Tere õhtust, head vaatajad, pandeemia levik taandub  ja avalikkus ootab konkreetseid otsuseid piirangute leevendamiseks. Esimese sammuna otsustati täna asuda taastama plaanilist ravi. Millise jälje on ravi katkemine jätnud haigekassale  ja rahva tervisele ja kuidas ennetada uut viirusepuhangut. Esimene stuudio alustab. Sotsiaalminister Tanel Kiik tere õhtust. Mart Helme ütles eile siinsamas stuudios,  et eriolukorda pikendatakse. Igal juhul on see valitsuse otsus. See on hetkeseisuga tõenäoline, sest me peame arvestama sellega,  et pandeemia levik nii maailmas kui Euroopas on mõnevõrra  küll pidurdunud, aga me teame, et jätkuvalt on oht,  me teame seda, et ta ei ole saadud pidama veel üheski riigis. Me teame seda, et mitmes maailma riigis on alles tõusufaasis  ja ka Eesti peab paraku olema igasuguste leevendusmeetmete  sammude osas väga ettevaatlik. Nii et eriolukorra pikendamine on tõenäoliselt mõistlik valik. On seda otsust oodata, homme räägime me siin kahest nädalast,  nädalast või kuust. See on nii põhimõtteline otsus, et seda saab langetada  loomulikult ainult vabariigi valitsus ja valitsus koguneb  neljapäeval teatavasti, nii et neljapäeval ilmselt on ta  päevakorras ja eriolukorra juhi ettepanek  ehk siis peaministri ettepanek saab olema see,  millest valitsus suure tõenäosusega lähtub. Tõenäoliselt nagu ongi välja öeldud, see maksimaalselt kuu  aega korraga, aga on väga selgeid argumente,  et ta võiks olla ka mõnevõrra lühem periood. Piiranguid iseenesest saab ju hoida ka ilma eriolukorrata,  et miks see eriolukord just nimelt vajalik on. No kui me vaatame õiguslikult, siis tegelikult on erinevaid,  nii-öelda juriste, erinevaid arvamusi ja tegelikult on  ka erinevatel piirangutel erinev õiguslik raamistik,  ehk et on neid, mille puhul oleks võimalik teha läbi,  kas siis terviseameti otsuste, ka sotsiaalministri otsuste,  aga on küllalt palju ka selliseid samme ja otsuseid,  kus eriolukorra juhi korraldused on nende nii-öelda  toimimise aluseks ja kui eriolukord enam ei ole,  polegi eriolukorra juht, siis tekib selline mõnes mõttes  õiguslik vaidlus ja väga palju, võib-olla segadust,  mida ei saa lubada hetkel sellises olukorras. Õiguskantsleri hinnang on, et tegelikult suuremat osa  nendest piirangutest saab kehtestada ka nii-öelda ametnik  või või siis nii-öelda omavalitsusjuht, et kui kui erinevad  need seisukohad ikkagi nüüd on. Nad on piisavalt erinevad ehk et. Jah, olen nõus, et enamike tõenäoliselt saabki end õiguslik konstruktsioonide,  kõik ei saa ja küsimus on ka selles, et olukorras,  kus see riik ei ole tegelikult ju veel koroonaviirus seljatanud,  me ei tea, kas selline moment üldse tuleb,  aga me teame ka seda, et meil on piisavalt selliseid  piirkondlikke nakkuskoldeid, me teame seda,  et meil on piisavalt ka selliseid Riskirühm endiselt, kes on sellest viirusest selgelt ohustatud,  ehk tõenäoliselt on mõistlik selline otsus teha,  on ta siis kaks nädalat, on ta siis pikem periood,  et veel jätkata eriolukorraga jätkata erinevate jõulisemate  meetmetega just nimelt selleks, et oleks võimalik hiljem  rahulikumalt naasta laias laastus tavaelu juurde võib-olla  teatud selliste uute, võib-olla hügieeni ja,  ja terviseohutus normidega. Riigikantselei töörühm pidi valitsusele tegelikult juba  umbes nädal tagasi esitama väga konkreetse eriolukorrast  väljumise strateegia. Ma kujutan ette, et see dokument on valitsusel olemas. Miks avalikkus seda veel näinud ei ole? Küsimus on selles, et see dokument on koostamisel  ja ta järk-järgult kasvab, nii nagu ikka,  ehk et on väga palju küsimusi, me räägime ju kümnetest  erinevatest eluvaldkondadest, mida tegelikult on need  piirangud puudutanud. Räägime nii-öelda riskistsenaariumidest,  me räägime mõõdikutest, mille alusel otsustada,  kas üks või teine nii-öelda piirang on võimalik ära kaotada,  tühistada või osaliselt leevendada. Algne variant oli, mäletan seal paari 30 lehekülje ringist  täna õhtul viimati saadet oli juba ligi 40 lehte,  et see tuleb väga põhjalikult selgelt lahti kirjutada,  mis on siis nii-öelda vastused ühele teisele kolmandale  küsimusele sellist pool kõva ütleme või poolikut dokumenti  ei ole mõtet ju lauale lüüa. Aga valitsus on arutanud seda dokumenti,  vaadanud vaielnud selle üle, mille üle te vaidlete Küsimus on väga paljudes sellistes detailides nagu ikka,  ehk et kui me räägime kultuurielu korraldamisest,  kui me räägime avalikest üritustest, siin on  ka erinevad liigitused, väiksemad üritused,  suuremad rahvusvahelised, piirkondlikud,  regionaalsed, kas peaks lähenema kogu Eestile tervikuna  või peaks vaatama vastavalt konkreetse maakonna nii-öelda  nakkuse näitajatele. Me teame, et Eesti on väga väike, kui mõnes maakonnas  näiteks ütleme, et siin on avalikud üritused lubatud  või ma ei tea kaubanduskeskuse avatud, siis tegelikult tuleb  see kogu Eesti, sõidab sinna maakonda kokku  ja võib-olla siis seni ilma viiruseta. Maakond saab olema kõige suurem nakkuskolle  ehk et selliseid otsuseid tuleb väga põhjalikult läbi kaaluda. Et kui neid meetmeid kehtestasime neid piiranguid,  siis me tegime seda kiiresti, kuna me teadsime,  et me jooksime nii-öelda ajaga võidu iga nii-öelda viit päev,  viidatud nädal oleks oleks võinud väga kalliks maksma minna  rahva tervisele, et nüüd meil on natukene aega natuke  rahulikult läbi mõelda, me teame, et me oleme küll nii-öelda langusfaasis,  aga nagu ütleb ka Covid 19 tõrje teadusnõukoda,  siis kõiki neid piiranguid tuleb leevendada väga ettevaatlikult,  väga järk-järgult. Selleks, et vältida olukorda, kus me näiteks nädalaks midagi  leevendame ja siis paari nädala pärast otsustama,  selle tagasi pöörata ja sellega tekitame rahvale väga palju stressi,  õiguslikku segadust, ühiskondliku korralduse segadust  ja ka uue, võib-olla koroonaviiruse puhangu. Ma saan aru, et see dokument on ikkagi peaaegu valmis,  sest nagu ma kuulsin, peaminister ütles eile riigikogu vanematekogule,  et kui valitsus täna kokkuleppele jõuab,  siis riigikogu liikmetel on tegelikult see kriisist  väljumise kava laua peal. Täna riigikogu liikmed seda vist kätte saanud ei ole,  ega ju? Tõepoolest, sellega läheb natukene või aega,  aga ma arvan, et siin ongi pigem mõistlik lähtuda  põhimõttest tark ei torma ja parem teha ta läbimõeldud,  kaalutletud, sest avalikustada otsustada selliseid dokumente  saad ikkagi ühe korra. Seega küsimus ikkagi on poliitilistes valikutes  erimeelsustes koalitsioonis tehniline töö tegelikult on ju tehtud,  ma saan aru, kui peaminister sai eile riigikogule sellise  lubaduse anda. Küsimus. Kuidas kõige mõistlikumalt tagada inimest elu  ja terviseohutus, tagada see, et me neid meetmeid leevendama,  just nimelt õiges järjekorras, ehk et siin on  ka väga palju neid arusaami, et me teeme neid proportsionaalselt,  et meil on nii-öelda vajadusel teatud sellised nende regulatsioonimehhanismid,  et mis hetkel me saame aru, et me tegelikult ei saa minna  leevendamisega edasi, mis hetkel meil on võimalik,  kas teha siis paus halvemal juhul tagasi pöörata. Samamoodi peavad olema kõik sellised niielda,  usaldusmeetmed rakendatud, ehk et kui me näiteks lubama  avalikud üritused või me lubame näiteks koolitöö teatud määral,  et mis peab olema siis see uus, selline nii-öelda norm,  kuidas see välja näeb, et kas need on isikukaitsevahendite kasutamine,  kas seal on distants klassiruumis, kas seal on minimaalne  nii-öelda või maksimaalne siis vastavalt rühm,  kui palju võib korraga inimesi koguneda samamoodi tegelikult  veel rida selliseid täpsemaid detaile, noh,  üheks heaks näiteks on kasvõi plaanis ravi avamine,  kus on eraldi juhend, on eraldi, lisades tervisedeklaratsioon,  on testimise põhimõtted, on patsientide eralduse põhimõtted,  arsti tänase põhimõtted, ehk see ei ole nii lihtne,  et, et nipsust, taastame eilse olukorra ja ütleme,  et elu läheb edasi. Plaanilise ravi taastamisest me räägime mõne hetke pärast,  ma püüan ikkagi aru saada, et kuidas te olete  struktureerinud selle nii-öelda tavaolukorra juurde naasmise,  ma saan aru, et on need meetmed nii-öelda kategooriates  või kimpudes, need on jaotatud kuidagi nii-öelda mitme järgu peale. No oskate te tuua mõne näite ikkagi, milliseid asju esimeses  järjekorras nüüd võiks hakata leevendama? Noh, tegelikult on ju teada, et plaanilise raviga me oleme  pihta akne Seda me juba teame, mis on need, mida me veel ei tea. Pikalt ette valmistatud järgmises faasis tõenäoliselt me  räägime sellistest võib-olla vabas õhus toimuvates huvitegevustest,  sellistest toimingutest tegevustest, mis on seotud  ka noortega lastega. Samamoodi räägime ilmselt ka kaubanduskeskustest teatud  leevendusmeetmetest küsimus, mille üle natuke käib,  arutelu on tõesti see, et kas peaks avama nii-öelda kõik  need poed korraga või tegema erisusi. Isiklikult arvan, et peame siiski lähtuma  ka sellest, et näiteks erinevad sellised,  võib-olla kinode, sellised vaba aja veetmiskohad peavad  jääma mõnevõrra kauem kinni kui näiteks vajalikud teenused  nagu võib-olla lemmikloomakauplus või muud sellised  tarvilikud poed ja ka seal tuleb täpselt otsustada,  mis saab olema selline mõistlik norm. Nende poodide avamisel on see lihtsalt distantsi hoidmine,  on see, toome lihtsa näite, kas neid riidepoes on lubatud  või ei ole lubatud kohapeal riideid proovida  või käib see niimoodi, et inimene valib suurusjärgu,  kui me teame, et nakkusoht on praegu suurem  või käib see niimoodi, et ta paneb need riided mõneks ajaks kõrvale,  et saab välja panna alles järgmisel päeval  või päev hiljem, kui need on puhastatud. Eks siin on väga paljusid tehnilisi detaile,  mis võib väga palju tegelikult mõjutada seda,  et kas see konkreetne otsus mõjutab ja suurendab nii-öelda  nakkuskordajat või ta jätab selle enam-vähem stabiilseks. Kui pika aja peale selle strateegiasse piirangute  leevendamine või kaotamine tegelikult paigutatud on,  kas me räägime siin kahekuusest pooleaastasest perioodist? No ütleme nii, et lõpliku terminit ajaliselt on raske öelda,  sest loomulikult see sõltub sellest, milline saab olema  nende nakkuse levik, milline saab olema suvekuudel see  nii-öelda koroonaviiruses nakatunute arv,  hospitaliseeritute arv, aga pigem võib arvata,  et me räägime sellisest perioodist kuni suve lõpuni,  ehk et selgelt tuleb eristada nii-öelda mais lubatud asju  ja juulis augustis lubatud asju, aga täna langetada otsust,  mis on juulis või augustis lubatud, on ilmselt ennatlik. Kui me räägime suurtest üritustest rahvusvahelistest üritustest,  siis seal ma arvan, et tulevad mängu väga paljud muud istus  eriti just nimelt riikidevahelise liikuvuse mõttes,  et et siin peame kindlasti olema eriti ettevaatlikud,  need võivad jääda olla kõige lõppu. Aga sellised kodumaised, väiksemad tegevused,  üritused end, ettevõtluspiirangud mis täna kehtivad,  neid me saame loodetavasti siin nii-öelda suve keskpaigaks  laias laastus ära leevendada. Saaremaale koostate eraldi plaani. Saaremaaga täpselt nii, nagu ravitöö puhul oleme tõesti  sinna eraldi nii-öelda teekaardi välja mõelnud,  kuidas on võimalik seal plaanist ravi niimoodi taastada,  et see ei sea ohtu ei tervisetöötajaid ega patsiente? Täpselt samamoodi tuleb ka praegu vaadata Saaremaa muid  näitajaid positiivse poole pealt, öeldes,  et Saaremaa tegelikult suurem nakkuskolle on tänaseks. Seljatatud me näeme tegelikult väga selgelt langustrendi,  me näeme seda, et see vahepealne periood,  kus leidsime siin nakatunud ja hooldekodudest Kuressaare  haigla enda töötajate seast väga mitmelt ürituselt neid tuli,  et tegelikult need numbrid on läinud paremaks,  et kui vaadata praegu nii-öelda ka maakondliku arvestust,  siis vahepeal, kus Saaremaa selgelt domineeris vahepeal oli periood,  kus kus pooled nakatunud üle poole nii-öelda päevastest  lisandunutest tulid sealt piirkonnast just  siis hetkel on selgelt allapoole mindud. Arvan, et siin on teinud Saaremaa vald väga head tööd,  on teinud kohaliku rastra haigla, terviseamet,  vabariigi valitsus oma meetmete sammudega,  et see on koostöös Saaremaa ja Muhumaa elanikega sündinud. Nii et jaanitulele Saaremaale mandrilt veel ikkagi sõita ei saa. See suvi ja saart see le mõistlik. See ei ole mõistlik või see on keelatud. Küsimus selles, et kas inimene läheb võibolla jaanitulele  oma vanaema või, või venna või, või, või tütre  või poja juurde, et sellisel juhul võib olla,  on siin üks regulatsioon, aga kui me räägime mingitest  suurematest sellistest rahvaüritustest jaanitulede pidamisest,  siis ma arvan, et üle riigi tuleb meil tänavu olla  tõenäoliselt märksa ettevaatlikum kui varasematel,  aga praami peale autoga saab jaanipäevaks. Seda näitab lähinädalate lähikuude nii-öelda nakatumise  trend ka täna tegelikult ju teatud liikumine toimub,  aga tõesti erilubade alusel on see siis seotud  kaubatranspordiga on seotud tervisetoimingutega. Lõkkeämbriga kui vanaema juurde läheb, ma arvan,  et sellel suvel on ilmselt nii-öelda väga selge vahe,  võibolla mai ja juuni puhul ja juuli augusti puhul  ehk et, et mais ja juunis tuleb ilmselt olla  nii riigil kui rahval mõnevõrra ettevaatlikum. Mõnevõrra. Vajadusel nii-öelda topelt muretseda selleks,  et ei oleks vaja juulis augustis kahetseda. Räägime plaanilise ravi taastamisest. Oli see ravi katkestamine ülepea vajalik  ja põhjendatud. Kindlasti, sest kui me vaatame teisi maailma riike,  vaatame kas või seda, mis toimus Kuressaare haiglas,  kasvõi seda, mis on toimunud Itaalias, Hispaanias väga  mitmes riigis, siis tervisetöötajate nakatumine on olnud  väga suur probleem, sest ühest küljest ravi vajate,  inimeste arv kasvab, teisest küljest võimaliku ravi  pakkuvate inimeste arv väheneb, ehk et see on olnud see olukord,  millega on silmitsi seisnud paljud riigid,  kes on kutsunud tagasi siis pensioneerunud nii-öelda ravitöötajaid,  kes on palunud teistelt riikidelt abi patsiendid  hospitaliseerimisel ümber paigutamisel. Eestil pole olnud neid samme vaja teha, sest me oleme  suutnud hoida selle viiruse leviku kontrolli all. Me oleme suutnud hoida ära selle ka Mandri-Eestis,  kui me räägime Hiiumaa haiglast, et oleks kohapeal haiglas  suuremaid nakkuspuhanguid, vajadust hakata osakondi sulgema,  isoleerima karantiini panema töötajaid koju saatma,  selle võrra veelgi vähem tegelikult raviteenust inimestel pakkuma. Ja väga palju sellist plaanilist ravi on saadud teha  ka kaugkontseptsioonide teel erinevaid nii-öelda e-teenuseid  e-kanaleid kasutades. Loomulikult nüüd tuleb hakata jõudumööda järk-järgult seda  plaanis ravi avama. Mis on ka, ma arvan, samuti mõistlik otsus,  sest hetkel me oleme teises olukorras hoopis,  kui me olime siis, kui me ta sulgesime. Ja aga no ikkagi vaadates neid prognoose,  mis siin tehti kuu aega tagasi, kus räägiti,  et võib-olla on meil vaja praeguseks hetkeks kahtesadat  intensiivravi kohta, siis need prognoosid olid ikkagi noh,  uljalt üle tänase tegelikkuse, teisisõnu,  kas me natuke reageerisime ka selle plaanis ravi sulgemisega üle,  sest ega need muud haigused ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Ei küsimus on selles, et ega plaaniravi polnud kunagi päris kinni,  kui rääkisime ikkagi vähihaigetest, kui me räägime reaalsest  vältimatust vajadusest, siis need inimesed ravi said,  lükati edasi neid toiminguid, mis oli võimalik edasi lükata  ja mõistlikku perioodi, ehk me võime arutada,  milline prognoos näiteks ühte või teist ja tegelikult need  prognooside eeldused on ju muutunud, ehk tol hetkel,  kui need otsused tehti siis ja need prognoosid tehti,  siis olid ühed meetmed, nii kus täna on natuke teised meetmed,  karmimad meetmed, inimeste käitumine on mõnevõrra raskesti  prognoositi sellises olukorras, kus enne pole oldud. Ja ma arvan, et erinevate prognooside nii-öelda täpsuse üle  saame hiljem vaielda, võib-olla kuid või aastaid,  aga tol hetkel oli vaja otsustada ja see,  et piirati plaanist ravi, see tundus mõistlik  nii haiglajuhtidele, nii terviseametile,  sotsiaalministeeriumile. Ja ma arvan, et arvestades tollast olukorda  nii nakatumise trendi osas kui ka isikukaitsevahendite väga  selget defitsiiti, siis see oli mõistlik. Olete te juba püüdnud analüüsida, milline see plaanilise  ravi katkemise või ütleme, vähemalt ikkagi paljude jaoks  kättesaamatuks muutumise mõju rahva tervisele olla võis? No kui me räägime sest lõplikest mõjudest,  siis noh, neid on sisuliselt võimatu hinnata,  aga kui me räägime sellistest võib-olla eeskätt pakiliset  tervisemuredest vajadustest, siis siin loomulikult igal  raviasutuse igal raviarstil ongi kohustus pidevalt  monitoorida oma patsiendi tervist, otsustada ise,  et mis hetkel tegelikult on ka näiteks plaanilise ravi puhul  algselt need edasilükatava tegevuse puhul juba vajalik  siiski see ravitegevus ära teha. On see siis koostöös, perearstiga on see koostöös  erialaarstidega me oleme loomulikult arvestanud sellega,  et see otsus ei olnud kellegi jaoks kerge  ega mugav, aga see otsus oli vaadates ka teiste riikide  kogemusi vajalik just nimelt selleks, et meil ei tekiks mitmekuist,  võib olla seisakut ravitegevuses ja ei tekiks väga massilist  tervisetöötajate nakatumist. Tervisetöötajad on meil niigi Eestis tegelikult ülekoormatud  ja see on ressurss, mis on väga piiratud. No lihtsalt, Valdo Randpere on näiteks veendunud,  et plaanilise ravi katkestamise tõttu on surnud  ja sureb tulevikus palju rohkem inimesi,  kui tõi kaasa koroonaviiruse puhangu. Kuidas te vastate randpere kriitikale? Noh, eks tagantjärgi tarkus on alati niimoodi hea,  võib-olla siis õitseda. Reaalsus on ju see, et kui me täna teame,  et meil on Eestis koroonaviirus hukkunud teadaolevalt  mõnevõrra üle 40 inimese siis me tegelikult ei tea seda,  kui palju oleks neid hukkunuid siis, kui me poleks neid  otsuseid teinud, ehk et me ei saa võrrelda olukorda,  mis on täna meetmete tulemusena ja siis ütelda,  et näete, et meil Eestis sureb niigi iga päev 40 inimest  ja muu selline, et need võrdlused ei ole adekvaatsed  ehk et võrrelda tuleb ikkagi võrreldavat olukorda,  me teame seda, mis on juhtunud mitmes riigis. Teame Belgia näited, me teame Itaalia Hispaania näidet,  me teame, kui kiiresti see viirus levib,  kui seda õigel ajal ei takistata. Ehk et ma arvan, et selliste tagantjärgi  nii öelda võrreldamatute asjade võrdlemisel tuleks olla väga vastutustundlik. Õiguskantsler leiab, et plaanilise ravi keelamine  terviseameti poolt oli ebaseaduslik nende pädevuse ületamine  teie oleks pidanud selle korralduse andma,  ootate nüüd siis hambaarstidelt ilukirurgidelt kahjunõudeid? Nii kusjuures hambaarstide liit oli üks,  ise ju neid, kes taotles just nimelt plaanis ravi peatamist  ja vältimatu ravi jätkamist, just nimelt põhjusel,  et isikukaitsevahendid olid defitsiit just nimelt seetõttu,  et vältida kohalikke nii-öelda nakkus levikuid hambaarstipraksistes. Mis puudutab seda, kes võib õiguslikult alla kirjutada,  mitte siis siin on tõesti niimoodi, et kahel erineval  nii-öelda asutusel on erinevad hinnangud meie õigusosakonnal  ja terviseameti osakonnale on arvamused just nimelt  terviseamet vastavalt seadusele kõige õigem asutus seda  otsust tegema täpselt nii, nagu ta tegi otsuse ka,  kui räägime nende valmisoleku tasemest kaks ettepaneku mulle  tõsta siis just nimelt haiglavõrgu haiglate puhul seda koos  selle nii-öelda plaanilise ravi piiramisega. Õiguskantsleri kantslei on tõesti jäänud teistsuguse seisukohale,  on teinud ka võib-olla ettepaneku, et vajadusel tuleb  seadust täpsustada, kui tekib selline vaidlus,  et kellel on see pädevus, ma arvan, eks me jõua neid  analüüsi hiljem teha, aga antud juhul, kui me räägime  sellest konkreetsest debatist, siis see debatt ei olnud ju  mitte sisu üle, vaid sellele, kellel täpselt on nii-öelda  allkirja õigus. Räägime sisust, kuidas edaspidi siis nüüd arsti juurde pääseb. Kas haiglasse sisenemiseelduseks saab olema edukas  koroonatesti läbimine negatiivse tulemusega? See sõltub konkreetsest patsiendist loomulikult  nii nagu täna saavad ka tulevikus ravi vajadusel  ka Covid 19 positiivsed inimesed, aga me räägime sellistest ravitegevusest,  mis võimalik edasi lükata või mille puhul võib olla see vajadus,  ei ole nii ajakriitiline, siis loomulikult tuleb eelnevalt  teha koroonaviiruse test, tuleb saada tagasiside,  kas siis nii-öelda selle nii-öelda pikema testi puhul,  milleks võib minna neli tundi, analüüsis kokku ligemale päev  kogu protsessi peale või siis, kui on haiglal olemas  nii-öelda kohapealsed kiirtestid, millega saab vastuse alla  tunniga saab mõnevõrra kiiremini inimene  selle otsuse. Ja sel juhul on võimalik siis plaanis ravile minna. Juhul kui ta on nagu öeldud, Covid positiivne  või koroonaviiruse positiivne, täpsemalt test,  näitab viirus rit haigust. Sellisel juhul tuleb kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid  ja raviarstil siis loomulikult otsustada,  kas selle inimese ravimine on nii-öelda vältinud vajalik,  võib-olla vajab ta ravi hoopiski just nimelt COVID 19  haiguse suhtes ja igal juhul keegi sellepärast pelgalt,  et ta koroonaviiruse test on, kas positiivne negatiivne ravi  ta ei jää, aga patsiendi käsitlemise protseduur tuleb  loomulikult igal haigla väga hoolikalt läbi mõelda,  selleks ongi antud selline juhend ette ja täpsemalt sellised  nii-öelda normid, mida tuleb täita nii patsientide eraldatud  tervisetöötajate eraldatud isikukaitsevahendite kasutamise  suhtes ja samuti tõesti inimeste testimise osas. Kui palju neid kiirteste meil haiglatel on? Me oleme tegelikult valitsuskomisjoni otsusega otsustanud  tellida 20000 neid, meil on olemas nii-öelda Eestis suuruse 5000,  mis on reaalselt tarnitud nende järgi meeletus on nõudlus,  kui me räägime haiglasisestest nii-öelda PCR meetodil Ra testidest. Need tootjad on täna maailmas sellise kvalifikatsiooniga  ainult üks ja Ameerika ettevõte, mis on saanud  siis FTA poolt ka heakskiidu. Me oleme läbi Rootsi, neid tarninud Eestisse,  tarnime ka edaspidi juurde, aga peame arvestama sellega,  et nii nagu tervishoius, nii nagu laiemalt maailmas,  siis kui on midagi väga kvaliteetset ja,  ja usaldusväärset turul, siis see nõudlus  selle järgi on ka väga suur. Kuidas ravijärjekordi on plaanilise ravi katkestamine mõjunud,  ei olnud nendega hästi varem, mis olukorda me  siis nüüd praegu oleme sattunud? Noh, ravijärjekordadega on selles mõttes Keeruline hinnata, kuna inimesed, kelle ravi näiteks  plaaniline ravi tühistati, vastuvõtt tühistada ei ole täna  otseselt järjekorras, nüüd on küsimus selles,  kas nad on vahepeal saanud kaugkonsultatsioonide lahendused,  kas nende tervisemure on juba mõnevõrra üle läinud,  leevenenud või nad soovivad ennast uuesti registreerida,  et kõik, kelle puhul ravi katkestati või  siis see konkreetne vastuvõtt tühistati raviasutuse poolt,  nendega võetakse ühendust konkreetse asutuse poolt nende  initsiatiivil inimesed, kes on lihtsalt edasi lükanud oma ravivajadust,  pole teinud broneeringu seetõttu, et see pole olnud võimalik,  nendel tuleb endal siis initsiatiivi nii-öelda näidata,  perearstiga suhelda, vajadusel siis eriarstile saatekirja küsida. Kui see perearst seda vajalikuks peab. Ja siis me saame tegelikult mõnevõrra täpsemalt teada,  et, et kui palju täpselt see inimeste arv on,  kes nüüd tunneb, et just nimelt ajakriitiliselt nüüd praegu  ravi vajab. Aga on mingi plaan olemas, kuidas ütleme,  ravijärjekordade hüppelist kasvu vähendada,  et ma ei tea, pikendada vastuvõtte, haiglates,  vähendada suvepuhkusi. Ja tegelikult kui me räägime haigekassa nüüd rahastusmudelit,  siis loomulikult me oleme sellega väga põhjalikult just  juhatuse ja nõukogu tasemel tegelenud, et oleks võimalik  koroonaviiruse nende leviku järk-järgulisel pidurdumisel  võimalikult kiiresti taastada. Maksimaalses määras plaani ravi vajadusel nii-öelda järele  teha seda vahepeal tekkinud auku. Me teame seda, et see vahe piirkonniti väga erinev. Ehk et kui me räägime mõnedes suuremates haiglates kas  või Põhja-Eesti regionaalhaigla näitel, siis väga suur osa  plaanist ravi tehti ka edaspidi tehti ka,  tähendab, koroonaviiruse ajal väga paljud üldhaiglad  tegelikult lähtusid kohapealsest olukorrast. Ja kui me toome nüüd mõne muu näite, on see Lõuna-Eestis,  on see tegelikult ka Saaremaal, siis seal ilmselt see  kohapealne nüüd ravivajadus ja vahepeal katkenud ravimaht on  mõnevõrra suurem. Eks nüüd tulebki jõudu mööda sellega tegeleda  ja haigekassa poolt me kindlasti ja ministeeriumi poolt  hoiame siin pilku peal oleme suhtluse erinevate  haiglajuhtidega ja vajadusel neid toetama sellega,  et oleks võimalik võimalikult kiiresti patsientidele  vajalikku ravi. Muide, kui suurhaiglatel on olemas kiirtestida oma laborid,  siis kuidas saavad alustada tööd erameditsiiniasutused,  kus see testimisvõimekus puudub? Esiteks testimisvõimekust on ka mitmel erasektori pakkujal. Nendega siis on esmane soovitus ja loogika on selles,  et läbi perearsti siis tõepoolest saada ja taotleda seda  koroonaviiruse testi ära teha eelmisel päeval  ja siis lähtuvalt tulemusest minna vastuvõtule. Ja täpselt sama juhis kehtib ka nendes haiglates,  kus ei ole kohapeal siis nii-öelda kiirtestimis võimekus,  meil on täna umbes 10 haiglat ja need haiglad tegelevad  selle võimekuse tagamisega kohapeal, et just nimelt neid  kiiremaid lahendusi kasutada, aga nagu viitasin,  siin on ka tarnimise küsimus, siin on ka muud muud nii-öelda tehnilised,  võib-olla takistused. Aga ma arvan, et nii nagu Meditsiinis ikka siis haiglad, tervisetöötajad,  arstid, õed pingutavad kõik selle nimel,  et võimalikult kiiresti maksimaalses mahus ravi töö taastada,  aga tuleb arvestada, et täna me ei ole mitte veel punktis lõpp-punktis,  vaid me oleme selgelt üleminekufaasis ja  selle võrra tuleb ka mõnevõrra kannatlikum olla. Lähikuudel hambaarsti juurde ilma negatiivse koroonatestita  ei pääse. Kas see on üheselt selge? Noh, teoreetiliselt on hambaarstidel alati  ka enda vastutus, aga loomulikult meiepoolne juhi  ja soovitus selgelt neil on võtta vastu ikkagi inimesi,  kellel on tehtud test, kellel on teada, et on kas  siis koroonaviirus negatiivne või kui ta on positiivne,  siis on vahepeal vajalikud isikukaitsevahendid kasutusele  võetud või ka nagu öeldud, kui tegemist on kriitilise haige,  siis loomulikult eeskätt Covid 19 haiguse suhtes inimene ära ravitud. Milline on praegu haiglate majanduslik seis,  kriisi puhkedes tehti palju, ütleme, selliseid planeerimata  kulutusi ilmselt raha väga ei loetud. Haiglatega ma olen suhelnud väga palju ehk et  nii väiksemate haiglatega suuremate haiglatega,  et olen siin suhteliselt iganädalaselt läbi helistanud,  erinevaid erinevaid haiglaid, uurinud, kuidas on nendel  kohapealne finantsolukord, kuidas on vastatud olukord,  kuidas on kohapeal võib-olla pidioloogiline olukord rahva  nii-öelda rahulolu või, või meelsus ja tegelikult  finantsilises mõttes hetkel niiöelda suurt auku pole  selle võrra tekkinud, et kui me räägime märtsikuust,  siis väga paljud nii-öelda ravi arved tehti ju ära,  tol hetkel ehk ravi küll lõpetati, aga see lõpetamine  tähendab ka tegelikult nii-öelda arve esitamist haigekassa  ehk et rahastus märtsi kuus oli veel suhteliselt kõrge. Nüüd on küsimus aprillituludes ja siin juba tulevad ju mängu  ja abiks vabariigi valitsuse poolt ja riigikogu otsusega  tehtud raha eraldiseisev. 213 miljoni euro eraldamist haigekassale  siis sellest nii öelda 150 miljonit on tegelikult  broneeritud haiglatele täiendavalt eraldi raha kiirabile  eraldi perearstidele, isikukaitsevahendi,  tele ravimitele ja see 150 miljonit kolme kuu peale väga  selgelt toetab ja katab ka neid vahepeal tehtud kulutusi  Covid 19 osakondade loomisel ületunni töötasusid,  samamoodi täiendavat, võib-olla siis värbamist,  koormust ja aitab tagada ka selle, et need arstid,  kellel tol hetkel ei olnud kas siis piisavalt tööd  või olnud piisavalt võimalik. Ravides osaleda saavad siiski tasustatud. Need nii öelda poolaasta lepingumahud haigekassa arveldab  haiglatega poolaasta kaupa poolaasta lepingumahud,  mis võib-olla sel poolaastal jäävad täitmata,  kanduvad need mahud üle järgmisesse aastasse  ja haiglad saavad selle nii-öelda tuluga arvestada  või on see üks võimalik kärpekohti? Hetkeseisuga ühtegi sellist kärbet ei plaani. Täna me oleme tõesti arvestanud sellega,  et tulenevalt ka seadusandja otsustest valitsuse otsustest  on võimalik saada täiendavaid tulusid, nagu öeldud siin  kaugkontseptsioonide eest täiendavaid tulusid erinevate  Covid 19 tõrjega seotud tegevuste eest, ehk me püüame tagada selle,  et haigla töö oleks võimalikult stabiilne,  et ühelgi neist ei tekiks sellist rahalist kriisi  või sellist kitsast olukorda laiemalt. Kui me räägime nüüd ravikindlustuse rahast,  räägime sotsiaalmaksust üldse maksulaekumisest,  siis me teame, et 2020 aasta tuleb selles mõttes keeruline. Kui räägime lisaeelarve kontekstis, siis hinnang oli ju see,  et me räägime kokku enam kui miljardi eurosest maksude ala laekumisest. Sotsiaalmaks on sellest suurusjärgus 460 miljonit  ja raviraha omakorda sellest 180 miljonit  ehk loomulikult need on suured summad. Aga nagu öeldud, valitsuse otsused on need,  mis aitavad tegelikult seda võimalikku auku väga selgelt tasandada. Teenusmajanduse koda tegi eile ettepaneku peatada  sotsiaalmaksu kohustus vähemalt kolmeks kuuks on see realistlik? Selliste ettepanekute puhul tuleb alati mõelda,  et mis alternatiiv on ehk et kui me sotsiaalmaksu maksmise  ära lõpetama, siis me teame, et sotsiaalmaksu 13 protsenti  läheb ravikindlustusesse, 20 protsenti läheb pensioniteks  ehk et kust me kompenseerime selle laekumise,  sotsiaalmaksu laekub riigieelarvesse üle kolme poole  miljardi euro ja sellel seal teha selliseid ulatuslikku  kärpeid või siis püüda seda kompenseerida muude maksutuludega,  teades, et ka need alalaekuvad. Ma arvan, et see ei ole realistlik. Tartu Raatuse ühiselamu, mis seal praegu toimub? Ma arvan, et õppetöö peamiselt, aga ilmselt puudutab see  küsimus siis neid võimalikke üritusi, mis seal toimusid,  seda ühiselamu sisest nakatatud Oli seal siis pidu ja Piller kaar. No siin on erinevad seisukohad, erinevad arvamused,  mina ei ole kohapeal käinud, ausalt öeldes ei ole  nii võimalik öelda selgelt ära, et, et see  või teine süüdi, aga selge see, et vastutustundlikku  käitumist me ootame kõigilt, ootame seda,  noortel me ootame eakamatelt. Igasugused seltskondlikud üritused tuleb edasi lükata  või teha neid video teel. Tunnistan, et olen ise osalenud paari sõbra sünnipäevapeol niimoodi,  et istun oma kodus arvuti taga, sõbrad istuvad enda kodus  arvuti taga ja vajadusel siis räägivad, saab juttu rääkida,  saab muljeid vahetada, saab õnnitleda kuni laulmiseni välja  ja kõike seda saab teha ka ilma 11 nakkusohtu seadmata. Saaremaa vallavanem Madis Kallas võttis poliitilise  vastutuse ja astub tagasi. Oli see selline piisav samm või näete te siin poliitilist  vastutust veel kellelgi? Kui räägime nüüd Saaremaast ja üldse viiruse levikust,  siis me oleme ära kaardistanud kõik need erinevad  teadaolevad viiruse sissetoomise Eesti riiki,  neid välismaalt. Naasjaid, kes kroonilise tõid, oli suuruselt 100 inimest  20-st erinevast riigist. Kõige rohkem koroonaviirus toovad Eestisse muideks Austriast,  mitte Itaaliast. Mõnevõrra üllatusena, et üle 30 Austrias 20 ringis Itaalias  teadaolevalt lisaks siis veel 50 erinevatest teistest  riikidest Saaremaa vallavanem. Saaremaa vallavanem, ma ütleks, on tegelikult väga tublisti toiminud,  mina siiralt hindan tema tegevust, ma olen kohapeal ise käinud,  olen olnud suhtluses nii videodel tema haigla juhtidega,  nii öelda kriisistaabijuhi juhtidega, päästeameti  esindajatega ja ma näite, et kohapeal on tegelikult väga  kõvasti pingutatud tööd tehtud, et see koroonaviirus  kontrolli alla saada. Kui me räägime ka hooldekodudest, siis nii-öelda valla  omandis olevad hooldekodud olid tegelikult päris hästi  hoitud ka mitte nist jäid lõpuks ikkagi puhtaks  või need üksikud juhtumid, et seal tehti väga palju  jõupingutusi selleks, et neid vahepeal võibolla  siis nii-öelda märtsi alguses toimunud ürituste mõjusid  minimaalseni viia. Ja ma arvan, et Saaremaa inimesed väärivad kindlasti siin  koha peal tunnustust. Oma Saaremaa inimesi, aitäh, Tanel Kiik,  et tulite saatesse, aitäh, head vaatajad,  et te olite meiega esimene stuudio tagasi,  homme. Olge terved ja kohtumiseni.
