Tänasest bioloogiatunnis räägime koertest ja koerte haigustest, mida saab hea peremees teha, et koer võimalikult terve oleks. Stuudios on loomaarst Tiina Toomet, Marii Karell, Tervis, Stiina, tere, alustame päris algusest. Siis millised on need haigused, mida koerad kõige tihedamini põevad? Oi noh, nende haiguste üleslugemine läheks küljest pikale ja muidugi kuna meie kliinikud on loomaarstid natuke spetsialiseerunud, siis mina kohe hakkaksin vaatama asja oma mätta otsast ja ja mulle tunduks, et on kõrvahaigusi ja nahahaigusi palju, aga tegelikult on igasuguseid muid probleeme ka, nii sisehaiguste kui kirurgia poole pealt. Nii et väga raske oleks niimoodi kohe midagi välja tuua. Aga ühe asja ma võin küll öelda, et selles mõttes on olukord muutunud võrreldes niisuguse 15 aasta taguse ajaga, kus haigusi on hästi palju vähemaks jäänud siis me võitlesime tavaliselt koerte katku ja Parbo viiruse ja niisuguste asjadega ja neid me näeme nüüd üliharva. Kas see tuleb siis sellest, et inimesed on rohkem teadlikumad, et koeri tuleb siiski õigel ajal vaktsineerida ja mitte maha magada seda aega? Ja seda kindlasti, et need inimesed on palju hoolikamaks muutunud. Ja muidugi ka vaktsiinid on kättesaadavaks tulnud sellepärast et kui mina koerapidaja olin siin keskkoolipõlves, siis vajas ikka mingeid tutvusi oma koerale. Koerte katku vastane vaktsiin saada. Aga kas sellel ajal siis absoluutselt ei soositud seda, et neid peaks vaktsineerima? Ja ma arvan, et sel ajal lihtsalt selle peale ei mõeldud, sellepärast et kõik käis mingis tsentraliseeritud korras ja kedagi nii-öelda riiklikul tasandil ei huvitanud see, et kass, koer on vaktsineeritud või mitte. Et ainsad vaktsineeritud loomad olid põllumajandusloomad, karusloomad ja, ja siis loomaaia loomad ja siis meil õnnestus, kuna koertele ja rebastele oli üks vaktsiin, siis meil õnnestus sealt vahetevaheliselt oma koerale ka saada annus. Aga jah, sellist üldist vaktsineerimist ei toimunud, kui, siis muidugi marutaudi vastu küll, sest et see on ohtlik haigus inimestele kui, kui loomadele ja seda muidugi tajuti juba ka vanal vene ajal. Kui te praegu näete igapäevaselt neid inimesi, kellele tuleb väikse üllatusena, et taevas vaktsiin, milleks see veel. Ikka näeme, aga neid on rohkem, meil oli küll, jutusin koerte haigustest, aga nüüd põikan osavalt kasside peale, kes on tegelikult sama suur probleem. Näeme palju rohkem kassiomanike hulgas seda ja see on tegelikult väga ohtlik tendents, sellepärast et kui koer reeglina ikkagi liigub omanikuga koos ja omanik on enam-vähem teadlik tema marsruudist ja kellega ta kohtub ja kes tema sõbrad on siis kas on jumala isepäine loom ja kui mõelda, et paljud elamised on kuskil linna servas ja marutaud ei ole meil sugugi mingi maha maetud ja unustatud haigus siis see, et kas kusagil omaette kolab ja mõne marutõbiseks rikku Rebasega võiks kohtuda seal tegelikult mitte ainult selle kassi probleem, vaid ka terve selle perekonnaelu on ohus, kuhu see, kas pärast tagasi tuleb, nii et, et seda noh peale meie loomaarstidel on ka rohkem meelde tuletama just kassiomanikele, et on väga tähtis, et need loomad oleksid vaktsineeritud. Aga kas neil kassiomanikel ei ole tihti mitte vabandused õieti mu kassi käigi üldse õues, et on kogu aeg tuhas? Jah, see on, mõnes mõttes on see nagu õige vabandus, aga mõnes mõttes ei ole sellepärast et me näeme küll tihti niisugusi kasse, kes pole aastaid õues käinud ja kes äkitselt mingisuguse uitmõtte ajel aknast alla hüppavad vigu, vaata mis iganes on paar nädalat kadunud. Üks niux markantsemaid juhtumeid ju praksises on, kaskis ilmus hiljuti välja, kes oli kadunud pool aastat ja jälle me ei tea, kus ta oli, mida ta tegi ja kellega kohtus, nii et ka tegelikult oleks õigem ka need loomad ära vaktsineerida. Kui nüüd. Teie juurde tagasi minna siis kui palju erineb tõu poolest see, mis haigust koer põeb parasjagu. See on seal on päris suuri erinevusi ja on haigusi, mis on iseloomulikud tuule on tõugusid, kelle pidamine on tõeline veterinaar, näe, meditsiiniline katsumus ja, ja seetõttu oleks väga tähtis enne kutsika muretsemist endale selgeks teha, mida sellise tõu omamine endaga kaasa toob. Ja samas muidugi. Neid tõugusid, kellel on rohkem probleeme ja neid on võimalik pidada, ma ei taha nagu teha antireklaami ühelegi tõule sellisel juhul, kus inimene annab endale aru, et ta ei võta lihtsalt Pontut, kellele antakse kaks korda päevas ükskõik mida süüa ja kes jalutab suvalistel aegadel vaid see on loom, kellele tuleb pöörata rohkem tähelepanu, kellele kulub rohkem raha. Sellisel juhul võib võtta ka sellise eksootilise tõu, kellega võib-olla rohkem probleeme. Ka kas seda tõunimetus seda ei või? Tähendab seda oleks ebaõiglane öelda, sellepärast et, et noh, kõikidel tõugudele on omad probleemid ja, ja kui ma nüüd näiteks ütlen, et oi, et pokkeris paniellid või rotveileri on hirmus haiged, siis tegelikult see tuleneb, et mitte ka nii palju sellest, et see tõug oleks rohkem haige, vaid need koerad olid väga populaarsed 10, kaheksa aastat tagasi ja me lihtsalt näeme, need isendid on nüüd vanaks saanud ja me näeme neid lihtsalt rohkem. Et, et seetõttu kui meil oli siin paar aastat tagasi oli kollid hirmus haiged, siis see oli see Lessi vaimustus aegadel kutsikad olid vanaks saanud ja praegu hakkavad vanaks saama just need tol hetkel võetud kopterid ja rotveileri, nii et see oleks nagu päris õiglane. Ja, ja kui öeldakse, et oh, tuleb võtta grantsiiatsioonika terve, siis see on ka jälle selline poolik tõde. Sest tegelikult seda on öelnud kunagi, et minu tuttavad Soome loomakasvatajad, et kui me paneme kokku kaks haiged tõukoerad, miks me arvame, et me saame terve krantsi. Aga aga noh, tegelikult selline päris niukene, naturaalne ürgkrants, selline Eesti Pontu ilmselt on küll terve, aga see on terve sellepärast, et neid eesti pointusid tekib ikkagi nii-öelda loodusliku valiku teel see tähendab seda, et tugevamad ja tervemad saavad järglasi. Aga kui inimene võtab suvaliselt kaks pundud, siis see ei pruugi enam kehtida, krants on tervel, nii et see on ka selline nii ja naa ja ma olen näinud paaril krantsi niisugust tõeliselt müstilist haigust, mida ma tookord näinudki ei ole, nii et need kõik on siin väga suhteline siin elus. Aga kas krantsi tervis oleneb siis tõesti sellest, et kas ta näiteks satuvad kokku omavahel kolli ja ja jumal teab mis tõug. Seal on geneetikaga, ei vähe tegemist selles mõttes, et, et nad ei olegi ikkagi nii palju omavahel nii-öelda sugulased, et nüüd kaks retsessiivset geeni saaksid kokku ja ühineksid. Aga, aga seal võivad olla lihtsalt mingisugused muud kokkusobimatus, et nii, et seda seda teaduslikult kuidagi, et mikspärast nii just mõnega juhtub oranžide puhul raske öelda. Tookord ja puhul on hästi palju tehtud neid geneetilisi uurimusi ja seal on tõesti selliseid asju, et, et kuna see tõukoerte arv on ikkagi piiratud, siis hakkavad seal need sugulased mängima ja kui mingisugune pahageen tuleb mõlemast sugupuust mitu korda, siis on tõenäoline, et ta uuesti kordub, grantide puhul see on, see on ääretult ebatõenäoline, et niimoodi võiks juhtuda. Me kuuleme siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida Tiina Toometiga koertest ja koertehaigustest. Tiina, et kui me läheme stereotüüpide juurde ja selliste vanade heade vanasõnade juurde, et siis on üks arvamus ka see, et koer, kellel lontis kõrvad, on kindlasti kõrvad rohkem haiget kui kikkis kõrvadega koeral. Ma küll ei usu, et see mingi väga vana arusaamine on, et, et see kindlasti ulatub sajandite taha, aga seal on natukene ka jälle nii-öelda tõtt. Sellepärast et et kuna kõrvapõletik iseenesest on väga sageli tegi põhjustatud bakteritest ta võib olla põhjustatud pärmseentest siis need bakterid muidugi armastavad sellist sooja niisket pimedat kohta. Et seal on, see on nagu soodustav faktor, aga ta kindlasti ei tekita kõrvapõletikku. Kas koertel on sellised ealised haigused ka, et jääb vanaks, jääb pimedaks? Pimedaks jäämise koha pealt oskaks neid palju rohkem rääkida ja kommenteerida, minu kolleeg Ülle, kel kes on, kes on meil siin Eestis ainukene nii-öelda paberitega loom, loomade silmatohter, aga, aga seda pimedaks jäämist, nii nagu mina aru saan, võib esineda ka varem ja seal on jälle teistsugused põhilised kui inimestele, seal on väga palju pärilikke silmahaigusi, need on just need, mis on, need on tõugudele iseloomulikud silmahaigused, mis tulevad vanematelt geneetiliselt kaasa ja seetõttu väga paljudelt õudel, kui näiteks tahetakse koera paaritada, siis on vajalik, et mõlemal, nii isal kui emal oleks tehtud silmahaiguste uuring, sellised tõud näiteks kollid ja, ja puudlid. Aga mis pimedasse üldse puutub, siis tegelikult see ei ole üldse koerale nii traagiline, kui inimesed kujutavad. Sest nii palju ma tean, et kui ma seal doktor, kelle juures on käinud oma koertega inimesi, siis seal on olnud koeri, kes on olnud juba aastaid pimedas ja omanik saab sellest alles arsti juures teada. Sellepärast et koera nii palju tähtsam kuulmis- ja haistmismeel, et oma selles konkreetses ümbruses, mida ta tunneb, ta saab imehästi hakkama. Ja alles siis, kui taga minnakse mingisse täiesti võõrasse kohtasite, jookseb peaga vastu posti, võib-olla. Nii et seetõttu noh, see traagika, mis tavaliselt omaniku valdab, et jumal koera pimedaki, tuleks ta magama panna, see ei ole üldse õigustatud, sest et koer saab imehästi hakkama ka ilma nägemiseta. Kuidas te mainisite, et läheb oma kaheksa kuni 10 aastat aega, kui mingisugused populaarset õud hakkavad vanaks jääma ja selle tõttu nagu kohtab kliinikus neid sagedamine ja nad on sagedamini haiged et kas see vanusepiir ongi siis see kaheksa kuni 10, kus koeral hakkavad haigused välja lööma? No me tegelikult ütleme ikkagi, et kuueaastane koer juba hakkab ületama keskiga ja hoolikatel koeraomanikel soovitaksime sellest vanusest alates ikkagi teha mingisuguseid regulaarsemaid kontrolle. Et näiteks kui meil on vaja sellisele koerale oleme teha mingitel asjaoludel narkoosi, siis me tahaksime teha talle vereuuringud enne ja, ja, ja kuskil niimoodi ja viie-kuueaastaselt võib-olla võiks hakata oma koera natukene rohkem jälgima. Aga muidugi koerte ja eriti ka kasside eluiga nii palju tõusnud, et tänu sellele ka me näeme väga palju uusi ja huvitavaid haigusi. Ja sellepärast, et et noh, mingisugune 12 13 14 15 aastane koer ei ole tegelikult mingi ime meie jaoks enam samuti ka kas me julgeme opereerida üle 10 aasta vanuseid loomi, mida me vanasti teha julgenud. Ja, ja muidugi, kuna tänu sellele, et nad kauem elavate, siis tabavad neid ka niisuguseid vanurite haigused rohkem, et me näeme viimasel ajal väga palju neeruhaigeid neerupuudulikkusest kasse. Ja, ja selle peale inimesed tihti ütlevad, et oi-oi, et vanasti ei olnud küll selliseid haigusi, et küll see ümbrus ka muutunud ja saastunud ja kust niisugused asjad tulevad ja siis ma tavaliselt ikka küsin vastu agad. Nägite demonasti 12 aastast kassi. Enamasti kassid elasid ju, noh, nii-öelda vabapidamisel kassid elasid paar aastat, siis nad kadusid kusagil ära, rebanemis metsa, jäid auto alla, käisid kaklemas, surid mis iganes kasside eluiga oli, oli väga lühike ja nii, et vaataksime riigi heaolu kasside elu ja järgi siis meie oleme tohutu pikkade sammudega edenenud. Igatahes. See ongi üks punkt, millest ma tahtsin ka rääkida, et kui tänapäeval on olemas igasugused koertele, hambapastad hambaharjad, juuksurisalongid, et tundub, et sellest on tekkinud terve suur äri, mida koerte najal peetakse. Jah, sellest on tekkinud täiesti äri, seal on ühest küljest täiesti vajalikud tarbed ja teisest küljest natuke niisugust Snobismi ja kõike seda kokku, aga teisest küljest, et kui see esiteks teeb rõõmu loomaomanikule bee aitab seda looma, et see ei ole sellele loomale koormav, et siis seal on ju kõik väga teretulnud, sellepärast et noh, kui minnakse mingisuguste hirmsate veidrustesse sisse, siis muidugi kui selle looma elukvaliteeti, et selle all kannataks, siis sisse oleks paha, aga see koerogrammitakse siin jumala normaalne. Tegelikult samba puhastamine on ka täitsa omal kohal, sellepärast et väiksematel koertel ikkagi on väga tihke hambakivi. Sellest hamba kilistele saavad alguse mingid järgmised probleemid, nii et seda tasuks täitsa teha, sest et kui neid hambaid ei puhastata, siis tuleb seda teha loomaarsti juures ja seal me saame seda teha ainult täisnarkoosis, nii et et kui seda vältida, siis on ainult teretulnud. Et aga kas näiteks koeralt küüsi lõikama sõltub koerast, sellepärast et enamasti raskemad tõugu koerad, kes liiguvad piisavalt asfaldil, nende küüsi ei ole vaja lõigata, kuluvad ise, aga väiksed sellised taksid taksid, kui palju kraabivad siis nendel ei ole ka probleemi, aga noh, mis nad siin linnatänavatel ikka jaga, gravivad, taksid sellised Polonkad, väike puudlik, nad on nii kerged, nad lihtsalt ei kuluta neid küüsi ja need küüned kasvavad väga pikaks, hakkavad murduma, tekitavad neile vaevusi võib tekkida see küünevalli põletik, edasi minna juba päris luu põletikuks, nii et, et seetõttu tuleb neid lõigata. Ja, ja tähtis on, Me alati räägime kutsikaomanikele, kui nad tulevad meie juurde oma kutsikat näitama esimesele vaktsineerimisele. Et nad harjutaksid ka sellisel tõul, kellel tegelikult võib-olla tulevikus pole aja küüsi, Nad lõikaksid, sest see on nii-öelda selline rohkem pedagoogiline probleem, loomariib, ta peab andma omanikule oma käpa, omanik peab saama kääridega seal klõbistada, ta peab laskma endaga nii-öelda toimetada, sest muidu ta on selline nagu meie, ütleme, asotsiaalne loom, temaga on väga raske hakkama saada, kui tal mingi probleem tekib, kui tal on näiteks tehti mingisugune pind seal varba vahel ja tuleb arsti juurde. Ma pole mitte keegi kunagi elus puutunud ja nüüd siis tal on see valus veel siis mingi tädi tahab seda näppima hakata, sellest ei tule tavaliselt kunagi midagi head välja. Kuidas saab? Ikka aru, et need küüned, mis need koeral on, need hirmsasti häirivad teda, et kas, kas ta näkitseda. Teine kitsa reeglina tähendab, et noh, see on ka jälle see, et tavaliselt kui käiakse kutsikat vaktsineerimas, mida tehakse kaks või kolm korda, siis on ju loomaarsti juures sellest jutt sellest et meie näitame alati, kui pikseküüs võiks olla, kui palju seda lõigata tuleks või, või, või julgeks ja, ja tõesti, kui see omanik on hädas ja ta ei tea, et kas nüüd oleks õige aeg lõigata või mitte, et noh, ta saab ju alati omale oma tohtri poole pöörduda, kes teda siis kaitsta. Sellepärast, et noh, nad hakkavad keerdu tikivad nagu selliseid oinasarved ja siis nad on igal juhul liiga pikad, aga liiga kaua oodata ei maksa, sellepärast et nendel on see omadus, et kui neid tihti ei lõika ka siis seal küüne sees olevad veresooned ja närvid kasvavad ka edasi ja, ja seda küünt ei saagi enam nagu normaalpikkuses lõigata, vaid seal saab kant jupikese otsast ära võtta, sest muidu me teeksime loomale haiget. Nii et seetõttu on need pigem targem lõigata, tihti aga vähem, kui et las ta nüüd väga pikaks kasvada, siis tulla abi otsima. Me tuleme hetke pärast tagasi, et rääkida Tiina Toometiga koertest. Tiina, kui palju teie kohtute kliinikus selliseid loomi peale te vaatate ja kohe on selge, et tundub, et selle koera haigus nüüd on küll peremehe süü. Ei õnneks ei kohta, tähendab muidugi, kui ma vaatan paksu koera, siis ma tean, et seal peremees. Aga, aga haigused ei, ei, vaevalt ma pigem näen rohkem sellist suhtumist, et peremehed süüdistavad ennast koera haiguses, et on, väga tihti on, kui me diagnoosime näiteks kasvaja või samamoodi kassidel see neerupuudulikkus, siis nad hakkavad kohe mõtlevad või, või millest see tuleb, vaatavad meile otsa, et millest see tuleb, kui oskaks vastata, millest kasvavad tulevad siis me oleks ilmselt väga targad inimesed, sest ma arvan, et selle üle arutleb kogu maailma meditsiini pingsalt. Ja et äkki ma ikka olen midagi valesti teinud või mingid vale toitu andnud või midagi sellist ja et nad nagu kipuvad pigem ennast süüdistama asjatult, kui, kui, kui midagi väga kapitaalselt halvasti tegema. Ma olen kuulnud sellist asja, et kui loomal tekib soolepõletik, et siis võib olla tegemist vale toiduga. Nojah, seda muidugi, et see on, noh, see käib jah, selle paksu koera teema juurde, et, et eks see söötmine kipub küll natukene valedel alustel olema. Aga noh, see on inimene teab, et ta on ise nõrk, tahaks seda teist ja kolmandat, mida kaalujälgijad näiteks üldse ei soovitakse, ikka sööb siis, eks ta kipub oma loomale sedasama andma. Et see on küll suhteliselt jah, niisugune tüüpiline olukord, et et teatakse küll, et kaha Kont ei ole ja anda, aga siis omanik ütleb, kui ta nii tahab. Siis koer tahab ja, ja, ja sööb ja me peame nüüd kondid siis pärast kõht välja lõikama, nii et et selliseid asju muidugi juhtub, selliseid juhtub ja, ja mõned asjad juhtuvad teadmatusest, et ei teata, mida, mida anda, mida ei tohi anda ja, ja teadmatusest veel eriti sellest selliseid teadmata, sest et inimene nagu paneb looma inimese olukorda. Et väga tihti omanikud ei taha anda kui toitu, sest nad kujutavad ette ennast, nad peaksid sööma päevade, kuude aastate kaupa üht ja sama kuivikud ja siis neile tundub, et koer või kass. Aga sellises olukorras kõige hommikul vaatab kaussi, ohkab, ütle, mis on seal kas ei võiks midagi muud olla. Ja siis nad üritavad anda teist ja kolmandat ja paremat ja vot siis tehakse tehti vigu, sellepärast et et kui see looma soolestik on harjunud ühe teatud liiki toiduga, siis äkilised üle üleminekud võivad tekitada seedeprobleeme. Need ei ole küll mingit väga hirmsad ega katastroofiliste tagajärgedega, aga noh, mingi kergekujuline kõhulahtisus, oksendamine võib sellest tekkida. Nii et juhul kui tahetakse oma loomale pakkuda midagi uut ja teistsugust, siis üleminek peaks olema järk-järguline selle vana toidu sisse peaks hakkama vähehaaval panema uut aga mitte niimoodi, et täna saab ühte ja homme saab teist juhtu iga koeraga, mõni võib süüa, raudnaelu ka mitte midagi ei juhtu, aga teisel on on väga kerged probleemid tulema. Kui võtta inimesed õitses ja minna tagasi natukese ajast, siis vanasti oli ikka nii, et koerale keedeti väike kaste saiatükid sisse, läks. Tähendab, mina arvan niimoodi, kuna minu enda koera 14 aastane sai võetud sel ajal, kui mitte midagi ei olnud, ma mäletan, ma käisin sealt nurga pealt poest mingisugust suitsuräime talle ostmas praegu suitsuräimed Ruslan ilmtingimata sellest mingeid seedeprobleemid saama. Et väga suur hulk loomi, nagu ma ütlesingi nendega tegelikult ei pruugi midagi. Aga, aga kui meil on vähemgi kahtlus, et kas on algse nõrga seedimisega loom või on tal kaldumised allergiale või on meil ütleme, mingi dogi kutsikas või iiri hundikoer, kellest kasvab väga kiiresti ja kellel peab olema väga täpselt balansseeritud kõik süsivesikute kalorite ja vitamiinid, kaltsium, fosfori vahekord, siis on parem, mitte riskida, võib juhtuda kasvabki selle saia ja mingi suitsukala peal üles jumala okei, aga, aga see on selline riskibisnis nagu öeldakse. Et tegelikult see kuivtoidu eelis minu jaoks on nagu see et mingid inimesed kusagil on teinud minu eest ära selle töö täpselt teada, kui palju kaltsiumi, fosforit, vitamiine, siia see koer vajab. Tegelikult muidugi saaks sellega inimeste toiduga kätte, aga see eeldaks selliste matemaatikat. Ja kui me räägime seda, et vanasti koerad sõid seda teist ja kolmandat, siis jah, aga me räägime sellest vanaaja puntust, kes oli tegelikult tekkinudki selle looduslikku valikut tulemusel, kui ta ei olnud võimeline sööma jahukastet ja kartulikoori, siis see liin suri välja lihtsalt. Aga praegu me räägime mingitest koertest, kes kelle algu ramaal, Hiina ja, ja ma ei tea, mingisugune Mehhiko ja kus iganes ja ja me ei saa nagu Tahtajate tingimata sööks seda meie eestipointi mitu. Kui suur vaheajal? Nendel kuivtoitudele, mis müüakse suurtes kaubanduskeskustes ja neil, mis nüüd müüakse kliinikutes vet apteekidest. Neil on tegelikult ikka päris suur vaher, aga ma arvan, et see vahe on käele võrreldav sellega, et et müüakse poest šampooni ja müüakse juuksurisalongis mitu korda kallimat šampooni ja pea tegelikult pesevad mõlemad puhtaks, nii ei saa öelda, et üksetaks pea mustaks. Kui on juuksed, mis kõike kannatavad, ei ole mingisuguseid probleeme, siis minu pärast pesta neid millega iganes Tamandaga toitudega. Et ma arvan, et point, tule ja mina oma 14 aastasele Gransikesele, kellel ei ole olnud tuttköis, nüüd sülitan vasaku õla tõesti mingisuguseid, mingisuguseid tervisehädasid võin anda mida iganes. Aga näiteks oma bokserile, kelle puhul ma natuke kartsin, et ta on võib-olla allergiline ja kes kassas väga kiiresti ma pidin andma ikkagi sellist sellist toitumine kvaliteedis, ma olen kindel, et see on nagu selline tagala kindlustamine. Et võib juhtuda, et ta kasvab selle toidupala hästi üles, võib juhtuda, et on probleemid eluaeg eriti tähtis jälle kes peaksid mõtlema selle toidu peale ja, ja võib-olla natuke rohkem investeerima toidus on need nende koerte omanikud, kelle tõudmis kasvavad väga kiiresti. Et just see luustik ja lihased areneksid tasakaalustatult, et siis ei oleks hiljem probleeme. Ja muidugi need tõud, kellel on kalduvus allergiale. Me kuulame siia vahele ühe muusikapala ja siis tuleme tagasi ja räägime Tiina Toometiga koertest ja koertehaigustest. Tiina Toomet, kas koertel on olemas ka mõningased beebi ja haigused, et kui inimene alguses võtab kutsika, siis ta paanikas, et nüüd koer on kogu aeg haige, et kas mõned lähevad ka üle? Ma arvan, et kui kutsikas on kogu aeg haiged, siis ei ole küll asi õige, et siis peab kindlasti arstiga konsulteerima. Sellepärast et niisugusi kutsika ja haigusi, mis üle lähevad, no peale selle beebilistilkemis vahel kõhu all on mul küll nii, et praegusel hetkel eriti ei tule beebi nimetame nimetame siis neil tekivad vahel niimoodi kõhu alla sellised väiksed vistrikud, mis ei pruugi tähendada veel seda, et see koer on tulevikus allergiline või et tal on midagi midagi tõsisemas lahti, aga tekivad niisugused, niisugused väiksed väiksed nagu kärnakesid sinna kõhu alla, aga aga kutsikas ikkagi peaks olema hea isuga Rõõmus ja ilma suuremate probleemideta. Et selliseid, selliseid ja selliseid haigusi, mis murde üle lähevad mul praegusel hetkel võib-olla seal mõnikord mõni longe, mis on, mis on, kaasneb kaasneb selle luude kasvuga ja mõned niisugused asjad on ikka väga harva. Ja tegelikult noh, mina nüüd jälle oma mätta otsast siin nahahaigused on minu Et kui allergiat lastel väga tihti lähevad üle kasvavad välja, siis koertel kahjuks süvenevad. Nii et seetõttu, kui ikkagi mingisuguses aasta või pooleteise vanuses koera lavastatakse ta millelegi allergiline, siis seal on väga tähtis see kindlaks teha ja seda vältida seepärast et see ei lähe mitte üle, vaid see läheb hullemaks. Mille vastu aiakoerad saavad allergilised olla. Kahjuks nad saavad igasuguste asjade vastu, kaasa arvatud omanik näiteks olla allergiline, aga et et kõige tüüpilisem on ikkagi mingisuguse toitaine suhtes. Ja siinkohal on jälle väga suur erinevus inimestega, et mitte, et koer sõi mandariini, läks punniliseks. Vaid niisugused nii-öelda eksootilised puuviljad või üldse puu juurviljad ei tekita neis allergiat, vaid põhiline allergiaallikas on valk. Ja nii naljakas, kui see ei ole, siis maailma statistika ütleb, et kõige sagedasem allergia põhjustaja on loomaliha mis meile tundub, et on kõige normaalsem loomatoit. Aga sellel on ka seletus olemas, sellepärast et ajalooliselt on koerad söönudki kõige rohkem loomaliha ja allergia kujunebki välja sellise toitaine suhtes, mida ongi kõige rohkem saadud. Et loomaliha, piim ja nisu on olnud need, millest nii-öelda maailmas kõige rohkem räägitakse. Aga see võib olla mis iganes võib olla mis iganes ja neid võib olla ka mitu. Mul on üks patsient, kes on allergiline kalale ja munale ja väga paljudes koeratoitudes on kala, muna, mis tähendab seda, et ta ei saa ühtegi neist süüa. Aga mingitele sellistele välisteguritele nagu stiilis ei tohi nahkdiivanil istuda. Jah, on nendele ka nahkdiivanit, mul ei tule nüüd küll ühtegi meelde, aga, aga ütleme, villane oleks kõige tüüpilisem. Ja üsna paljud on allergilised Karlson, sugulastel, kodu, tolmune, tolmulestad, kodutolm ja see on muidugi tõeline, oleneb sellepärast, et kui me toitu saame vältida. Me saame tohutu pika detektiivitöö järel öelda, et vot ta on allergiline, noh nagu tolle koera puhul oli kala ja muna siis kodutolm. Noh, mis me teeme, koera paneme, mul on olnud paar koera, kes on kodutolmuallergikud ja kes on õnneks keda on võimalik olnud saada õue elama, et kuna nad on olnud seda tüüpi koerad. Aga kui ta on kõige jumala toakoer et siis on see väga raske probleem, siin on nüüd küll, on juba võimalus, tehakse selline desensibiliseerivat ravi, see tähendab, et tehakse vastav seerum kus on siis nagu need samad antigeeni ees ja siis muudetakse sellise süstide seeriaga see loom tundetuks selle allergeeni suhtes. Aga noh, nüüd me läheme väga teaduslikuks need, ma arvan, et see on juba siis omaette pikem jutt. Kõhklesin kutsikatest juttu, siis kutsikatele on muidugi andi igasuguseid asju ära süüa. Mis on olnud kõige ekstreemsem, millest ei kuulnud. Kuulnud oli kolleegide juures västrikust, koer oli Allani praktiliselt pussnoa. Ja see oli üks üks päris naljakas lugu, aga ise me oleme näinud niisugust tõeliselt naljakat juhtumit ja see, see on, see on niisugune veidi uskumatu lugu, koer salakaubavedaja praktiliselt. Et meile tuli üks väike Itaalia hurt, need on tõelised pisikesed, sellise tillukeste jalgadega niuksed, väga õrnad niuksed, kitsekesed taolised koerad ja tuli köhaga. Ta oli käinud pikemat aega ja me tegime endast röntgenpildi, jätame kopsu kontrollida ja abiline ilmutas pildi ära ja vaatas pilti ja ja keset koera oli lukuauk. Täiesti selline metallist lukusüdamike seal selline, kuhu võti käib, sega, mõtlesime mingi jama, et meil on niuksed röntgenlaua peal olnud midagi või no igatahes tegime uue pildi ja uue pildi peal oli endiselt lukuauku ära sees. Hakkasin omaniku küsitlema ja siis oma ikka midagi väga tarka ei teadnud, sellepärast et see koer oli tulnud Soomest. Ja, ja siis, kui Soome helistati, siis tuli välja, et jah, ilmselt nad ka ei teadnud, aga nad suutsid siis selle nii-öelda lõpuks välja peilida. See koer oli vist oligi alla neelanud lukusüdamikku. Ja oli siis selle lukusüdamiku siis niimoodi üle piiri toonud salaja ja tema keha oli tingitud sellest, et ilmselt oli seda lukusüdamikuga Kukistanud oli ärritanud oma kõri köhis sellest nii et mingisugust päris köhadel tegelikult ei olnud. Selle lukusüdamiku lõikasime tema seest välja ja ja ma ei mäleta, kas teda ikka Soome tagasi saadetud või mitte, aga see oli meie praktikas nagu kõige naljakam lugu. Tihtipeale söövad koerad ära ka igasugust kodukeemiat, et aasta näiteks Fairy pudel, millel on augud sees, et kes siis peaks väga paanikasse minema. Fairy vaevalt, et ta seda nüüd nii hirmsasti seda nüüd endale sisse sööb ja kuna faire on ikkagi nõudepesuvahend, siis ta ei saa olla mürgine koeralt natuke lohutada, tal vastik olla olla ja ja ma tean, et kassikasvatajad pesevad kasside failiga, need ei saa olla tegelikult ohtlik. Aga igasugune kodukeemiaravimid tuleks küll koerte nii-öelda suuulatusest ära panna kasside samamoodi. Ja mis on tegelikult ohtlik on šokolaad? Sellepärast et niukene, väiksemat sorti koer, kes sööb ärased pool tahvlit tumedat šokolaadi, selle elu on täiesti ohus. Et šokolaad on koertele tume, kange šokolaad on koertele tegelikult mürk. Samamoodi on koertele mürgis mürginik sülitol. Ta oli nätsud, et võiks panna kuhugi kõrgemale riiulile. Ja. Nii et need on asjad, mis võiksid olla nende nende ulatusest kaugemal ja miskipärast kelle loomad on, pääsevad garaaži ligi. Miskipärast neile meeldib kassidele see ja mootori jahutusvedelik ja see on hästi mürgine, sellest tekivad neerupuudulikkuse juhtumid on meie praktikas ei ole olnud, aga aga kirjanduses on väga palju viiteid sellele, et sellest sellele Homsest võib tekkida väga tõsised neeruhäired. Nii et tegelikult noh, inimene, kes võtab omale koera raamika, mitte kassi peaks hästi hoolega vaatama, öeldakse, et laske käpuli. Vaadake ta oma elamist koera tasandilt. Ja pange kõik ära, mis on vähegi kahtlust äratav kastide puhul, nüüd on jõulud tulemas. Et peab olema hästi ettevaatlik kõikide selliste jõuluehete ka, mis on sellised nööri otsas. Sellepärast et et hästi halvad niuksed, rasked operatsioonid, mida me oleme sunnitud tegema, on just need, kui kas neelab alla, kas mingi nööri niigi, kui ta neelab alla palja nõela, siis see pole üldse hull. Kui ta neelab alla nõela koos niidiga, siis see tähendab, et tuleb igal juhul opereerida. Siuke niit jääb sinna soolekurdude vahele ja seda ei saagi, teevad seda, tuleb nii-öelda minna sealt arutama ja see on, see on päris üht niuksed, jõulukard ja ja sellised asjad need on, need on päris pahad makilindid, tere, vaja kellelegi, sest selle välja võtnud ja ja need on päris hullud lood, on nüüd nii, et tasuks neid asju vaadata natukene. Aga muidu jälle, mis koerte puhul. Kui kutsikas neelab mingisuguse mänguasja alla siis enamasti see mitte alla neelab, öeldakse, c Misso söögitorust alla mahub, see mahub ka tagant välja. Et kui selline asi juhtub, siis ei ole mürgine asi, mis ei ole mingisugune hirmus nagu terav, mingi ogaline, selline, et siis anda süüa kohe täitsa mingit, but Truve sellist, mis täidaks magu, panda ka õlipoes müüakse vaseliini, parafiinõli. Tavalistele igand, aga tavaline oli, seedub parafiinõli, see läheb kuni lõpuni selle mänguasjaga kaasa. Et tehase soolestik hästi libedaks, et see asi oleks nii-öelda seal pudrumassi sees ja siis on rohkem lootust ta välja tuleb. Aitäh, Tiina. Ja me rääkisime koertest ja koerte haigustest ja sellest, et inimene peaks olema tähelepanelik ja vaatame kodus pisut koera pilguga nii-ütelda ringi, et kõik ohtlikud asjad ära korjata.
