Te kuulate raadio kahe saadet ärgaks koolis, oleme jõudnud moti kaaluga, siin mõnedest kaslastest eelnevatel nädalatel rääkida. Täna oleme jõudnud otsaga lõvide juurde. Stuudios on motikaalia Marii Karell. Tervist. Pere. Lõvi peetakse ikka loomade kuningaks. Arvatakse, et tema on kõige suurem kaslane. Kas on siis nii? Nojah, päris üksinda seda, seda kõige suurema rekordit, et ilmselt oma kätte ei saa, sest et ta on enam-vähem sama suur kui meil esimene kaslane kindlasti too oli tiiger ja selles mõttes on ta siis üks kahest kõige kogukamast elukast nii kaslaste sugukonnast kui pandrite perekonnas, kuhu kõik need eelnevad kaaslased, kellest jutt on olnud, ka kuuluvad ja Ta on iseäralik elukas nende kõikide kaslaste hulgas kahel põhjusel veel tähendab ja nimelt selle poolest, et, et tal on nagu teadlased ütlevad, väga selgelt välja kujunenud suguline Timorfism, mis siis tähendab tegelikult äraseletatult seda, et isasid emasid näevad üsna erinevad välja. Ja teine iseäralik joon, mis, mis lõvidel kõikide teiste kaaslastega võrreldes hoopis isevärki on, on see, et nad on Seltsingulise eluviisiga ehk teisisõnu elavad nad niisuguse kollektiivne, kus valitseb nii tööjaotus kui kui võimustruktuur. Nii et need kaks on täiesti kordumatut omadust kaslaste hulgas ja üsna haruldased ka imetajate hulgas üldse. Kui rääkida sellest, et emane ja isane näevad suhteliselt erinevad välja, siis mis need erinevused on? No tähendab, erinevuseks on kõigepealt muidugi suuruse vahe, mis, mis nüüd kasside hulgas üsna levinud nähtus on, sest isased kassidel kipuvad ikkagi kogukamad olema ja, ja mis nüüd lõvi puudutab, siis erinevalt näiteks tiigrist, kelle kohta me mäletame hästi, et ta oli väga laia levikuga niisama nagu eelmise jututeema objekt, leopard, lõviga on nüüd asi nii, et ta ei ole nii laialt levinud ja ja selle tõttu tema varieeruvus nii suuri ei saagi olla. Sest, et noh, ütleme, kui me vaatame nüüd Lõvi formaalset levikut, et ehk seda, kus ta kunagi on kunagi on olnud, siis, siis on lõvid veel suhteliselt hiljaaegu elanud isegi Euroopas näiteks Drakese Makedoonias, mis asusid Balkani poolsaarel ja sealt kadusid lõvid alles esimesel sajandil meie ajaarvamise järgi peale Kristust. Ja, ja elasid ka Taga-Kaukaasias praktiliselt kuni Kaukaasia peaaheliku nii, ja seal pidasid vastu kogunisti 10. sajandini. Ja peale selle siis on nad olnud levinud üsna laialt Well Aasiaski, ulatudes Indias bengali laheni lausa välja. Ja, ja veel 19. sajandi keskel oli neid üsna palju siis seal praeguste Iraani ja Iraagi alade ja Afganistani piirkonnas ja tervel Araabia poolsaarel ja, ja muidugi klassikaline piirkond levi levikuks on, on praktiliselt terve terve Aafrika. Et siis sellise suhteliselt napi võrreldes leopardi ja tiigri levilaga suhteliselt ühepalgelise nihukese loodusliku keskkonna tõttu siis nii suur see kõikumine ei ole ja näiteks isaste lõvide noh, teadlased ütlevad tüvepikkus, mis tähendab siis pea ja kere koos. See tüvepikkus on siis kõikumas kõigest kusagil seal niiviisi ühe koma seitsmest kuni kahe poole meetrini ja ja nad on suhteliselt pika sabaga, nii et saba praktiliselt pool seda tüvepikkust ja kõigub siis üheksa 10-st sentimeetrist kuni kuni meetrini ja õlakõrgus on isastel 1,2 meetrit umbes. Ja kaaluvad isased siis 150 kuni 250 kilo. Ja nüüd, kui emasid kõrvale panna, siis emaste tüvepikkus seal ühe koma neljast meetrist kuni ühe koma 75-ni ja ja saba 70-st sentimeetrist tagama, nälbiga saba käima, seal võiks seegi meeter olla, nii et selles mõttes on emased suhteliselt pikema sabaga, kui isased ja õlakõrgus ei ületa isegi suurtel emale õitel mitte kunagi meetrit ja kehakaal, siis kõigub ka ainult 120-st kuni 180 kiloni ja ja nüüd hoolimata sellest, et ta ikkagi nii laialt levinud ei ole, on ikkagi lõvide juures üsna ilmselgelt näha juba eelmistes saadetes nagu puudutamist leidnud. Bergmanni reegel, mis tähendas siis seda, kui, kui, kui te meenutate, et kui liikuda nagu pooluste suunas, siis sama liigi või rühma elukad muutuvad suuremaks ja nende väljaulatuvad kehaosad proportsionaalselt natuke pisemaks. Ja, ja niiviisi ongi sedasi, et kui me liigume, siis ekvaatorist mets Aafrikas kas põhja poole või lõuna poole, siis praeguseks välja surnud Põhja-Aafrikas elanud berberi, lõvi ja Lõuna-Aafrika tippu saanud kapi lõvi. Need olid oluliselt suuremad kui, kui näiteks ekvaatoril lähemal elavad elavad lõvid. Nii et selles mõttes on, on praegust, et pilt niisugune et ka nendest ülejäänud aafrika lõvidest veel nagu ainsana suuremad on, on sellest kunagisest väga suurest Euraasia levilast, et järelejäänud väike jäänus Indias kiri rahvuspargis kiri, metsa rahvuspark, öeldakse tema kohta, seal on siis ainuke koht, kus siis veel Euraasia lõvisid alles. Kui me nüüd vaatasime tiigreid ja leoparde, siis nende elu paigad olid äärmiselt kirjud. Nii kirju pilt levita puhul ei ole, sest lõvide levila on ikkagi enamasti niisugune Rohtla, kas siis täiesti tasandikul ene või või künklik pisut ka. Nüüd niisugustes hõrendikes ja astel põõsastikes väga harva võib neid näha poolkõrbes ja isegi kuni viie kilomeetri kõrgusel, mägedes aga aga tihedasse paksu metsa Lõvi tegelikult kunagi ei lähe. Ja, ja selle tõttu muidugi sisse varieeruvus lõvidel välimuse mõttes ei ole sugugi nii suur kui nendel sugulastel, kellest siin eelmised korrad juttu tegime. Nüüd on sedasi, et oli juba jutuks, et lõvi on loomade kuningaks peetud ja, ja, ja esimene niisugune mõte, mis inimestel pähe tuleb, et juuda, siis kõige suurem on tegelikult on selleks üks teine põhjus. Ja nimelt levide eluviis on sihuke, et Nad võivad endale lubada nihukest luksust, mida peale kuninga mitte keegi ilmselt ei või endale lubada. Nimelt magavad nemad 21 kuni 22 tundi ööpäevas. Kellel veel niisugune võimalus. Võib-olla, ja noh, eks põhjus on siin see, et peale selle tüütu ahvi inimesel ei ole lõvidele ühtegi looduslikku vaenlast, see tähendab, et nad võivad rahulikult niiviisi magada, et, et pole vaja väga ümbrust seirata. Ja kui nad siis suure kambaga on olnud omale mingi eluka kinni püüdnud, sööma hakati, kõht täis söödud on siis nad lihtsalt suvatsevad magada nii suure osa päevast sirgelt maa ja ja ainult on siis paar-kolm tundi seda aega, millal nad siis aktiivsed olnud. Kui sellest loomade kuninga staatusest veel rääkida, siis on üheksane sümboliks kindlasti isase lõvilakk ja ka tuttsaba otsas. Janno tuttsaba otsas on, on nii-nii emasel kui, kui isasel aga muidugi tugev on, on see isasel ja, ja kui oli juttu siin peale suuruse erinevuse veel erinevusest, siis see ongi üks põhiline erinevus. Küll kõigub see erinevatel levidel väga laias piiris, noh nii nagu inimesed on blondid ja brünetid, nii on on ka nende hulgas nii heledal Akkalisi kui tumedal Akkalisi ja, ja, ja pikemalakaga ja, ja madalamal hakaga ja, ja kuigi neid, et noh, niisugusi erinevusi tuleb igal pool. Ta on siis mõned piirkonnad, kus siis ühte on natuke rohkem kui kui teist noh, umbes nii nagu inimestelegi, et kui siin skandinaavia kandis ringi käia, siis on neid heledamaid natuke rohkem kui Vahemere ääres ringi kõndida, siis on nad üsna haruldased ja neid musta peaga inimesi on palju. Nonii, on siis ka on ka lõvidega, et Ta on piirkondi, kus neid tumedal Akkalisi on, on vähem ja on neid, kus on rohkem ja ja see kõige ilusamaks on inimesed pidanud ikka neid, kellel seda lakka siis hästi palju on, et on hästi tume ja pikk lakk on, on pea ümber ja kaela peal ja rinna ees ja isegi kaenla alustasid kõhtupidi. Ja noh, niisugust oli eriti palju oli berberi jagapi lõvil ja, ja on ka suhteliselt sageli sellel Euraasias pärit India lõvil. Ja teadlased on selle üle palju vaielnud, et ikkagi milleks seda noh, niiviisi vaja on. Sest et ega nagu kuningaks olemine on nagu inimese juurde poogitud mõte ja põhiliseks põhjuseks arvatakse ikkagi olevat see, et kui lõvid omavahel tülli kisuvad siis on see lakk, mis katab seda kõige õrnemat kohta kõri ja kaela. Ja noh, muid niisugusi olulisi piirkondi on, on ikkagi kaitseks, nii nagu turvis. Kui naabrimees katsub hammustada ja suu karvu täis, siis ei ole nii lihtne seda seda võimu nagu näidata. Ja muidugi, eks tal võib-olla natuke niukene uhkeldamise ülesanne nagu pulmamängude puhul ja niiviisi looduses üsna palju on just isaste juures, aga kipun minagi uskuma, et ikkagi ilmselt põhifunktsioon on seal see turvalisuse funktsioon ja ja, ja see on ka põhjus, miks arvatakse, et Lõvi on tiigrist suurem. Sest kui ta selle laka ikka turri ajab, siis teeb teda noh, näiliselt oluliselt oluliselt suuremaks, aga samas kui siis mõõta mõõta teda, siis ilma nende turis karvad võtta, siis, siis ei ole tal nagu selles mõttes hõlpu tiigri ees, aga nad on omavahel üsna lähedased liigid, sest et peab olema siiski üsna kogenud teadlane, et näiteks ära tunda ja eristada omavahel lõvi ja tiigri sama suurt koljut. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida Mati Kaaluga veel lõbidest. Mati Kaal, kui isaslõvi tunneb nagu lakka ja järgi ära, et mismoodi seda emaslõvi nagu hästi ära tunded, mis värvi ta on? No mis puudutab lõvide värvi, siis on sellega umbes samamoodi nagu lakkagetska, see kõigub üsna palju. See võib olla niisugune. Ütleme. Kollakas, või natuke pruunikas veel natuke allikas, niisugune ruuge liivakarva. Aga üldiselt on ta nüüd suhteliselt jälle harva. Ainult mõned üksikud liigid kaslaste hulgas on niisugused, kellel siis puudub nagu muster karva peal. Nii et lõvid, kui laka värv isalevil kõrvale jätta, on värvunud enam-vähem ühevärviliselt ja väike kõikumine siis on seal ruugest kuni kuni hallini natuke pruunika või, või ikka või, või oranžikas. See on jällegi, kuidas kellelgil on, see püsib tal siis eluaeg. Aga sündides. Triga ja see näitab seda, et tegelikult arengulooliselt see niisugune ühetooniline karvastiku värvus on nagu teisene, et nende esivanemad olid kirjud ja see lööb siis seal kutsikate puhul ilusasti välja ja, ja veel isegi aastasel lõvil, kes on üsna kogukaks juba kasvanud, on, on veel näha jälgi sellest omaaegsest Pugalast tite karvast. Nii et selles mõttes üks asi, mis lõvidel veel on, on üks huvitav asi, nimelt on nende saba otsas, selle tuti sees on üks niisugune sarvainest künnise taoline nisugune, natuke gangsias moodustis, mille ülesannet ei oska ka mitte keegi keegi arvata, mis, mis ülesanne ja kas tal üldse mingi ülesanne on, aga, aga niisugune saba küüs on, on, on, nendel on nendel ka olemas ja ja kui nad siis üles ärkavad, enamasti tegutsevad nad just öösiti ja videvikus. Aga samas, nendes piirkondades, kus on praegusel ajal hästi kaitstud kaitsealad ja nad on harjunud seal nägema turiste ja, ja nii edasi, siis seal juhtub niisugune lugu, et nad kõnnivad ka päise päeva ajal ringi ja tegutsevad ja, ja see on päris põnev, kui kui inimesed käivad näiteks nendel mitmete turismifirmade poolt pakutavatel safariretkedel, siis on võimalik niisuguste spetsiaalselt, et väljaheidet maastikuautodega liikuda mööda savanni ringi ja, ja jälgida näiteks seda, kuidas lõvid päise päeva ajal jahti peavad ja löit liiguvad tavaliselt kuskil niiviisi kolm-neli kilomeetrit tunnis. Aga samas on nad võimelised suhteliselt lühikest aega küll, aga vajadusel siis jahipidamise käigus jooksma isegi viis 60 kilomeetrit tunnis ja ja nad on väga head kargajad, nimelt suudavad nad horisontaalselt, hüpatan isegi nonii, 12 meetriseid, hüppeid umbes ja on kirjeldatud, kuidas lõvid mullikas hambusse hüppavad. Krahli piirdekraav on see niisugune püstistest puitlattidest tehtud. Niisugune Tarandik, mille sisse siis Aafrika pärismaalased ajavad ööseks oma kariloomad, et neid seal kergem kaitsta oleks, aga levid sindrid on sellega hakkama saanud, hüppavad sinna sisse ja vähe sellest veel kosmoligaga välja ka. Nii et selles suhtes, kui kuigi lõvide niisugune põhiline toit on metsikud, sõralised uluksõralised siis seal, kus nende arvukus inimtegevuse tõttu või mõnel muul põhjusel on, on nagu napiks jäänud, siis seal nad silma pilgutamata pöörduvad abi saamiseks kariloomade poole ja, ja võivad kohati selles suhtes üsna tüütuks osutuda ja kuigi nii nagu tiirilgi, ühel korralikul lõvil on tarvis viis-kuus kilo liha päevas, et, et olla normaalselt toitunud. Kui on vahepeal olnud näguripäevi, siis nad suudavad korraga alla kugistada isegi seal kolm, 40 kilo liha. Ja nii rehkenduslikult tuleb umbes nii välja, et kuna nad kambas püüavad ja kambas söövad, et siis 10 20 murtud sõralist tuleb iga Lõvi kohta aastas. Ja see ei ole sugugi nüüd nii päris sedasi, et nüüd ema levid, kes küll on tõesti põhilised saagipüüdjad, et need ilusasti püüavad saagi kinni ja toovad siis isandale kandiku peal. Tegelikult on, on nii, et kõne temale võidan selle saaklooma kinni püüdnud siis lihtsalt isalõvi läheb jõuga ja oma nihukest mainet kasutades ja hakkab sööma ja, ja teised siis aupaklikult hoiavad pisut kõrvale ja see pilt ongi lõvi. Noh, suurpere on niisugune, mida nimetatakse praidiks ja, ja sellest draidis, siis on enamasti omavahel suguluses olevat emaste kamp, kellel on siis erinevas vanuses poegi ja kakskolm isalõvi sinna juurde. Ja siis, kui läheb söömiseks, siis on asi niiviisi, et siis pärisperemees praidi juhtisane on ikka see, kes siis kõigepealt oma kõhu täis saab. Ja kui sa saakloom on nii pisike, teistele jätkugi, siis teised limpsavadki, ainult keelt. Ja, ja siis järgmisena saavad nagu õiguse pidulauda tulla need ülejäänud isased seejärel emased ja kõige lõpuks tegelikult lõvipojad. Ja see tundub esialgu niisugune täiesti ebaviisakas ja, ja kohatu, aga arengulooliselt on asi niiviisi välja kujunenud, sest ilmselt on kõige olulisem lõvidele olnud aegade jooksul see praidile kuuluv territoorium oleks kaitstud ja ja markeeritud, ehk märgistatud. Ja siis kui, kui niisugune noh, isalõvide kamp on, kellel on korralikult, et kaitstud ja markeeritud territoorium ja seal peal on küllaldaselt toitu küll siis leiab sinna ka emalõvisid ja kui neilegi küllalt toitu jätkub, siis sünnib küllaldaselt poegi. Aga kui oleks teistpidi, et kõigepealt sööksid pojad ja, ja siis emalõvid. Ja lõpuks, kui näguripäevade ajal toit otsa saab ja isased nälga ära sureksid, siis tulevad niikuinii teised ja löövad selle droidi territooriumi üle ja, ja selle projektiga on lood lõppenud. Et kuigi põhiline niisugune saagi püüdmise ülesanne on ema lõvidel, kes teevad seda tihti täiesti kollektiivselt omavahel koordineeritult siis ikkagi, kui, kui peremees kohal on parajasti oma Fradi piirei ei revideeri, siis hakkab tema kõigepealt sööma ja kui ta oma ringid tuleb tagasi, siis tõmbavad teised aupaklikult vähekese kõrvale. Aga kui tegu on suure saakloomaga, siis natukese aja pärast ühinevad selle selle pidusöömaajaga ja ja söövad ühiselt ja selle söömise ajal, noh, jällegi kuna neil pole vaja kellelegi eest varjuda ega, ega ega kedagi karta, siis nad üsna häälekalt peavad seda pidu omavahel urisedes ja, ja räitsides. Ja muidugi igasugu manulisi tuleb sinna, siis tulevad sinna raisakotkad, Tulevad, siin häänid tulevad väänkoerad ja noh, näiteks kui on mõni niisugune karja heidik või üksikult elav lõvi siis võib juhtuda isegi, et näiteks väänid või koerad teda vähe sellest võivad sagi ära võtta, võivad teda rünnata, et nad ta isegi maha murravad, aga samas ei ole üldse haruldane. Ja ongi palju sagedasem, et, et siis levi võtab ja murrab hoopis maha üheni. Nii et niisugune võitlus käib, käib nendel omavahel ja, ja selle slaidi sees on elurütm kuidagi niiviisi toredalt paika pandud, et et üsna ühel ajal tegelikult hindlevad need emalõvid ja väga lähestikku ajaliselt poegivad. Need Ta kipub sedasi olema, et ühel ajal on peaaegu kõigil sellel hooajal siginud emastel siis pojad ja poegi sünnib tegelikult viis kuni kuus, on olnud isegi palju rohkem, aga emal on isasid ainult neli. Ja, ja nüüd selles tulenevalt siis ongi sedasi, et kui nüüd ei ole just tegemist väga noore lõvi emaga või väga vana lõvi emaga, kellel vähem kui neli poega võib sündida siis on pojad sunnitud esimesest ilmaletuleku päevast hakkama oma olelus eest võitlema omavahel kogu aeg nagu kaklema sellesama nelja nisa pärast. Ja, ja tulemuseks ongi siis see, et, et see õnnestub neil erinevalt ja, ja vähe sellest, et nad saavad siis nagu erineva elukooli on jällegi see, et need, kes on ädisemat ja kes sinna tissi kallale nagu arem saavad nendega, siis kui läheb olukord kehvemaks läheb kas väga kuivaks ja kuumaks või, või üldse on toitu vähem siis, siis nendel on kõige parem see saatus, aga jällegi need vahepeal tugevamaks saanud pojad jäävad kindla peale peale elama ja kuigi lõvipojad, kes sünnivad tegelikult kuskil niiviisi 1,2 või poolteist kilo võivad isegi sündida lahtiste silmadega, aga ikkagi tähendab mitte nägijatena ja nad hakkavad paarinädalaselt, hakkavad siis nagu ümbrust nägema ja valgust eristavad natuke natuke varem ja emapiimast võõrutatakse nad siis kusagil seal, nii pooleaastaselt. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis räägime Mati Kaaluga Lõvi poegadest edasi. Mati Kaal kui kaua lõvipojad otseselt oma emast sõltuvad, on? No see sõltuvus on, on muidugi mitme nurga pealt tähendab nagu juttu oli, et kuue, seitsme kuuselt nad võõrutatakse emapiimast 11 kuuselt, ehk siis natukene alla aasta hakkavad nad juba päris nii tõhusalt olema jahipidamisel nagu kamba jõmmiks ja nad suudaksid tegelikult iseseisvalt toime tulla kuskil 30 kuuselt, ehk siis kahe poole aastasena, aga kuna nad elavad niisuguse praidina, siis on sedasi, et emased enamasti kipuvadki jääma sinna sinna praidi. Ja siis niisugused kahe poole kolmeaastased isalõvid alguses moodustavad niisuguse noh, kuidas ütelda, mürsikutega hamba teevad väikese niisuguse seltskonna, kellega nad siis preerias ringi hulguvad üritavad otsida, üritavad otsida siis mingit vabapiirkonda ja see võib ka väga kergesti juhtuda. Siis, kui need on niisuguse piirkonna leidnud, siis nad üritavad ümbruse brittidest nagu kõrvale lüüa, nooremaid ja ja pringimaid emalõvisid. Ja ja moodustavad siis niiviisi uue praidi, kui toidubaasi küllalt on, kui ei ole, siis võivad nad mõnda aega üldse niiviisi rännata ja noh, tegelikult mõnes piirkonnas ütleme seal Ida-Aafrikas, kus on pikemad, et niisuguste distantside tagant on sõraliste ränded, siis on seal üksjagu niisuguseid Lõvi praide, kellel ei ole oma niisugust kindlat territooriumit, aga nad rändavadki nende sõjaliste kannul kord lõunasse, kord kord põhja suunas. Et selles suhtes on, on see asi asi nüüd niiviisi, et ei ole päris ühte lõvi likku eluviisi, aga, aga üldjuhul on neile ikkagi omane see, see niisugune kollektiivse praidina elamine. Aga noh, nii nagu inimeste hulgas on igasugu iseloomuga, nii on ka ka lõvide hulgas vahel niisukesi, kes siis kes siis ei tahagi endale väga nihukest kampa teda ja kes siis jäävadki hulkuma eluks ajaks mingil põhjusel nende projektide vahele ja ja proovivad siis kord ühe kord teise Brady saakloomadest midagi nagu kõrvale lüüa ja, ja põske pista, nii et et ka seda on, aga valdavalt on ikkagi lõvide ühiskond jaotanud niisugusteks niisugusteks praididekse nende territooriumit, eks, ja kui siis ütleme, niisugune üksikult elavate isalevide kamp on, on tulnud piirkonnast, kus on olnud toidubaas parem ja ja nende seisund on, on hea, siis nad võivad ka niisuguse asjaga hakkama saada, et nad löövad näiteks baidist minema minema isased ja terve praidi üle. Kurb küll, aga siuksel juhul nad reeglina murravad maha kõik lõvikutsikat, kes selles plaadis on, et kiiremini juba nagu oma võim ja ja vägi selles mõttes maksma maksma panna, nii et et levi emad, kui nad jäävad oma pesakonnast ilma, siis nad hakkavad hindlama palju kiiremini ja ei, ei juhtu sugugi nii nagu tavaliselt, kus, ütleme seal kolm aastat, vaata, umbes vahe on, millal, millal emased emased poegima hakkavad. Kui siin on räägitud sellest, et, et lõvid, kas lüüakse siis minema sealt slaidist või mõni tahab lihtsalt üksi olla, aga kas mõni vabatahtlikult ka nagu vahetab raided? No vot selle brändiga ongi niiviisi, et võõrad emased on teretulnud alati. Ja, ja kõik flaidi isased selle peale ainult rõõmustavad ja ei kurvasta aga sugugi need selle Vraidi emased, sest nad on nii suures omavahelises heas läbisaamises, et, et kui näiteks osa Blaidi õdesid on on saagijahil ja teine osa on, on siis seal, kus on pojad, siis ei tehta vahet, millise lõvipoega parajasti nimetatakse ja, ja näiteks kas siis atraks jäänud või, või pesakonnast ilma jäänud emalõvi valvab ja kasib ka nende teiste lõvide kutsikaid siis kui, kui neil endale üldse midagi hooldada ei ole, nii et et selles mõttes võetakse daamide seltskonda see uustulnukad alati rõõmsalt vastu, aga reeglina kui just ei juhtu seda, et tulevad kambaga niuksed, tugevad isased, kes suudavad terve faili üle lüüa, siis võõraste isaste ilmumine Biden territooriumile on on igati taunitav ja seda isegi isegi ei salli, vähemalt väliselt need emalõvid. Rääkimata siis flaidi territooriumi valvavatest, isalevidest, kes siis ühiste jõududega tavaliselt kütavad need sissetungijad mujale, aga aga vahel õnnestub meil siis lihtsalt üks või teine emalõvi kaasa võtta. Sest et mida suurem on praid, seda, seda lõdvemad on need, need suhted, seda kergem on sealt lüüa siis mingisugune grupp ka lahku. Ja samas siis kui on, ütleme niisugune rahulikumad aastate periood, siis võivad nad mingil hetkel laguneda niukseks ala peredex ja, ja siis suhtlevad nad omavahel niiviisi. Et noh, nii nagu tuttavad ja sugulased ka inimeste puhul aktsepteerivad siis seda kunagise Blaidi territooriumi jaotumist alajaotusteks, sest ka valvata on seda kergem ja, ja lõvide noh, niisugune Seltsinguline eluviis tingib ka seda, et nad üsna erinevate ja arvukad helide vahendusel omavahel suhtlevad jahipidamisel kui, kui, kui, kui poegadega suheldes ja muidugi kõige kuulsam lõvide häälitsus on see, see kuulus levima ergamine mis on tegelikult loomariigis tugevuselt teine hääl. Inimene kuuleb seda kuskil umbes üheksa kilomeetri kauguselt juba ja, ja seal siis nagu imetajate hulgas tugevuselt täna ületab ainult moira ahvide häälitsus Lõuna-Ameerikas. Nii et selles suhtes on, on sedasi, et kui, kui meil loomaaias lõvid, Mergasid, siis siis alguses, kui me sinna kolisime, siis kõik need inimesed, kes hiljem harjusid sellega, aga kes elasid seal Õismäe servas või veskimetsa taga need ütlesid, et nad ärkavad igal öösel üles. Löödi mörgemine kuulda on, kes sellepärast Tallinna loomaaias ei olegi lõvisid, tähendab, see on natuke teine põhjus, meil olid niisugused teadmata päritoluga lõvid, mistõttu noh, nad olidki niuksed segud. Ja siis meil tekkis tahtmine üks kord saada puhtaverelisi ja, ja koordinaatorid, sest et kõikidele oma loomadega. Et kusagil maailmas on keegi, kes koordineerib nende pidamist tehistingimustes ja siis öeldi meile, et, et ei saa enne, kui, kui need on nii vanaks jäänud, et nad, et nad ära kolivad siit ilmast ja samas on asi niiviisi, et lõvid võivad elada kuni kolmekümneaastaseks kuigi looduses kipub enamasti nendega varem midagi juhtuda. Meie keskmiselt looduses elavate lõvide eluiga on seal nii siin kolm, 14 aastat, aga aga kuni 30 võivad nad elada loomaaias. Ja praeguseks on siis pilt niisugune, et et nad on õnnelikult parematele jahimaadele läinud. Ja me teeme ettevalmistusi, et saaks tuua endale puhta mehelised india lõvid. Selles mõttes ongi lõvidega ka niiviisi, et kuigi nende territoorium, kus nad elavad maailmas ei ole nii suur, kui, kui oli tiigrid leopardid, jagunevad nad ikkagi alamliikideks, sest pisut erinevad need tingimused ikkagi ja ja nüüd Indias on siis see india lõvi või Euraasia lõvi, kes kunagi on elanud ka lausa Euroopas ja Aafrikas elanud lõvidest on praeguseks täiesti välja surnud berberi levitatud Põhja-Aafrikast ja kapilevid lõunatipust. Aga üldiselt arvatakse, siis jaotuvad praegused olemasolevad aafrika lõvid veel omakorda neljaks alamliigiks. Ida-Aafrikas elavad siis Masay lõvid, Lääne-Aafrika mis on siis Senegali lõvid ja nüüd ütleme Edela-Aafrikas siis seal katanga Angola Jerodeesia kandis, seal elavad siis ka panga ehk Angola lõvid, keda näiteks võib minna vaatama Riia loomaaeda ja Krügeri rahvuspargi ümbruses seal Lõuna-Aafrika. Ja ma saan liigi kandis seal siis elavad Transvaali lõvid. Nii et niisugused noh, nendel on, on siis lisaks sellele tavalisele varieeruvusel on siis niisuguseid tingimus ütleme, tunnuseid nii anatoomias kui kui mõnes muude tunnustamisioloogia ja geneetika mõttes, mis siis on neil kõigil ühine selle grupi piires ja selle järgi ongi siis need, need alamliigid nagu, nagu eristatud ja, ja meie teeme praegust, et ettevalmistusi, et tuua kõigepealt endale Frankfurti Loomaaiast veel sellel kevadsuvel esimene see india lõvi. Ja samas siis teeme ka ettevalmistusi ja otsime rahastamise võimalusi, et, et ehitada nendele siis nagu tänapäeva nõuet Talle igati vastavat natuke paremad loomväärsed elutingimused. Kuulame siia vahele ühe laulu ja siis räägime Mati Kaaluga lõvidest edasi. Mati Kaal, ütelge, kui palju inimene loodusest Kokku puutub, tähendab, kuna lõvid on avamaastikuelukad, siis nende nägemine ei ole üldse keeruline, sest et elu Aafrikas, vannis ja üldse avamaastikul on avalik seal ei ole sedasi, et, et kui sõralised näevad mingit kiskjat, et vaat siis kabuhirmus värisema hakkavad ja ära jooksevad seal hoitakse lihtsalt üksteisel silma peal ja selles mõttes, kui olla niisuguses piirkonnas Aafrikas, kus, kus lõvid elavad, siis nende nägemine ei ole üldse üldse mingi mingi keeruline asi, kuigi paraku enamasti nad magavad, sest et et nagu jutuks oli, on, on neil komme paarkümmend tundi ööpäevas lihtsalt magada. Ja, ja kõige sagedamini näebki siis siis magavat lõvi ja et mitte päiksepistet saada, siis nad enamasti magavad kas mingi akaatsia varjus või, või kuskil põõsa vilus. Aga eriti kui sattuda siis mingisse rahvuspark või looduskaitsealasse, ütleme kas siis Krügeri rahvusparki seal Lõuna-Aafrika vabariigis või siis kuulsatesse Ida-Aafrika piirkondadesse, kus siis omal ajal kirjutas nendest asjadest väga palju, professor grimekes oli minuametile Frankfurdi loomaaias. Siis on võimalik päise päeva ajal jälgida seda, mismoodi lõvid jahti peavad ja, ja see on, on tõeliselt haarav niisugune vaatemäng. Sest et avamaastikul, eriti kui veel binokkel appi võtta, siis on täpselt näha, kuidas nad omavahel koordineerivad seda seda jahti ja, ja kui hästi nad suudavad varjuda isegi üksikute rohud brittide varju ja, ja mida lähemale nad siis sellele eeldatavale saakloomale jõuavad, seda, seda rohkem nad liibuvad vastu maad ja, ja, ja, ja nagu lestakala voolavad mööda seda seda savannipinda. Ja siis viimane niisugune rünne on juba suhteliselt suhteliselt lähedalt ja ja kui siis ütleme, need tööjaotus on nii, et, et õnn naeratab üksikutele nendest olla siis üks seal kahest näiteks, kes, kellel tuleb rünnata, siis on, on ilus vaadata seda, kuidas siis ülejäänud seda oma jahikirge maandavad sellega, et liigutavad sabaotsa või, või, või, või kõrvalestasid ja, ja elavad sellele ülejäänute jahile kaaslasest. Nende etteaste on olnud jahinagu alguse etapis, nii et selles mõttes mul on paar korda õnnestunud niisugust pilti looduses näha ja see on, see on täiesti noh, niisugune võrreldav ühe teatrietenduse jälgimisega oma elamuse tugevuselt. Kui paljud lõvid inimest ründavad, et Kalahari juures pidi olema mingit etappi maastikust nagu suhteliselt ohtlik läbida ja seda teevad ainult meeleheitlik, meeleheitel olevat Buschmannid. Nojah, tähendab, küsimus ongi ju selles, et et ega noh, inimene nüüd ei ole nende jaoks mingi siis mingi eriline elukas, nende jaoks on toit kõik, millest jõud üle käib. Ja et ütleme, need, kellel on siis mingi väga konkreetne kogemus. Halb kogemus inimeste mõttes hoiavad ennast inimestest eemale ja piirkonniti on tõesti see asi asi nagu, nagu hullem ja, ja näiteks köögirahvuspargis on olukord niisugune, et, et Aafrika, Lõuna-Aafrika vabariigi elatustase on natuke kõrgem ja ja, ja ma saan piigi niuksed, illegaalsed põgenikud püüavad jalgsi tulla läbi selle Krüger rahvuspargi ja seal on igal aastal on, on probleeme ja ja mõned aastad tagasi, kui ma seal käisin, siis jutustati niisugust lugu, mis oli juhtunud paar kuud enne seda, kui kui meie seal olime, kus siis ma saan piigi, põgenikud neljakesi tulid jalgsi läbi grilli rahvuspargi ja sattusid siis lõvide ründe alla ja päästsid ennast puu otsa ronimisega. No lõvid küll suudavad puu otsas ronida, aga nad väga ei armasta sellega tegeleda. Piirkond on, on olemas arussa lähistel üks maniaara rahvuspark, kus nad peaaegu nagu leopardid puude otsas on, aga muidu nad väga tihti sinna ei kipu. Ja juhtus siis nii, et need neli selli ronisid sinna puulatva jälle või täitsid sinna puu alla. Olid ennast välja puhanud, siis vaatasid nad ülesse ja üks sonis üles, võttis sealt siis ühe venna alla ja siis nad panid selle ühiselt põske ja jälle heitsid magama ja järgmine päev siis juhtus siis järgmise selliga samamoodi ja niiviisi siis neljast kolm olid levid jõudnud põske pista kui selle rahvuspargi töötajad, et noh, maastikuautoga sealt piirkonnast läbi sõitsid ja ja siis selle viimase allesjäänud tegelase ära tõid, sealt ära päästsid, sest et muidu oleks päeva pärast ka temal olnud sama saatus. Aitäh Mati kallale ja me rääkisime täna lõvidest. Ajage ka hoolega saatekavas järgi, järgmine kord umbes kuu aja pärast, räägib motikal Jaaguaridest.
