Te kuulate raadio kahte tänasest bioloogiatunnis räägime eesti Ilvestest. Ilves on niisugune loom, kes mujal Euroopa riikides on suhteliselt haruldane. Eestis tehakse viimastel aastatel aktiivseid liigutusi selleks, et ilvest paremini tundma õppida. Stuudios on ilveseuurija Harri Valdmann ja Marii Karell. Harry kui palju eesti Silveseid on? Ametlikud loendused lähevad 1000 ringi, aga tavaliselt loodetakse, et kusagil 20 protsenti on reeglina üle õendus olemas. Kuidas neid loetakse või on, see on, on paras pähkel muidugi, ilvese loendus, kuigi suhteliselt võrreldes karuga näiteks on ta hea selles mõttes, et ta teeb jälgi talvel. Ja eks need jälgede järgi üritatakse loendada. Millal need viimati loendati? Tänavu aasta ei ole veel loendatud, kuna ei ole lund olnud sobivat aga igal talvel põhimõtteliselt. Aga kuidas nende arv on, nagu viimaste aastate jooksul muutunud on, võib öelda, et on isegi suhteliselt stabiilne mingi teatav tõusutendents, isegi see 1000 ilvest teiste kohta, see on normaalne järv. No kõigepealt tahaksid arvu täpsemalt teada saada, ma isiklikult arvan ka tuhanded siin ei ole, aga, aga ma arvan, et olukord isegi on, on väga hea praegu tõesti kus need ilvesed täpsemalt elavad? No Ilvese öelda on levinud üle kogu Eesti. Isegi saartel on isegi väikestel saartel rääkimata Saaremaalt, Hiiumaast ja Hiiumaast koguni on nii palju, nad murravad lambaid. Aga kõikides metsadesse, jah, üldiselt võib öelda küll. Millest ilves täitub? Eestis on esikohal on metskits, teisel kohal jänes ja kolmandal kohal imelikul kombel punarebane. Mis imelikul kombel, no ta ei peaks sööma rebast põhimõtteliselt niukene, normaalne ilves peaks toituma jänesest, aga uuringud on näidanud, et kui jänest ei ole piisavalt saadaval, siis ta hakkab toituma väikese sõralistest näiteks metskits või, või ka näiteks hirvevasikad. Ja, ja siis on, huvitaval kombel märgatakse ka selliseid evolutsiooni suunda illase ilvese enda suurenemisele. Nii et kui ta toitub suuremast saagist, siis ta nagu ise ka läheks nagu suuremaks, noh, see muidugi lihtsustatud selline lähenemine asjale. Nii et need, meie ilves on väga suured, muide, maailmarekord peaks eesti keeles olema praegu isegi vist kui nüüd viimasel aastal pole muutusi toimunud ja, ja meie omad toituvad siis metskitsest põhiliselt. Mis see tähendab, et need on väga suured. No võrreldes teiste Ilvestega, kes toituvad näiteks jänest, on meie ilvesest suuremat keha mõtletite kaalut kui palju neid kalu, et see kaalu kohta andmed on veel poolikud, me alles hakkame töötlema neid, aga näiteks Osvald Tooming oma raamatus metsade raamat on kirjutanud ilvesest ur nurges kaalus 44 kilo. No see tundub muidugi palju olevat, aga kuni 30-ni võib vabalt Hellevina Mis looma moodi ta suuruselt enam-vähem välja näeb, et vähesed on ilvest siiski näinud? Kaugelt vaadatuna olete kõige rohkem segamini minna metskitsega. Ta on selline suhteliselt kõrgejalgne, suhteliselt lühikese kerega ja värvus on ka selline hallikaspruuni, et talvel eriti retskitsega sirgelt segi minna tavaliselt nagu kaugelt nähakse, siis ei saadagi aru, kas on ilvesega metskitsega tegemist miks nad Euroopas suhteliselt haruldased on, põhiliselt siin Eestis paiknenud? No nii ei saa öelda, et põhilised Eestis paikneb vaiksel igal pool mujal ka Euroopas ja aga kui me hakkame tõesti vaatama sellist levikut, siis mida Euroopa poole, seda, seda tõesti vähemaks jääb, neid. Aga no nad on seotud, kui vaatame Euroopat seotud mäestikega mäestikumetsadega. Ja, ja noh, ega põhimõtteliselt ilves taha väga inimese lähedal elada, ta tahab ikkagi selliseid suuremaid metsi, selliseid tihedamaid, metsatüüpe. Ja võib-olla see ongi see ikkagi see inimmõju on muidugi põhiline olnud ikkagi inimese otsene jälitamine. Ja kuna teda käsitletakse konkurenti ja, ja teisest küljest ta tahab selliseid suhteliselt, et noh, suuri metsamassiive ikkagi ja tihedat metsa, sellist, kas kuuse alusmetsaga või või sellist tihedamat metsatüüpe, mida igal pool Euroopas ei ole. Kirjeldage palun ilvese elutsüklit? No jooksuaeg on tal märtsis nagu kassidel peab olema õigetel kassidel ja pojad sünnivad siis kusagil kevadel, maikuus ütleme niimoodi. Poegi on tavaliselt kaks kuni kolm, väga harva viis. Kui pojad saavad aastaseks, siis nad lahkuvad pesakonna juurest emasse emasid ja reeglina võivad jääda pesakonna lähedusse, isased peavad minema kaugemale. Nonii, on paljude loomade juures välja kujunenud ja, ja üks meie raadiokahjustatud isane, keda me kahtlustasime Soontaga, mis on tõrva lähedal, see leidis oma otsa Alam-Pedja praktiliselt kogu kogu nende kõveratega välja võetuna 100, üle 100 kilomeetri kaugemal. Nii et nad hakkavad otsima endale uut korterit, uut elupaika hakkavad nagu iseseisva elu peale minema ja seal muidugi neid kohtavad palju ohtusid ja ja reeglina imetajatel ja ilves ei ole, erandiks on poegade suremus viis protsenti. Nii et kusagil pooled hukkuvad enne, kui saavad sigimisküpseks. Aga kas siis juba aastaselt tõesti lahkuvad selles mõttes, et ta on siin räägitud ka sellest, et kaheaastane ilves alles lähen tema juurest ära? Ei ole aastaselt ikka lähevad ära. Meie kaelustatud Ilves oli aastane, need jah, no see näitas juba teha. Kus pesakonna juurest, see tõendas kõige paremini seda, kui vanaks ilves üldse läheb. Raske on seda öelda noh, igasugust kirjanduses on igasuguseid näiteid üle 10 aastaid elada, aga looduses muidugi on asi teine. Seal nad eriti kaua elada ei saa ja ma arvan, et viie, kuue seitsmene on ikka juba üsna haruldane. 10 võib-olla ütleme, eesti viimased uurimused on näidanud, et võib-olla 10 meil on suhteliselt ilmselt see näitab ka vähest küttimist. Et meil on populatsiooni vanus küllalt kõrge. Kui siin oli poegadest juttu, et 50 protsenti hukkub, et kas nad siis ei saa eluga hakkama või, või milles, milles nad siis surevad? No tavaliselt jah, nälg ja, ja konkurendid võib öelda kaks sellist asja on see kolmas raadio kahtlustatud hüljes, mida, mis Saaremaal sai kaelustatud, see lihtsalt suri nälga, kuna ta muidugi oli natuke pisikene ka, ta kaalub 5,3 kilo, ainult. Ta ei, ei, lihtsalt ei suutnud kitse murda. Ja jäneseid nähtavasti jõulud tal piisavalt nälg ja, ja mis see teine eile siis meil maha murti, Alam-Pedja, selle murdis maha. Nähtavasti teine isane, need lihtsalt elupaik oli hõivatud. Ta ei saanud sinna jääda. Nälg ja konkurendid, eks öelda? Kas seal on mingisugune seaduspära ka, et rohkem emaseid jääb ellu näiteks või isaseid? No tavaliselt isased on jah, sellised, mis laiendavad territooriumi, kes on nagu suurema ohu ohutingimused, jäävad elama ja nemad peavad oma territooriumi sättima nagu nemad kindlasti on natuke natukene nii öelda tõrjutum sugupool. Kuulame siia vahele ühe muusikapala, siis räägime edasi Harri Valdmanniga Ilvestest. Harri Valdmann, ütelge, kas ilves põhimõtteliselt elab üksi, kui tal poeg ei ole? Jah, ilves elab üksi ilvesed ja moodustab mingisuguseid karju, ega ega neil ei ole ka sellist ja sellist karjalise struktuuri elab üksi ja ja kuidas siis pojad saab siis, kas nad, et elavad kõik kuskil urus või kus nad elavad kuusel? Jurgusid, ilves ei tee jah, kuuse all, pigem vooderdatud sellist pesalohus vooderdatud, millega pesakarvadega endale kakkuvad karvu ja, ja põhimõtteliselt heinaga ja noh, veel mitte väga, väga suurse vooderdus ei ole põhimõtteliselt poegade toitmist protsess on kassi omadega sarnane ja väga sarnane. Et see seal nimetatakse jah, jah, ja päris pikalt nimetatakse. Aga ma arvan, et kusagil 10 enne kümmet päevasel silmal nägijaks nad küll ei saa ja imetamine kestab ikka. No ma arvan, et suve lõpuni siis kas see ema on kogu aeg seal poegade juures? Ema on kogu aeg poegadega ja esimene aasta praktiliselt nemad liiguvad kogu aeg koos. Ja kui te vaatate metsas jälgi, siis tihtipeale näha ema jälgedes on näha ka suurema tema jäljed, nagu eilses seal sees on selline pisikene pisikene poeg, sest nad kõnnivad üksnes jälgedes reeglina. Ja nii, et seda oleks huvitav vaadata jah, teinekord metsas ilusti näha, see poja jalka seal sees, väikse meel kopis suure meele sees. Kui tihti üldse õnnestuks ilvest metsas kohata või tema jälgi näha? Võib öelda ausalt, väga harva. Väga harva selleks on, praktiliselt oled ikka juhuslikku laadi, kohtame seda ainult. No on tänavu aasta, eriti nagu kuulda, et Ilves on nähtud, siin-seal on tulnud tee peale ja võib-olla nende käituma, natuke isegi muutunud. Aga, aga väga harva väga harva sellist kindlat käitumist ütleme koht, mis paika nagu karul näiteks kaerapõld ilvesel ei ole. Kas Ilves põhimõtteliselt kardab inimest? Et see on sihuke huvitav küsimus, ilves, noh, nad on nagu kodukask, mõningaid imelikud lükked, millest mina aru ei ole saanud, täpselt ta nagu kardaks inimest, aga samas ta tihtipeale vaatab teda, jahimehed on kirjeldanud ja üldse inimesed on kirjeldanud, ilves on neid vaadelnud, lasknud mahe vaadelnud, et paarikümne meetri kauguselt siis armastate kõndida näiteks väga palju neid lagunenud maju pidi üldse tulemajade juurde pööningule ja kola, noh, olen ise näinud jälgi eriti mahajäetud majade ümber ja majade katustele pööningut alla läheb pööningutele ja tubadesse sisse, nii et ei saa öelda, et ta nagu kardaks inimest. Aga inimesele kallale ta ei ole läinud, teadaolevalt ainult haavatud. Ainult peast, aga muidu küll ei ole teada, isegi ta varude osas on, on reeglina ta kui teised loomad lähevad agressiivseks, muutub selliseks loiuks ja apaatseks ja lihtsalt tõesti ta inimesekartuse nagu minetab, tuleb inimese juurde, lamab siin-seal ja, ja aga ta ei vuta agressiivseks. Kui on teada, et Hiiumaal nad murravad seal lambaid inimeste kodudest, et kas nad aeg-ajalt tikuvad ka näiteks koertele kallale või? Ei ole teada, ainult jahikoertel on jahikoorian rünnanud, kuivanud need puu otsa ajavad ja noh, ütleme niimoodi jahi Korne kuuliga survet nagu avaldab ilvesele. Aga koerte rünnakuid ei ole teada, aga mida kirjutatakse, räägitakse küll, et nad kasse vihkad. Nii et pigem siis nagu tundub, et suguvendade kallale lähevad nad rohkem kui kui koerte kallale lugesin kuskilt, et ilves puu otsa ronib, et siis ei ole kaugeltki nii, et kukub nagu kas kõigile neljale käpale rahulikult, et ta võib isegi surnuks kukkuda? Ma ei oskagi seda öelda, tähendab, no kui ta uinutada, siis muidugi peab ta kinni püüdma võrguga, aga aga ma arvan, et ikkagi kipub kukkuma ikkagi korralikult käppadele. Aga noh, ta tavaliselt ju ei kuku, miks ta peaks kukkuma. Aga miks te sinna puuet seltsi ronib, ega ta muidu roniga hädaohu korral ainult. Ja muidugi noored pojad, need ronivad mängivis hoos ka, aga aga me oleme kõvasti jalutanud, neid, neid, teid pidi jälgitit jälgi pidi, tagajärjed, ilvesed ja veel kordagi täheldanud, et oleks Ilves vabatahtlikud ise puu otsa läinud. Kuidas ja kui tihti seda ilvest üldse Eestis kütitakse? Ilvest kütitakse küttimistähtajad muutunud ilvese küttimine läksist lahtisest detsembrist aga ta varemalt, nagu oli küttimine populaarseni kusagil 200 tükki lastud kõige rohkem nagu aastas Eestis. Aga viimastel aastatel vähem lastud. Võiks öelda, et ta võib-olla ei ole nii populaarne, nagu ta oli. Kui teda nüüd vähem kütitakse, et kas see siis tähendab seda, et ilvest äkki tekib Eestisse liiga palju? Nagu jahimehi uskuda, siis juba ongi see aeg käes. Jahimehed muidugi ei taha, et nad murravad neid, nendele endile sellist kõlbavad metskitsi. Käisid käsitlevad konkurenti. Aga noh, see on raske öelda, mis õige arv on, Eesti jaoks on väga raske öelda, põhimõtteliselt kiskjate puhul öeldakse ju, et biomass peab olema 100 korda erinev ütlemegi kiskete biomassi peab olema 100 korda rohkem, siuke rusikareegel 100 korda rohkem kui saakloomade biomassi. Nii et noh, kui see nüüd välja rehkendada, biomassi saaks mingisuguse numbri võla kätte mis oleks sobiv arv, ütleme niimoodi, kui nad ei mõjutaks, ei mõjutaks üksteise populatsioone. Kui nüüd seda ilvest kütitakse, et mida siis tema järjest kasutatakse? Noh, ta on, põhimõtteliselt kõlbab hiinlase juures kõik kasutada, sest nahk on tal hästi ilus pargituna, trofeed, kolju on tal ka minu meelest väga niukene, kena kassi kolju ja ja ta liha on väga maitsev, kuigi liha juures tuleb tähele panna seda, et pooled ilvesed kusagil loosi nakatunud, reeglina mis on inimesele väga ohtlik haigus, nii et aga liha on väga maitsev olnud, ise maitsnud ja tõesti sinivalge valge, selline maitse, pehme kiuga liha. Kas on teada ka selliseid juhtumeid, et Ilveseid on salakütitud Eestis ega suurt ole olnud? No mina seda ei oska öelda, eks, eks keskkonnainspektsioon teab seda paremini, aga kõrvu jäänud küll ei ole, et mingeid probleeme oleks sellega, et neid lubasid, on saadaval ja ta jaht ei ole nii populaarne ja mingist erilist kahju ta ju ei tekita meie meie koduloomadele, nii et nad on seal raskem sellist motiivi näha. Miks peaks ta salaküttima, kui teda kütitakse, kas siis on nagu mingisugused reeglid ka, et poegadega jaajaa poegadega ema ei tohi lasteaia? Kui nüüd ikkagi juhtub niimoodi ja pojad jäävad ilma emata, et mis neist siis saab? No see on raske probleem, sellepärast et see, see Vormsilt, see ilves, mis Saaremaal kaelustati, see seajahi käigus üldse eraldati, ema nagu ma tean, täpselt küll ei tea, aga aga ma kuulsaid jahi käigus oli ema eraldatud, temas pojas kuidagimoodi laiali aetud nad. Ja sel juhul pojad hukkuvad. Kui jätta loodusesse, noh, meie kogemus näitab, et need pojad hukkuvad, palju neil poegi korraga üldse võib olla. Kaks kuni kolm on tavaline miskisuguseid, selliseid ekstreemseid juhtumeid ei ole teada. No viis on maksimum, mis teada. Nemad jäid kõik ellu või? Vaevalt küll. Vaevalt küll tavaliselt need suured pesakond ei jää, lõpuks ikka jääb niimoodi, et kaks ja kolm ja ellu ja aga see kõik sõltub muidugi, palju saaki on, kui ema jõuab piisavalt saaki tassida poegadele ja, ja on hea selline saagiaasta, siis on võimalik, et kõik jäävad ellu ja, ja niimoodi populatsioone reguleeritaksegi tegelikult kui on palju saaki, jäävad kõik pojad ellu, juurdekasv on efektiivsed, Suur ilvesest tuleb, palju on saaki vähe siis osa poegi sureb ära ja julm, aga, aga nii see asi käib. Me kuuleme siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida inimestest. Te kuulate Raadio kahte ja me räägime Harri Valdmanniga parasjagu eesti Ilvestest. Harry, ütelge, kas Ilvese elu mõjutab kuidagi see, et kas on tegemist lumega talvega või lumeta talvega? Rohke lumega talvega ilves on võib-olla valgejäneseilves on kaks kõige paremini lume peal kõndimiseks kohastunud looma ja, ja seetõttu ma ei usu, negatiivselt kuidagi mõjutaks võib-olla pigem positiivselt, mõjutab lumi ilvest. Sellepärast et tema saakloom, metskits on, on lumega natuke hädas ja paks lumi on ta väga palju hädas. Ja ma arvan, et tema küttimine paksu lumega muutub efektiivsemaks, nii et ta saab nagu rohkem hoopis murda loomi. Ma arvan, et jänese puhul vast erilist vahet ei ole, järjes suudab ise ka väga hästi lume peal liikuda, aga ma arvan, et metskitse puhul küll on jah, et, et langevad rohkem ohvriks. Kas siis see ilves põhimõtteliselt ei vaju lume sisse ei vaju, tal on sellised hästi suured käpad, kui te olete tähele pannud, ilvestel on hästi sellised laiad käpad ja pehmete karvadega alt vooderdatud peaaegu ja, ja, ja üldiselt on sellised hästi selline kohastm täiesti lubada liikumiseks, kuidas on, Eestis on Ilvest uuritud? Uurimisega olen meie tegelenud ja ja, ja ma, ma arvan, et praegu on käsime raadiotelemeetria osa oleme uurinud toitumist, nagu juba jutuks tuli siis on uuritud tema helmindidzee, need, kes seal sees elavad kõiksugused, parasiidid ja praegu olemegi käsi siis raadiotelemeetria saada teada kui suurt maa-ala, kui suurt kodupiirkonda vajab üks ilves näiteks elamiseks. Ja esialgsed andmed näitavad, et et see piirkond on palju suurem, kui me arvasime, näiteks. Suur isailves Juku-nimeline isailves, kes elab praegu Kilinginõmmekana külje piirkonnas, tegutseb 600 ruutkilomeetril. See on hästi-hästi suur maa-ala ja seal suurem, palju suurem, kui me arvasime ja suurem kui naabermaades. Vähem kui Soomes, aga rohkem kui Poolas need. Nii et küllaltki suur vaalamist elamiseks vajab te jälgite teda praegu raadiosaatjaga või? Jah, meil on üks, üks ilves on vaerus varustavad raadiokaelusega praegugi ellu jäänud kolmest. Ja plaan on üks emane veel püüda talvel nüüd kinni, varustada raadiokaelusega ja siis on teda juba seda teist on jälgitud juba peaaegu aasta, seda suurt isa. Ja need kaks ülejäänud, kes on varustatud, need on kahjuks otsa saanud, siis kuidas seda raadiosaatjat ilvesele paigaldatakse? No kõigepealt tuleb kinni püüda, seal on võib-olla kõige raskem probleem ja alguses me lootsime, et koeraga puuet sajad ilves. Aga millegipärast ei õnnestunud, kas olid koerad nõrgad või ei, trehvanud ka sellist sobivat helveste peale ja siis meil olid üles pandud ka sellist kastlõksud. Ja siis ühe ilvese püüdsime kastlõksuga kinni teisilase, püüdsime siis jala spetsiaalse jalasilmusega ja siis uinutati munad ära, uinuti süstlaga, lasime uinudes ühtlane tagumikku ja, ja kuna toid uinuma uinunud, siis paigaldasime neile kaeluse ja ja hiljem tegime vastumürgisüsti ja, ja siis nad jällegi Läksid metsa tagasi. Tuik tuikudes küll, aga ikkagi. Kuidas raadiosaatja töötab, et teie olete kuskil ruumis, vaatate telekast, keda sinna ja ei, nii, nii, nii, nii häid süsteeme meil ei ole veel või põhimõtteliselt me peame ikkagi välja minema. Kuigi mujal maailmas juba Põhjamaades juba kasutatakse ka seda süsteemi, et saab ainult praktiliselt arvutiekraanil vaadata. Aga nende jaoks on see natuke kulukas, on siiamaani, aga loodame edaspidi muidugi seda süsteemi rakendada, sest sina annab palju võimalusi, on see süsteem? Aga neil on, lihtsalt sõid nüüd lihtsalt signaalid, mida tuleb siis minna metsa ja niisuguse televisiooni vastuvõtuantenni taolise antenniga püüda. Ja, ja siis me märgime kaardi peale ja need punktid, kus need Need kohad lõikuvad ja siis me saamegi selle koha, kus ilves ilves paikneb. Ja kui tükk aega on kaelus jäänud liikumatuks kaheksa tundi näiteks on kaeluslikumat toonud, see tähendab seda, et loom on surnud ja siis muutub tema signaal kaks korda aeglasemaks, siis on siin niinimetatud surmasignaal. Ja selle põhjal saab siis vaadata, et midagi on seal loomandanud lahti no tõenäoliselt surnud, surnud muidugi sel juhul. Aga miks just see kaheksa trendi, et ilves siis magaks diiliste seitse ja pool tundi ja siis on ülevalt Heino, nii täpselt ta vaevalt nüüd paigas on seal mingi kokkulepitud suurus. Ma usun, et haavast üle nelja tunni järjest magab ja pealegi ta magamisaeguga liigutab Janaste pööra pead ja sel juhul ta peab ikka täiesti liikumatu olema kaheksa tundi. Kas selle raadiosaatjaga saab lisaks trajektoorile veel ühteteist Ilvestes teada? No mis, mida see võimaldab, see võimaldab tegelikult palju asju, kui me teame täpselt, kus ilves paikneb mingil ajaühikule, esiteks me saame vaadata, mida ta murdnud on. Sest näiteks kui ta murrab kitse maha, siis ta reeglina jääb sinna paikkamad mitmeks päevaks. Ja kui teda ei häirita sisse jätta selle kitse lõpuni, kui teda häiritakse, siis lätlased minema. Ja nagu me tahamegi vaadata, et kui palju ta tegelikult siis kitsi murrab ikkagi. Ja näiteks suvel selgus, et ta murdis kahel pool nädala jooksul ainult ühe kitse. Ja, ja tõenäoliselt ta muidugi murdis sellel mingit väiksemat saaki, aga, aga aga sellist kitsa kitsede murdnud, aga talvel muidugi me eeldame, nüüd meil varsti lähevad tööd lahti. Talvel ta murrab kitsi rohkem, noh, vähemalt kirjelduse põhjal me seda eeldame ja me saame vaadata, mida ta murrab, siis tõesti ei näe sellist väikest saaki, mida ta kugistab endale, aga, aga sellist suurt saaki näiteks alates metskitsest, siis me saame vaadata ja kokku lugeda muidugi kas ta sealt metskitsest see, et põhimõtteliselt kõik ära või ta alustab söömistagumisest kindlust, reeglina sa alustad tagumised kintsu sisse juba print rindkereni ja kui tal lastakse süüa, siis ta ei ole, peaasi et kõik ära. Kui siin söömisest ja trajektoorist selle jutu, mis raadiosaatja veel annab? No levimine muidugi ütleks, me saime teada, et tillasid praktiliselt kogu võivad levida kogu üle Eesti sadakond üle 100 kilomeetri, mis ta sirgena läks ja võib-olla veel läinud, kui ta maha poleks murtud. See võimaldab teha kindlaks ka nii-öelda noorte levimist, mis, mis kuidasmoodi see toimub. Pesakonna juurest, noorte lahkumine, mis on ka siuke hästi huvitav, jaa, huvitav probleem teaduslikult. Ja muidugi seire seisukohalt, ütleme kui nende kokkulugemise seisukohalt on väga tähtis saada teada, kui suur see kodupiirkond on. Sellepärast et see võimaldab vastata küsimusele, kas ütleme näiteks ühes piirkonnas nähtud jäljed kuuluvad samale isendile või mitte. Sest me saame siis teada, kui suur on nende nende kodupiirkondadevaheline suurus ja, ja kui suur on tõenäosus jälgivad kuule samale isendile või mitte. Kui sagedasti varem ilmest on uuritud enne, kui teie hakkasite sellega tegelema No Eestis võib öelda, kuulub meile esmauurijate au, ennem ei teater üldse jah, ei ole, Eestis ei ole ilvest varem uuritud, aga aga maailmas on ka suhteliselt vähe uuritud, peab ütlema, kui võrrelda hundiga, mis on, mille kohta isegi on hundihingest on isegi raamat kirjutatud siis kindlasti on tõesti vähe uuritud. Ega teda muidugi igal pool ei ole ka ja võib-olla seda ka raskem uurida. Natukene. Aga jah, tõesti on vähem uuritud teda. Aga kas miks teda näiteks raskem uurida metskitse mõlemad on liikuvad loomad. No esiteks arvud, arvud metskitse on ikka kordades kümnetes kordades olla sadades kordades rohkem kui mingil maa-alal tavaliselt kui, kui kui kiskjat, ütleme see seda, keda ta murrab, kes teda murrab. Noh, lihtsam on neid kätte saada, eks märgistada, uurida, vaadata need on lihtsalt palju rohkem. Üks asi ja teine asi on muidugi see tehnilised raskused, kinnipüüdmine näiteks ja on palju raskem juba miskit kitsa küüniline, suhteliselt lihtne märgistamine, ilvese puhul on see palju raskem. Ja, ja kuna tal on suured kodupiirkonnad sisse juba, kulub palju ka bensiini näiteks. Väga lihtne siin põhjendus lihtsalt peate otsima nii palju Norrast Norrast seda asja õppisin siis siis seal näiteks olla ei olnud ime näiteks külvest levinud Lewis 400 kilomeetrit ühest punktist teise. Te kujutate ette, kui raske on teda üles otsida autoga, seal mägedes, otsida teda ja vaadata, kuhu ta läinud on ja tihtipeale tuleb lennukit kasutada, nii et selles mõttes ta väga kulukas projekt. Me kuulame siia vahele ühe muusikapala ja siis tuleme tagasi, et rääkida eesti Ilvestest Harri Valdmanniga. Harri, kui te siin mainisite, et see on kulukas Ilvest uurida, ütelge, orienteeruvad. Rahasummad, mis see kulukas tähendab meie projekti seal on Norraga, Norra meid finantseerinud on üks koma, no ütleme, üks miljon ligikaudu kolmeks aastaks, nii et ja sellega me plaanime siis neli noh, ütleme neli ilvest kaelustada, võib-olla viisilvest kaelustada ja rohkemaks ka nagu jaksu ei ole, sellepärast et see, see pärastine bensiini kulus nende, nende ülesotsimisel, see on 600 ruutkilomeetri peale, see on ikka üsna suur olnud ja mitut, mitu korda oli meil lennata näiteks lennukiga. Sellepärast et me kaotasime lihtsalt ära, see ei levi nii hästi raadiolevi, eriti suvel on raadiolevi kehva ja, ja me lihtsalt pidime lendama, eriti Alam-Pedja näiteks seal on, kus teid ei ole ja ligemale sõita ei saa. Ja kasutasin väikest lennukit. Kui raadiosaatja näitab, et ilves on nüüd siin ühes kohas, kui palju ta eksida võib? Kuni seal pluss-miinus 100 100 100 150 meetrit, Me võib mööda panna selle selle triangulatsiooniga, aga, aga on ka juhuseid, näiteks kui on väga halb levi, näiteks ma ise ka eksisime korrad, arvasime, et hoopis tuleb eestpoolt suund signaale, aga tuli hoopis selja tagant, nii et nii nagu raadiosignaali võib-olla kõiksugust, peegeldusi ja selliseid nähtus, mis takistavad signaali ikka tuleku kohta või piirkonda määramast. See täpsus ei ole väga suur selle meetodiga. Kas teie põhimõte oli jälgida ilvest nagu järgi või te käisite ka reaalselt vaatamas, et kuidas ta sööb näiteks noh, seda võimalust ei anta illast seda vaadata, kuidas ta sööb seda, see ei ole praktiliselt võimalik. Ei, me ei saa talle ligi minna ja ta, see tavaliselt teeb seda tihedas mingis tihedas metsas. Pidime ikkagi piirduma nende, tema, tema nii-öelda tegevuse noh, ütleme selle, mis ta maha murdnud, selle ikkagi tagantjärgi ülesleidmisega. Aga seda, mida ma teeb, seda me tegi muidugi ka pidevalt meil oli selliseid pika, sellise tiheda jälgimise perioodid olid, kus me praktiliselt öö otsa jälgisime, mis ta teeb ja panime punkti, kaardistasime tema levikut. Kaks sellist perioodi oli ja, ja selgus, et ta kuskil kell kaheksa õhtul hakkas liikuma. Ja kusagil kella kolmeni öösel ta liikus pidevalt ja vahepeal liikus ta nii kiiresti auto kandis järgi jõududele. Kas suisa siis mindi üle 60 kilomeetri tunnis? Ei no nii, kiiresti mitte, aga aga noh tundus, et iga jooksuga päris mitte ainult sammu. Ja huvitav on see tavamagas täiesti asulas sees kohe kõrval põlistas traktoreid, lehmakari oli ja, ja seda ei oleks muidugi uskunud, kui tõesti meie raadiovastuvõtja oleks seda näidanud. Ja praktilised majade taga magas sees kohe suures metsas, no mis suures metsas väike metsatukk oli tegelikult, aga aga, aga ta oli tõesti asulas sees. Kui te seda ilvest jälgite, kas siis see tähendab seda, et põhimõtteliselt 24 tundi keegi enam-vähem tead kuus raadiosaatjaga ilves liigub. Kui jälgimise periood on, siis tõesti on nii, et pidevalt teame, iga tund teame, kus ta on. Aga vahepeal ei ole jälgimisperiood, et talle vahepeal on sellised ja sellised noh, see on väga kulukas jällegi see, see pidev jälgimine, seal peab olema tiim väljas ja päeval sõitma ja ja vahepeal on sellised, kui me võtame nädalas korra ühe punkti, on sellised perioodid, et me saame nagu tema selle kodusu piirkonna suurelt kätte, aga me täpselt ei tea, mis ta seal sees teeb. Kui nüüd ilvese jälgimise projekt läbi saada, et kuidas raadiot teiselt kaelast ära tuleb. Mis puutub suurt täiskasvanud ilvesest, siis temal ei ole mingit vajadust saatjat ära võtta. Sellepärast et tema kael enam ei kasva. Aga kui juhul, kui tegeldakse väikestega, ütleme kutsikatega, siis peate uuesti kinni püüdma ja talle talle selle saatja nagu natuke laiemaks laskma või, või uue saatja panema seepärast, et ta kael kasvab. Samas ei tohi teda väga pingule panna, siis võta üle ära kiskuda ja võib näiteks on juhuseid olnud, et tõmbavad selle suhu ja lämbuvad ära, ei saa toitudele või nälgivad tähend täpsemalt ära mitte lämbora. Aga kui kiiresti need siis kasvavad, et kui mõnele kutsikale pannakse Teil iga kuu peab käima, siis jäi nii suur, ei ole korra aastas, ütleme ütleme ka, ütleme, kui te panete, kus ma kevadel oleks pannud kaela, siis ilmselt sügisel järgmisel talvel oleks pidanud ümber panema. Sest me paneme ta kaela teatava varuga ikkagi. Nii et me panime, noh, niisugune reegel kolm sõrme läheb vahele kaelale ja sellele kaelusele niuke reegel on reeglina. Kui te seda ilvest lähedalt vaatasite, kas kas Ilvese juures oli midagi sellist, mida te ei oleks oodanud? Noh, eks ma neid lillasid, olen ainult surnust peast küll tõsi, üsna palju ja mõned mõndagi elusast peast, et ei, sellist midagi ei ei olnud. Mis on kõige šokeerivam asi, mis te selle uuringuprojekti käigus olete teada saanud? See 600 ruutkilomeetrit võib-olla võib-olla ongi kõige šokeerium, sest seal ikka kohutavalt suur ja kui alati on räägitud ilveste loendusest siis ju loendus toimub jälgede järgi ja, ja kusagil seda loevad jahimehed oma jahipiirkonnas jahipiirkonna keskmine suurus, 10000 hektarit Eestis. See on, tähendab, et 60000 hektarit oleks nagu Sillase kodupiirkond sai siis see nagu haaraks kuut jahipiirkonda ja kui kõik need kuus jahimeest ütlevad, et vot seal minu ilves üksile, siis tähendab seda, et võib olla tegemist kuuekordsele loendusega, kui see projekt läbi saab, kas siis ongi kõik rohkem Eestis ilveste juurita? No ei usu, ei, me tahaks ikkagi minna GPS kaeluste peale üle, sellepärast et noh, kõik sõltub muidugi, kuidas need finantsõnnestub taotleda, aga, aga me tahaksime GPS-kaeluse kindlasti saada, sellepärast et GPS-GSM kaelusid täpsemalt, need võimaldavad ikka väga väga palju teada saada, näiteks karude puhul on, on, on Rootsis on, on kohe niimoodi, et on, iga, mõne minuti tagant võetakse punkt ja on näha näiteks kuidas paaritusajal karud, üksuseid lähenevad. Ja, ja selline noh, muidugi see jälgimisperiood jääb siis lühemaks, sest aku ei pea vastu. Aga, aga see võimaldaks siis kontsentreeruda siis ütleme näiteks sigimisperioodi muutustele ja ütleme detailsemalt minna siis üksikute perioodide vaatlustele üle. Kas on mõni väga suur küsimus, mis ei ole saanud vastust, et kuidas see ilves ikka täpsemalt elab? No mingisugune aima hakkab tekkima juba praktiliselt kõikides tema aspektidest, no ma ei tea, mis oleks kõige vajalikum, hetkel oleks võib-olla juurdekasvu teada ikkagi, mis on see reaalne juurde, kas, kui palju ikkagi näiteks jõuab aastas Ilvesid aastase vanuseni saavutada näiteks meie Eesti populatsioonis ja muidugi ka need numbrid ka ei ole ju teada, tegelikult tahaks ikka palju täpsemalt teada, palju ikkagi need Eestis ilvesed on, kuigi see lõplik number jääb muidugi igaveseks meile kättesaamatuks, aga aga ikkagi tahaks täpsustada, paremini teada saada, kui palju meid ikkagi on neid siin Eestis. Aga muus osas ja hakkab juba tekkima selline ülevaade. Suur tänu ilveste uurijale Harri Valdmannile ja me rääkisime eesti Ilvestest ja sellest, kuidas neid siis uuritakse Eestis.
