Raadio kahe tänases koolitunnis on meil külas Põhja-Eesti verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaan. Tervist. Tere. Me räägime täna doonorluse eest ja ma arvan, kõige esimene küsimus olekski teile, et mis asi see veredoonorlus ikkagi tegelikult on? Doonorlus tuleneb tegelikult ladinakeelsest sõnast tonaare, mis tähendab siis terve inimese poolt kas vere või mõne teise koe loovutamist patsiendile, kellel on seda tarvis. Ehk siis antud hetkel me räägime veredoonorluse, mis siis tähendab seda, et doonorid loovutavad verd patsientidele, kes seda vajavad? Kui palju neid doonoreid Eestis üldse on, kes on need doonorid, kes siin eestist verd käivad andmas lohutamas? Doonoreid on Eestis ligikaudu 35000 inimest ja nad on tavaliselt sellised noored energilised, väga tublid inimesed ja enamus doonoreid on meil siis vanuses kuskil 18 kuni 35 aga doonoriks sobivad inimesed kuni 60. eluaastani. Kas doonorite arv on Eesti jaoks piisav või on neid doonoreid vähe? Tegelikult oleks Eestis tarvis doonoreid kaks korda rohkem ja probleeme ei olegi praegu selles, et, et võib-olla keegi jääks ilma nüüd vajalikust veredoosist või me ei suudaks nüüd tagada haiglatele piisavaid verevarusid vaid pigem on seda tarvis just selleks, et, et kui meil tekib selline vajadus, et mõnda veregruppi on rohkem tarvis, et siis meil on ka see doonorite andmebaas tunduvalt suurem ja me saame neid välja kutsuda, sest praegu olemasolevad doonorid peavad tunduvalt tihedamini verd loovutama. Kas see doonorite suhtarv elanikkonda Eestis on ta enam-vähem siin Euroopa keskmine või on ta allapoole, või kuidas nagu muu maailmaga võrreldes on? Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel on riigi verevaru tagatud, kui on doonoreid kuskil viis, kuus protsenti, neli, viis kuus protsenti elanikkonnast, et see sõltub nüüd riigist, Eestis on neid praeguse seisuga umbes 2,6 protsenti. Aga räägime siis sellest, kes sobib doonoriks. Milline see inimene olema peab, nagu te ütlesite, enamasti on see inimene selline noor ja aktiivne, aga ilmselt sellest ainult ei piisa. Doonoriks hakata. No eelkõige kõige tähtsam nõudmine on siiski, et inimene oleks terve ja sobivat doonorit, siis on 18 kuni 60 aastased elanikud ja nad peaksid kaaluma siis üle 50 kilogrammi ja mis on hästi tähtis, et inimene tunneks tõesti, et ta on terve, et ta oleks mingisugune viirusekandja, isegi kui te olete natukene külmetanud, siis tasuks ta vereloovutus natukene edasi lükata. Nii et inimene peab olema täiesti terve, söönud puhanud, selline nii-öelda keskmine, terve inimene täpselt nii nagu see inimene nüüd otsustab, et no hea küll, et ma siis nüüd lähen doonoriks või võib-olla isegi ütle mitte hea küll, ma lähen doonoriks vaid ütleb, et ma tahan hea meelega doonoriks siis kuhu ta peab minema ja mida seal tegema täpselt? Eestis on võimalik verd loovutada neljas verekeskusesse, kõige suurem asub siis Tallinnas hädala tänaval. Tegemist on Põhja-Eesti verekeskusega, samuti saab verd loovutada Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja mõnikord tegelikult Põhja-Eesti verekeskus. Teeb väljasõit, ehk korraldab doonoripäeva igal tööpäeval, et seda, et võimalik on anda ka verd tegelikult väljasõidus ja mis selle inimesega siis juhtub. Kõigepealt, mis oleks hästi tähtis, kui inimene tuleb verd loovutama, et ta võtaks kaasa isikut tõendava dokumendi. Ja esimesena siis doonor lähebki registrisse tuuri, kus registreeritakse tema isikuandmed. Ta saab ühe küsimustiku, mis puudutab tema tervist ja elustiili, ta peab selle küsimustiku ära täitma ning selle küsimustikuga minnakse edasi med läbivaatusesse. Ehk siis seal võtavad doonori vastu õed, arstid, kes konsulteerivad, vaatavad üle kõik need vajalikud küsimused ja määravad Systonoril ka esmasel toonaril ka veregruppi mõõdavad hemoglobiini vererõhku, vestlevad temaga ja seejärel otsustavad, et kas ta sobib verd loovutama. Võimlik. Tahaks siinkohal märkida seda, et tihtipeale on Põhja-Eesti verekeskuses ja teistes vere kestustes ka, et mõned doonorid saadetakse tagasi, kuna leitakse, et nad mingilt põhjusel ei sobi antud hetkel verd loovutama. Et seda tuleks. Ta täiesti loomulikuna, et see ei tähenda mitte midagi sellist, et inimesel on nüüd kardinaalselt midagi viga tervisega, et lihtsalt tal soovitatakse tavaliselt paar nädalat või paar kuud nagu vahet pidada, et tema enda tervis oleks vastav siis nendele nõudmistele. Ja peale seda, kui doonor on nüüd mett läbivaatuses edukalt ära käinud lähete siis vere loovutusele ja vereloovutus iseenesest kestab umbes viis kuni seitse minutit võetakse verd ühekordsete vahenditega, nii et ka see hirm on täiesti välistatud, et inimene peaks kartma, et ta nüüd võib nakatuda mõnda viirushaigusesse, et see ei ole võimalik lihtsalt doonorilt kasutatakse ainult ühekordseid vahendeid. Ja peale seda, kui doonor on vere ära loovutanud siis tõuseb ta rahulikult püsti ja läheb natukeseks puhkama, ehk siis kosutab ennast mahlawi kohviga. Tuleme tagasi nüüd sinna alguse poole, kus inimene nendest registratuuris ära käinud nimekirja saanud siis järgmise küsimustik, muide, seal täpselt küsitakse, ma saan aru, see on selline esimene sõel, kus hakatakse neid doonoriks olnud inimesi välja sõeluma. Küsitakse doonori üldtervise kohta, et näiteks kas tal ei ole mingisuguseid allergiaid, ei ole tal olnud viimasel ajal operatsioone, haigestumisi, küsitakse ka elustiili kohta, et välistada ainult selline selline asi, et ta võiks olla kuuluda mingisse riskigruppi, et ta võib-olla mingi viirusekandja näiteks on keelatud vere loovutamine narkomaani del kes on kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid samamoodi prostituutidelt homoseksuaalide kõigil nendel inimestel, kes on olnud nende inimestega seksuaalkontaktis. Et see on välistatud. Et me üritame siiski tagada võimalikult ohutu vere toote ja me teeme kõik selleks, et, et neid võimalikke riske vähendada nii palju, kui me oskame. Kas inimene, kes on hiljuti endale saanud tätoveeringu, tohib minna verd loovutama? Dotoveeringute ja naha Augustamisega peab olema vaheaasta ehk et kui te olete teinud endale tätoveeringu või, või mingi naha Augustamise, siis peab ootama aasta, enne kui te lähete verd loovutama ja põhjus on selleks selline, et Teil võib olla oht nakatuda B-hepatiiti. Ja kuna me tahame olla täiesti kindlad, et meie testid näitavad seda, siis pannakse tõesti see maksimum aeg, mis on, mis on võimalik. Kui doonor tuleb uuesti verd loovutama, siis me oleme täiesti kindlad, et ta ei ole nakatunud. Mida tehakse inimesega seal mett ülevaatusel on seal midagi sellist inimese läbivalgustamist, kompromiss, katsume siis on see muidugi hoopis vastupidi, lihtsalt. Ei, enamus met läbivaatusest koosneb siiski vestlusest doonoriga uuritakse üle kõik näiteks ka see, et inimesel on olnud mingisugune operatsioon, näiteks operatsioonide puhul on ka oleneb, mis operatsiooniga on tegu. Vastavalt sellele peab see olema siis intervall, et millal ta tohib uuesti verd loovutada. Et vesteldakse toonariga täiesti tavalist tervislikest probleemidest, mis võivad olla ja samas on doonoreid alati väga hea võimalus küsida nõu arsti käest. Me teeme siit väikese pausi, et mõne aja pärast rääkida siis juba lähemalt sellest, kuidas täpselt see lahutamine käib, kuidas see inimene nii-öelda juhtme, kui toru külge saab ja veri siis kuskile anumasse voolab. Raadio kahe koolitund jätkab, täna on stuudios Põhja-Eesti verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaan ja mina olen Reimo Sildvee. Ja nüüd on aeg rääkida sellest, et kui inimene on läbinud registratuuri osa läbinud küsitluse läbinud metülevaatuse siis ta jõuab sinna kohta, kus nii-öelda reaalselt hakkab see vere loovutamine, kuidas see protseduur välja näeb. Kas ma saan aru, et inimene peab selleks nagu samasse asendisse ennast sättima? Kõigepealt doonor heidab pikali spetsiaalsele lamamisvoodile, desinfitseeritakse tema käsi, kust hakatakse verd võtma ja seenejärel siis torgatakse nõel veini ja selline verekott pannakse siis sellisele spetsiaalsele kaalule, mis siis loksutab seda täitsa doonoriveri seguneks konservandiga, et veri ei hakkaks ööbima, me oleksime võimelised teda säilitama. Ja korraga võetakse doonorilt verd 450 milliliitrit. Ja samas nüüd, kui doonorverd loovutab, siis võetakse analüüsid sellistesse teistesse katseklaasidesse, mis siis edasi lähevad laborisse, kus siis leitakse doonorivere, määratakse iga kord veregrupp ja kõik viirushaigused, mis on siis kohustuslikud vereteenistusel testimiseks, mis on HI-viirus, B-Hepatiit, C-hepatiit, mis on siis kollatõbi ja süüfilis? Mida doonor sel ajal tunneb, tal on, ilmselt on, see torunõel on nii-öelda veenis on, see, on see valus, on see midagi sellist kohutavat? Inimene ikkagi näeb nii-öelda oma verd voolamas. Üldiselt ei ole, pigem see kartus on inimestel tunduvalt suurem ja midagi kohutavat ele loomulikult seda nõelatorget tunneb, see on täpselt samamoodi, kui te läheksite vereanalüüsi andma näiteks arsti juurde. Aga üldiselt on doonorid küll väga vaprad inimesed ja, ja, ja kellelegi nagu see probleeme ei ole valmistanud, et see nüüd midagi nii tohutult hullu oleks ja olen suhelnud päris paljude doonoritega, kes on tulnud esimest korda verd loovutama ja, ja nad on ka rääkinud, et oi, ma kardan, õela ja, ja ma kardan näha oma verd ja ja siis on hea meel näha neid, et peale seda esimest vereloovutus, kui nad tulevad, et nägu särab ja, ja, ja silmale naerule, et, et nad on hästi rõõmsad, ütlevad, et ma arvasin, et see on tunduvalt hullem, aga ei olnud mitte midagi, et ma tulen kindlasti veel järgmine kord verd loovutama, nii et et pigem see inimestepoolne kartus on tunduvalt suurem, et mis ma soovitaks, oleks küll see, võta sõbrad kaasa ja, ja proovida see ära, et nii hull see ei ole. Ilmselt siis tihtilugu satuvadki võrdlemata nõndamoodi, et sõprade seltskonnas. Täpselt nii, et hästi palju jah, doonoreid tuleb just koos sõbraga, kes siis on varem verd loovutama või tullakse ka niimoodi, et tullakse kõik koos esimest korda verd loovutama ja ja seda on tõesti meeldiv näha ja, ja väga palju on ka selliseid organisatsioone ja klubisid, kes kes teatavad ette, et meil on nüüd 20 30 inimest, tuleme täna õhtul verd loovutama, et olge valmis ja, ja selle üle on alati hea meel. Kas oled doonorluse ka mõni selline negatiivne aspekt, ütleme, inimene näeb oma verd, võib ära minestada või pärast vere loovutamist on ta kuidagi uimasem või, või midagi sellist. Vereloovutus mõjub inimestele erinevalt, sest me kõik oleme erinevad ja, ja miks on selliseid kriteeriumid, et miks me räägime, doonor peab olema puhanud, söönud terve, kindlasti tarbima rohkem vedelikku, kui kõik need kriteeriumid on tegelikult täidetud, siis ei juhtu ka seal organismiga mitte midagi hullu. Et tähtis on see, et inimene saaks aru, et ta peab olema puhanud kindlasti enne vere loovutust, umbes kaks tundi enne vereloovutustulekut peaks sööma ja ta soovitaksite kasutada, mitte tarbida rasvaseid toite ja piimatooted või pigem siis sellist kergemat juurpuuvilja ja võib-olla tarbides rohkem vedelikku enne enne vere loovutamist ja kindlasti ka vereloovutusjärgsetel päevadel, et see vedeliku kogus organismis taastuks. Kindlasti ei tohi tarvitada enne alkoholi. Alkoholi tarbimisega on tõesti niimoodi, et kui on nüüd selline lahjem alkohol, siis peaks 24 tundi kindlasti vahet olema ja kangema alkoholi puhul siis ikkagi mõned päevad rohkem. Donorlust tehes või doonoriks minnes inimene saab teada ka näiteks oma veregruppi. Kuidas nende veregruppidega on, mis mida tähendab üldsegi veregrupp küsima, nii? Kui me räägime veregrupis, siis üldiselt on levinud ikkagi habe null ja RH süsteem, mis tähendab seda, et näiteks me võime olla siin A positiivse veregrupiga või AB-negatiivse veregrupiga vereteenistuses määratakse nüüd kolme veregrupisüsteemi, mis on siis Aabe null RH süsteem, mis määrab siis reesuskuuluvuse ja Kell süsteem, mis on siis suhteliselt sarnane RH süsteemile. Selles mõttes veregrupid jaotuvad ju ühiskonnas kas võrdselt või, või ebavõrdselt, et kas sa täpselt olemas samaväärne hulk ütleme, ühesugustele gruppi ja siis jälle teisi või, või on see veregruppide jaotumine täiesti selline, noh, suvaline. Kõige rohkem eestlaste hulgas on levinud A positiivne veregrupp ja null positiivne veregrupp aga seda ei saa nüüd kindlasti öelda, et üks või teine veregrupp oleks parem, et iga veregrupp on omane teatud inimesele. Ja kui öeldakse, et mõnikord ka teatama, et meil on seda või teist veregruppi rohkem tarvis, siis tähendab ka seda, et meil on mõnikord selle veregrupiga patsiente rohkem haiglates, kellele me vajame siis seda verd. Aga üldiselt on jahet reesuspositiivse veregrupiga inimesi on tunduvalt rohkem kui reesusnegatiivse veregrupiga inimesi, et, et see on hästi tähtis. Et me suudaksime ka näiteks reesusnegatiivse veregrupivarusid hoida piisavalt, kuigi neid doonoreid on tunduvalt vähem. Üks positiivne asi, nagu ma ütlesin, on see, et inimene saab teada oma veregruppi, mis veel positiivset ka sealt sellega, et inimene käib doonoriks. Hästi tähtis on see vereloomele, sellepärast et kui te loovutate veered, siis vereloomesüsteem aktiveerub ja teile tuleb uus veri, mis aitab parandada ainevahetust. Et hästi tähtis on see just nimelt meestele. Ja mis on hästi tähtis veel on, on see regulaarsed doonorid, kes käivad regulaarselt verd loovutama, sest neil on alati hea ülevaade oma tervisest. Ja, ja samas on ka võimalik kogu aeg mõõta oma hemoglobiini taset, mis näitab Kaibo tervislikku seisundit, et kui heas vormis inimene on ja alati loomulikult annab arstiga konsulteerida, kui on mingisugune probleem. Ja selles mõttes doonor saab regulaarselt, käib ka päris hea ülevaate oma tervisest. Kui tihti üldse võib doonoriks käia, ma saan aru, et siin on vahe naistele, meestele. Naised võivad käia doonoriks iga kolme kuu tagant ehk siis intervall peaks olema 90 päeva ja mehed võivad käia 60 päeva tagant. Me teeme siit taas kord lühikese pausi ja siis tagasi tulla ja rääkida lähemalt juba sellest, mis saab sellest verest siis, mille inimene on loovutanud. Raadio kahe koolitund jätkub, stuudios on Põhja-Eesti verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaan ja siinkõneleja Reimo Sildvee. Nagu lubatud, jätkame nüüd siin siis sellest teemast, et mis saab sellest verest. Muide, doonor on loovutanud võtta siis, nagu me rääkisime, jõuab sinna kaalu peale konservandiga, et see veri hakkaks ööbima. Mis edasi saab verest? Edasi veri läheb spetsiaalsetele jahutusplaatidele, kus ta seisab paar tundi, ehk ta siis jahtub natukene ning peale seda algab siis tegelikult veretöötlemise protsess, mis võtab aega umbes kaheksa tundi selleni, kuni siis lõpp komponendid valmis jõuavad ja kõigepealt läheb siis veritsentrifuugi, kus veri, tsentrifuugid takse ja jaguneb see veri siis nagu kihtideks, et kolmeks kihiks on erütrotsüüdid, plasma ja trombotsüütide. Ja siis ta läheb spetsiaalsesse masinasse, kus siis eraldatakse need kolm koostisosa erinevatesse verekottidesse. Et kes on doonorid ja käinud verd loovutama, seda on kindlasti näinud, et selline verekott on, on tegelikult selline kolmeosaline, tavaliselt täisvärvi võetakse siis ühte kotti ja, ja sellised kaks kotti jäävad tavaliselt tühjaks, et need ongi pärast nagu töötlemiseks vajalikud. Ja kui need verekomponendid on valmis, siis lähevad nad säilitamisele ja erütrotsüütide Uspensioon, mis on siis punaliblede selline kontsentraat, mis on siis kõige selline levinum nagu veretoode, mida kasutatakse operatsioonidel, see säilib 35 päeva, siis meie külmikutes ja trombotsüütide säilivad viis päeva ja plasma Me külmutame ja plasma säilib kaks aastat. Nii et selles mõttes verd saab nii-öelda tõesti kuskil verepangas säilitada. Jah, igas verekeskuses on, on oma säilituskohad nagu vere jaoks edasi liigub siis veri juba haiglatesse, kus siis samamoodi hoitakse seda patsientidele, kellel on siis operatsioon või, või mingisugune muu probleem, et on tarvis talle vereülekannet teha. Et see peamine doonorvere eesmärk ongi siiski ütleme, haiglad ja operatsioonid. Täisverd ei kasutata enam aastaid, ülekandeks kasutatakse siis patsiendile ainult siis seda vere com oponenti, mida tal parasjagu tarvis on ja selle siis otsustab juba tema raviarst. Ja kui me mõtleme siin seda, et nad kõige laiaulatuslikumad mõttes. Bert kasutatakse ainult nüüd operatsioonidel, kus on suur verekaotus. Samamoodi kasutatakse verd sünnitustel, kui on näiteks vastsündinutel ka mingisugune reesuskonflikt või on tarvis mingisugust verevahetust teha, näiteks samamoodi põletuste korral leukeemia aneemia raviks. Et neid valdkondi tegelikult päris palju, et Kuuse veri kasutusele läheb. Nii et vahet ei ole täiskasvanu, nii-öelda verekomponendid, sobivad ka täiesti imikule. Ja aga siis, see ongi nüüd hästi tähtis, et need inimesed, kes tulevad verd loovutama, mõtleksid hästi tõsiselt, et nad oleksid kindlalt, et nende veri on täiesti ohutu, sellepärast et tõesti see veri võib minna ülekandeks nii lastele imikutele, samas ka enda lähedastele, tuttavatele, sõpradele. Kunagi tasuks tulla verekeskusesse testima nüüd ennast mingisuguse viirusnakkuse suhtes. Et seda ei tohiks mitte mingil juhul teha, et tuleb ikkagi olla siiras, vastata ausalt kõigile küsimustele ja loovutada verd just selle eesmärgiga, et teha üks heategu ja päästa kellegi elu. Aga see lohutavad veri verekomponent läbi oli teie juures testimise, nii et selles mõttes võib kindel olla, et isegi kui inimesel on mõni mõni haigus või viirus või nakkus, siis tegelikult see veri jõuab patsiendini. Meie kõik veretooted, absoluutselt kõik veredoosid, mida me kogume, läbivad täieliku testimise ja mitte ükski veredoos ei lähe testimata välja meie majast. Ja mis tahaks nüüd siin rääkida, on see, et kui nüüd inimesel tekib mingisugune kahtluseta võib olla mingisuguse viirusekandja võid all võib olla mingisugune nakkusoht siis tasuks eelnevalt kindlasti ennast kontrollida, sellepärast et testid, mida me kasutame doonorivere testimiseks, on väga spetsiifilised ja nad näitavad küll hästi kiiresti seda viirust, mis on doonori veres. Kuid selleks, et see viirus nagu avalduks, selleks lähevad ikkagi mõned nädalad aega, et tahes või tahtmata selline aknaperiood, kui ükski test ei ole võimeline, nagu seda viirust avastama. Aga räägime nüüd sellest, et kas on olemas mingid sellised perioodid aastas, kus verd eriti palju läheb. Kõige raskem aeg on aastavahetus, nimelt jõulude aeg ja, ja ka selline jaanipäeva aeg. Kui doonorid on tihtipeale oma aastalõpu saginates või siis rohkem sellises peomeeleolus, et väga raske on nagu inimesi keskusesse mõnikord meelitada ja, ja samas on ka sellised, kui näiteks meie ilmastikuolud halvenevad ja on meil rohkem liiklusõnnetusi, siis siis suureneb ka veretarbimine. Nii et selles mõttes on olemas perioodid, kus paratamatult tänu meie sellisele elustiilile või ütleme ka ühiskonna hoolimata selle sedavõrd läheb rohkem täpselt nii. Ja siis verekeskus peab lihtsalt rohkem pingutama, tegema rohkem väljasõite. Siis me üritame jah, kutsuda intensiivsemalt ja kiiremini doonoreid majja, ehk siis me saadame neile spetsiaalsed kutsed välja. Teavitame neid SMSi teel või, või suisa helistame neile mõnikord. Kas on Alt ka mõnda sellist tõelist kriisiperioodi, kus, kus kass, kes mõne veregrupi veri üldse otsa saanud või mõni mõnest vere komponendist on väga puudutanud? Me üritame ikkagi töötada niimoodi, et selliste kriisiperioodi ei, ei tuleks aga tahes või tahtmata, kui on hästi palju ühe veregrupiga patsiente, haiglates, siis võib tekkida tõesti olukord, et mõne veregrupi varud langevad alla normi ja selliseid olukordi. Nii on olnud selge, me teeme siit taas kord lühikese pausi, et siis mõne hetke pärast tagasi tulla. Tagasi stuudios raadio kahe koolitunnis Katre Plaan, Põhja-Eesti verekeskuse doonorluse osakonna juhataja ja Reimo Sildvee see küsimused, et miks üks inimene peaks siis tulema, doonor peaks olema siin toonasest üpris palju rääkinud, aga, aga et seda meie jutuajamist koolitundidena hakata niimoodi vaikselt kokku tõmbama, et siis miks peaks inimene tulema doonoriks? Haiged vajavad doonoriverd absoluutselt iga päev, et iga päev juhtub raskeid õnnetusi ja ühel hetkel võime ka meie ise olla selle abivajaja rollis. Ja hästi tähtis on see, et me teeksime ise seal esimese sammu ja loovutaksime verd ja mõtleks ka natukene teiste peale, et tulevikus oleksid inimesed, kes mõtleksid ka meie heaolu peale ja sellepärast tahakski panna südamele kõigile inimestele, et tule kindlasti verd loovutama, tehke aasta lõpus üks heategu ja aidake päästa kellegi elu. Ja kunagi ei tea. Me võime ise ka sinna haiglasse sattuda ja sattuda kriitilisse olukorda, kuna me vajame doonoriverd ja kui me sellel hetkel võib-olla ei ole piisavalt verd, siis siis seda seda ei tahaks, nagu keegi näha. Ma saan aru, et aasta lõpul, siis verekeskused käivad ka nii-öelda väljasõitudel, kus täpsemalt siis ollakse. Selle aasta lõpus on tallinlastel võimalus ka kesklinnas verd loovutada ja nimelt 24. detsembril oleme Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses ja seal on võimalik verd loovutada kella 10-st kuni kella kaheni ja 31. detsembril oleme Järve Selveris, kus siis liigub ka hästi palju rahvast enne aastavahetust. Ja seal me oleme teisel korrusel kella 10-st kuni kella kaheni ja samas siis kutsuks üles ka kõiki inimesi verd loovutama, kas siis Tallinna verekeskusesse, Tartusse, Pärnusse, Kohtla-Järvele, et kui teil on vähegi võimalik, siis aasta lõpul tasuks selline heategu ära teha. Verekeskuses on avatud igal tööpäeval. Verekeskused on avatud igal tööpäeval ja Põhja-Eesti verekeskus on avatud esmaspäeval, teisipäeval ja reedel kella kaheksast poole kuueni ja kolmapäeval, neljapäeval oleme avatud kaheksast kuni õhtul kella kaheksani. Ja ja muud pole vaja kaasa võtta, kui korralik tervis ja isikutena. Kindlasti kordame üle olge puhanud, korralikult söönud, tarbige rohkem vedelikku, võtke kaasa isikut tõendav dokument ja kes soovib rohkem informatsiooni nüüd veredoonorluse kohta ja millised on need täpsed nõudmised ja kriteeriumid Jonaritele, siis soovitaks külastada Põhja-Eesti verekeskuse kodulehekülge, mis on wwwd verekeskus kus siis saab juba täpsemat infot ja leiab ka kõik meie väljasõidukohad, kus me verd koguma. Aitäh teile, Katri Plaan Põhja-Eesti verekeskusest tulite, rääkisite meie raadio kahe koolitunnis doonorluse teemadel.
