Kuulake meid, me ütleme sulle, puhka Eestis ja jaanipäeval seal nagunii vihma ja meil on stuudios Merrit Maaritseja räägime siis jalutamise tervislikkusest või mitte. Et ikka tervisliku, sest et see üldine põhimõte selle uudise puhul kehtib, aga tulid siis Ameerika riikliku vähiinstituudi teadlased välja sellise teadmisega, et et suurem päevane sammude arv toob tervisekasu küll, aga seda siis teatud hulga sammudeni ja nende maagiline number on 12000. Mis see on siis see piire, kus suurem päevane sammude arvu ja su tervist parandab, et pärast seda, kui sa teed, siis sellest 12-st 1000-st rohkem samme see enam naguniisugust olulist tervisekasu ei too. Tervisekasu antud juhul on siis see, et, et see vähendab sinu tõenäosust aasta jooksul surnud. 12000 sammu tuleme korraks selle 10000 juurde. Kuskohas see 10000 mingisugune maagiline piir on tulnud? Ja see tegelikult ütleme tõesti taevast võetud, et üks Jaapani ettevõte, kes vahetult enne 64. aasta Tokyo olümpiat tuli välja, siis oma sammulugejaga otsis selle nime tuli leidis, võiks panna nimeks sellele siis otsetõlkes jaapani keelest 10000 sammumeeter ja see 10000 tuli sellest, et see märk, mis tähistab kümmet tuhandet, näeb välja nagu jooksev inimene. No selge, lihtsalt selline turunduslik, mõnus komponent, kaugele, eks ole, ja momendil siis sellest lähtuvalt siis võiks teha iga inimene päevas 12000 sammu jai rohk ühtegi sammu rohkem ega vähem. Ütleme, et seal ei ole siis enam see niivõrd otstarbekas, et see on jah, selline optimum mida justkui võiks silmas pidada, et, et aga jah, et huvitav oli ka see, et, et seal ei olnud mõjutegur ka see, et kas inimene suitsetas, jõi see mõjus ühtviisi hästi, et kui me räägime nagu ennast protsentidest, siis ligi ligi poole võrra vähendas seda tõenäosust, et sa võiksid aastaks sussid püsti visata. Aga noh, see 12000 sammu ja sealt edasiminek siis, mis peaks olema enam mitte tervist edendav. Mis see siis on, põlved lähevad läbi või? Seda seal ei täpsustatud, küll aga lihtsalt ütleme, et see, sa ei saa sellest siis sellest, seda nagu lisapunkte oma tervise, lihtsalt et seal ei olnud võimalik täheldada seda, et see kuidagi tervisele kasu toob. Et, et see baasväärtus, millest alust, millega iga inimene võiks hakkama saada, on umbes 4000 sammu, see on see, kui sa sisuliselt lähed hommikul tööle ja siis tuled sealt õhtul tagasi koju. Et sealt alates siis nad jälgisid, kas, kui palju see sammude arvu suremine, päevasse, inimese tõenäosust vastakse, sure võib vähendada ja siis see vahemik oligi seal kuni 12000 sammuni. Meil oli stuudios Merit Naarits, olles ettevaatlik oma sammudega, et liiga palju kõnni, muidu võid praegu pigem muidugi kõnnin. Mina tulin ka jala. Nii et ikkagi kõnni. Aga kõnni nii, et mask peas. Ja teisipäeval, kolmapäeval tulevad maskid müüki. Aga mitte üle 12000 sammu, sest see on juba puhas priiskamine. Kaks.
