Te kuulate raadio kahe saadet targaks koolis tänasest bioloogia tunnis jätkame kuu tagasi alustatud ookeani loomade sarja. Kui möödunud korral rääkis Aleksei Turovski korallidest, siis täna räägib ta teistest korallrahu elanikest Miri roosidest vähilaadsetest okas lahksetesti ussidest. Hea meelega räägid nendest loomadest, sest tegelikult ilma nendeta mingisugust kooslust ei tule ja korallrahu kooslus saabki elada niiviisi, et produtsendid, eks on, vetikatega sümbioosis olevad korallid. Nendest sõltub kõik, aga nemad sõltuvad kõikidest teistest ja mitte vähe. Nimelt nendest sugulased, meriroosid. Ainuõõnsused, sellised põlvi moodi loomakesed turukese toruki võib olla punane triibuline, roheline, võib-olla üldse mitte toruke, vaid selline nagu teate. Leivapäts zuccini. Kallid sõbrad, et see suuava on ka muu, ava nendel loomadel ainuõõs, et nad on ja üksainus, aga nendel tegelikult ongi vat see tähtis. Avamerirooside on väga ablas suu. Kõik nende lingid, isegi need, kellel on omakorda nagu korallidel loogsantellad, sümptond, vetika sees ikkagi vajavad liha ja muidugi see lihas on mereelukate liha. Selline kas aiva hästi karvast pikkade paksude karvakesed vaipa müünud? Jess hakkab madala paksu puutüvi mille otsas on auk ja selle ümber paksud liikuvad kombitsad. Nendest kombitsetest reeglina kõikidel Meli roosidele on kõrveniidid Jaanil kõrveniidid on väga tõsiseks relvaks. Selline niidike. Kui oma kombitsad olevast kõrval, kust sellist niiti metroos välja ülistab, võib läbi lüüa kalanahast isegi paksust kalanahast ja vähe sellest isegi kalasoomusest ja kalasoomused päis kalade luukalade soomused on luu mullusest luukoest. Kujutage ette, missuguse jõuga see mikroskoopiline niidigi lööb, see on nagu ehtne harpuun. Ja muidugi mõnustab selline niidike, mis on siis õõnes mürki sinna kehasse, kuhu sisse tungis nüüd selline üldiselt suhteliselt väheliikuv, mingil määral liikuv meeli, roosid oskavat jalutada, aga väga aeglased on mõned kiiremat just just vaibakiste moodi. Sellised lamedad, merirooside sugulased, aktiinijad, nende õige nimetus, kes liiguvad suhteliselt kiiresti näiteks Tallinna loomaaias. Akvaarium, kus on praegu kaks niisugust üksinda, kas kollakas, teine on pruunikashall kannatab kergelt rohekas ja mõlemad nad võivad liikuda niiviisi, et 10 minuti pärast tuled tagasi ja vaatad, kus on suure vana korall tüki korallkivimitüki peal istunud aktiini ja ei olegi enam kohal, ronis koopakkesse ja ei vaata sealt välja. Ikkagi see liikumine on väga aeglane, Nad ei suuda kellelegi järele joosta ega kellegi eest plehku panna. Järelikult väga lihtne ja evolutsiooniliselt ja ökoloogiliselt äärmiselt loogiline moment. Nendel on väga kasulik olla sõpruses sõprussuhetes, sümbioosis kiiresti ja osavalt ja vabalt liikuvate loomadega. Nendeks loomadeks on muidugi väga paljud vähilaadsed, krabid, erakvähid. Aktiivseks osaks. Sellises sõpruses on muidugi krambid. Tema on vabalt liikuv ja tema on kiire ja tal on silmad ja üldse temast me räägime, järgmine kord. Aga Meli roosile see on väga kasulik, kui ta saab ratsutada krabi seljas või erakvähipojakese peal, sest niiviisi tal on rohkem võimalusi püüda kedagi maitsvad. Kastan maitsvad asjad, sööb siis ühes tükis korraga ära. Kellega tal ei ole võimalust tükeldada, tal ei ole ju tükeldamiseks ei hambaid ega küüniseid ta võib kinni haarata, kõrveniitidega tappa, siis kombitsatega, suunata see maitse asi endale suu ja muu avasist, õigemini avast enda sisse. Vot sellised loomad on meriroosid ja teil on fantastiliselt mõnus. Fantastiliselt mõnus omadus. Seesama pidali mainisime astuda nii-öelda sümbioodilistesse suhetesse liikuvate loomadega, mitte ainult vähilaadsete, ka näiteks ma usun, et kõik kuulajad on näinud suurepärast multifilmi kalakeses. Nemo oli siis. Oli see kalake kena klounkalade perekonna poeg ja terve perekond elas suure Edi roosi kombitsatega kaitse all. Täpselt nii see käibki ookeanis Carolli kooslusest tõepoolest. Kuid mille poolest see on kasulik? Aktiinijale meriroosile? No selge, kalakeses on väga kasulik mürgiste kombitsatega kat all kaitse all elada on väikesele galakesele väga soodne. Keegi ei julge tuhnima minna kärsaga või näoga või kasvõi, kui see on, ütleme kaheksajalg oma kombitsatega aktiini, Meli loosi kummitsete tasub kõrvetada, nii et aitab. Aga klounkala ei saa. Kas ta tunneb ära kloun kalakese? Tunnen küll, igal juhul ta ei kasuta omi kõrveniite, ei tulista neid just nimelt klounkala pihta. Kloon kalal on omapärane lima ja arvatavasti klounkala eelitab ka niisugust ütleme tinglikult lõhna, mida aktiini tunneb ära ja ei ründa just nimelt seda kalakest. Kui lähedusse tuleb mingisugune suur röövkala või mõni teine kiskja ja selliseid korallkoosluses on tohutu palju tuhandeid liike siis väike kloun kalake kohe läheb aktiivia kombitsate vahele peitu. Aga. Näiteks suur karniil või krevett kes suurima heameelega, kas merirooside kombitsaid, vaat siis tormab Meli roosi kombitsad nagu kihnikust välja kuri kloun, galakene ja ründab seda kurje krevetti ja näpistab teda tundlatest ja jalgadest ja õlgadest ja silma varrekestest. Niiet krevett, avara läheb minema. Mina olen näinud väga huvitavat siidi, väga huvitav basseini, mis veel kord rõhutab seda, et tegelikult kooselu kahe väga erineva liigi vahel võib õige mitmel moel mõlemale liigile kasulik olla. Meie kloon kalakesed elasid suure aktiini kommitsete vahel. Elasin seal rahulikult ja kenasti ja puhastaja krevetid, ilusad loomad, aga nendest me räägime põhjalikumalt siis, kui meil tuleb vähilaadsetest juttu. Nüüd krevetid tundsid väga suurt huvi, suurt isu ilmselt meie kummituste vastu. Nii et kloon kalakesed hüppasid, tormasid nii-öelda actin ja kombitsad tehnikust välja, ajasid krevetid minema, kuid nad tormasid sealt välja ka siis, kui mõni päris väike kalake hoopis teisest kolmandast liigist, kellel ei ole mingit pistmist meriroosidega, kes väga hästi sobib, meriroosid toiduks, juhtus lähedale. Klounkalad tormas sellele väiksele kalale kallale sellise manöövriga, et kohkunud kalake kogemata sööstis aktiini meni roosi kõrvetavate kombitsate vahele ja temast sai siis aktiiniale väga korralik suutäis. Kuulame siia vahele ühe muusikapala ja siis räägime Aleksei Turovskiga edasi vähilaadsetest. Aleksei Turovski, kui me siin enne muusikapala rääkisime meriroosidest, siis te mainisite, et nemad on väga hästi seotud vähi laadsetega. Ja ja vähilaadsed on seotud nendega, aga loomulikult nii meeli, roosid kui vähilaadsed on seotud kõikide teistega teatud määral, omal moel omal viisil. Aga vähilaadsetest loomulikult, kui me räägime, siis me kõigepealt peame meelde tuletama, kes nad on. 617 miljonit aastat tagasi siis kui oli see ajastu, hakkab üle minema paleosoikumis. Juba siis olid esimesed liialgsed kõva koorikuga loomad kellel tõepoolest kehaosad olid lüürilised, kui nad olid fantastiliselt põnevad loomad ja Eestis just nyyd. Nendest arenesid igasugused põnevad loomad, näiteks vähk, skorpionid. Mõni Vähk, Skorpion oli kolme meetrine ja. Ta oli lülijalgne, ta oli koori Klookuid, vähi ta ei hoidnud. Siis, kui Vähk, Skorpion ja kõige arvukamad Triiloo piigid. Tekkisid küll veidi hiljem, kuid jäid ja on praegu olemas ja ilma nendeta ookeani elu võimalik ei ole üldse. Just vähilaadsed moodustavad tohutu suurt osa ookeanide ja merede ja muuseas ka mageveekogude hõljumist. Õigemini zoo planktonilist. Ja ja korrutame veel mõne miljardiga ja korrutame siis veel mõnega, vot võib-olla siis nii palju neid seal on pidevaid Nad moodustavad tähtsamat osa väga paljude kalaniitide toidubaasist ja mitte ainult kalaliikide. Kuid Nad ei ole kaugeltki ainukesed. Meredes-ookeanides elab igasuguseid põnevaid vähilaadseid, no näiteks isu, poodid, nii-öelda võrkit, jalgsed, nendel on ühesugused jalad, igaüks tunneb iso poodi. Uskuge mind, igaüksteist, sest mõned iso poodid tulid maa peale elama, mõned elavad isegi kõrbes. Ja me nimetame neid ka kandilist kakanud keldriga hakanud on vähk. Tähendab, ta on vähilaadne meres, aga noh, meile kõikidele väga hästi tuttav, väga tuntud. On tuttav loom muidugi on, nad võivad väga suured olla ja tursakalad armastavad neid üle kõige. Aga suures ookeanis ja korallrahu koosluses Me näeme sadu ja tuhandeid liike vähilaadseid ja nende seas suured, võimsad, kõrgemad vähid ehk krabid, kes lähevad reeglina külg ees kas vasakule või paremale. Nendel on võimsad sõrad ja reeglina need sõrad on enam-vähem võrdsed oma suuruse poolest, kuid mitte alati päris paljud krabid, eriti need, kes elavad mere rannikul nii-öelda vee ja maismaa piiril kus on wet parajalt nende lõbusad ja kõik vähilaadsed hingavad lõbustega, sealhulgas ka keldriga katid. Sellepärast vajavad nad niiskust. Et lõbusaid ei kuivaks. Vot sellises keskkonnas saab ainult elada gravikuid, niiske õhk sobib suurepäraselt krabidele teistele kõrgematele vägedele. Ja loomulikult see on reeglina võimalik ainult troopikas, kus vesinik kogu kahur, kus niiskus parajalt mere ääres, ütleme niiviisi. Ja selliste krabikeste, nad on reeglina suhteliselt väikesed seas, kes elavad väikestest urudest mererannal. Nendele väikese turukesed on jah, reeglina eriti isastel, eriti isastel. Eks sõrg, teisest sõnast nii mitu korda suurem, tegelikult üks sõrg on tervest ülejäänust gravikesest suurem ja väga eredavärviline, vähemalt pulmaperioodil. Kujutage ette, selline pisikene, kaheksal jalal seisev krabid, karbike pargis tee otsas on tal väga tõsised silmad, mõnel hästi piklikud silmad ja ta vaatab nendega ringi. Ja tema siis ühe tohutu suure surmaga, mis on Pulunessinisega roosakasvioletne ja kollasega või Lausab laiguline või ruuduline. Minu meelest isegi ruudulid on võimalik. Sellise sõraga vehib ta kõvasti energiliselt. Isaseid tähendab rivaale võitlema ja nad nagu õiged vehklejad oma sõrgadega teevad suure lahingu. Tavaliselt keegi surma ei saanud. Aga muidugi krabi tüdrukutele, see on kutsed, kallis, vaata, kui ilus sõrg mulle. Tule lähemale. Ja vaata, ma olen sinu lastele paras isa. Sellised on krabid, kes elavad karrall koosluste. Mis on ikkagi meres vastaskalda. Seal on õudselt röövellikud, tohutu kiiskenikud. Nende esijäsemed, püüdi, jäsemed töötavad nagu röövritika omad. Nendel esemetel on paljudel liikidel hästi pikad võimsad ogad ja selline selline jalg käpa erinevate lülide vahele suudab haarata ja siis oma ogade peale torgata küllaltki suuri kalu ja teisi saakloomi. Nad on reeglina väga ilusad piklikud, ilusate suurte silmadega ja nende keha peal võib olla punane violett, sinise, valge ja pruuniga niisugune triip, muster või vööd muster. Nendes saba. See on selline lai kuuest sellisest laiast plaadist koosnev moodustis, saba peale on reeglina noh nagu joonistatud kaks kurja silma. Sellise sabaotsa näitamine ajab hirmu kaladele. Mehikeste vähkides seas on ka selliseid, kes suudavad sooritada maailma loomariigis kõige kiiremat liigutust üldse. On ilma ugadeta. Nad on lihtsalt terava otsaga ja nende oma. Nii võimas, et isegi väikese sellise mehi esijalgade löögist võib inimesel tekkida täiskasvanud meesterahval karedad käed, näiteks, eks ole seda faa täiskasvanud selline vähk lööb näiteks inimese nimetissõrmest lihtsalt ühe lõi läbi, kusjuures ta Pleviga luust, mis on sõrme sees. Keha peal nad hüpikult liiguvad, kui nendel on kiire. Ja kui nad ujuvad näiteks vaenlase eest minema ja reeglina nad liiguvad küllalt aeglaselt ja nendel on väga silmapaistev muster, et kõik kalad näeksid neid. Sest just need krevetid nagu muuseas paljud kaladega nendest. Triibuline piki keha on valge triip, kirsipunane triip ja veel üks valge triip või näiteks kaks ere tehnilisi triipu ja nende keskel hele valkjas helesinine selline triip, ühesõnaga see muster reeglina on väga ere ja väga silmapaistev. Silm hakkas lausa. Ja muidugi siin on väga tähtis ka liikumisemaid pikkadel peenikeste jala kestel aeglaselt ja soliidselt vehkides oma tohutu pikkade tundlatega, mis on ka reeglina lumivalged hästi nähtavad. Merevees liigub selline krineetike kala pool see kala või toituda vähilaadsetest, kuid mitte puhastajatest kosmetoloogia süüa, totakas koosnetoloogi teenused on väga väärtuslikud, sest igal kallal kindlasti varem või hiljem tekib keha pinnale korallrahu koosluses kindlasti mõni parasiit ja väga sageli son Parsi tarnevähk, aherjala line, aga täiesti Parsi tarnevähk, nagu satikas temast lahti saadab, kalal nii-öelda omal jõul on väga raske. Nii et iga kosmeetoloog puhastaja on teretulnud, olgu see kala või Grehvikiki kindlasti korallrahu kooslus ei ole võimalik ilma erak lähikesteta. Nendel väikestel on, mõned on suurimad, mõned väiksemad riigid eriti suured ei ole. Nendelt tagage on pehme, tugevate, aga ikkagi pehmete jalakesed. Sinna sisse, kui see on seest tühi ja kui seal keegi laseda kontrollib Ehik ja väga hoolsalt väga hoolikalt oma tundvate sõrgadega. Et see korra oleks tõepoolest tühi ja sobiv ja midagi teravat seal sees ei oleks, kui see sobib, vaat sinna sisse erakvähk, paigutabki, omad pehmed tagagi. Eespool aga rind MIT ja, ja piirkond. Ja siis muidugi jalad on tal soomustatud, väga tõsiselt. Pealegi ta oskab neid. Oma pojakese oma majja sisse ta väga kiiresti ja sellised loomad seal siis elavad neid reeglina on mitusada põhja korallkoosluse põhja ruutmeetri kohta, nad killukesed. Mõned on. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis räägime edasi ookeani loomadest. Me räägime Aleksei Turovskiga ookeani loomadest ja täpsemalt neist loomadest, kes elavad korallrahus ja oleme otsaga jõudnud hukas lahksete juurde okasnahksed vist siuksed loomad, kellel asuvad silmad väga kummalise koha peal. Päris kindlasti loomulikult silmad tegelikult asuvad kõikidel kummalise koha peal nimelt peas ja kui me räägime näiteks korallidest millim allikatest, Meli roosidest väga-väga paljudest teistest ainulaadsetest, loomadest või Ja kes valitsesid nii-öelda maailma ookeani sadu miljoneid aastaid, enne kui silmadega mingisuguseid eluga hakkasid tekkima, tõsi küll, päris paljudele allikatele on valgustundlikud, ütleme tinglikult silmakesed selle kupli serva peal. Siis okas, lõhkusite silmad asuvad suvaliselt keha peal. No kuidagi ei, tal on ainus silmis kasvab abaluude vahel. Selle silmaga on väga hea vaadata, mis ümbruskonnas toimub, kui te eluaeg olete kõhuli, mis muidugi see silma õige koha peal, aga seda tuleb kindlasti kaitsta. Ja loomulikult kõige õigem sellist silma, mis kasvab võlude vahelt varre otsast välja teise, siis oled üsna lame või ümarik, aga igal juhul põhja loomake. Ja olete siis merepõhjas kõhuli loomulikult seda silma, kes on kõige parim peita ogade vahel. Okkad ogad lausa nagu odad ja, ja nõelad sel või teisel määral sellel või teisel viisil kasvavad kõikidel okas nahksetel. Kehad. See ei ole kuttikule selline kestage, mis on igal ussil olemas. See ei olegi tiin koorik nagu lüli algsetel, putukatel, ämblikutel, hulgialgsetel või vähilaadsetele. See on midagi nahataolist, mille peale tekivad. Okasnahksed on väga huvitavad loomad, nende bioloogiad. Tasub uurida kõikidel, keda huvitab küsimus, kuidas siiski sai võimalikuks selline nähtus nagu selgroogsed loomad. Sest. Muusikariista keelt kreeka keeles aga nendest tuleb juttu meil tulevikus, okasnahksed on ka väga-väga ürgsed, ei ole vaja endale ette kujutada, kõigepealt tekkisid kõige primitiivsemad loomad, siis tekkisid nendest natukene keerulisemalt, siis veel keerulisemad ja siis kole keerulised loomad. Ja kõik selleks ühte rada pidi. Neid radu oli kohe algusest peale õige mitu. Ja selgrootute loomade evolutsioon on õige mitme kipuga, üks nendest tippudest on lülijalgsed, me rääkisime vähilaadsetest. Teine tipp on aga kindlasti okasnahksed selgrootud selgrootud, eks ole nii-öelda jäänud. Aga nende esivanematest seast olid need, kes hakkasid selgrooks ukse poole arenema ja nad on väga ürgset loomade Eestis jällegi on väga palju nii lubjakivis quica põlevkivis väga palju kivistisi, mis on just nimelt okasnahksed. Peamiselt nende rühmad. Madutähed nad on väga lähedased sugulased. Madutähed on nagu meritähed, kelle kombitsad on nagu väikesed kaelakesse otsas ja on tohutu pikad võrreldes kehaga ja väga liikuvad kiil. Kiiresti liiguvad ja üsna karvased meritähed. Nendest me rääkisime, kui meil oli jutuka rollile, sest just nimelt otsesaamatustele kantus korallide suur suur okkaline vaenlane on meritäht. Meritähed reeglina on suhteliselt aeglased, kuid paljud nendest Meri kammi või kammkarp? Vot sellised kammkarbid ja neid on päris palju on enamuse meritähtede liikide lemmiktoit. Need karbid, endal võimed. Fantastiliselt mõnusad, reeglina ümmargused, aga nende seas on ka labidaid ja mõni nendest laamiliatest meile seelikutest on isegi auguga keskel. Noh, nagu münt, mille sisse löödi auk, seda niidiotsa siis panna ja siis kaelas kanda. Muuseas, selliste lamedate Meresiilikute inglisekeelne nimetus, vähemalt mised Ameerikas levinud on sänd. Liiva dollar teatavasti tollelise müündivoodinud on umbes sama suured. Merisiinikutel on reeglina pikad ogad, mõnel väga paksud ogad ja kui me loeme näiteks 19. sajandi või 20. sajandi Koolilapsed kirjutasid eris iilikute ogadega teatud liiki meri, siilikute ogad, neid ei ole üldse selles sellises liigu peal palju. Kuskil 80 90. võib olla palju vähem aknast jämedad. Langenud just nimelt tänu sellele, et neid miljonite kaupa küüdi välja, et lapsed koolis saaksid kirjutada sedasama tahvli peal. Ja muidugi Viis hammast, millega Merisiilik sööb, mitte merimadumerimadu, sööb oma mahuga, keerab endast välja ja siis võtab mahuga seda maitsvat asja, mida ta süüa tahab, lihtsalt endast tõmbabki, selle õigetpidi nagu enda siis sellest me rääkisime, kui oli juttu korallidest. Aga vesinikud ja nendel on selline selline suuaparaat, mida nimetatakse Aristoteles. Later avastas suur filosoofia ja teadlane. Aristoteles avastas seda huvitavat Suuaparaadi nahades Meresiilikuid oma mesinädalate ajal, kui ta esimest korda abiellus. Ja proua noor naine sai oma Aristotelisest abikaasast niivõrd niivõrd vihaseks. Ta istub kogu aeg köögi siia, lahkab mesinikud, et läks tema juurest ära. Aga noh, lohutuseks siis tagantjärele Aristotelese laterdaks nimetatakse seda okasnahksed suuaparaati ja nendel on väga huvitavad jalakesed. Väga erinevad jalakesed on väiksed jalakesed, mille abil Muidugi, tal on tõesti väga ilus silm Tallinna lu mees mereakvaariumis praegu elab kümmekond suurt ütleme, lapse rusika suurust. Meresiinikutena don tumedad tumedad, peaaegu mustad nendel rohekassinised, plekid nende keha peal. Ja varem või hiljem, kui nad liiguvad aeglaselt põhja. Varem või hiljem te näete, et varregise otsas on nendel ka oranž silm musta pilliga keskel. Silbiga vaatab selline merisild meile peale. Aga loomulikult nad ei ole ainsad. Lehtedega karvaste lehtedega kapsapead. Krinoididet kivistisi, mida me leiame Eesti poes on just varrekestega liiliad jäänused, kivistunud jäänused on Meli Bulad olemas. Need on hoopis huvitavad loomad. Aga kõik kõiges nii päris kindlasti ei jõua rääkida. Võtame lihtsalt arvesse seda, et. Okasnahkseid maailmas on ikka väga palju liike ja neid on väga palju isendeid, kuid ürgse päritoluga loomadest võib-olla kõige ohustatuvad. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis räägime Aleksei Turovskiga edasi. Aleksei Turovski, millised ussid korallrahu töö juures elavad? No kõigepealt muidugi seal on hulkharjasussid, hulk harjasussid, see tähendab, et nende keha on harjakestega kaetud, kusjuures harjakesed on väga erinevad, mõned on kaitse harjakesed, mõned on sellised, et nende abil saab liikuda. Ei ole päris jalad tugevad harjakesed ja kui nad kimpude Siis saab muidugi nende abil liikuda ja väga-väga tõhusaid nendel bussidel on, reeglina on silmad ja kõvad giidiniseeritud noh nii nagu mardika lõuad, sellised lõuad ka näpitsad, millega nad söövad kõiksugu asju, kõik, mis ette jõuab, nende seas on isegi paradidaarseid vorme, on ka kiskjaid noh, muidugi kallale kallale minna, selline uusi keisa kalunud kardavad, sest kalad söövad neid kahe suupoolega kuid teistele loomadele, eriti korallidele. Muidugi võivad nad minna kallale ka, aga on ka selliseid hulkharjasusse. Absoluutselt kõiki vikerkaare värve. Selline loom, selline uss, nii ilus. Harjakestest kate on iga uudis nii sätendav ja niivõrd värvirikas, et see minu meelest see nimi sobib oivaliselt. Aga muidugi, korallrahu koosluses on. Torukesi ja ehitavad hästi kiiresti kuivana torude jääb liiga väikeseks, kitsaks kasvab, aga toruki on jäik ja kõva. Siis ronib ta sellest välja ja tohutu kiirusega, ütleks. Ahvikiirusel ehitab endale uued arukesel mereakvaariumis Tallinna loomaaias. Nad tegelevad sellega alatasa. Turukesest sees olles ei paista ussike üldse välja kuid sinna ta läheb siis tavaliselt kas puhkama või siis ohu korral. Reillinaga pistab ta esiotsa torust välja, ajab oma lõpused nagu imekaunis õis. See vaatepilt meenutab. Gerbera õid meenutab mingil määral teate seda passi, floorat kannatuse, taim või kannatuselill, mis Eestis kasvab suvel, kevadel, sügisel isegi väljas ja seal on hästi suured, võimsad, niisugused nagu suursed või isegi karvased õied, mida nimetatakse admirali täht nagu auraha. Nad näevad välja marssonit, täht, isegi ministritäht on olemas. Vot sedasi natukene näevad välja nende ussikest lõbuste. Elundite abil ta püüab freestinga suguseid, maitsvaid väikseid raasukesi ja suunab lõbuse lehekesed nii-öelda jutumärkides päris lõbuse lehekesed kaladel. Aga jah, need karvakesed, lõbusa karvakesed liiguvad ja suunavad püütud väiksed asjakesed selle ussi suust tallama. Lähedal või lausa nendest kooslustest reeglina ikkagi kooslustest elavad ka maailma kõige pikemad loovad pange tähele, mõjutle kõige suuremad, kõige suurem looma elus loomulikult on sinivaal 135 tonni, 32 33 meetrit pikk on, see on tõesti suur igas mõttes. Kuid kõige pikemad on ussid, peenikesed nagu pliiats, mitte sellest jämedamad, aga sajameetrised 200 meetrised või üle selle pikad Memertiinid peaotsad, nendel tillukene ja seal suus on endal selline nagu väike pistada võistinet, mille abil tillukesi loomi. Selline loomade ülejäänud keha võib aga olla nii pikk kui Rävala puiestee. Ja loomulikult ta kogu aeg liigub omi asju ajama ja muidugi see, kes tuleb keset seda ussi talle vastu ei hakka otsima, kus ei pea võib-olla seal hoopis Tatari tänaval, sabaotsana, Radissoni juures loomulikult see, kui see on söödik, kes leiab seda ussi hammustab ta pooleks evisiis Evertiin kasvab endale. Ülejäänud või kaduma jäänud 50 meetrit saba otsast uuesti. Aitäh, Aleksei Turovski leiame, rääkisime täna korallrahu elanikest meri luusidest, vähilaadsetest hukas nahksetest ja erinevatest ussidest, kes seal pesitsevad. Kuu aja pärast me räägime mulluskitest, et vaadake siis kindlasti saatekavast järgi.
