Eesti maaülikooli veterinaar see peo ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Vil tropid ütleb, et lisaks Poola ja Leedu kolmele suurele koduseafarmile on sigade Aafrika katk sel aastal jõudnud Euroopas ka sadadesse väiksematesse farmidesse. Lisaks on katk laienenud Aasiasse, näiteks Okeaania saartele. Aga me ei peaks nii palju muret tundma nende Leedu ja Poola juhtumite pärast, sest need toimusid ikkagi seal, kus katk on endiselt levimas. Mõtlema paneb meid just olukord Lõuna-Euroopas ja puhangus tekkis Kreekas. Kreekas oli tänavu aasta algul puhang koduseafarmis, mis oli 50 kilomeetrit Bulgaaria piirist aga katku tegelikust levialast Bulgaarias oli ta ikkagi sadade kilomeetrite kaugusel, nii et sellised pika vahemaa taha levik on endiselt võimalik. Seega on katke Euroopas ja Aasias jätkuvalt levimas ning Eestis ei tohi valvsust kaotada. Veterinaar ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul tähendab see, et endiselt tuleb seapidajatel täita bioturvalisuse meetmeid. Näiteks sigalasse minnes tuleb vahetada riideid. Kodusigade väljas pidamine on keelatud ja loomade liikumine kas või piiriüleselt tuleb täpselt dokumenteerida. Meie puhul on suureks ohuks ikkagi see toimubki metsades metssigade populatsiooni taasnakatumine suures mahus ja siis sealt ka levik kodusigadele. Viltropi sõnul on maarjamaal sel aastal registreeritud alla 20 mets ja kes on antikehakandjaks ehk on viirusega millalgi kokku puutunud, aga katku praegu ei põe. Kuuel metsseal on tuvastatud ka positiivne viiruse proov. Seega on seis Viltropi hinnangul Eestis praegu päris hea. Euroopa tasemel me täna räägime Eesti jaoks väljumisstrateegia väljatöötamisest, tahaksime jõuda nüüd tõesti mingisuguse etapis sellesse faasi, kus me saame hakata juba Euroopa Liidu riike siis ka ametlikult katku vabaks tunnistama, et Eesti ja Belgia oleks nagu esimeses järjekorras, kes sellist väljumisstrateegiat vajaksid. Aga muidugi jah, seda ütleme väljumisstrateegia mõttes olukord naabrite hulgas kindlasti mõjutab seda, et sellega praegu siis teadlaste rühm asub tegelema. Esimesest sigade aafrika katku leiust Eesti seafarmis on möödas üle nelja aasta. Viirus levis aastatel 2015 kuni 2017 kokku 27-sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati ligi 46000 siga. Kokku on Eestis viie aasta jooksul kulutatud katkutõrjele 10 miljonit eurot.
