Te kuulate raadio kahes saadet R2 koolis tänasest zooloogiatunnis räägime närilistest ja näriliste hingeelust. Stuudios on loomaarst Silvia Selirand, Marii Karell tervistil tere, Silvia, alustame sellest, et missuguseid närilisi on üldse olemas. Üldse maailmas üldse maailmas noh, põhimõtteliselt näriliste alla käivad need meie põhilised teada-tuntud närilised, hiired, rotid, siis käivad sinna alla, lemmikloomadest on veel merisead, šintšiljat, Kerbiilid, Teekud hamstrid, aga looduses siis kõikvõimalikud pisihiired. Lisaks sellele ka näiteks oravad, Brad okassead ja kapibara ehk vesisiga, kes on maailma kõige suurem näriline, võiks öelda. Kas need närilised, kes looduses on paljud neist on umbes kodus ära kodustatud. Paljude peetakse lemmikloomana. Lemmikloomana kokku ma ütleks siis nagu seitse-kaheksa, ehkki või kaheksa liiki, aga kindlasti kuskil mujal maailmas püütakse neid ka metsikust loodusest ja peetakse lemmikutena selliseid, kes ei ole nagu muidu tavalemmikud, osa inimesi nimetakski oravat, võib-olla lemmikloomaks, aga ta tegelikult siiski jääb metsloomaks. Et pigem ma nimetaks lemmikloomaks seda, keda nagu kasvatatakse tehistingimustes, siis mitte ei võeta kuskilt loodusest. Et selles mõttes sinna alla käiksid, pigem siis ikkagi hiired, rotid, merisead, šintšiljat, sellised tegelased, keda me hoiame emaseid ja isaseid koos ja, ja saame sealt järglasi ja siis neid jagame omakorda inimestele, mitte ei lähe lihtsalt metsa ja ei püüa mond närilist ja ei katsu teda kodustada ja siis nagu lemmikloomana pidada. Millega seoses närilisi üldse hakati lemmikloomana pidama? Ma arvan, et sellega seoses, et avastati, et nad on siuksed, väga armsad pisikesed tegelased, neid on suht kerge pidada lastele, võib-olla oli neid veel eriti huvitav vaadata. Ei võetud neid vast kohe kasutusele, kui lemmikloomad laineid kasutati muudel otstarvetel näiteks tšintšilja, keda siiamaani kasutatakse naha eesmärgil, et saada suuri uhkeid kasukaid hiired, rotid, merisead, need olid laboris kasutatavat selleks, et katsetada nende peal erinevaid inimeste peal pärast kasutatavaid ravimeid, aga ka ütleme kodukeemiat ja šampoone, kreeme, kosmeetikat, mida iganes. Rotid tulid meile näiteks tõenäoliselt selle kaudu, et esialgu kasutati neid Inglismaal kihlvedudeks selles mõttes, et lasti ühte kinnises saadikus 100 rotti ja siis lasti sinna juurde Berger. Kes siis pidi need rotid võimalikult kiiresti ära tapma ja see, kes siis aja nagu kõige täpsemalt paika pani, võttis suurema rahasumma ja see terjer, kes kõige kiiremini asjaga hakkama sai, oli tsempion. Aga muidugi mingi aja pärast tõdeti, et see on, on suht-koht ebahumaanne asi nagu koerte võitlusedki, nii et ametlikult see asi keelati lõpuks ära. Kas ta nüüd ka mitteametlikult enam ei tegutse, seda ei oska muidugi keegel. Missugused on need esimesed närilised, võisid olla, keda kodustati, et imelike triipudega hiir või kollast värvihiir. Vot seda ma nüüd ei oska, ma kardan. Aga ma arvan, et Ma oletaks, et võiks olla ratt, sest et ta on nagu suht pikka aega inimesega koos eksisteerinud. Ja esialgu oli ta muidugi väga paha loom, kes levitas katku ja seostati nõidusega tõenäoliselt ja ja oli halb, näriline sõi kõike, mis vähegi kätte sai, hävitas inimeste, viljasaake ja viljakotte ja mida iganes kodustes tingimustes. Aga tõenäoliselt mingil hetkel avastati, et, et ta võib olla ka päris lahe suhtleja loom. Sest et rotti võiks vast pidada närilistest lemmik närilistest kõige suhtlemaks tegelaseks, kellele meeldib inimese läheduses olla, kes õpib päris hästi ja on peaaegu nagu kergelt võrreldav koeraga. Kas me üldse saame kuskilt teada, kui palju Eestis inimesed endale närilist lemmikloomana kodus peavad? Ma kardan, et mitte aga ma usun, et see arv on suht-koht suur. Eriti nüüd viimasel ajal on ta suurenenud, sest et eluiga nendel loomadel lühike enamusel ütleme, nendel pikematel variantidel ja sageli võetakse, ütleme näiteks hiiri mitu tükki perre, sest et nemad elavad tavaliselt mitmekesi koos ja neid on lõbusam vaadata, kui nad koos selles puuris möllavad. Aga kui palju neid täpselt on, seda ma ei oska küll öelda, sest mina kipun kliinikus nägema ainult neid haigemaid variante, terveid on, ma loodan, et neid on hästi palju ja ehk jõuab ainult jõuavad ainult vähesed neist kliinikutesse kellel on probleemid. Missugune kõige populaarsem näriline on kodus pidamiseks, ma arvan, et rott kes sellesama suhtluse pärast, ma arvan? Just sellesama suhtluse pärast ja teda on muidugi roti puhul tuleb arvesse see asi, mis paljudele inimestele ei meeldi, tellib tema saba. Aga lastele ta enamasti meeldib ja muidugi noortele inimestele ka. Ja ta hind on suht-koht odav, nii et teda ei pea väga pikalt raha koguma ja esimese lemmikuna on ta kindlasti päris hea variant õppimaks lemmiku eest hoolt kandma ja kuna ta ise annab päris palju nagu tagasi selles suhtluses, et siis ma usun, et see on üks asi, mis ta väga populaarseks teeb. Mis see tähendab, et hind on suht-koht, odav, rotti, rotipoja hind? Ma võin valetada, ma nüüd ei ole poodides neid vaatamas käinud, aga ma arvan, et piirdub seal 50 kuni 100 krooniga. Tõenäoliselt ta rohkem ei maksa. Ja sel juhul on teda lastel päris lihtne endale hankida, et ta ei pea väga pikka aega oma taskuraha kõrvale panema. Kindlasti väga paljudes peredes juhtub see, et laps tuleb koju rotiga ja tõdeb, et näe, ma ostsin oma taskuraha eest. Muidugi võib mõne ema ärevusest kiljuma panna, aga, aga laps on igal juhul õnnelik selle üle. Kas merisead hamstrid on siis kallimad? Ma arvan, et hamstrid ei ole Meris igavest, on oma hinna poolest kallim kui rott. Aga nüüd ma jällegi pean ainult oletama, sest et ma tunnistan, et ma ei ole käinud lemmiklooma kauplustes neid väga põhjalikult uurimas, ma kipun neid seal erialase pilguga. Kui rääkida näriliste iseloomust, siis kui rott on suhtleja kuidas siis teisi võiks iseloomustada? Merisiga on ka küllaltki suhtleja ja merisiga tahab seltsi, nii et kui ei ole nagu teist merisiga kodus, siis siis peab ise hoolitsema selle eest, et oma meriseaga suhelda. Ja hiired tahavad omavahel palju suhelda. Hiiri kuskilt kirjandusest olen lugenud, et peetakse kõige vähem intelligentsete, eks nendest lemmik närilistest palju tiire omanikud kindlasti vaidlevad vastu, sest et Ta oskavad olla päris nutikad, aga nojah, intelligentsi taset seda on nagu keeruline võrrelda. Tšintšiljaei ole nii aktiivsed suhtlejad, vähemalt tundub, et ei ole nii aktiivsed suhtlejad, aga ütleme selles suhtluse pooles väga palju, sõltub omanikust selles mõttes, et mida rohkem selle pisilemmikuga suhelda, mida rohkem temaga tegeleda. Ta seda rohkem, ta suhtleb vastu. Me kuulame siia vahele ühe muusikapala ja siis räägime lärilistes sedasi. Räägime loomaarst Silvia Selirannaga närilistest Silvia, mis peab ühel inimesel kodus olema, kui ta närilise koju veab. Kõigepealt on tal vahepuuri näriline kuhugi panna, sest et pisinärilised tegelikult ei sobi väga vabapidamiseks kodus. Seal on suur risk, et nendega juhtub midagi, eriti, mida väiksemad loomad, seda suurem risk on, et keegi astub peale, kukub midagi otsa, jooksevad kuhugi vahele, et neil peaks ikkagi olema päris oma kindel puur, et neid võib loomulikult lasta päeva jooksul jalutama välja kontrolli all, aga üksinda ei tasu, neil lastel on korteris ringi kolada. Puur on nagu kõige tähtsam, sinna juurde sisustus kindlasti sellel loomal oleks huvitav, vastavalt siis sellele looma suurusele erinevaid ronimispuid ja oksi võib panna. Liivahiired armastavad mingisugust, ütleme suurematest kividest moodustatud küngast, kuhu alla nad saavad peitu pugeda ja erinevaid pesa variante hiirtele väga meeldivad jooksu, rattaid, meriseale, tšintšilja, tšintšilja võib meri, seal ei soovita jooksuratast panna, ma arvan, et tema ei ole sellest väga vaimustuses, et talle meeldib rohkem kuhugi vahele või taha peitu pugeda ja sealt välja piiluda. Kindlasti peaks vaatama valmistoidu, peaks enne hoolikalt uurima, mida see hangitav lemmikloom sööb nende pisinäriliste suhtes, arvestades et nad on siiski päris looduslähedased veel, et nad ei ole meil nii põhjalikult ära kodustatud nagu koera kassis, mida looduslähedasemalt me neid toidame, seda tervemad nad enamasti on. Nii et ei tasu hakata ütleme, tšintšilja le, söötma putrusid ja valmistama võileibu ja muid selliseid asju. Enamus pisinäriliste põhi toiduseks peaks olema hein, sest see on see, mida nad looduses suuremalt jaolt söövad. Lisandub siis see kuivtoidusegu, mida müüakse erinevates lemmiklooma kauplustes. Soovitav oleks lähtuda kuivtoidu ostmisest sellest loomast, kellega tegu parasjagu on ehk siis hiirel osta täiesti hiirtele mõeldud kuivtoidusegu ja tšintšilja tšintšilja talle mõeldud kuivtoidusegu ja merisigadele merisigade kuivtoidusegu. Sest et vastavalt looma suurusele on tähtis, kui suured need toidutükid on, kui suured need terad seal on tšintšilja talle näiteks meeldib oma toitu käppade vahel hoida siis, kui ta sööb. Ja hiire jaoks võivad jälle tšintšilja toidutükid natuke suured olla. Lisaks sellele merisea puhul on hästi tähtis dist toidu C-vitamiini sisaldus, et merisigade kui toidu sisse tavaliselt C-vitamiini pandud ja neil on see eluliselt vajalik, sest nad seda muud moodi ei saa kui ainult otsetoidust. Ja muidugi hea oleks enne lemmiklooma hankimist uurida natukene ka tema üldiste pidamistingimuste kohta, palju nad taluvad külma palju soojal missugused on põhilised haigused, mida nad põevad, et inimene oleks lihtsalt valmis selleks, et see roti ja hiirevõtmine tundub küll niisugune lihtlabane asi, et võtame aga koju ja ongi väga vahva, aga tegelikult nemad vajavad hoolt täpselt samamoodi nagu koer ja kass ja isegi teinekord rohkem. Sest kuna koeraga suhtlevad meiega palju vahetumalt, siis nemad näitavad ka oma probleeme palju vahetumalt välja. Pisinärilised kipuvad hirmus kaua varjama seda, et neil midagi viga on. Ja siis juhtubki see asi, et kui ühel hetkel omanik avastab, et nüüd on midagi lahti, siis tegelikult loom on juba pikemat aega põdenud ja siis võib-olla, et on juba hilja, nagu sinna vahele sekkuda. Lugesin kuskilt, et närilistel kasvavad need esimesed hambad nagu pidevalt, et nad peavad sööma või midagi sellist, et seda hamba meeletut kasvu kuidagi pidurdada. Tegelikult on niimoodi, et esihambad kasvavad rottidel, hiirtel, liivahiirtel tigudel tšintšilja ja meri, seal kasvavad nii esimesed kui tagumised hambad. Kui loomal on hambumus õige, see tähendab seda, et hambad paiknevad suus, kõik peavad siis söömise käigus, ta kulutab neid ja nad peavadki olema, kogu aeg kasvavad, sellepärast et kuna pisinärilised praktiliselt enamuse ajast söövad, siis need hambad paratamatult kuluvad ja kuna ta ei saa ühel hetkel protees asemele panna, siis peab seda hambamaterjali jätkuma nii kaua, kuni tema elu läbi saab, et ta saab kogu aeg süüa. Kui peaks mingil põhjusel olema tekkinud selline asi, et hambad ei paikne kohakuti nii nagu nad peaksid. Sel juhul võib juhtuda, et hambad kasvavad liiga pikaks aga tavaliselt seda ei ole võimalik, kui mingi asja närimisega korrigeerida, sest et kui ikkagi ülemised ja alumised hambad teineteisest mööda kasvavad, siis ei saagi neid otseselt nagu kulutada omavahel ka närimise läbi. Et sel juhul on vaja juba arstlikku vahelesegamist. Aga mida ei tasu kindlasti teha, on see, et kui te esimest korda oma närilisele suhu vaatate ja tundub, et issand jumal, kui pikad need hambad on, et neid tuleb kindlasti lõigata, siis seda nagu väga ei soovita, sest tegelikult esimeste ülemiste ja alumiste hammaste suhe võiks olla üks kolmele, see tähendab, et ülemised hambad on lühemad ja alumised hambad on tunduvalt pikemad. Et väga sageli juhtub sihukest koledat asja, et joostakse kiiresti esimese loomaarsti juurde ja kui tema ei ole nagu näinud ka neid pisitegelasi väga palju, siis ta vaatab ka sinna suhu ja tõdeb, et oh sa heldene aeg ongi jube pikad hambad ja siis võetakse kohe tangid kätte, lõigatakse lühikeseks ja tulemuseks on see, et see loom ei saa süüa. Kui kaua näriline elab? Kõige lühemat aega elavad vast väiksemad hamstri sordid ja hiired, seal on kuskil poolteist, kaks aastat suuremad hamstrid elavad kuni kolm aastat. Suuremat tüüpi hiired võivad elada ka kaks kuni kolm aastat. Kõige pikema elu ja ka lemmiknäriliste hulgas on tšintšilja, kes keskeltläbi elab kuni kümneaastaseks, aga on teateid isegi kuni seitsmeteistaastasest tšintšilja, st. Kui palju teie näete oma praktikas seda, et lemmikloom näriline, tema eluiga lüheneb tunduvalt seetõttu, et inimene on nagu midagi valesti teinud. Seda on hästi keeruline öelda, kas need asjad on konkreetselt seotud sellega, et inimene on midagi valesti teinud. Valesti tegemiseks võib nimetada seda, kui inimene venitab liiga kaua arsti juurde tulemisega, kui on probleem. Et arvestades, et need loomad söövad siiski nagu kogu aeg päev läbi, põhimõtteliselt neil on hästi kiire ainevahetus. Et siis, kui olete, vaadatakse, et loom ei ole kaks päeva söönud ja tõdetakse, et ah ei ole hullu veel midagi, vaatame veel paar päeva, ehk hakkab sööma siis tegelikult inimesega võrreldes. On see söömata olemise aeg tunduvalt pikem, et seda võiks umbes võrrelda, et inimene ei ole nagu nädal aega söönud. Et nende jaoks paistab, et kuna nende eluiga on lühem, siis aeg jookseb, ei oska natukene kiiremini. Ja nende loomade puhul ei tasu kunagi liiga kaua oodata. Kas või näiteks rottidel, kellel on suured probleemid kasvajatega, et kui ikkagi tekib kuhugi mingisugune väikene kühm, siis võiks igaks juhuks seda kliinikusse näitama minna, sest et rotil võib kasvaja müstiliselt suureks kasvada ligi pooleteise kuuga. Nii et olen näinud rotti, kelle kasvaja oli tema küljes praktiliselt sama suur kui rätise. Me kuulame siia vahele ühe loo ja siis räägime Silvia Selirannaga närilistest edasi. Me räägime loomaarst Silvia Selirannaga närilistest. Silvia, ütelge, millised haigused on siis närilistele põhilised? Dubliigist hiired kipuvad tavaliselt nii lühikest aega elama, et nende puhul enamasti ei jõutagi suurt millelegi jaole. Kirjanduse andmetel peaks neil olema nahaparasiidid, kasvajad, need põhiprobleemid jõuab neid aeg-ajalt kliinikusse ka tõenäoliselt hingamisteede probleemiga. Kuna nad ei taha oma sümptomeid väga varakult välja näidata, siis enamasti selleks ajaks, kui nad kliinikusse joovad, on nad nii hirmus haiged, et seal on suht raske kindlaks teha, mis, nagu algpõhjus oli. Rottidel on põhiliselt kolm probleemi, on hingamisteede probleem siis on nagu kopsupõletikku vormis, siis on kasvajad, nahaparasiidid, merisigadel on nahaparasiidid ja siis on, on mingil põhjusel söömata selles mõttes, et nad ei taha korralikult süüa. Tavaliselt algpõhjus on hammastes seal hea variant, sest seda on võimalik korrigeerida. Aga esineb ka üksikuid selliseid juhtumeid, kus ei jõuagi jälile, mis põhjusel merisiga ei taha süüa, et kõik tundub nagu korras olevat, aga mingil põhjusel ta ei söö. Ja mõnikord sel juhul on tema sundsöötmisest kasu, aga teinekord kahjuks ei ole. Siis on meil šintšiljat, neil esineb hingamisteede probleeme. Naha ja karvade probleeme on tšintšilja tal harva, et selles mõttes, kuna neil on nii meeletult tihe karv, siis seal ei taha ükski Parasiit suurt elada ja enamasti nad on päris rahumeelselt, kui nad ei ole hunnikus koos kaasnenud, ei kakle Kaajaga neid kaklus, haavu, Kaidule hamstritel kaklus, haavad päris tavalised, sest hamster erinevalt, et üldlevinud arvamusest on tegelikult üksik loom. Nad elavad looduses ka omaette, nad ei taha väga palju teiste ampstritega suhelda. Erin erandiks on need nii-öelda vene kääbushamstrid. Et kui on sama pesakonna pojad, siis nad omavahel võivad päris ilusasti hakkama saada. Ja tavaliselt hamstri perekonnas. Emane on see, kes terroriseerib isast, mitte vastupidi. Aga siis deegut ja Kerbiilid ehk liivahiired, nendel on üldiselt suht-koht, vähe haigusi. Hingamisteede probleemi neil võib esineda, eriti kui on väga tolmune saepuru külmetust vast harva. Naha probleemid küll, seda küll jaa, kipub olema niimoodi, et liivahiired, kes saavad suures koguses magusat, nemad võivad hakata põdema suhkruhaigust ja sellele kahjuks ravi on suht keeruline teostada, sest et nende jaoks insuliini doseerida arvestades nende doose, siis ei ole meie tingimustes lihtsalt võimalik. See on siis kuidagi alla ühe milligrammi või veel vähem hirmus hirmus väike kogus. Kui sageli üldse tuleb närilise omanik arsti juurde võrreldes näiteks koerte kasside omanikega? Ma kardan, et harvem sest et väga sageli neid ei jälgita nii palju, kui peaks, eriti kui on, ütleme, siukesed, pisemad loomad, kes on võetud lapsele lemmikuks ja lastelemmikutega, kipub ikka nii minema, et koera puhul ka lapsele võetakse, aga ema jalutab ja söödab. Ja pisinäriliste puhul võib juhtuda see, et tema ei tunne ka suurtele vastu huvi. Eriti kui peaks tegu olema rotivi hiirega, kellel on kole paljas saba kohe üldse ei meeldi. Et siis väga sageli ma kardan, et hiirte ja, ja homstrite puhul eriti kehtib see asi, et tõdetakse, et lihtsam on võtta uus. Lisaks ma kardan, et nende loomade puhul arvestatakse seda majanduslikku külge ka suhteliselt palju. Et loomulikult inimene, kes on endale võtnud tõsise tahtmisega lemmiku, kes on tal pereliige enamasti ei mõtle ka selle peale ja kui on probleem, siis tulevad ikka abi otsima, sest paraku lemmikloomade arstiabi maksab. Et neil ei ole kahjuks haigekassat. Aga suuremate loomadega käiakse sagedamini ja loomulikult on olemas selliseid korralikke omanikke, kes tõesti kui on vähegi mure, siis võtavad ühendust. Sest et nende pisitegelaste puhul, mida varem ühendust võtta, seda parem ja alati võib kas või igaks juhuks helistada ja küsida nõu, et juhul, kui telefoni teel tundub, et asi on kahtlane, siis saab alati kliinikusse kutsuda, ei pea iga kord kohe igaks juhuks kohale tulema. Aga muidugi, hiirte ja Amstrite puhul tuleb mängu ka see asi, et nendega on väga vähe asju, mida me teha saame. Et esiteks see, et nad väga kaua oma sümptomeid varjavad ja teiseks see, et kuna nad on nii pisikesed, siis ravimite doseerimine on raske, sellepärast et kõik ravimid, mis meil saada on, on mõeldud suurematele loomadele. Isegi kui ta on koerale kassile mõeldud, siis ta on, on liiga kange. Ja nende loomade ravimise puhul tuleb arvestada seda, et igasugused protseduurid on nende jaoks stress ja igasugune stress halvendab veelgi selle looma tervist, sest et see nagu nõrgestab tema enda immuunsüsteemi. Et sellepärast on hiirte hamstrid puhul ma ütleksin, eriti oleks parem katsuda hoida nad võimalikult tervetena, et ei peaks üritama neid ravida, sest see väga sageli lõpeb kurvalt. Ja lisaks ma saan aru sellest jutust, et inimesed ka sageli vaatavad, et ott maksab 50 krooni, et ravi läheb 300 krooni maksma, et mul hoopis targem uus rott muretseda. No seda ma ei saa niimoodi päris öelda, ma ei oska öelda, ma võin, võin seda mõnikord oletada, aga eks tõenäoliselt on ka koerte ja kasside omanikke, kes mõtlevad mõned, ma loodan, et neid on väga vähe, aga kindlasti kahjuks on ka selliseid, kes nende puhul mõtlevad. Aga õnneks on noh, eriti just nende pisinäriliste pidamine on nagu läinud tunduvalt aktiivsemaks. Et neil on juba olemas oma oma klubid ja oma internetilehekülg näiteks, kus nad omavahel kõik suhtlevad, jagavad infot ja ma usun, et sellised inimesed, kes on nagunii süvenenud nende pidamisse otsivad alati igasuguse probleemi korral kuskilt abi, et oma lemmikut aidata. Sest et lemmikloom on ikkagi pereliige, hoolimata sellest, kas ta maksis midagi või saadide niisama ilma rahata. Me kuulame siia vahele ühe luu ja siis räägime taas kord närilistest. Loomaarst Silvia Selirand kui sageli närilised poegivad, et kui inimene võtab endale kaks hiirt, sest tal natukese aja pärast on seal 20 hiirt puuris. Pisemad närilised suudavad ikka väga sageli poegi ilmale tuua. Et sellepärast isegi kui nad omavahel hästi läbi saavad, siis pigem tasuks koos pidada ühest soost närilisi kui, kui erinevast soost närilisi, kui just ei ole plaanitud ohtrasti neid järeltulijaid ilmale tuua. Suurematel närilistele on pesakond veidikene harvemini, osaliselt sõltub sega tiinuse pikkusest. Kõige pikem tiinus on. On sind Siljal 111 päeva. Ja kõige lühem tiinus on hamstril või hiirel, annab natuke omavahel võrrelda, sõltub öeldakse, et hamstril võiks kesta keskmiselt 15 kuni 18 päeva ja hiirel 19 kuni 21, aga noh, see on veidikene ka kõikuv, nii et põhimõtteliselt nädal aega ja on pesakond ja enamasti on need loomad võimelised kohe peale ühe pesakonna ilmale toomist uuesti tiinestuma ja aga neid järgmisi tootma. Et ses mõttes näiteks tšintšilja isane on, on väga aktiivne poegade eest, hoolitseja, mis on kohutavalt armas, aga kui ei taheta temale tšintšilja kohe jälle uuesti tiinestuksist, tuleks isane eraldi panna. Samas võib alati pesakonna poisid isaga koos pärast elama panna siis, kui nad juba omaette toitu söövad ja tüdrukud ja temaga koos, et sel juhul on mõlemal poolel seltsi, aga ei juhtunud, et tuleb, aga jälle järgmine pesakond. Kui palju neid korraga sünnib närilisi poegi? Kõige suurem pesakond on loomulikult sellel kõige väiksemal elliksis ampstrile hiirel need tulevad mängurotil võib ka olla mõnikord lausa kuni 13 poega, aga enamasti jääte sinna kuue kuni 10 kanti. Ja kõige vähem poegi on siis merisiga tšintšilja meri seal tavaliselt on neid üks-kaks võib olla kuni kuus. Tšintšilja piirdub enamasti ka ühe või kahe pojaga. Kas teie olete sattunud mõne sellise patsiendi peale, kellel on kogemata nagu hiired hakanud kodus paljunema, et mis siis nendega teha? Ma arvan, et enamasti nad katsuvad need pojad sokutada kuhugi lemmikloomakauplusesse müüki. Ma ei tea, kui paljud kasutavad seda varianti, et pakuvad neid loomaaeda. Mul on küll kahtlane tunne, et loomaaias lõpeb nende elu suht-koht kiiresti mõne teise loomatoidulauas, aga seda ma ei saa nagu täpselt kihvt. Aga kõik on nii, et söövad teisi. Aga paljud lemmikul oma kauplused võtavad inimeste käest lemmikloomi lemmikloomapoegi müügiks ja muidugi alati saab kasutada oma tutvusringkonda, seda küll ainult teatud aja vältel. Ühel hetkel on kõigil olemas, kes tahavad. Lugesin kuskilt, et on olemas ka paberitega närilised. Jah, on, ma ei tea, kui aktiivselt see asi meil Eestis toimub, paberitega küülikuid ja üksikuid paberitega merisigu tõenäoliselt juba on. Aga mujal maailmas korraldatakse päris päris põhjalikke näitusi. Sama samalaadseid nagu meil on koerte kasside näitused. Ja loomulikult paberitega loomi omada on hirmus uhke ja see on tunduvalt suurem vastutus, nende eest tuleb väga kõvasti hoolt kanda, et nad saaksid näitustel suuri auhindu tuua. Aga meil, ma arvan, et see asi võtab veidikene aega, kuniks hoogu läheb, kuigi ma arvan, et küülikud, merisead tasapisi juba liiguvad sinnapoole paberitega hiiri ma ei oska öelda, millegipärast ma ihule. Kas paberitega siis tähendab seda, et mõnest uhkest sugupuust? See eeldab tegelikult ikkagi sugupuud selles mõttes, et kontrollitud vanemaid, et on teada, et ta tõesti on just nimelt selle ja sellesama tõugu vanema järglane. Põhimõtteliselt paberitega loomade eesmärk ongi see, et kantakse ühtesid konkreetseid soovitavaid omadusi edasi ühelt põlvkonnalt teisele, et saada järjest paremate, järjest jõulisemalt. Loom on täpselt samamoodi nagu koerte, kasside, hobuste, kelle iganes suhtes. Kas on olemas metsas mõni selline näriline, keda püütakse tasapisi ka juba lemmikloomaks teha harjutada, nii-ütelda? Ma ei tea, kuivõrd just harjutada, ma tean, et paljud pered on saanud oravaomanikeks. Meil isegi käis üks inimene, kellele oli lind toonud. Ma ei mäletanud, kus ta elas, mustamäel või õismäel aga oli rõdule toodud oravapoeg, et lind tõenäoliselt oli ta kinni püüdnud, aga ei jõudnud teda õnneks veel ära süüa. Aga meie mets, närilised ei ole väga kergesti kodustatavad selles mõttes vähemalt oravat nad ikka päris päris nii sõbralikuks ei muutu, nagu raamatutes kirjutatakse, et istuvad omanike õla peal ja, ja käivad nendega igal pool kaasas, et ta on siiski metsloom, isegi kui ta on päris pojast saadik endale hangitud. Et selles mõttes ma ei soovita väga minna metsast endale närilist püüdma, katsuda piirduda nendega, kes meil kauplustes saada, palun. Aitäh Loomaarst Silvia Selirannale ja me rääkisime närilistest ja näriliste hingeelust, kui nii võib öelda.
