Vikerraadio Reporteritund. Tere, head kuulajad, me räägime tänases reporteritunni saates, millises seisus on meie tööstuspiirkonna Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa veekogumid. Kas on tõsi, et endistel aegadel suunati põlevkivitööstuse jäägid otse vette ning need on siiamaani sealsetes veekogudes pigiväljadena ladestunud reostades meie pinna- ja põhjavett? Kuidas see mõjutab meid kõiki ning kuidas seda olukorda siis parandada? Tänase reporteritunni stuudios on külas Olav Ojala ja Mari Sepp Keskkonnaministeeriumist Andres Marandi Eesti geoloogiateenistusest ja Andrei Sahharov, kes on Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnajuht. Minu nimi on Kristo Elias ning tänane saade on osa Euroopa Liidu rahastusega. Kliin iib LIFE projektist ning Eesti rahvusringhääling on selle meediapartner. Hakkame saatega pihta. Kõigepealt kuulame aga arhiivisalvestust. Eesti kultuur filmis 1938.-st aastast, kus räägitakse põlevkivitööstusest. Eesti põlevkivilademed, mis seni enamvähem läbi uuritud, peituvad maa-alal Tapa rajoonist kuni Eesti piirini, seega umbes 2000 ruutkilomeetri ulatuses. Põlevkivi leiduval maa-alal on iseseisvuse ajal tekkinud rida kaevandusi ja põlevkivi ümbertöötamise vabrikuid. Nagu uus ja vana mõisa Kiviõli Küttejõu Kohtla Kohtla-Järvel ja Sillamäe. See on tüüpiline Põhja-Eesti maastik, millele rajatud meie suured õlitööstused. Enne iseseisvust oli see maa poolkõlbmatu ja metsistunud. Selliseid mõtteid siis kuulsime 82 aasta tagusest ajast, kui suhtumine keskkonda oli veidi teistsugune. Aga nüüd on stuudiosse istet võtnud Olav Ojala, keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik, tervist, tervist ja Mari Sepp, kes on kliine stiipe, LIFE projektijuht, tervist, tervist. No kuidas teile see lõiguke tundus? No tundub, minu jaoks ei saaks öelda isegi nostalgiline, vaid sealt lapsepõlvest veel tahapoole vaatan. Aga eks vaade keskkonda ja meie keskkonda mõjudesse, et siin ongi ju pidevas muutumises. Et see paneb isegi mõtlema selle üle, et mismoodi tulevikus vaadatakse meie tänaseid keskkonnamõjusid. Ja just nimelt, aga milline see pilt ikkagi praegu on? Minul õnnestus koos teiega vaadata ja me käisime oktoobri lõpus koos Erra jõe ääres Ida-Virumaal kus esmapilgul mulle nagu vaadates tundus jõgi nagu jõgi ikka, pole häda midagi. Aga kui me läksime lähemale ja ta näitasite mulle neid pigi, tompe jõe kallastel ja kui me võtsime muudast setteproove, siis kerkisid sellised õlilaigud. Ja kui ma seda sätet siis nuusutasin, katsusin sellist helkivat sätet. Siis oli ikkagi päris trööstitu see asi, see lõhn, nafta lõhn, mida ma siis nuusutasin, mis oli? See oligi igasugune põlevkiviõliga kaasnev ohtlike ainete kogum keskkonnas, et seal olevat fenoolset komponendid, on need, mis esimesena ninna jõuavad. Ja see lõhn ongi tugev, püsiv ja see viitab sellisele intensiivsele spetsiifilisele reostusele. Ja ega siis meil see kogu Eesti jääkreostustemaatika ongi selline, et esmapilgul tundub olevat selline kerge keskkonnahäiring. Mida rohkem seda uuritakse, seda rohkem selgub, et see reostus on ikkagi liikunud kaugemale, ta on ulatuslikum, ta on kohati intensiivsem, paikneb ebaühtlaselt selliste laikude või läätsedega maa sees ja esmapilgul võib-olla need ka raske üles leida. Kuidas reostus on jõudnud, on see pidi? No kui nüüd seda raadio klippi meenutada, mis ütles seda, et see maastik oli kasutu või, või kuidas ta täpsemalt ütles, et, et niisugune metsistunud ja poolkõlbmatu poolkõlbmatu. Et siis see oligi suuresti tollane suhtumine, et kui me sellises poolkõlbmatu maastikus suuname oma jäägid, et siis ongi mure murtud? Me oleme lahti saanud meile mittevajalikest materjalidest ja ka põlevkiviõlitööstuses, kui tekkis selliseid kasutuid või selliseid kvaliteedile sobivaid vedelikke, millest tuli kuidagi vabaneda, siis jõgi oli heaks abimeheks, et valad jõkke ja vool viib minema. Ongi asi lahendatud. Aga kuhugi see vool ikkagi need ained kandis, need on üleujutustega jõudnud lammialadele, nüüd on sinna settinud. Sellise aasta kümnete pikkuse intensiivse reostamise tulemusena ongi settinud välja sellised terved pigi, läätsede, sellised laiemad reostuse kogumit, mis on silmaga nähtavad, mis, kui sorkida, lahti kaevata, siis haisevad intensiivselt. Kui palju seda seal näiteks jões üldse on? Herra jões on suurusjärk 15000 kuupmeetrit kokku arvutatud, neid pigi läätsesid ja siis õliosakestega saastunud pinnast. Et need on sellised arvutuslikud mahud. Kui terve objekte ära korrastada, siis tõde ka selgineb, et palju seda siis oli? Üks näide Ida-Virumaast ja sellest Viru alamvesikonna, millest me täna natuke pikemalt räägime. Mari Viru alamvesikonda on uuritud, kui kehvas seisus meil üldse Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa oma vee poolest. Viru alamvesikonna son kokku 88 veekogumid ja oma kliinest projekti olema neist haaranud ligikaudu pooled. Ja täna võime veendunult siis seire uuringu tulemustele öelda, et omakorda ligikaudu pooled neist on halvas või väga halvas seisundis. No sa mainisid juba kliinest projekti, ehk siis nüüdseks on võetud kätte ja taadeldud Euroopast raha ja on otsustatud see asi käsile võtta, et see, mida me täna nägime mõne aasta pärast, seda enam ei ole. Nüüd on jaht taadeldud Euroopast raha kokku oleme siis saanud 16,7 miljonit eurost, millest 10 miljonit on Euroopa Komisjoni rahastus ja ülejäänud Eesti riigi enda panus. Ja projekt kestab kokku 10 aastat. Me tegeleme siin projektis nii, ütleme siis selliste praktiliste nii-öelda kopameetmetega kui, kui ka seire ja uuringutega, kust me siis omakorda saame teadmist sellest, et milline on veekogumite seisund, milline on jääkreostuse ulatus ja, ja selle põhjal saame siis töötada välja järgmiseid, meetmeid veekogumite seisundi parandamiseks ja puhastamiseks jääkreostusest. Nüüd selle 10 aasta jooksul soovime me jõuda igal juhul nii kaugele, et praktiliste tööde osas saaks erajõgi 1,5 kilomeetri ulatuses Uhaku karstialal pigist puhastatud. Meil on toimetame Kohtla-Nõmme endises rehvitehases, kus on plaan puhastada umbes 1200 tonni õlise kuseid jäätmeid pinnasest ja need siis realiseerida. Ja kolmas, selline praktiliste tööde objekt on Bahni mäel Rakvere vallas kus on siis ka täna peal töötav asfaltbetoonitehas. Ja kus reostus on saanud ka juba juba kaugelt üle poole sajandi tagasi alguse seal me ei plaani otseselt pinnast välja kaevata ja utiliseerida, vaid töötada välja tehnoloogia ja puhastada siis katse meetodil umbes 340 ruutmeetrit saastunud pinnast selle pinnase enda sees siis ütleme, niisugusel Bakteroloogiliselt meetodil. Küsin me oleme tegelikult juba 30 aastat oma riiki pidanud, miks neid asju varem pole tehtud, et kui me mäletame seal 90.-te alguses, siis need reostusteemad toodi avalikkusele ja ma usun, et palju tehti ka ära, aga et tõesti tänasel päeval seal Erra külas, kus kohas jõgi läbi voolab, on selline põlevkiviõlijääke täis muda ja lapsed käivad ujumas seal, et miks seda varem ära pole tehtud. Eestis on jääkreostuse problemaatikaga tegeletudki sellest Ta ajast alates, kui taasiseseisvumine toimus ja intensiivsemalt sai siis kõik objektid ette võetud. Siis kui Nõukogude armee Eestist lahkus ja esmajärjekorras tehti siis selline üldine inventuur ja prioritiseeritud ära objektid eraldati ära need objektid, mis riiklikud otsusega, millega peaks eelkõige riigi initsiatiivil tegelema ja, ja ülejäänud objektid sisend selliseks nii-öelda kohaliku tähtsusega piltideks. Et nende initsiatiive saab siis tulla eelkõige maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ega nende objektide korrastamiseks liik, töötame välja meetmed, kuidas, kuidas neid objekte rahastada. Nüüd isegi neid riikliku tähtsusega jääkreostusobjekte oli, neid valiti välja 75 tükki. Et ka neid oli nii suures koguses, et nende kõigi korrastamiseks raha riigil ei olnud ja ei ole tänase päevani suudetud kõike ära korrastada. Hetkel seis on selline, et valitud 75-st objektist pooled on täielikult korrastatud ja veerand on korrastatud sellisel määral et seal ei tule täiendavaid korrastustöid teha, aga ei saa päris öelda, et nad nüüd 100 protsenti vastavad ka tööstusmaa nõuetele. Aga kui seal ei toimu sellist olulist maakasutuse muutust, siis ikkagi need mõjud keskkonnale inimese tervisele on piisavalt väiksed, et seal ei pea täiendavaid reostuse likvideerimise töid tegema objektidele me pidevalt otsimegi rahastusvõimalusi juurde ja hetkel on töös mitmeid jääkreostusprojekte mida siis riigi initsiatiivil puhastatakse. Ma saan aru, et riik on võtnud tänasele vastutuse, mis eel endistel aegadel tehtud on, kas muidu võiks keegi teine ka sellele, et vastutada, et needsamad tööstusettevõtted on ju sealsamas kõrval ka täna olemas ja jääkreostusega reostuse likvideerimisel ongi hästi oluline see ajaloolise tekke komponent. Jääkreostusobjektide käsitleme ainult neid objekte, kus reostus on toimunud varem kui 1998, et siis kehtestati kemikaaliseadus koos, sellega sai hakata rakendama saastaja, maksab printsiipi ja eelkõige siis suunatakse seda reostust likvideerima. See ettevõte, kes on reostust tekitanud, et tänased tööstusettevõtted töötavad keskkonnalubade alusel ja kogu see heitmete puhul on väga täpselt kontrollitav. Aga jääkreostus ei ole ju ainuke asi, millega see kliinest lift tegeleb, et tegelikult seal veekogumit on palju-palju teisi probleeme ka. On Emori just et teine selline veekogumi seisundit määrav probleem on rändetõkked, et ajalooliselt me teame, et paisud on olnud ju inimese oluline selline heaolu taga ja et mis andis majanduslikku kindlust ja mis andis energiat ja paise rajati omal ajal niimoodi, et sellel momendil keegi ei mõelnud nagu looduskaitseliste aspektide peale või kas on võimalik kala edaspidi püüda. Tänaseks me teame, et Virumaal tervikuna on rändetõkkeid kokku 28-l voolu riigikogul ja rändetakistusi, kui selliseid on on 78 ja kliinesti projekt tegeleb siis ka just nimelt nende rändetakistustega. Projekti on hõlmatud ühe kindla objega tina, püssi pais ja, ja püssipais on ka selline, mis iseloomustab seda projekti tervikuna tervikuna väga hästi, sellepärast et Purtse jõe peal tegeldakse samaaegselt jääkreostuse likvideerimisega ja Purtse jõgi on ka üks Eesti parima rentsiaaliga lõhejõgesid ja, ja et selle projekti raames on lisaks siis püssi, paisu rändetakistuse uuele lahendusele veel ka plaanis taasasustada lõhelisi. Nii et tegelikult Ida-Virumaa on väga potentsiaalne selline kalarikas piirkond võiks olla. Et ta võiks olla ja, ja me loodame projektiga seda olukorda parandada. Aga kuidas need nii-öelda see kalastik ja see jääkreostus omavahel suhestuvad, et praegu ka ma usun, et seal on mingisugused mured? No igasugune reostus on survel teguriks ja kui v keemiline koostis on kaladele ebasobiv, siis nad seda enda elupaigaks ei eelista, isegi kui neile sinna rändevõimalused on loodud. Selles suhtes LIFE IP kliines projekt on ka mulle hästi südamelähedane, vaatleb jõge tervikuna, jõe Valkala vaatab jõe kõike surve tegureid, mis sellel valglal on ja kas ta reostus küsimust kõige mõistlikum lahendada siis kui maa-ala võetakse uuesti aktiivselt kasutusele, kui sinna luuakse paremad juurde pääseb see, et inimestele, kui sinna luuakse matkaradu, kui seal paranevad kalapüügivõimalused ja teisest küljest nende jõgede äärde on üsna mõttetu rajada matka radu, ei luua kalapüügivõimalusi, nende keemiline seisund on kehv, seal jääkreostus on selline, et ei ole isegi võimalik matkarajal endal tee vett keeta sellest ühest, et siis on see lahendus poolik. Selline tervikpildis käsitlemine, et see on kindlasti senine täiendav väärtus sellest mahla korrastamisest. No üks asi, mis Ida-Virumaa veel eriliseks teeb, on selline eriline maastik. Kohati nagu šveitsi juust, et see on ju ka, mis mõjutab selliste veerežiim, et seal on väga suur kaevandustegevus olnud ja on siiani kindlasti mõjutab ja ega ega me oma reostuse likvideerimisega ka muude projektidega selliste inimtegevuse varju maa pealt ära pühkida ei saagi, et see ei ole otstarbekas. Et me peame selle tekkinud olukorraga arvestama, vähendama võimalikult palju neid negatiivseid mõjusid, mis varasemalt inimtegevusest sinna on tekkinud. Ja see veerežiim, veerežiimi muutused ja, ja seosed kaevandusalade ja teiste veekogumite vahel, et need on ka sellise väga Raava uurimise all selles samas projektis. Ja eesmärk on ikkagi saada juurde selliseid lahendusi, millega nende piirkondade väärtus inimese jaoks kasvab. Et kui seal on võimalik mingeid ökosüsteeme natukene muuta selliselt, et selle ala kvaliteet inimese jaoks paraneb, siis need on just need tegevused, mida seal ellu viia. Miks see projekt on oluline kogu Eesti jaoks, et see on selline Ida-Virumaa Lääne-Virumaa-keskne, aga mis meie sellest kõik ülejäänud kasu saama? Projekt käsitleb ju Virumaad tervikuna ja, ja projekti on hõlmatud väga palju erinevaid erinevaid tegevusi, nii et tegelikult sellest projektist me saame väga head praktikat, kogemust, metoodikat ja mudelit, mida saab rakendada hiljem ka mujal Eestis ja loodetavasti ka mujal Euroopas. Ja, ja mida me siis 10 aasta pärast, kui see projekt lõpeb, näha saame, mis on teisiti Ida-Virumaal? Ida-Virumaa veekogumite seisund on paranenud on paranenud kohaliku elaniku jaoks elukeskkond, mis on ju väga otseselt seotud ka inimeste tervisega, inimeste majanduslike võimalustega, ka inimeste enda enda toimetulekuga, inimeste puhkamisvõimalustega. Ja, ja kindlasti me oleme märksa targemad, et kuidas sellist nii mastaapset projekti läbi viia ja kuidas võtta sellest parimad praktikad, mida siis rakendada ka mujal. Erra jõgi, millest me rääkisime, millal siis lapsed saavad sinna julgelt ujuma minna, et kui praegu käiakse ujuma, siis legend on see, et pärast hõõrutakse või ka üle, et see õli sealt maha saada. No erajõel 2020. aastal tegeleme ettevalmistavate tegevustega ja päris praktiliste töödega hakkame pihta aastal 2021 ja kokku need kestavad kolm aastat ja peale seda loomulikult, et selleks, et veenduda, et milline on selle erajõe seisund peale tööde teostamist tuleb teha järelseiret, tead, mis kestab praktiliselt projekti lõpuni ja, ja kogu selle järelseireperioodi jooksul, siis me saame sammu kaupa teha järeldusi ja öelda, et kas see puhastamine sellisel kujul on muutnud erajõe seisundit paremaks. No igatahes, mina soovin teile edu, jõudu, seda projekti Me ju jälgime ka järgmistel aastatel. Hetkel olid minuga stuudios Olav Ojala, kes on keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik ja Mari Sepp kliinast iibe LIFE projektijuht. Ja nüüd on stuudios Andre Zahharov, kes on Alexela Grupi keskkonnajuht, mille alla kuulub ka Kiviõli keemiatööstus, tervis, pere ja me rääkisime hetk tagasi siin veidi Erra jõest ja, ja teada on, et, et sinna herra jõkke see reostus siis kunagi suunati mööda Kiviõli kraavi. Kuidas te vaatate seda protsessi, teie eelkäijad, seda sinna niimoodi rohkesti suunasid, et tänapäeval on see kõik seal see pigi seal alles absoluutselt, ja vastab tõele, et selles suhtes nii kurb, kui see ka ei ole, siis on olnud selle tööstuse ajaloos neid perioode, kus keskkonnaküsimustesse väga tõsiselt ei suhtutud ja need heitmed või jäätmed, et noh, täna on põhifookusesse siis nii-öelda veekogudele tekitatud kahju aga tegelikult ka muud atmosfääriheitmeid või siis tahkel kujul heitmed, et ega nendega väga targasti tol hetkel ümber ei käidud või vähemalt väga pikka perspektiivi seal ei vaadatud. Kiviõli keemiatööstus alustas oma tegevusega 1922, eks ju. Et kas, kas te oskate kirjeldada, kuidas algusesse protsess siis käis, et mismoodi need jäägid siis ära siis suunati, et miks on niimoodi. Ja selles suhtes ajalugu on tegelikult palju kaugemale ulatub see kogu see põlevkiviteema kuid jah, Kiviõlis nii, täpselt nii nagu te ütlesite, 22, siis hakkas pihta seal noh, ligi 100 aastat on seal tegutsetud läbi selle ajaloolise põhifookus olnud põlevkiviõli tootmine. Ütleme, see põlevkivi on oma looduslikelt omadustelt selline keeruline ressurss, millest siis midagi kasulikku teha, et kuna seal on väga väikse osa, siis sa saad sealt seda kasulikku lõpptoodet, mis tähendab siis, et iseenesest loomulikult ja arusaadavalt tekib seal väga palju kõrvalprodukte, mis siis valdavalt on jäätmete näol plussis. Sõltuvalt protsessi iseloomust tekib seal ka vajadus siis kasutada, kas vett täiendavalt protsessis ja nii edasi. Nüüd need jäätmed, mis tekivad siis, mis on vedelal kujul või mida on võimalik pumbata avale kujule, siis muuta neid oli kõige lihtsam tol ajal ja kurb öelda nii mõneski kohas maailmas ka täna jätkuvalt tehakse niimoodi, et see lihtsalt suunatakse veega kuskile veekogusse, siis on see jõgioja kraav võib-olla otse merre. Et kahjuks seda praktikat veel täna esineb, kuigi noh, Eestis elamist, aitäh, et toru ots oli otse vette suunatud, et see oli kõige lihtsam, kõige odavam. Kõige kiirem asi jah, täpselt täpselt jah, et noh, 100 aastat tagasi need veepuhastustehnoloogiat, mis meil on täna teada noh sisuliselt neid ei eksisteerinud, et ega siis ei olnud ka suuremat teadmist, mismoodi selle jäätmega üldse ümber käia ja eeldati või noh, ütleme heas usus, siis loodeti, et loodusel on niivõrd tugev isepuhastusvõime, et ta saab sellega ise hakkama, aga noh, täna me teame, et see päris nii ei ole. No mis tänapäeval siis teie tööstuses teisiti tehakse, kas see tehnoloogia nüüd võrreldes nende ma ei tea, Eesti vabariigi lõpuaegse ajaga on sama või on täiesti teistsugune? Põlevkivi on ikka sama jama. Toimub laias laastus ikka samamoodi, põlevkivi on ikka põlevkivi, et noh, eks ta oma nii-öelda looduslike omaduste poolest kuigi palju varieerub ja sellest tulenevalt siis tuleb ka seda protsessi timmida, ehk siis see nii-öelda heitmete ja jäätmete hulk võib kuigi palju nii-öelda mängida siin aga v kaitselisest pes noh, täna ka Kiviõli keemiatööstuses pikka aega olid kasutusel oma veepuhastusjaam, mis siis nii-öelda kõikide nende pidega proovis vee nii puhtaks teha kui võimalik. Nüüd sellest hetkest, kui Alexela Kiviõli keemiatööstuse omanikuks sai täieõiguslikuks, siis siis me suunasime selle heitvee siis täismahus juba professionaalse veepuhastusettevõtte poole ja nemad siis tegelevad selle küsimusega, et siin on nagu lihtne põhjus, et ühel hetkel sa saad aru, et, et tänapäeva nõuetele vastava reoveepuhastuskeskuse või kompleksi ülevalpidamine on lihtsalt niivõrd eks sul mingit spetsiifilist kompetentsinõuded ja teistpidi majanduslikult väga kulukas. Et siis on targem see anda kellelegi, kes igapäevaselt sellega tegeleb ja sa saad selle garantii ja see vesi puhastatakse ära. Kuid see ei tähenda, et meil endal ei oleks mingisuguseid puhastuse tappe. Meil on iseenesestmõistetavalt olemas settetiik, enne kui see siis kanalisatsiooni läheb, ehk siis ta võtab siukse suurema suurema osise sealt välja ja samamoodi õlipüüdur. Ehk siis need kaks etappi, enne kui ta veel läheb siis reovee puhastusse. Kas tänapäeval võib siis kindel olla, et teie poolt mitte midagi sinna herra jõkke lisaks enam ei suunata? Põhimõtteliselt küll jah, et siin tuleb arvestada ka sellega, et kui me räägime põlevkivist põlevkivitööstuse kõrvale kuulub ka kivi kaevandamine, et on see siis Altma või pealt maa. Sealt tuleb siis, kuna sa tekitad, eks ole, selle nii-öelda basseini, kuhu vesi tahab hästi koguneda. Ja siis selle veega sa pead kuidagi hakkama saama, et noh, kaevandustest iseenesestmõistetavalt tuleks see kõik välja pumbata, muidu ei ole võimalik seal tööd teha, karjäärides on võib-olla vähe lihtsam, et sa saad tekitada seal mingeid sängid ja ta seisab seal luua siis ettebasseinid, enne kui sa siis selle pumpad edasi, aga seal puudub igasugune tööstusliku protsessi omadus juures. Halvimal juhul on seal Helvainid natukene rohkem. Et, aga noh, reeglina mitte kui range see kontroll tänapäeval Eestis siin põlevkivitööstuse üleüldse on, mida te peate tegema, et üldse tegutseda saaksite? Ja kontroll on iga aastaga järjest rangem mis on ka arusaadav, et keskkonnaküsimused on ka inimeste teadvusesse rohkem kohale jõudnud, nad oskavad rohkem küsida, nad oskavad rohkem teavitada, kui neile tundub, et kuskil on mingi mure, mis tähendab seda, et ametkonnad reageerivad juba üsna aktiivselt ja üsna tihedalt, et Kiviõli keemiatööstuses, mille aastas käib vähemalt viis, kuus kontrolli ainuüksi keskkonnaküsimusi vaatamas ja need on niuksed ühe kahe, mõnikord isegi kolmepäevased visiidid, kus siis vaadatakse sõltuvalt, mis huvipakkuv teema on need küsimused läbi. No lisaks siis sellele kõik need seiret ja kontrollid, mis me peame ise esitama regulaarselt ametkondadele, niiehknaa, presenteerime. Tegelikult seda te ju ei saa väita, et ei mõjuta keskkonda keskkonnasõbralik ettevõtmine selles mõttes, kui niimoodi mõelda, ei ole ju põlevkivitööstus, et kaevandamisega ta alati seda mõjutute, et palju te saate ikkagi ära teha, et seda olukorda Ta parandada ja selles suhtes siin tuleb olla jalad maas ja saad aru, et igasugune ettevõtlus, kuitahes roheline, see ka ei näi, sellel on mingisugune mõju, seal tekivad mingisugused jäätmed, mingisuguseid ressursid, mida on vaja kasutada, et see on alati olemas. Nüüd, kui me räägime sellisest ettevõtmisest, nagu on põlevkivitööstus, siis seal seal arusaadavalt see ressurss iseenesest, kuidas sa sellega pesad, koguse transportimise, ahelkoguse töötlemise ahel ja siis kõik need etapid, mis seal juurde tekivad, et see on üsna kompleksne ja selle mõju on kahtlemata suurem. Et noh, tänapäeva keskkonnanormid ja ka peatselt peale tulevad veel karmimaks muutuvad normid panevad ettevõtjad ikkagi väga kindlalt seda. D hoidma, et nad peavad tegema investeeringud, et vastata nendele nõuetele, vastasel korral ei ole võimalik. Kas sellisel juhul tasub üldse ära, et see tegemine, et kui need normid aina karmistuvad ja rohkem peab sinna raha sisse panema, et kas see põlevkivist saadav kasu enam? On midagi ja väga hea küsimus selles suhtes, kui me vaatame nüüd seda hetke, kus see õli hind maailmaturul läks väga alla siis ma arvan, et mitte ainult Kiviõli keemiatööstus, vaid ka teised Eesti õlitootjate põlevkiviõlitootjad. Kindlasti oli neil laual see küsimused, no mis hetkel me veel tegutsema või mis hetke nimel tegutseme ja selles suhtes sellega me peame täna arvestama. Kuigi hind on nagu paremaks läinud, siis jah, keskkonnanormid lähevad järjest kallimaks. Nii omatasude summade mõttes kui ka siis investeerimisvajaduste mõttes ja Ma olen kindel, et lisaks meile ka kõik teised siis nii-öelda heas mõttes meie konkurendid aktiivselt tegelevad sellega, et vaadata, kuidas siis sellest põlevkivisse ressurss, mis meil on kõige mõistlikuma tegevusviisi siis üles leida. Siin on tihe koostöö teadus arendusasutustega, et ka meil on mitu projekti käsil ja võimalik, et nendest sünnib mingisugune uus teadmine. Mis siis muudab tänasel kujul põlevkivitööstuse hoopis teistsuguseks, mille keskkonnajalajälg on juba märksa väiksem. Jah, aga see ei võta seda ära, et ressursi sa pead ikka kätte saama. Te tunnete selles mõttes keskkonna ees vastutust, mida te mõjutata absoluutselt. Et Alexela tulekuga on Kiviõli keemiatööstuses toimunud märgatav pööre, et kui kasvõi võta lahti need ajaloolised ortofotod, mis on siis maa-ameti kaardirakenduses kõik näha, et siis lihtsalt nihutada seda pilti, nii et kaks aastat või kolm aastat enne kui Alexela tuli ja peale, et mis seal siis on toimunud, et see on tegelikult väga drastiline, et me oleme seal vahetanud välja kõik amortiseerunud, need mahutipargid samamoodi 2018 me võtsime kasutusele elektrifiltri, mis on suunatud tahkete osakeste kinnipüüdmisel, suitsugaasidest. Ja hetkel meil on veel töölaual mitu projekti, et loodetavasti selle aasta sees me saame juba oma soojuselektrijaamas ehk loobuda ka põlevkivi otsepõletamisest, noh kuhu kõik põlevkiviettevõtted teavad niiehknaa ühel hetkel liikuma, et loodetavasti meil õnnestub see juba käesoleval aastal. Kuidas te tunnete, et kuidas see ühiskonna vaade põlevkivitööstusele on muutunud, nagu me saate alguses kuulasime ühte klippi 38.-st aastast kus oli selline suhtumine, et jah, et enne oli maa metsistunud ja poolkõlbmatu ja nüüd on uhked tehased siin siis kuidas tänapäeval see vaade ühiskonnas, põlevkivitööstusele see on muutunud kindlasti, või ütleme siis vähemalt see tagasiside, mis me vahetanud saame, kas siis ametkondadel või elanikelt, et on, on teistpidi, et noh, kui me rääkisime siin 22, Kiviõli keemiatööstus hakkas noh, tol hetkel küll teise nimega hakkas toimetama, 20. aastal juba hakati seal eeltööd tegema siis siis nüüd Kiviõli linn, kui selline tol ajal ei eksisteerinud, et linna, linna või kiviõliks hakati seda kutsuma üks kümmekond aastat hiljem alles või kaheksa aastat hiljem. Et selles suhtes siis nii-öelda inimesed tulid sinna juurde võimalused ja kõik nii edasi paremat hüvet, siis nähti selles nii-öelda plussi. Tänapäeval on need kaalukausid natukene ümber läinud, et tööstuselurajooni ligidal on pigem selline asi, mida keegi näha ei soovi. Et ja selles suhtes see on see nii-öelda keskkonnakaitselistes mõttesse toksaalne lähenemine, et vahet ei ole isegi millisest tööstusest me räägime, et omadega aeda ei soovita tuulikuid või või päiksepaneeli parki, et ka niisugused nii-öelda keskkonnakaitselistes mõttes justkui head lahendused. Et ka need tekitavad tegelikult inimestesse sihukest reaktsiooni. Aga jah, ettevõtte poolt vaadatuna siis noh, reeglina keegi ei tule õlale patsutama. Tubli töö, hästi tehtud, et kui kõik on hästi, siis keegi lihtsalt ei helista. Aga kui midagi on halvasti, siis sa kuuled sellest kohe. Kuidas te vaatate Ida-Virumaa loodust seal teie tööstuse kõrval, et kas sellel on potentsiaali? Mu enda juured ulatuvad sealsamas Kiviõli Keemiatööstuse kõrval viie kilomeetri kaugusele. Et ma olen selle kohaga päris tihedalt seotud, et olin lapsepõlves ja olen ka täna loodusel, ma arvan, et on väga äge potentsiaal selles suhtes, ta on mitmekesine, see nii-öelda kaevandusmaastik annab sellele niisuguse omapärase maigu juurde, mida mujal naljalt ei leia. Noh, küsimus on siis selles, et kuidas need vanad tööstusalad kõige paremini kasutusele võtta, et kas siis lasta neil looduslikuks tagasi muutuda taasmetsastada või anda neile mingisugune sotsiaalmajanduslik, Vi Rekratiivne või siis mingi ettevõtluse võimalus juurde, et et iseenesest ma arvan, et loodus on väga kihvt Ida-Virumaal ja hästi mitmekesine. Ja põlevkivitööstus jääb sinna. Ma usun, et põlevkivitööstus on nii kaua seal, kui seda on vähegi mõistlik teha. Et selles suhtes iga riik vaatab, millised ressursid neil kasutada on ja millised eesmärgid ja ülesanded ja funktsioonid nad peavad täitma ja nad täidavad need funktsioonid ja ülesanded nende vahenditega, mis neil parasjagu kasutada on, et noh, täna on meie ülesanne leida siis see kõige parem lahendus, et mismoodi sellega ümber käia ja noh, ütleme et vaieldamatult kõige suurem kasutaja on riik ise siin, et ehk siis nii-öelda kõige rohkem neid mõjusid saavad, nad saab riik ise vähendada põlevkivitööstuses nii-öelda erasektori jalajälg on märksa väiksem, kui on riigil endal. No ma loodan, et vastutus keskkonna ees jätkub põlevkivitööstusel ja aina aina suureneb suur tänu selle intervjuu eest Andrei Sahharov, Alexela Grupi keskkonnajuht, aitäh. Ja reporteritunni tänane viimane külaline on Andres Marandi, kes on Eesti geoloogiateenistuse hüdro ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja tervist päevast. Meenutame äkki natuke meile kõigile ka seitsmenda klassi füüsikat, et kuidas see veeringe ikkagi üldse käib, et kuidas veesüsteem Meie Eestimaa peal nagu toimib. Meie ringel võime me muidugi hakata igast otsast pihta, aga kõige parem on võib-olla hakata pihta sademetest, meil on sademed, need aurustuvad kuskil eelnevalt, kas siis nii-öelda meredel-ookeanidel, siis tulevad nad maismaa kohale, seal sademed siis langevad maapinnale, osa nendest voolab kohe jõgedesse järvedesse ja osa läheb läbi maapinna, aga ka lõpuks jõuab jällegi siis jõgedesse järvedesse ja kogu see asi siis saabub siis tagasi jällegi siis meredes ning ookeanides ehk selline ringe toimub pidevalt. On olemas ka natukene kiiremad ringele, natuke aeglasemad ringed ehk meil on olemas ka maapõues selline vesi, mis tänapäevases veeringes enam ei osale, mis on sinna varem sattunud. Et seal toimub see liikumine aeglaselt, aga põhimõtetel suhteliselt ikkagi jõuab see jälle kuhugi välja. Mis seda veeringet siis mõjutavad või ohustavad, et see ei toimi nii, nagu tahab. Looduslikud peaks kõige suurem ohustaja, tavaliselt on siis inimene otseselt tänapäeval siis räägitakse ka juba üldistest kliimamuutustest, mis võivad seda oluliselt mõjutada, aga kui me nüüd räägime näiteks inimtegevusest, siis inimtegevuse puhul kui me nüüd räägime hulkadest ja veest, mis liigub siis siis lihtsalt sellel samal teekonnal talguvesi kukub või sajab siis maapinnale ja tahab voolata kuhugi edasi, kas järvedesse või jõgedesse siis inimene lihtsalt võtab selle vee ennem siis näiteks maapõuest välja või kui see vesi juba voolab ka jõgedes, siis ta võtab ennem jõest selle vee välja, ehk siis vähenevad kuskil piirkonnas, et vooluhulgad, samas noh, kuna inimene kasutab selle vee ära, siis need vooluhulgad lisatakse siis kuhugi teise kohta. Ehk see on selline otsene mõjutus inimese poolt. Ja teine on siis, ma saan aru, keemiline mõjutamine just teine, mis siis mõjuta võib-olla otseselt kogust on siis keemiline, ehk siis jällegi kui inimene toimetab, siis tal alati on mingisugune mõju. Noh, kas on siis mingisugune tööstusinimesed ise on põllumajandus, ehk me kasutame erinevaid kemikaale, erinevaid materjale ja sealt võib Leostuda siis ütleme veekeskkonda väga palju selliseid elemente, mis muidu seal võib-olla ei leviks liiguks kuidas me üldiselt Eestis selle veega siis on see olukord? Koguseliselt on Eestis päris palju, et et selle pärast nagu otseselt muretsema ei pea keemilise koha pealt, on niimoodi, et meil on Eestis alasid, kus meil on sellega probleeme ja on alasid, kus meil ei ole väga palju sellega probleeme, aga see on selline pidevalt muutuv protsess ja seetõttu tuleks seda jälgida ja seda jälgitakse kogu aeg. No nüüd me jõuamegi sinna Ida-Virumaale, kuidas Viru alamvesikonda Ida-Lääne-Virumaa vesi siis on üldiselt Eestiga võrreldes? Ida-Virumaast rääkides siis, siis see on muidugi ütleme, teadlastele on ta selline väga hea uurimise objekt inimestele endale võib-olla, kes seal elavad, nendele võib see elu kohati nii-öelda raskeks muutuda, sellepärast et seal meil on ikkagi reostusega väga palju probleeme. Ida-Virumaa on see ala, kus meil on siis koondunud erinevad tööstused, meil on seal ka kaevandustegevus. Kõik see mõjutab seda siis nii veehulkasid kui vee kvaliteet ja seetõttu see olukord seal ei ole võib-olla kõige parem. Ja kui me nüüd räägime näiteks teie probleemidest, mis võiksid Eestis olla või mis võiksid kunagi tulla, siis tõenäoliselt Ida-Virumaa on üks koht, millal me peame väga pingsalt silma peal hoidma, et veeprobleemi Ida-Virumaal on tõenäoliselt noh, tegelikult nad juba seal on, rääkisime siin saate alguses nendest jääkreostusobjektidest ehk seesama Erra jõgi ja, ja muud need vanad tööstusalad nagu asfaltbetoontehased ja muud sellised asjad. Siis see, see ongi see allikas, kus kus tänase päevani tuleb seda asja seal seda keemilist värki, mis ei sobi veele. Jah, just, sest veega on see halb asi, et vett võib meil palju olla iseenesest, et me võib-olla ei kasuta seda vette ära, sellel on loodus palju, aga kui me rikume tema keemilise koostise ära, siis inimestena me ei taha seda kasutada, ei saa seda kasutada ja see võib isegi olla tervisele kahjulik. Mida see põlevkivi jääkikkelisele veel teeb? Kui me räägime, mis meil üldlevinud nüüd Ida-Virumaal on, on siis erinevate ikkagi kas siis keemiatööstuse jäägid või, või siis meil on toimunud ka teatud aegadel maa-alused põlengud ehk meil toimub seal selle põlevkivi siis põlemine hapnikurikastes tingimustes ja see on meil tekivad siis erinevad sellised orgaanilised ühendid mis kohati isegi on mürgised, aga kindlasti muudavad nad ebameeldivaks v aga vesi ringleb kogu aeg, kas see siis vesi sealt ikkagi ära ei lähe, see mürgine vesi? Pika aja peale ta kindlasti läheb ära, kindlasti on ka võimalus, et teatud nii-öelda orgaanilisi aineid või reostusi võivad ka nii-öelda loodus ise puhastub ja võivad nii-öelda mikroorganismid neid töödelda ja, ja selle ära kaotada. Aga maapõues ikkagi see veeringlus on suhteliselt aeglane protsess. Aeglane, seda ma mõtlen nüüd siis ikkagi jälle inimese mõistes aeglane. Sest, sest kõige ülemistes põhjaveekihtides me räägime ikkagi veevahetusest kümnetes aastates ja ütleme siis paarisaja aasta jooksul. Mis noh, geoloogilises mõistes on mitte midagi, aga samas inimpõlvedes on see juba noh, ütleme kuus inimpõlve võtab see aega. Milline seis ikkagi Ida-Virumaa inimeste kaevudes on praegu, et kas need mina Ida-Virumaale elaga, kas, kas nad võtavad kaevust vett ja joovad seda ja inimesed võtavad kaevustajate inimesed joovad, inimesed saavad seda vett ka suhteliselt kaevanduste lähedal. Sellepärast geoloogilised kihid või kihid, mis meil on, seal on see v andvuse erinev ja vee liikumise kiirus on erinev, et isegi kui me sügaval näiteks tekitame kuivad kaevanduse käigud, kus me saame kaevandustegevusega toimetada siis siis kui kui see kaevandus ise on 60 meetri sügavusel, siis vahepeal juba kihid ikkagi täituvad veega, mis on vahepeal täitunud ja, ja siis on võimalik, et inimesed saavad neid ka seal kaevudes toda. Omaette küsimus on nüüd meie keemia jällegi, millest ma rääkisin ja selle keemilise koostisega seal ei saanud üldistusi teha selles suhtes, et seda tulebki nagu igat asja eraldi võtta ja ja siis nii-öelda case by case asju vaadata. Mõnedel võib minna õnneks. Mul ei ole selle veega midagi pistmist. Mõnedel võib olla väga halb see vesi, aga peamine, millega siis nii-öelda kaevandustegevus, kui me nüüd ei räägi orgaanilisest reostusest, siis siis Ida-Virumaal kaevandustegevuse tõttu trummel reeglina need veed muutuvad hästi sulfaatide rikkaks. Ja, ja, ja muutuvad kästik karedaks, ehk siis meil tekib palju siis nii-öelda katlakivi lihtsalt ette. Teine teema seal Ida-Virumaal on see, et kuidas see vesi ikkagi liigub, eks ju, et see kaevandustegevus ise tekitab väga palju sellist Šveitsi juustutüüpi, maastikuauke koopaid erinevate kohtadesse või veekogus uusi veekogusid, et kuidas see, seda veerežiim nii mõjutab. Selle mõju on kahetine, on, on kaevanduse aegne mõju ja on mõju, mis, mis juhtub peale kaevandustegevuse lõppemist ehk siis, kui kaevandused jällegi täis täidetakse. Kaevanduse ajal tavaliselt kaevanduse piirkonnas, lähiümbruses ja Eesti puhul ka seal nende sügavate kaevandustega me räägime, ütleme selline väga jämedalt kuue kuni 10 kilomeetri raadiuses seal ikkagi toimuvad väga tugevad nende mõjutatud põhjaveekihtides veetasemete langused, mis tegelikkuses tähendab seda, et vesi hakkab seal kiiremini liikuma aga inimestele tähendab seda, et kui neil varem olid kaevud teatud sügavusega, siis need võivad kaevandustegevuse ajal lihtsalt kuivaks jääda. Nagu me rääkisime siin eelmiste külalistega ka sellest suurest projektist, mis järgmise 10 aasta jooksul on, kus tehakse päris palju erinevaid tegevusi. Ja tahetakse viia meie veekogumid heasse seisundisse tagasi. Kas on üldse võimalik sellisel inimmõjul kujundatud loodust või vein veekogumid heasse seisundisse viia või looduslikku seisundisse viia? Sellega on nüüd natukene jällegi meie enda otsustada, sest põhimõtteliselt ju kõik nii-öelda normid ja see, kuidas me loodust näeme, see on ikkagi inimese poolt vaadatuna ja kui me räägime keskkonnaseisundist, siis see on ka meie enda poolt kindlaksmääratud, mida me ütleme, mis on hea või halb seisund. Näiteks võib tuua Euroopa, kus on väga paljud põllud, majandusmaad ongi öelnud, et nad ei suuda enam nitraat allapoole viia ja nad on võtnud 2000.-te aastate mingisuguse algtingimusi, mida nad ütlevad, et see on hea seisund. Eesti puhul me räägime ikkagi, näiteks kui me kaevanduste puhul räägime, me räägime sellest kõrgest sulfaatide sisaldusest, siis on teada ja uuringud näitavad, et kui kaevandused hiljem täituvad, siis mingi hetk sulfaatide sisaldus võib isegi tõusta. Mis tähendab seda, et need mineraalid, mis, mis on võib-olla seal tavaliselt just kips ja on hübriid, mis on siis settinud kaevandustegevuse käigus kaevandusekäikude seintele, siis need kiiresti lahustuvad, aga pikas perspektiivis kogu see foon hakkab jällegi langema, ehk me räägime ikkagi sellest paarisaja-aastasest perioodist, kus meil vesi peab lihtsalt kõik selle pinnase läbi uhtuma ehk et tunneli lõpus ikkagi paistab valgus, meil keeruline on seal Ida-Virumaal, aga kui me vaatame laiemalt Eesti peale, et ega siis tööstusi, kaevandustegevusi ja üldse majandust ju arendatakse igal pool. Et millised ohud meil tulevikus ikkagi veekeskkonnale on. Ja kindlasti arendatakse, aga, aga see, millest me praegu räägime ja see situatsioon, mis meil hetkel Ida-Virumaal on, see on meielik, oledki pärand siis hoopis teisest riigist ja hoopis teistest aegadest, kus, kus võib-olla oli, oli teistmoodi kombed. Ja noh, me ei saa ka ainult ühte riiki süüdistada, ma arvan, et sadakond aastat tagasi oligi üleüldse inimeste suhtumine loodusesse teine ja olid ülemaailmselt olid ka normid hoopis teised ja seetõttu meil on lihtsalt see nii-öelda ajalooline pärand sellest piirkonnas, kus kogu aeg tööstustegevuse kaevandustegevus on olnud suhteliselt intensiivne. Ja seetõttu tuleb meil seal lihtsalt üle elada ja sellega hetkel leppida, see, mis tulevikus saab toimuma tänapäeval, on juba hoopis teised normid, on meil jäätmekäitluse normid, teised on meil tööstustele toimimise normid, teised ehk seda ei saa omavahel enam võrrelda. Aga uued ohud ikka noh, põllumajandusest endaski juba tuleb igasuguseid asju meile vees, et me peame neid asju väga hoolega jälgima ja loomulikult tõenäoliselt vist sellest ei räägitud, aga, aga tänapäeval on ju kõige suurem asi on mikroplastid, mida ja mis ei ole jõudnud ainult mitte pinnavetesse, vaid mida juba leitaksegi ratas ehk seesama, jällegi see see nii-öelda 10 kuni 200 aastat, kus meil vesi vaikselt ringleb, et, et see on jõudnud ka juba põhjavetesse. Loomulikult jah. Vesi iseenesest muutub maailmas aina kalli hinnalisemaks ressursiks arvestades kõiki maailma keskkonnaprobleeme. Kas meie siin Eestis peaksime üldiselt oma vee tuleviku pärast olema mures või, või pigem eestlaste loomus on, et me oleme mures? Me muretseme kõige pärast aga Eestis üldjuhul ikkagi võiks öelda, et meil on piisavalt palju vett küll, aga veega on see paha asi, et ja eriti just põhjaveega, et seda saab ainult teatud kohtades, et kui meil näiteks üle Eesti on hästi palju põhjavett olemas. Aga Me kontsentreerume oma elu ühte kohta, siis see, et, et meil on 100 kilomeetrit eemal põhjavesi olemas, meid eriti ei aita, sellepärast et et see vesi lihtsalt ei voola maapõues nii kiiresti, et meil ei ole tegemist järvega, kus me ühes otsas võtame ja terve järve alaneb vaid põhjaveega toimub natuke teist veidi ehk ehk selles ühes kohas võib neil vesi otsa lõppeda. Mis tähendab seda, et, et kui me tahame ikkagi jätkata vee kasutamist põhjavee baasil, siis me peame ikkagi seda planeerima. Ja asi, mis meid tulevikus ikkagi võib hakata ohustama, on need kliimamuutused. Kliimamuutustega muutub ka natukese veeringe, millest me alguses rääkisime, meil ei ole enam ühtlased sademeid, nii nagu me oleme harjunud, ei ole võib-olla nii ilusaid aastaaegu, nagu me oleme harjunud. Meil on pidevalt tormid, aasta sademed ei tule mitte ühtlaselt aasta jooksul maha, vaid tulevad üksikutel tormi nii-öelda ilmingutena alla, mis tähendab seda, et, et nii palju vett ei pruugi jõuda ka põhjavette imbuda, sest kui vesi tuleb ühekorraga maapinnale, siis ta pigem voolab niisama mööda maapinda ära ja tekitab meile hoopis üleujutusi maapinnal, aga seetõttu osa põhjaveest võib jääda toitumata ja teatud piirkondades võivad meil tekkida probleemid. Iseasi, kui me räägime kliimamuutustest, on on meie põllumajandus, kus me teame, et meil on mitu aastat järjest olnud juba probleeme põuaga. Ma arvan, et üsna varsti, ka Eesti põllumehed leiavad enda jaoks niisutuse, mis on juba Euroopa lõunapoolsetes piirkondades, on üsna tavaline. Kui me hakkame tegelema niisutusega, siis see tähendab seda, et jällegi hakkame Ülemistest põhjaveekihtidest vett välja puhuma oma mis tähendab seda, et teatud inimestel võivad jällegi kaevud kuivaks jääda. Ehk me peame oma elu natukene ümber organiseerima, ehk neid probleeme võib tekkida. Aga midagi katastroofilist, ma arvan, Eestis ei juhtu. Väga hea kokkuvõte igatahes muretseme oma pärandi pärast, teeme selle korda ja siis hakkame vaatama edasi või tegelikult peab kogu aeg vaatama, mida me oma veega teeme, ikkagi, kuidas me seda mõjutama. Aitäh Eesti geoloogiateenistuse hüdro ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi ja aitäh kõigile kuulamast. Vaadake kindlasti see üle ka osooni esmaspäevane erisaade Virumaaveed puhtaks. Heiki pilk peale novaatori selleteemalisele, artiklile ja tulevikust teeme juba seal. Ida-Virumaal saateid edasi. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.
