Eestis on hinnanguliselt tehtud viimase aasta jooksul metsade lageraiet kokku 35000-l hektaril. Ideaalmaailmas istutasid metsaomanikud mainitud hektaritele veel sel kevadel uued taimed tagasi. Päriselus on selge aga see, et kogu lageraie ulatuses metsauuendust ei tehta ning nii mõnigi paik jääb loodusliku uuenduse. Selle sõnad keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Vetverk. Kindlasti on meil ka metsaomanike kahjuks, kes kipuvad metot ainult võtma ja sinna mitte midagi tagasi panema, neidki aitabki, siis emakene loodus, kes uuendab metsaga looduslikult ja valdavalt lehtpuudega, ütleme meie hindamiste tulemused on läinud aastatega järjest paremaks. Et värk ütleb, et isegi kui kõik metsaomanikud hoolitseksid lageraiutud alade eest jääks teatud osa metsade uuendamisest ka selle taha, et Eestis pole piisavalt istutamiseks sobilikke taimi. Näiteks toodi mullu oma kasvatatud taimede nappusele naaberriikidest juurde 5,3 miljonit taime. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljas juurne kuusetaim, mis moodustas kõigist sisse toodud metsataimedest üle 80 protsendi. Kas riikide nii-öelda lukus olemine võib sel aastal muuta istutamiseks sobilike taimede kättesaamise naaberriikidest veelgi keerulisemaks. Et veerg ütleb, et praegu selliseid ohumärke ei ole? Kuna nii kohalikud eesti taine müüjad kui ka need, kes toovad kuskilt mujalt riikidest iste või seavad kuskile mujale riikidesse välja peavad esitama keskkonnaametile ka teatud aruandluse ja hetkel see aruandlust täiesti liigub, et on, lähevad need taimed liiguvad, et ma arvan, et hetkel selle eriolukorra tõttu küll ei tohiks mingit tagasilööki dollarist nimetada. Istutamisel käesoleval kevadel. Küll aga võib eriolukord, et Verki sõnul mõjutada seda, kuidas ja kui pikalt metsa istutatakse. Varasematel aastatel on nii mõnigi metsaomanik kutsunud inimesi üles, tulge metaja, aidake meil istutada ja veetke mõnus päev looduses. Käesoleval aastal. Selliste rahvarohkete metsaistutustalgute korraldamine on kindlasti keeruline. Nii näiteks on talgupäevad tühistanud riigimetsa majandamise keskus, kus sel aastal plaanitakse istutada rekordarv taimi, jätkab RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät. Ehk siis umbes ühe kolmandiku me teeme ise RMK enda töötajad ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerima, korraldama ja tellima siis selle teenuse väljastis.
