Te kuulate raadio kahe saadet ärgaks koolis alates tänasest räägime me kord kuus imetajatest. Alguses täpsemalt pisiimetajatest. Täna on meil fookuse all selline võrratu nimega loom, nagu seda on kasetriibik. Stuudios on zooloog Uudo Timm. Marii Karell. Tervist. Tervist. Kui me võtame ette pisiimetajaid, siis mis loomad, nemad on? Pisiimetajad ei ole neid süstemaatiline üksus. Selles mõttes nii, nagu on närilised ja sõralised kaabialised ei londilised vaid, vaid tema on välja kujunenud inimestel lihtsalt nii suuruse, järgi jagamise printsiibil, et väiksed imetajad on siis pisimetajateks kutsutakse ja ja sinna sellesse seltskonda kuulub tegelikult üsna mitmesuguseid loomi. Juba hiired, nemad on siis näriliste sugukonnast näriliste seltsist siis käsitiivalised ehk nahkhiired, kes on hoopiski käsi, diivaliste seltsi esindajad, hoopis teise seltsi esindajad ja, ja samamoodi on seal ka veel tinglikult siis putuktoidulised loomad, ehk siis karihiired. Kui niimoodi nime poolest võtta, siis, siis väga paljudel nendel jookseb läbi selline nimi nagu hiir kuigi kõik nad ei ole sugugi hiired. Kas selle koondnimetuse alla pisiimetajad eelpool nimetatutele juurde võiks veel mõned loomad näiteks tuua? No tegelikult nende rühmades kolme rühma väljapoole jäävaid loomi pisiimetajat eks otseselt ei kutsuta, no on ju küll üsna pisikesed loomad, nirgid ja kärbid, kes oma keha mõõtmetelt annavad sama mõõdu välja, aga, aga nad ei, neid nagu pisiimetajate hulka ei loeta pisiimetajad tinglikult ikkagi loetakse ainult siis putuktoidulisi närilisi siis käsitiivalised, aga no nime poolest mitte hiiri siis või rotte on, siis on siis näiteks kes on ka pisiimetajate hulka kuuluv loom, aga samamoodi pisiimetajate hulka tinglikult võib lugeda üsna suurt looma närilised, näriliste kõige suurem esindaja meil Eestis on siis kobras. Noh, tema ei ole sugugi enam nii väga pisikene loom. Millesse koondnimetus pisiimetajad üldse on tulnud, mis on need ühised nimetatud peale selle, et need loomad osaliselt on suhteliselt väikesed? No just sellest väiksest looma väiksest ongi see, see tinglik grupeerimine tekkinud, selles ongi see, see ühisosa neil, kui räägime neid karihiirtest ja, ja kiirtest või hamster lastest või triibikutest, siis siis nad kõik paistavad nii hiiretaolised välja ja, ja noh, seetõttu noh, üks noh, tava, tavainimesed ütlevad, ah, üks hiir köik ja kui, kui natukene suurem hiirel noh, siis siis öeldakse, et ah, suuri küll. Ta on noh, teinekord isegi mõni suurem hiir püütakse rotiks nimetada juba, nii et noh, see on selline inimese tavakeeles kasutatav termin ja ja seetõttu ta ei ei pretendeeri teab mis sügavale teaduslikule tasemele sügavale teaduslikule tasemele läheme, noh siis siis võtame juba süstemaatika oma kõige rangusega ette. Hakkame rääkima seal näriliste seltsis tiir lastest, hamster, lastest, triibik lastest ja nii edasi ja nii edasi. Kui meil täna siin on fookuseks kasetriibik, siis kui palju temal otseseid sugulasi on? Noh, kes seda nüüd oskab ütelda, kui palju neid otseseid või, või veidi kaudsemaid sugulasi? Jaa, aga tema kuulub siis näriliste hulka näriliste seltsi ja, ja tema kui neid eesti saunast võtta, siis, siis Eestis temal lähisugulasi nagu ei ole. Sest kasetriibik on, on siis triibik laste sugukonda kuulub, mida enne loeti hüpikhiirtega ühte sugukonda kuuluvaks aga hilisemad süstemaatilist jaotuste järgida ta on lausa eraldi sugukonnaks eraldatud ja tema sugulased kõige lähedam sugulane, stepitriibik elab siis lõunapoolsemates aladel ja, ja ega neid triibik lasi nii väga palju ei olegi, aga noh, kui võtta laiem ring sugulasi, hüpi kiire, siis, siis nemad on, nemad on kõrbealadel hästi laialt levinud ja, ja noh, sellised küllaltki suured loomad ja, ja tõesti, hästi hüppavad loomad. Triibik ise on, on selline pisikene loom ja, ja ega ta hüppe võimegi teab mis suur ei ole. Kui te mainisite, et eestlase jaoks on igasugused karihiired, põldhiired üks hiir, kõik, keegi neil vahet ei tee, palju neid siis umbes Eestis on? Siis on, Eestis on neid ikka üsna palju neid, kui me võtame kõik pisiimetajad kokku noh, selle kolme rühma peale, siis. Kaasa arvatud siis nahkhiired siis, siis neid on pea 25 liiki. Nii et neid on üsna palju. Nahvusin triivikutest küll, on ainult meil üks esindaja olemas, aga aga noh, siin teistest närilistest Iierr lastest näiteks noh, siin siin on pea seitse, kaheksa liiki hamster lasi sama palju. Nii et ega neid ikka päris palju. Kui me võtame sellise loodusseadus, et iga loom peab millegi jaoks hea olema, siis kas pisiimetaja on hea või olemas selle jaoks, et oleks teistele toidulauaks või, või mis tema funktsioon oli? Mitte ainult kindlasti seda ja, ja noh, see on igal igal loomal, igal liigil on tõesti oma koht siin päikese all ja ja kui näiliselt alguses tundub, et noh, mis sellest hiirest ikka kasu on või, või nad meile teet ainult kahju võib-olla siis siis tegelikult on mõne mõne sellise näiliselt tüütu liigi ära kadumine, võib vallandada tegelikult mingisuguse ahela ahelreaktsiooni, mille, mille tagajärjel meil meil võib-olla läheb õigemaks plasti veel. Noh, ma ei taha küll ütelda, et neid, neid näiteks rotid kes, kes meil keldrites või, või, või peeningutel sahvrites kus iganes kurja teevad, et vot need ongi, et tulebki ütelda, et vot see ongi õige asi, tema peabki tegema seal just seal ja mitte kuskil mujal. Noh, nii nii absoluutseks ka ei saa minna, sest juba see on jällegi evolutsiooni käigus kujunenud, et et lihtsalt teatud liigid, osa liike üksteise suhtes, konkurendid on ja, ja see toit on see, mille, mille peal konkurents püsib ja, ja noh, kui nüüd rottide juurde minna veel, siis siis kindlasti hädas olnud, et vat rott on nii kaval loom, et ta ei lähe kuidagi lõksu, ei saada kätte. Tegelikult see on. Nad on arenenud just meie enda käe all. Näeme ise teda õpetanud nii palju. Igaüks tahab ellu jääda. Aga kui rotti õige koht ei ole pööningule ega sahvris, mis funktsioon siis looduses on, mis keda tema sööb või keda tema hävitab? Nii no ma nemad noh, kõigepealt on, siis tuleb minna päris filosoofiliseks juba ja kuna, kuna kogu looduses käib aineringe ja, ja neid kui kui seda aineringe täiuslikult ja ilma kadudeta toimib, siis, siis on, on iga lüli, mis seda ainet ringluses hoiab olulise tähtsusega ja, ja noh, nad närilised on ka nüüd ühelt poolt näiteks osa taimi punanärilised, söövad nende seemneid ja varuvad ka toiduvarusid siis siis näiteks osa taimi levivad tänu sellele, et närilised neid tassivad ühest kohast teise. Laululine faktor noh, samamoodi või noh, osa osa närilisi, näiteks kaelushiir on selline loom, kes, kes korjab endale ka küllalt suures koguses pähkleid ja ja tammetõrusid, noh, mille, mille läbi näiteks tammed ja, ja ka Sarapuu võib täiesti edukalt levida. Noh, see on, see on üks väike näide, aga aga loomulikult ei ole tähtsusetu kasseed. Et tõepoolest, närilised on, on oluliseks toiduobjektiks röövlindudele loomadele kiskjatele, kes, kelle, kes ei saaks kuidagi ilma elada jana. Noh, nüüd on muidugi maitse asi, kumb on siis kumb on siis ilusam või, või kasulikum või kahjulikum masse kasulikkuse kahjulikkuse on üldse üks väga suhteline asi, mis, mis looduses. Alati tuleb vaadata, kelle suhtes noh, kui inimene arvab, et tema majanduslikes huvides on üks asi kahjulik näiteks oma rott siis, siis tegelikult mõne teise looma suhtes ei ole ta või, või liigi suhtes toimuma hoopis kasulik. Kõik on suhteline, meil siin siin elus Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, et rääkida täpsemalt kase triibikust. Uudo timm, kui me räägime täpsemalt kasetriibik ust, siis tema elab Eestis ka, milline ta täpsemalt välja näeb? Eestis on kaks liiki jutiga Iiri nii-öelda tavakeeles öeldes üks on siis juttselg-hiir ja teine on kasetriibik. Nüüd nad on kasetriibik on suhteliselt väike loom ja ta kere pikkus ei ulatagi, kuni 10 sentimeetrine nafta on seal kuskil kuue, seitsme sentimeetri pikkune, aga, aga selle eest on tal hästi pikk saba. Ja see saba on lausa pikem kui, kui kere ja naftale, saba ja kerepikkuste suhte järgi ongi kõige lihtsam vahet teha neid suitsel kiire ja, ja kasetriibik vahel. Sest noh, eks Juitsel kiire pojad on ka väiksemad ja, ja sama suured. Nüüdsel kiire pojal ei ole kunagi kunagi ei ole õitsele kiirel saba pikem kui kere. Nii et nii et see saba ja kerepikkuse suhe, see on väga oluline nende kahe liigi eristamisel. Nüüd. Juitsel kiir muidugi on, on. Kui on jälle suhteline, mis tähendab tunduvalt suurem ta ikka nii suur loom ei ole nagu vasikas, vaid, vaid ta on ainult ainult siis kuni 12 12, pool sentimeetrit kerepikkust, aga noh, sellegipoolest kasetriibik kõrval ikka päris suur loom. Kasetriibik värvidest rääkides siis kuidas tal need sinna selja peale täpsemalt pandud on. No nii õitsel kiirel kui kui siis kasetriibik veel, mõlemal on siis must jutt üle selja ja üle-üle-pea üle kukla õigemini ja ja tema kasetriibik selja poole värvis on üldiselt selline hallikas, natukene helepruuni tooni tuleb talle ka sinna sekka vahest ka kollakat tooni ja kõhualune on natukene heledam, aga mitte päris valge. Nüüd jälle võrdluseks tulebki ase triibikat võtta, just võrdlusena selle Juitsel kiirega siis jevitsel kiire selg on, on üldiselt üsna intensiivselt pruun. Aga noorte loomade selja värvus on ka selline hallik hallika tooniga, nii et ta veel päris tumepruune ei ole, nii et nii et jütsel kiire noorloomad ja kasetriibik Siis karva värvus, see on suhteliselt lähedal, aga noh, nagu ennegi sai öelda, et kõige kindlam tunnus on kohe vaatame, kui kes on ikka hiiglama pikk saba taga, noh siis on siis on kasetriibik. Tegemist kasetriibik, jutt, kus kohas Eestis teda kohata võib. Noh, kui kui nüüd rääkida eestimaalast tervikuna, siis, siis praegu teadaolevatel andmetel on ta levinud ainult Mandri-Eestis ta ei ole üldse saartel levinud või vähemalt ei ole praegu teada ühtegi leidu saartelt ja noh, sellel on ka teatud proosaline põhjus, et et kuna kasetriibik ei armasta eriti, et minna siis, siis kuidas ta ikka üle selle väina pääseb, sest meie, meie kõik saared on kerkinud merest ja ei ole kunagi omanud ühendust mandriga. Noh, aga võib, võiks öelda, et aga noh, mitte küll täna siin ei ole jääd, et noh, kas ta üle ei jää, siis ei jookseks. Aga üks selline väike omapära on sellel pisikesel triivikul, et, et tema, tema ei, ei ole üldsegi talvel aktiivnevaid, ta magab, talveund ja nahk, kui ta jälle kevadel maikuus silmad lahti teeb ja ja üles ärkab, siis oh õnnetust jälle vesi vastas. Kasetriibik kui elukohast rääkida, siis elab ta metsas põllul. Nii kirjelduse järgi kui kui võtta, siis, siis võib leida, et nafta enamasti eelistab metsi ja ja selliseid võsastik, aga aga tegelikult teda leidub Eestis üsna igal pool võitada kohata näiteks ta teda võib täitsa kartulivõtmise ajal leida kartulivagude vahelt. Vaevalt, et see mets metsaks ajaks kartulipõldu nimetada, järelikult põldudel siis niitudel kui on kõrge ja tihe rohi seal, noh näiteks ei ole niidetud maad, siis siis seal kõrge kulu sees ta tunneb ennast väga hästi. Muuseas, ta on väga hea ronija, nii et ta ronib üleval kõrte otsas ja ka puude peal ja ja Nad küll mitte lausa nii nagu orav ei lähe kuusse, vaid vaid noh, selliste pool horisontaalsete või, või kalda all olevate okste peal, ta saab väga hästi hakkama. Ja, ja siis on, ta sisaldab metsaservades põõsastikes näiteks vaarikate vaarikate vahel, teda võid täitsa kohata. Nii et ta on. Võib öelda, et väga-väga vaheldusrikastes elupaikades no näiteks soodestada küll, jah. Seal seal teda ei ole, rabas rabas vaevalt teda kohta. Kas siis kasetriibik nimi on täiesti eksitav, et tal ei ole selleks, et elada vaja kuskil kase sees olla kase läheduses? Ei otseselt ta saab hakkama, aga siis nii et nii et raske ei ole tõesti nii, et. Hea küsimus, ma ei teagi, et kust see kuste kasega side siis sellel nimel on ja pealegi on ta tema, tema nimi väga paljudes keeltes just on kasega seotud, noh võtame saksa keeles Björgen maos või, või, või soome keeles koi või? Nad on nad on jah. Aga, aga ilmselt on seal sided ühest keelest teise lihtsalt üle kandunud, see, see nimi. Sest sest noh, üldiselt nende nende väikeste loomadega on nii, et, Et et need liiginimed reeglina just ongi tulnud nagu, nagu selle süstemaatika kaudu, jaa. Jaa, ja, ja tavainimesed noh nagu me ütleme, et noh, lihtsalt kasutavad üks IR kõik on ta siis noh, võib-olla tõesti veel lisaks öeldakse, et näed jutiga hiir või pika sabaga hiir. Aga, aga noh, kui me lähme juba teadusliku maailma, siis, siis tuleb laevadest sellised. Enne varasemas eesti keeles oligi Kasehiir kasutatud nimi ja, ja siis kasetriip laane. Noh, see on nüüd, neid kasutatakse rohkem kasetriibik sest noh, jälle jälle seal on teatud keelereeglid, kus kohas millal kasutada näiteks Street plane viitaks nagu nagu juba sugukonna nimele. Et ta ei ole nagu liiginimele päris kohane. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis räägime Uudo timmiga edasi kase triibikust. Räägime tänasest bioloogia tunnis pisiimetajatest, täpsemalt kose triibikust. Uudo timm. Rääkisime natukese siin sellest, et kus kasetriibik elab, põhimõtteliselt võib Eestis igal pool elada, ka põllul võite te leida ning tal ikkagi võiks ju oma väike kodu olla, et mis ta seal vao, vahel ju niisama jooksuööd ja päevad läbi. Ka pisiimetajad üldiselt on suhteliselt paiga Troiude ja nad ei, nad ei käi niimoodi pikki kilomeetreid maha ja kuna ta leiame Vagude vahel siis siis ilmselt ta pesa on ka kuskil sealsamas lähedal. Noh, reeglina võib arvata, et ta on kuskil põlluservas. Rohukamara all kuigi vahest on ka leitud triibiku pesi, et nad on ehitanud oma pesakõrtest ja, ja siis rohu tuttide vahele lihtsalt, aga reeglina ta ta siiski elab urus. Ja, ja noh, kui, kui põlluveerest rääkida, siis, siis ilmselt on ta siis kuskil põllupeenral mätta all ta pesa, aga kui ta metsas on ja Noh, reeglina küll see see känd peaks olema siis mädapoolne, sest eriti tugevad hambad tal ei ole ja, ja ta päris sellisest kõvast puust ennast läbi närima ei hakka ja sinna sinna siis see on, see, see ei, ei tee. Ja noh, selline suvekodu tegelikult ma elan siis suvekodud ja talvekodud, sest nagu enne sai öeldud, et ta magab talveund ja, ja neid, et tegelikult on üks üks väga huvitav aspekt, millele ei oska kuidagi vastust anda ja seda, seda asja tuleks tegelikult uurida edaspidigi. Et kus kohas ikkagi Nadki ase, triibikut täpsemalt talveund magavad. Me teame. Ja tänavu aasta on juba räägitud, et soomaal on suured üleujutused, näiteks Sooma Halliste luhal on kasetriibik, et ta seal elab. Ja neid neid, kui hakata mõtlema, et et aga kust ta praegu siis on, ta praegu magab talveund, seal on kõik üle ujutatud. Kui ta oleks maa peal maa sees, magaksis ta upuks ära ja. See on selleks suur küsimärk, kus kohas need kasetriibik madalve mune veedavad. Kas nad ronivad siis kuskile kõrgemale puuõõnsustesse, magavad seal, või, või on neil veel mingisugune eriline strateegia? Sellesama tulvavee vastu, et et nagu skafandris elavad selle selle üleujutuse üle ja siis siis kui vesi ära läheb, siis saad jälle rõõmsalt välja, vot ei tea, mis, mis trikk seal on, aga, aga võib-olla on kuulajate hulgas. Kellelegi pakub see asi huvi, äkki äkki keegi uurib selle lõpuks välja? Kui siin karude puhul on sellel aastal sooja talve puhul sooja talve tõttu räägitud sellest, et, et karu võib-olla ei saagi magada, et nende elutsükkel kuidagi ära rikutud. Kasetriibik magab rahus. No kasetriibik jutte puhul on küll, nii et nahhui ja üldse loomade puhul tuleb ikkagi rääkida seda, et osa loomi magab nagu talveuinakus ja teised päris talveunes. Ja kasetriibik on kindlasti selline loom, kes magab tõeliselt talveund. Kui ta ikka sügisel kere magama paneb, siis, siis enne kevadet ta sealt välja ei tule, sellest unest. Aga, aga karude ja kährikute puhul on näiteks see, et. Et nad soojemate ilmade või, või siis ka näiteks sedasama v külje allatulek tagajärjel ikkagi ärkavad üles, liiguvad teise kohta ja võib-olla ei saagi enam õieti magama minna, kui, kui liiga soe on. Aga triivikute puhul on küll, pigem on on selle talveunne mineku selliseks ajendiks või, või tõuka, jaksan just päeva pikkus ja rohkem kui kui temperatuur, sest sest reeglina ikkagi ta teda naljalt enam oktoobrikuus näha ei ole. Teda kuskilt ei tabata, aga, aga oktoobris on veel sooja küll. Ja, ja see ei see ei ole sugugi ja täpselt samamoodi kevadel ärkavad nad jälle üles kuskil aprilli lõpus, mai alguses ja, ja sugugi ei ole see alati seotud mitte temperatuuriga, vaid, vaid pigem seal päeva pikkus on. Ju ta siis ju ta siis tunnetab, et nonii, nüüd. Ta aitab magamisest, katseid riivikul ma lugesin kuskilt, et tal on keha sees oma niisugune väikene temperatuuri hoidik, et kui temperatuur hakkab väljas kukkuma, ütleme sinna miinus kolme peale. Kasetriibik mõtleb, oh ma lähen ka sinna, miinus kolme peale, siis on hea mõnus elada, ei ole külm ega midagi. Jah, magamise ajal noh, enamus liikidest, kes, kes tõesti magavad talveund, nemad nendel on, termoregulatsioon toimib täitsa ja ja madalatel temperatuuridel talveunes olles Nende kehatemperatuur on ka tunduvalt madalam kui, kui aktiivselt liikudes ja, ja kasetriibik puhul on tõesti, seda, seda on täheldatud, et et ka suvel, kui või noh, ütleme sügise poole, kui, kui temperatuur on öösel tulevad öö külmad siis siis ta Ta võib jääda ka lühiajaliselt selliseks võima uinakusse ja, ja siis ta siis ta ärkab uuesti üles, aktiivseks muutub, kui, kui teda näiteks ka pihku võtta ja, ja peas peost tunneb, et ahah läheb soojaks, siis, siis ta saab jälle jälle oma oma vajalik ainevahetuse käima ja ja kvandid liikuma. Kas kasetriibik on rohkem päevase või öise eluviisiga, kui te nüüd siin parasjagu talveunes ei ole? Nafta on enamasti ikkagi videvikuloom, aga aga teda võib kohata siiski ka päevasel ajal täitsa nii, et nii et on, mul on õnnestunud neid üsna mitmel korral näha just päise päeva ajal näiteks vaarikate peal ronimas või, või siis ka või siis ka siis jah, tõesti kartulivõtmise ajal kartulivagude vahel jooksmas, nii et nii et teda, teda on nii. Ta on ka päeval aktiivne. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis räägime taas Gazett viibikust. Uudo timm, millest kasetriibik toitub, me oleme rääkinud, kus ta elab, ta magab talveund, aga et mis asja? No kõige tavalisem närilised on taimetoidulised, siis siis triibike on natukene natukene erandlik nende näriliste hulgas. Ja tema, tema põhitoidu moodustavad tegelikult hoopis putukad nafta väga isukalt mardikaid ja, ja rohutirtse röövikuid, aga, aga just sügise poole siis ta sööb siiski seemneid, selliseid rohkem õlirikkaid seemneid, sest noh, kõik loomad, kes, kes tahavad talve üle magada, nad peavad lihtsalt varuma endale piisavalt energiavaru ja, ja see energiavaru saab olla siis kõige efektiivsemalt rasva näol. Ja, ja noh, kasetriibik kehakaal näiteks talveunne minekul on pea kaks korda nii suur kui, kui kevadel ärgates. Nii et kui selleks, et seda rasva koguda, selleks peab olema hästi-hästi, rasvast või õli õlirikast toitu. Nii et siis tanud söövad õlirikkaid seemneid. Mingil hetkel peab kasetriibik pojad saama selleks, et kasetriibik, kuid ikka aastate kaupa jätkuks. Kuidas tal see organiseeritud on? No nafta, see on ikke organiseeritud nii nagu nagu tavaliselt imetajatel on, et et kui kevadel üles ärgatakse talveunest, siis siis natukene kosutust võttes juba värskelt värskelt süües, siis siis tuleb tal jooksuaeg ja, ja peagi sünnivad pojad reeglina triivikul on, on aastas ainult üks pesakond ja, ja pesakonnas võib olla kuni 10 poega. Aga, ja siis järgmisel aastal juba need pojad on võimelised jälle jälle järglasi tooma. Ja, ja kui elu ja pikkusest rääkida, siis, siis tegelikult triibikud on natukene pikema elu ja ka kui, kui neid teised sama suured närilised tema eluiga võib, võib kesta seal kuskil kolme, nelja aastani, looduses. Aga tavaliselt noh, kui, kui me räägime nüüd elu ja pikkusest, mida on, on nagu registreeritud, aga maksimumid aga ka noh, kuna siin vaenlase on üsna palju looduses, siis, siis keskmine eluiga jääb suhteliselt lühikeseks. Teistel närilistel, seal keskmine eluiga on ainult üks, kaks kuud, sest nii palju poegi lihtsalt varajases nooruses saab kellelegi söögiks. Nii et noh, siin keskmise elu ja, ja ja maksimaalse eluea peab alati väga selgelt vahet tegema kummast räägitakse, et neli aastat on nii-öelda see maksimaalne registreeritud eluiga, mida on praegu teada. Kui kasetriibik saab pojad, kui kaua ta neid hooldab, millal need pojad saavad iseseisvaks? Üldiselt on nad üsna-üsna kiiresti juba võimelised iseseisvalt toitu otsima ja ja noh, kirjanduse andmetel jälle on, on teateid, et juba juba kuu aja vanuselt on nad täiesti iseseisvalt võimelised elama noh, reeglina närilistel jälle sellistel väikestel pisiimetajatel ongi see tsükkel käib üsna kiiresti. Ja paarikümne päevaga või see imetamise periood on möödas, siis siis juba juba noored hiirepojad ongi suutelised nagu omapead hakkama saama, nii et kasetriibik ei ole selles mõttes suur erand. Kasetriibik ud eelkõige ähvardavad teised loomad, kes ta nahka pista või on seal veel mingeid tegureid, mis Gazedriibiku eluiga nähtavalt lühendatud. No vot, see on, see on nüüd jälle üks selline küsimus, et et kuigi kasetriibik on oma levila osas, kui maailmas levilat vaadata, siis siis siis siis siin läänepoolses levila osas suhteliselt madala arvukusega ja, ja teda noh, võib öelda ka võib-olla haruldane liik, aga ja noh, euroliidus on lausa ta ta kaitsealuseks liigiks määratud ja seetõttu on ka nüüd Eestis kasetriibik kaitsealune liik aga, aga samas mis otseselt teda ohustaks sellised keskkonnatingimuste poole pealt, seda ei oska praegu küll ütelda. Ja noh, vähemalt inimesega nagu sellist konflikti temal ei ole, sest sest kõigepealt noh, ta oli juba nii pisikese loomana ta majades reeglina ei käi lahkuda seal põllu peal mõne seemne ära sööb viljatera, siis see ei ole ka mingisugune suur õnnetus ja ja noh, selle selles mõttes muidugi võib võib ühe potentsiaalse ohuna tulla kõne alla tõesti need mürgid, millega siis putukaid tõrjutakse ja taimekahjureid, et, et läbi siis selle toiduahela ka kasetriibik saab selle mürgi kätte ja, ja selle läbi või kannatada saada. Aga, aga peamine peamine peaks olema ikkagi looduslikud vaenlased, nende arvukus, noh, kui kui kiskjate arvukus on väga kõrge, eks nad siis siis mõjutavad kindlasti ka triibiku arvukas. See, kui igal kevadel räägitakse, et ärge põletage kulu, et see hävitab pisiimetajaid lisaks sellele putukaid hävitab, et see otseselt kasetriibik kutt ei, ei heiduta. Aitäh tähendab kui juhul, kui, kui neid seda kulu põletatakse tõesti, nii nagu nii nagu seda ka varematel aegadel tehti, et keltsalt ehk külmunud maaga selli sel juhul kasetriibik võtta ei tohiks eriti mõjutada, sest triibik peaks magama kuskil maa sees või kännu sees. Ja ja see kulutuli läheb sel juhul kiirelt üle, ta ei sulata ja, ja see kuumuse jõua magava loomani, noh selle sellepärast ka on see kulu põletamine tuleb tegelikult ka looduslooduses, teinekord tuleb lihtsalt seda seda tööd teha, et taastada näiteks näiteks väga kaua aega niitmata niite või, või siis roostikesed saada seda vana Rädi ära. Siis siis seda kulupõletamist saab teha tõesti keltsalt, see mõjub kõige vähem, aga nüüd, kui, kui juba sulamaaga või, või siis eriti eriti siis, kui see kulu põletamine jääb, jääb seal maikuusse, vot siis, siis ta võib küll hukutavalt mõjuda. Ja, ja nad kasetriibik ei jõua tule eest kindlasti ära joosta ja nad hukkuvad siis seal. Aitäh Uudo tünnile ja me rääkisime täna Eestis elavast pisiimetajatest kase triibikust. Pisiimetajate jätkame kuu aja pärast ja vaadake siis saatekavast järgija, ajage näpuga järge.
