Tormid, üleujutused ja kuumalained. Maastikupõlengud Austraalias. Kliimamuutuste märke võib näha kõikjal. Me elame muutuvas maailmas, kus põhitähelepanu on praegu  inimkonna tervisel. Just nüüd, kui aeg oleks nagu seisma pandud,  tuleks mõelda aga kogu maakera tervisele. Kliimamuutused ei ole enam ammu, vaid keskkonnaprobleem. See on meie kõigi tulevik. Meie koduplaneedi kehatemperatuur tõuseb,  kliima soojeneb. Seda kinnitab ühemõtteline teaduslik tõestusmaterjal. Kas meil on võimalik veel midagi teha ja kuidas  ning milleks peame kliima muutudes valmis olema. Sellest tänases saates räägimegi. Kliimamuutusi uurivad teadlased üle kogu maailma,  nende hulgas ka eestlased. Ülikeerulise teema paremaks mõistmiseks kohtun polaaruurija  ja ränduri presidendi kliimanõuniku Timo Paloga  ja Cambridge'i ülikooli teadusdirektori Anne anger kraaviga,  kes tegeleb ÜROs, kliimakonventsiooni, teaduse  ja tehnoloogia ning majanduslike mõjude alaste  läbirääkimiste korraldamisega. Teadlased on töötanud kliimamuutuste uurimisega juba  1960.-st aastast. See, et meil selline kasvuhoonegaasi kasvuhooneefekt olemas on,  mis maad soojas hoiab, et need gaasid tekitavad soojendavad maad. Seda teatakse juba 200 aastat. Ja see Meie fossiilsete kütustamise põletamine võib kliimat soojendada,  seda teatakse juba üle 100 aasta. Tegelikult. Kui me vaatamegi ajaloos tagasi me näeme,  mismoodi see kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid on olnud  seotud temperatuuri tõusuga ja selle tood tänasesse maailma,  Sa näed, mis on tööstusrevolutsiooniga toimunud  kasvuhoonegaaside kontsentratsioonis, nüüd paneme  selle sellesse konteksti, mis on toimunud  siis temperatuuri tõusuga sellesama aja jooksul,  mis on siis poolteist sajandit ja võrdleme seda looduslike muutustega,  kus on sellised temperatuuri muutused, on toimunud aastatuhandete,  kui mitte kümnete tuhandete jooksul siis siin ongi nagu pilt  hakkab üsna ühes suunas viitama näpuga. Need minevikumuutused, mida me seal kõverates näeme,  need on ju olnud looduslikud nii-öelda, seal on need  astronoomilised tsüklid sees. Ja, ja nüüd on küsimus see, et seal on, seal on toimunud  teatud tsüklimuutused, millest need on tingitud  ja kuidas on see seoses olnud siis seotud  siis selle kasvuhoonegaaside kontsentratsiooniga. Lõppkokkuvõttes sõltub ju kõik sellest, kui palju maa saab  päikesekiirgust ja see on ajas muutunud. Ja täna võime vaadata vastupidi, jälle CO kahest on saanud  justkui see, see tegur ise. Inimtegevus on tõstnud järsult süsihappegaasi paiskumist maa atmosfääri,  süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside sisalduse kasv  aitab kaasa soojenemisele. Maa keskmine pinnatemperatuur on alates  tööstusrevolutsioonist 19. sajandi lõpust kerkinud üks kraad. Suurim muutus on toimunud viimase 35 aastaga  ja tabanud eeskätt põhjapoolkera. Seal on jää ja lumi, mille peegeldusvõime on,  on väga hea, üle 80 protsendi, kuni isegi üle 90 protsendi  päikesekiirgusest peegeldab tagasi maailmaruumi. Ja kui see sulab, nagu ta on, nagu ta on seda teinud  iseäranis Arktika merejää näiteks, mis on väga kiiresti  kahanenud äärmiselt kiiresti viimase 30 aastaga  siis siis enam kiirgust neeldub ja see tähendab,  et enam energiat satub kliimasüsteemi ookeani maapinda,  neeldub enam kiirgust ja, ja see võimendab soojenemist veelgi. Vabanevad omakorda kasvuhoonegaasid metaan ja,  ja süsinikdioksiidi. Ja mis on seotud ka suurte mandriliustikega,  mille, mille täitmõju ja ulatust me veel täna ei tea  ja millel võib olla nagu väga-väga märkimisväärne. Mõju meie meie kliimasüsteemile, sellisena me praegu teame. Arktika merejää on pidevas muutumises, suvel sulab  miinimumini ja talvel jälle külmub. Satelliidi andmed alates 1979.-st aastast näitavad,  et Arktika jääkatte miinimumid on tõesti pidevas vähenemises  ulatudes eelmisel aastal vaid 3,6 miljoni ruutkilomeetrini. Keskmine suvine jääpaksus on võrreldes mõõtmise algusega  poolteist meetrit õhem. Jah. Aga Antarktikas on, on esimesed sellised murettekitavad muutused,  sest et Lääne-Antarktika, mis on kiirenenud viimastel  aastakümnetel märkimisväärselt soojenemine  ja liustike taandumine siis Ida-Antarktikas oli kuni viimase  ajani liustikud, kasvasid veel. Aga nüüd hakkavad esimesed märgid ka sealt ilmnema,  et midagi on juhtunud ka seal. Samamoodi on Antarktika merejääga, mis kasvas  ja kasvas, nüüd on kahanemistrendis ja, ja  ka igikelts samamoodi igikeltsa sulamisest vabanevad gaasid  näitavad ka, et ka seal on nagu esimesed märgid,  et mingid mingid suuremad muutused on, on ees. Aga üks otsene mõju võiks olla ikkagi ka see merevee tõus,  et teatud riigid jäävadki vee alla. Ja no see mereveetõus on kiirenenud viimaste aastakümnetega ja,  ja seal on kaks komponenti, üks on siis see,  et ookeani soojuspumba tulenevalt sellest temperatuuri  tõusust on ju tegelikult võtab enam kui 90 protsenti sellest  soojusest ülemäärase soojuse siis, mis meil kasvuhooneefekti  tõttu tekib, teine komponent, seal on liustike sulamine,  mis on nagu iseäranis viimastel aastal aastatel hakkan tõusma,  see tähendab, et, et see hakkab nii-öelda võimust võtma ja,  ja muutub nagu isegi olulisemaks osaks selles meretaseme tõusus. Võib-olla tundub, et kliimamuutuste mõju jääb Eestist  ohutusse kaugusesse. Tegelikult on maa kliimasüsteem üks suur tervik,  mis ei tunnista riigipiire. Meile, harjumus pärast nelja aastaaega on kujundanud just  need maakera külmad piirkonnad. Kui seal temperatuur tõuseb jää ja lumi sulab  siis puudutab see otseselt ka Eestit. Tänavune talv siin Eestis ongi olnud umbes selline lõputu vihmasadu,  mitte lumesadu, meil hakkab tulema aina soojemaid,  talvesid. Lumikatet on aina vähem, et see,  need ju statistika. Jah, statistika näitab seda, et viimased 40 50 aastat,  et Eesti talv on umbes kuu aega kaotanud,  kui me peame oma talve sümpto või nii-öelda  siis neid tunnusteks temperatuuri ja, ja püsivat lumikatet,  mis on Eesti talvel omane siis me oleme talvest kaotanud  umbes kuu aega. Üle kahe nädala on läinud kevade arvelt ehk kevad saabub  varem ja, ja siis see ülejäänud osa on läinud sügise arvelt,  ehk et sügis venib pikemaks ja talv saabub  või hiljem. Eesti ilmajaamade aegread näitavad, et 66 aastaga on  lumikate periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra. Samuti on lumikate jäänud õhemaks. Keskmiselt on lumepaksus vähenenud kaks kuni üheksa sentimeetrit. Mis aga toimub meie keskmise õhutemperatuuriga,  seda ilmestavad hästi Tartu ilmajaama andmed,  mida on kogutud juba 1866.-st aastast. Aegrida on sakiline ehk aastad on erinevad,  kuid trend on ühene. Meil läheb pidevalt natukene soojemaks. Kas see, et meil on palju torme, selliseid tuuliseid päevi,  see on ka mingisugune? Ja, ja see on ka üks prognoositav mõju sellest  kliimasüsteemi muutumisest, et meil intensiivistub see läänevool,  me saame enam selliseid tsükloneid ja tugevamaid tuuli,  ehk et siis tormikahjustused ja need tulenevadki sellest,  et need tormid on lihtsalt võimsamad, veetaset tõuseb rohkem  tänu sellele tugevale tugevale läänevoolule sealt. Pluss siis see, et kui meil talvel ei ole jääkatet jääkate  tegelikult ongi ju see, mis nii-öelda mere ära kaanetab  ja muudab meil olud stabiilsemaks. Aga kui meil seda jääkatet ei ole, siis siis seda merd  saabki see tuul paisutada, et me oleme talvistele tormidele,  kui nad ka tugevnevad, me oleme märksa haavatavamad. Nii et ei ole niimoodi, et kui meie temperatuurid lähevad kõrgemaks,  et me varsti istume siin palmi all ja naudime sellist sooja mõnusat. Sellist noh, Lõuna-Euroopa ilma vaid me,  meie ilm muutub kehvemaks. Jaa, pigem on ikkagi see praegu selline arusaamine,  et see ebastabiilsus suureneb ehk et meid võivad tabada  suvel tõesti kuuma lained. Mis ei ole sugugi nüüd, et ta oleks kuidagi klimaatiliselt  väga soodus põllumajanduse le näiteks ka,  et, et see kuumalaine ei ole, see ei tähenda seda,  et kõik on hästi ja kõik kasvab hästi. Väga tugevad intensiivsed sajud, jällegi teatud perioodil,  kui võtame aasta vastases lõikes, siis noh,  soojenemine Eestis on valdavalt toimunud siiamaani talvise  poolaasta arvelt ehk et võiks ütelda, et me saame rohkem  seda soppa sellist Eestimaa talve, nagu me teda praegu mõistame,  sellise sügis, kevad, need vaheaastaid pigem pikenevad. Sellepärast on ka võib-olla meil neid Kliimaskeptikuid natuke rohkem, et noh, on natuke soojemaks läinud,  et mõni inimene tunneb suusa suuskadest puudu  ja suusatamises puudu puudust. Aga kui mõelda näiteks inimesi, kes elavad Aafrikas  ja nendel nendel juba praeguse ühe kraadine tõus on nagu  mõjutanud seda, et näiteks nendel on sööginappus on väga  suured põuaperioodid, väga pikad põuaperioodid. Kui tekib toidupuudus, siis tekib ka ränne,  inimesed tahavad minna kuskile mujale elama,  kui tekivad massränded, siis tekivad ka konfliktid. Kliimamuutuste sümptomid Eestis on ilmselged,  tulevikus näeme vähem lund ja rohkem vihma  ning torme. Aastaringne vilets suusailm on aga väike mure maailma suurte  hädade taustal. Kehva ilmaga saame vast hakkama, kuid milliseid tagajärgi  põhjustavad kliimamuutused meid ümbritsevale elus,  loodusele? Zooloog ja looduskaitse bioloog Tiit Maran on olnud  aastakümneid tegev rahvusvahelise liigikaitse konventsiooni  Zis Eesti teadusnõunikuna ning tegelenud ohustatud liikide  uurimise ja kaitsega. Ta nõustub looduse dlaste üldlevinud arusaamaga,  et inimtegevuse mõju elusloodusele on praegu ulatuslikum kui  eales varem. Ja kliima soojenemine on üks osa ühiskonna mõjust biosfäärile. Üks märgiline loom, kes on eriti karmides arktilistesse  oludesse ju kohanenud, on jääkaru ja, ja kui ei ole jääd,  siis ta saab ju toitu kätte, ikkagi peab jää pealt hülgeid  püüdes ta vees ujudes toitu kätte ei saa,  siis tal on väga raske sellistes tingimustes toime tulla. Jääkarud need, kes saavad, nad ju otsivad endale  mingisugustki võimalust hakkama saada, toitu saada  ja neid mõningaid ajakirjanduses olnud juhtumeid võib  ka võib-olla seostada tõe tõepoolest sellega,  et nad satuvad rohkem inimeste lähedusesse nendel aladel,  kus nad ennem seda ei ole olnud. Kui sellised talved Eestis hakkavad sagenema,  siis kuidas see tervikuna Eesti loodusele mõjuma hakkab? Ilmselt kõige õigem ja ausam vastus on see,  et loodus paratamatult muutub, sest noh,  Eesti on ju teatavasti ikkagi meie enda kultuuri  ja poliitiline, teatud määratletud piirkond. Tegelikult loodus ju selliseid piire ei tunne  ja mõningad liigid, kes on enam kohanenud soojematele,  pehmematele ilmadele, need hakkavad liikuma põhja poole,  need, kes on harjunud jahedamatega või siis seotud väga  tugevalt jäädega, need kas liiguvad ära või on lihtsalt kehv. Kehvas olukorras. Aga muidugi kõige suurem probleem tekib nendes kohtades,  kus liikumistele tekivad barjäärid ette. Kas Eesti puhul saab rääkida ka mõnest konkreetsest liigist,  kes võib kannatada või juba kannatab kliimamuutuste all? No ma usun, kui me räägime kliimamuutustest Eesti puhul,  siis selline liik on viiger hülje ees, sest et kui ta ta  ikkagi ju pesitseb ja oma pojatub ilmale jää peal  ja kui jääd lihtsalt ei ole, siis tekib küsimus,  et kus ta need pojad ilmale toob ja ega siis uurijad on  täpselt sama suure suguse suure küsimärgi ees,  et keegi ju ei tea, mis sellel aastal viigeritega looduses  üldse toimuma hakkab või toimub märgilise tähendusega. Kindlasti on šaakali tulemine Eestisse ja praegu on ju ta  juba juba pooles Soomes oma oma levikupunktidega,  mis on avastatud. Kui me vaatame linnuriiki, siis täpselt samamoodi paljud liigid,  mis tundusid olevat lõunamaa liigid, tooks sin  siis hõbe haigru, mis on praegu pesitsevad linnud Eestis. Jällegi üks märk sellest, et midagi on väga-väga suurel  määral muutunud. Loomade omavahelised suhted muutuvad, populatsioonide  arvukused muutuvad, aga kui tõttu öelda,  siis on see kõik ju nii uus, et ega me ei tea me ainult  ikkagi praegu, oletame, mis hakkab toimuma? Aga kas me saame öelda, et see on kindlasti halb,  äkki see lähebki nii ja vahelduvad ühed teistega? No siin on ilmselt teema selles, et me ei saa rääkida ainult  kliima soojenemisest, kliima soojenemine on üks ilming palju  suuremast asjast, ehk siis selle meie ühiskonna mõjust meie spiosfäärile,  keskkonnale siin on palju teisi faktoreid,  on liigirikkuse kadumine, on, ütleme, mullastiku probleemid  ja need on kõik tegelikult selle peegeldus,  et meie praegune ühiskond oma praeguse korraldusega on  põhimõttelises väga tugevas vastuolus sellega,  kuidas biosfäär toimib. Ja niikaua, kui me mõtleme, et me oleme kuidagi täiesti  sõltumatud sellest biosfäärist. Nii kaua me neid probleeme ei lahenda ja meie tulevik ei saa  väga roosiline olema. Ka taimeriigis on esimesed ilmingud kliima pehmemaks  muutumisest juba tajutavad. Taimeökoloog Jaan Liira näitab Tartu Ülikooli botaanikaaias tagajärgi,  mille põhjuseks saab pidada külma talve ärajäämist. Kliimamuutuste võib-olla üheks kõige ilmekamaks näitajaks on lumeroos,  mis õitseb nüüd täpselt selle sellisel ajal nagu Lääne-Euroopas,  et kuskil jaanuar-veebruar meil tavaliselt on,  õitseb ta siis, kui lumi ära sulab märtsis-aprillis. Ja see talv, kui oli lumi ja jää, põhimõtteliselt seda ei olnudki,  siis see õitses ka jaanuarist alates. No vaata, see on nüüd luuderohu na, kus maapinda katab noh,  terve maapind on täis, kasvab sinna üles välja,  noh vanasti ta oli siiamaani kuskil ja niiviisi,  aga noh, nüüd ta on ju vaata üles välja ja no anna minna,  siis läheb ja läheb, nii et hullem kui ja. Min paras möõtme, Euroopa botaanikaaed ei ole kunagi teda  nii suurena näinud, kui ta see aasta on. Et, et või nüüd nende aastatega on kasvanud. Nüüd oleks veel järgmine aasta see, kui ta peaks hakkama  õitsema ja vilja kandma. Siis me oleksime ikka juba tõeliselt nagu suure hüppe edasi teinud. Kas on näha mingeid põhimõttelisi muutusi taimele? Eesti tasemel veel mitte väga peale selle,  et, et noh Kõige parem on seda näha muidugi aedades,  et lõpuks ometi me meie aedades nagu siinsamas botaanikaaias  hakkavad kasvama suurepäraselt põõsad ja,  ja ka rohttaimed, aga eriti põõsad, mis siiamaani kasvasid  ainult Saaremaal, näiteks pehme mesihein,  et on arvatud, et tema probleemiks on see,  et ta ei kannata neid, talvekülmasid, punkad külmuvad,  no praegu läheb nagu umbrohi aias laiali. Nüüd kui vaadata näiteks Euroopa mastaabis,  siis loomulikult toimub. Teatav selline koosluste muutmi tus ja taimede noh,  nii-öelda tingimuste halvenemine just nendes piiripealsetes  klimaatiliselt piiripealsetes tsoonides. Aga. Praegu veel selliseid nii-öelda drastilisi kadumisi ei ole  veel märgatud inimmõju koosluste muutmise,  koosluste, hävitamise või koosluste ümberkujundamise tõttu  või siis ka tegelikult meie tingimustes koosluste kasutamata  jätmiset on palju suurem kui ükskõik milline kliimamõjutus. Meil saab olema. Suure skaalaline levimine liikidel on kõige suuremaks  probleemiks ja selles aitab kaasa kõige rohkem inimene. Kliima soojenemine ei tähenda üksnes liikide kadumist  ja uutele lõunapoolsetele tulijatele soodsamat keskkonda. Kasvab ka ekstreemsete ilmastikunähtuste tõenäosus  ja ilm on raskesti ette ennustatav. Muutuvate olude karmi poolt nägime 2018. aasta suvel,  kui kuumalaine haaras oma embusse Euroopa. Kui kuivad ja palavad ilmad rõõmustasid suvitajaid,  siis põllumeestele tõi see kaasa ikalduse. Siit nagu sisuliselt saaki ei saa, et siin selline ütleme  kolmandik põldu ehk annab seda saaki. Mis saab meie toidulauast ja Vat toidulaud põllumajandus, metsandus, vot see on teema nüüd,  kus tegelikult see kliima on palju suurem probleem,  sest et meil on seal monokultuurid, kes on väga tundlikud,  nad on üksinda tegelikult enamus kultuure tunnevad  tulevikukliimas tõenäoliselt oluliselt paremini kui praegu. Aga just nimelt on see, et kui kliima soojeneb,  hakkavad siia tulema ka siis nii-öelda need lõunapoolsed kahjurid. Ja vot see on see, millega meie põllumees  ja ka metsamees praegu peavad hakkama arvestama  või juba arvestavadki, sest et juba esimesed märgid on olemas,  kuigi jällegi kohale jõudmine on tõenäoliselt rohkem inimese abi. Aga just see, et need kahjurid elavad selle meie külma talve  üle nüüd selles nii-öelda leebemates tingimustes,  vot see on nagu ütleme meie põllumehe ja metsamehe jaoks  suurim probleem. Et sellised nii-öelda masspaljunemised on just tänu  sellisele mõnusale pehmele talvele. Kõige suuremaks probleemiks tõenäoliselt saab olema meil kuusekasvatus,  sest et ikkagi ühtepidi see põhjamaine kuusk,  mis siiamaani on kasvanud, tal ei pruugi need talvel märjad  talvel see sobida. Teame hästi, et inimkonna jätkusuutlikkuse tagab sobiv looduskeskkond. Mida siis teha? Kiiresti areneva kliimamuutuse põhjustaja on inimene  ja sellepärast peab ta ise olema ka selle probleemi lahendaja. Kui me seda kõike teame, miks me siis eritame ikka  nii palju neid kasvuhoone kaasa? No, ega see nii kerge ei ole, et ära minna,  et meie energiavajadus on ikkagi suur, et sellist sellist  head ela, ela elada ja inimeste arv kogu aeg kasvab maailmas. Et praegu meid on siis seitse-seitse koma seitse miljardit. Kui Eesti lõpetas kõik praegu kõik emiteerimis me üldse  kasutaks ühtegi fossiilset kütust, et kõik oleks ilus,  puhas taastuvenergia. Siis sellega nagu ja teised mitte midagi ei tee,  siis sellega mitte midagi ei muutu. Eesti ikka kannatab, et me ise ennast ära päästa ei saa. Ja sellepärast ongi maailm ülemaailmset lahendust on vaja  sellele probleemile. Riigid on ju teatavaid asju kokku leppinud Pariisi  kliimalepe ja nii edasi. Kas midagi on juba ka tehtud? Patiliselt poolelt me teame, et ei ole väga. Et see on üks poliitiliste otsuste häda ja,  ja kui panna siin nüüd kõik need maailma riigid sellesse  ühte katlasse, siis me näeme, kui kirju see pilt on. Riikide jõukus on väga erinev. 25 aastat me oleme otsinud lahendusi ja üks põhilistest  teemadest seal ongi, on rahastuse teema,  et kes siis kes rahastab kogu seda üleminekut  ja kuidas seda üleminekut niimoodi teha? Siis süsinikuvabale majandusele, et keegi kannataks  ja kelle süü see on, mis meil praegu on,  kelle süüs üks kraad on, on üks aruteluteema. See on ikkagi poliitiliste otsuste küsimus ja,  ja nemad peavad seal langetama, jõudma mingile konsensusele,  see tulebki läbi pikkade vaidluste. Ja, ja kuskil on see kokkulepe, piir on ju,  et kõik peavad kusagilt ilmselt järgi andma,  et kui me ka peatame täielikult kasvuhoonegaaside  emissioonide emiteerimise homne päev siis soojenemine jätkub  veel päris päris mõnda aega puhtalt juba sellepärast,  mis sinna on nii-öelda juba paisatud atmosfääri need  kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, mis seal praegu on olemas,  pluss see soojust, mis on ookeanides olemas,  et, et seda niisama ei peata. Me peame kohanema ka, sest jah, ära seda hoida ei saa,  et see soojenemine on olnud juba üle ühe kraadi Eestis üle  kahe kraadi, asjad on muutunud. Kliima on muutunud siin, et see, kuidas sellega toime tulla,  et seda, selle, me peame ka selle peale mõtlema. Ja, ja noh, kuidas näiteks haigusi ära hoida,  mis siiapoole võivad tulla, aga see ei käi ainult nagu metsa  või taimede kohta, see käib ka inimeste kohta. Pidurdada ja see on võimalik ja seda me peaksimegi tegema,  et, et leevendada neid muutusi ja leevendada ja,  ja vähendada siis seda, seda muutuste kiirust,  mis praegu on ja, ja, ja ka vältida siis neid tõenäolisi Väga drastilisi muutusi, millest ma rääkisin neid lävendi efekte,  et need on nagu need riskid, millega me praegu mängime  ja mille suhtes me peaksime olema väga ettevaatlik. Kas meil on üldse võimalik kuidagi kliimamuutustest tingitud  mõju Eesti taimestikule tagasi hoida, pidurdada? Väga hea küsimus ja tegelikult on ja, ja,  ja vot see on see, kus meil on praegu väga palju teema. Popp teema, metsandus, ärge unustage, et mets puhverdab meie kliimaäärmuslik,  et mets hoiab ära väga suured kuumad suvetemperatuurid seal  varjus ja ka tegelikult väga külma temperatuuri hoiab ära ja,  ja see see on väga paljudele tõenäoliselt metsataimedele,  aga seetõttu ka võib-olla ümbruskonna le oluline selline  keskkonda pehmendav ja säilitav tingimus maastikutasemel  metsad pidurdavad tuult ja kuna me teame,  et tulevikus on nii-öelda oodata rohkem tuult  ja ka tormi siis nii-öelda metsa oma elu hinnaga. Tõenäoliselt hakkab pidurdama meie tormikahjustusi mujal. Põhimõtteliselt on ju olemas ja soovitatud juba  põllumeestele ja nüüd, kus. Talved lähevad lumevabaks ja põhimõtteliselt vesi voolab  talve otsa siis on just need nii-öelda kattekultuurid,  mis peaks kasvatama talvel, et hoida toitaineid kinni mullas  ja säilitada mulla struktuuri. Ja tõenäoliselt ka selline maastikukultuuride  mitmekesistamine annab leida nagu uue õige lahenduse meie põllumajandusele,  et me kahjuks oleme praegu liiga kinni. Turusituatsioonist suunatud kultuuride valikus. Muutuste keerises olevas maailmas, kas meil on Eestis  võimalik kuidagi olukorda leevendada ja kliimamuutusteks  paremini valmis ka? No kliimamuutusteks paremini valmis olla. Kindlasti kui me suudame võimalikult vähe tarbida  võimalikult vähe energiat, kasutada võimalikult lokaalselt  toimida võimalikult lihtsaid süsteeme, üleval hoida  selliseid süsteeme, mis vajavad vähe energiat. See oleks see võti, kuidas asju toimetada,  aga põhimõtteliselt on see asi ikkagi selles,  et et terviksüsteem peab muutuma, tervikühiskond peab  muutuma ja mis on veel olulisem, inimeste mõtlemine peab muutuma. Sisemine maailma suhtumine peab muutuma. Ja ausalt öelda, mulle tundub, et, et järgmised põlvkonnad,  kes praegu juba peale tulevad, mõtlevad hoopis teistmoodi  kui vanemad põlvkonnad. Nii et me peaksime ilmselt mõtlema, kuidas tulevikuprotsesse  teha meile paremaks ja võimalikult kohaneda nende oludega,  mis praegu on tulemas. No üks asi kindlasti, kui me vaatame, iga iga üksikinimese käitumist,  on, on see, et mõtestada lahti oma tegevus kliima  soojenemisega üleüldse keskkonnamõju osas ja,  ja nõuda seda, et sellega tegeleksid ka vastavad institutsioonid,  kas siis riiklikul poliitilisel, mis iganes tasemel. Sest inimeste jõud on päris suur muutuste saavutamiseks. Kunagi ei tasu tekitada sellist mõtteviisi,  et kõik on mõttetu, kõik läheb nagunii hukka ei lähe. Niikaua kui me mõtleme, et, et asju saab muuta,  et me saame iseennast muuta oma suhteid teiste inimestega keskkonnaga,  nii kaua on alati võimalik ka neid muutuseid tegelikult  teoks teha. Peame tulevikuks valmis olema, sest elu maakeral muutub. Õnneks ei taba see meid ootamatult. Tänu teadlaste tööle mõistame, mis kliimasüsteemi kiiret  muutumist põhjustab ning mis sellega kaasneb. Inimene on ja jääb looduse osaks ja meil tuleb loodusega  kooskõlas elada. Igaühe võimuses on mõelda läbi oma tegevused  ja langetada otsused, mis tagavad koduplaneedil  jätkusuutliku tuleviku nii meile kui ka kõikidele teistele elusolenditele.
