Te kuulate raadio kahe saadet targaks koolis tänasest bioloogiatunnis räägime küülikutest ja jänestest. Stuudios on loomaarst Silvia Maarja Selirand ja Marii Karell. Tervist, tere. Mis sorti jänese, mis üldse olemas on, et mis vahe on nagu sellel metsajänesel ja ja miskil koduküülikud. Tegelikult kuuluvad nagu küülik ja, ja metsajänes kusjuures on ka metsik küülik olemas, kuuluvad mõlemad jänese liste seltsi, jänese lasteselts on nagu selle erinevad alamsugukonna. Meie metsades elab põhiliselt siiski jänes, on põhiesindajad, õnnest valgejänes ja halljänes küülikud. Just koduküülikud on pärit Euroopa küülikust, kes siis esmapilgul tundub, nagu oleks sama nagu jänes, aga tegelikult on hoopiski teine loom ses mõttes, et põhijooned on neil samad. Aga näiteks küülik on tavaliselt selline matsakas Tamme kompaktsem, tal on, jalad ei ole väga pikad ja, ja ta on niisugune aeglasem kaevu kaevu Burge elavad mitmekesi looduses koos. Jänes on see, kes on rohkem selline üksik lane, tema kohtub seltsilisteks ainult paaritusperioodiks. Jänese välimus erineb küüliku omast selle poolest, et ta on selline saledam ja, ja tal on pikemad jalad, pikemad kõrvad. Ja kui ütleme looduses küülik ohu korral üritab pigem nagu peitu pugeda, kuskile uruleid sinna varjuda, siis jänes tavaliselt üritab pigem eest ära joosta. Erinevus on neil ka näiteks järglaste saamise suhtes selles mõttes, et küülik teeb korraliku pesa enne poegimist ja toob siis sinna ilmale neli kuni 12 pimedate karvutud poega, keda ta siis käib kord või paar päevas toitmas ja kellest siis kasvavad alles nelja kuni viie nädala pärast sellised jänkud, kes suudavad metsas ringi toimetada ja saavad juba vaikselt ilma emata hakkama jänes vastu toob oma pojad ilmale niisama kuhugi põõsa alla või varjatumasse lohku. Jänesepojad on sündides juba täiesti karvased, silmad lahti, kõrvad lahti ja valmis tasapisi juba liikuma ja omaette tegutsema. Jäneseema käib neid aeg-ajalt mööda minnes korraks söötmas ja siis läheb jälle oma asju ajama. Karva poolest võib ka natukene neid eristada, ses mõttes, et jänes vahetab oma talvekarva tavaliselt valge kasuka vastu. Küülikul päris valget kasukat ei tule talveks, tal on karvastik kergelt hallikam talvekasukas aga väga ei erine sellest aastaringselt kasukas. Nagu ma ütlesin, et küülik pigem varjuv ja jänes jookseb, jänes on võrreldes küüliku ka suurepärane jooksja, ta võib joosta isegi lausa kuni 80 kilomeetrit tunnis. See muidugi ei ole väga pikka maanteed, see on rohkem niisugune spurte põgenemine. Toon nüüd, kes kodus on, kas neid nimetatakse eranditult küülikutakse? Jah, välja arvatud mõned üksikud tõud. Näiteks on olemas belgia jänes, kes ongi konkreetselt just nimelt jänes, mitte küülik. Aga need, kes meil peetakse lemmikloomadena, on siiski küülikud. Mis ajast see küüliku kodus pidamine üldse alguse saanud? Tegelikult läheb küülikuajalugu inimese omaga koos päris pikka aega tagasi, et väidetavalt juba umbes 2000 aastat tagasi oli küülik peetud koduloomana, aga siis ta peetikagi rohkem naha ja karvade või selle kasuka saamise eesmärgil. Et juba vanade roomlaste näiteks olid sellised suured küülikukasvatused, mida nimetati lepooriumiteks, kus siis olid Lepust kui ma ei eksi, siis ladinakeelsest jänesenimetusest. Aga lemmikloomadeks nad said alles kuskil 19. sajandi alguses, et tõenäoliselt kui neid aeg-ajalt Peeti sihukeste väiksemate kogukondadena ja osa olid puurides eraldi ja eks arvata võib, et oma osa sellel on lastel, kes avastasid, et on jube armsad ja pehmed ja vahvad loomad ja eks nii ta tasapisituppa jõudis ja, ja ühel hetkel avastati, et ei olegi ainult liha ja kasukas, vaid on niisama ka väga lahe loom. Kas sellel hetkel? Kui teda juba hakati toas pidama, mitte päris tallis, kas neist aretati mingisugused erilised tõud välja või? Küülikutõuge on päris palju üldjoones, Nad jaotatakse nagu kahte suuremasse gruppi, üks on siis eraldi tõud nagu kes erinevad karva poolest, kellel on mingisugune väga omapärane karva struktuur. Sinna alla käib näiteks angoora küülik, kes on nagu angoora kass, hästi-hästi, pika karvaga. Ka käib sinna alla satiin küülik, kelle karv on väga sile ja selline hästi libe. Tõeliselt ilus karv. Ja Rex, küülik, kellel on hästi lühikene ja tihe karvastik. Ja teine grupp moodustab siis nendest, kes nagu oma välimuse poolest on mingil määral teistsugused kui teised. Et sinna alla käivad meie tuntud lontkõrv küülikud ehk pässküülikud siis on seal seesama belgia jänes, keda ma mainisin, kes on niisugune hoopis teistmoodi, ta on sellise saleda kehaga ja hästi tugevate pikkade tagajalgadega sihukeste, pikkade kõrvadega. Et kui küülik tavaliselt on puhkeasendis on niukene lamav loom või noh, näeb välja selline, siis belgia jänese kohta võiks öelda, et tal nagu istuv loom, kui ta on puhkeasendis, et ta on selline tunduvalt kõrgem ja püsti samas asendis. Ja muidugi kääbusküülik, kes on siis niisugune erakordselt pisikene, et need on nagu siuksed lemmiktõud ja siis muidugi on palju erinevaid põllumajandusküülikutõugusid, seal on siis juba hiidküülikuid ja tavalist kasvu küülikuid. Erinevaid sorte erinevate maade kaudu Euroopas ja Ameerikas eristatakse küülikutõugusid hoopis erinevatel alustel ja nimetatakse hoopis erinevalt. Eks see sõltub kõik sellest kohast, kus ollakse. Need küülikud, keda Eestis lemmikloomadena peetakse, palju neid erinevaid tõuge võib olla. Noh, kes meil seal on, lontkõrv, küülikuid on, kääbusküülikuid on, need jagunevad veel omaette, eraldi alarühmadesse ma ei oska öelda, palju on tõupuhtaid küülikuid, sellepärast et Eestimaal ei ole see küülikute aretus veel lemmikloomadena nagunii kõrgele tasemele jõudnud, kui seda on koerte ja kasside pidamine. Inglismaal on neid väga pikka aega peetud lemmikloomadena ja seal see asi on nagu rohkem välja kujunenud ka. Ma arvan, et meie kauplustes müüdavad küülikud enamuses kipuvad siiski olema segud mõnest paarist erinevast tõust. Aga lontkõrv? Ei, meil on kääbusküülikuid, meil on. Ja siis on neid suuremaid, kes, kes näevad rohkem siukse tavalise jänku moodi välja, kes enamasti on Hollandi päritolu küülik. On ka lõvilakk, küülik, nüüd ma ei oska öelda, ma ei ole kuskilt leidnud muukeelsetest raamatutest mingisugust konkreetset viidet lõvilakale. Ise oletan, et see võiks olla segu on koorast ja mõnest lühilühema karvalisest aga nii täpselt mõnede tõugude kohta ei tea, et kas nüüd öelda, kas see on registreeritud tõug otseselt või mitte. Kui palju meil paberitega küülikuid on Eestis ma ei tea. On olemas küülikuselts, kus nendega rohkem tegeldakse, aga ei ole otseselt kuulnud, et meil oleks nüüd olnud suurt korraldatud tõuküülikute näitust. Et pigem on ta põllumajandusloomade näitusega seotud võib-olla Luige baasi sellistel loomanäitustel seal esindatud justkui põllumajandusloom. Kuulame siia vahele ühe loo ja siis tuleme tagasi, räägime Silvia Maarja Selirannaga külikutest. Loomaarst Silvia Maarja Selirand mida peab teadma, kui küülikut hakata lemmikloomaks koju võtma? Noh, ma arvan, et kõigepealt peab teadma seda, et ta ei ole ikkagi mänguasi ta on loom, kes vajab, et temaga suheldakse, et temaga tegeldakse, et tema eest hoolitsetakse. Ta on kindlasti lapsele väga tore mängukaaslane, aga ta ei ole niisama solgutamiseks, et tema pidamine nõuab ikkagi piisavalt portsu vastutustunnet. Et päris niisama ei saa, et võtame väiksele lapsele mängukaaslased, ta ei ole, mängujänest on ikkagi elus loom. Selle suhtlemise poole pealt on nagu hästi tähtis, et nendega tõepoolest suheldakse. Et ta ei ole nagu akvaariumikalad, et paneme ta puuri ja vaatame ta lihtsalt eemalt, sest et küülik, kellega ei suhelda, muutub väga sageli agressiivseks, sest tal on igav, sest ta ei tea päris täpselt, mida teha. Lisaks sellele tema jaoks on hirmutav see, mida inimene ümber teeb. Pisikese küülikupojaga tuleb kohe hakata suhtlema aktiivselt, temaga tuleb mängida, teda tuleb silitada, teda tuleb harjutada kättevõtmisega sellega, et inimene ei ole vaenlane. Ja sellisel puhul küülikud tavaliselt õpivad reageerima ilusasti nime peale tulema, juurde kutsumise peale. Mõned küülikud õpivad käskluse peale Sitsima Ma tean küülikut, kes armastab palli mängida omanikega ja ma tean küülikut, kes armastab peitust mängida omanikega seal kujul siis, et omanik on see, kes läheb peitu ja küülik tuleb ja otsib ta üles. Et nad on väga tublid suhtlejad, kui neile see võimalus anda. Ma just tahtsingi küsida seda, et kui sa mainisid, et küüliku tuleb mängida, mis mängi küülikuga, mängitakse kassiga. Me helistame niimodi paelakest koerale viskame palli ja kõigepealt tuleb muidugi ise katsuda uurida, mis mängud just sinuga ülikule meeldivad. Sest et nagu ma ütlesin, et on küülikuid, kes armastavad mängida palliga ja peitust on küülikuid, kellele meeldib tuuseldada mõnda mängu küülikut. Sihukest pehmet lühist looma. Neile meeldib hirmsasti kaevata. Ta on küll mitte kõikidele küülikutel, et see, ütleme see kaevamise pool on nagu selle aretuse käigus kodu küülikule muutunud väga vähetähtsaks. Aga neile meeldib pugeda peitu kappide taha voodite alla. Neile võib panna spetsiaalseid selliseid plastiktorusid, kuhu sisse nad saavad peitu pugeda. Neile võib ehitada väikseid majakesi, kus nad siis saavad ühest majast teise hüpelda. Nad ei ole loomulikult nii aktiivsed mängu tegelased, kus ta on, koerad, aga veidikene mängida meeldib neil ikkagi. Ja kui ei mängis noh, muutuvad agressiivseks, mis mitte ainult ei mängi, kui nendega ei tegele, ses mõttes, et kui nad panna lihtsalt sinna puur ja jätta nad sinna ja aeg-ajalt lihtsalt visata neile sinna. Toit purjeta agressiivne külg hammustab, hammustab päris valusasti. Lisaks sellele nad muutuvad hästi närviliseks, sest et nad ei tea, mis toimub ja närvilisel ehk stressis küülikule on haigused väga kergelt kallale tulema. Kus kohas seda küülikut korteris pidama peab? Kirikul peaks kindlasti olema oma puur ja mida suurem puur, seda varem, aga miinimumsuuruseks loetakse seda, et küülik peab saama puuris täies pikkuses siruli visata ehk siis nagu täies pikkuses lamada ja mida vähem küülik lahtiselt liikuda saab, seda suurem peab tegelikult tema puur olema. Ja puuriga on niimoodi, et on osa küülikuid, keda peetakse praktiliselt ööpäevaringselt vabalt ses mõttes, et neil on puur ja uks on lihtsalt lahti, nad käivad seal magamas ja söömas, enamus ajast jooksevad nad toas ringi. Sel juhul, kui küülik jookseb palju toas ringi, siis punkt üks tuleb ära peita elektrijuhtmed, sest küülikutel tundub olevat mingisugune patoloogiline huvi elektrijuhtmete vastu. Ja muidugi kõik, mis juhtub, kui küülik närib läbi stepis oleva juhtme parasjagu. Lisaks sellele toataimed, ega nad neid armastavad ka tuustida ja küüliku endale ta võib olla väga liiga ei tee, aga toataim tõenäoliselt seda tuustimist üle ei ela. Üks võimalus on teha küülikule toas mingisugune väiksemat sorti aedik ümber tema puuri, et ta ei käi nagu vabalt terves korteris, aga ta saab seal aedikus ringi joosta. Aga ringi jooksmist talle ikkagi on vaja, et päris ööpäevaringselt selles väikses puuris istuda ei ole talle kuidagi hea, sest et loom, kes liigub vähe, läheb paksuks nagu inimene. Ja muidugi ülekaaluga kaasnevad ka igasugused terviseprobleemid. Mis see jooksmise ütleme minimaalne aeg on, et et kui öeldakse suure koera kohta, et no tund aega võiks ikka päevastega jalutada, joosta, et siis mis see küülikud Tegelikult võiks küülika saada, jalgu sirutada vähemalt tund aega päevas aga paljud küülikud, muidugi, kui nad lasta puurist välja tulla, siis nad teevad kolmneli hüpet ja poevad voodi alla ja istuvad enamus ajast seal. Et see tund aega tegelikult ongi see aeg, kus tuleks temaga tegeleda ja mängida ei tähenda, et teda tuleks nüüd otseselt mööda tuba taga ajada ja hirmutada aga proovida talle pakkuda mingisuguseid küüliku. On olemas spetsiaalseid külmikuid kui mänguasjad. Lemmikloomakauplustest kindlasti leiab neid päris mitmeid, on olemas näiteks sellised maiuspallid, mis on pall, milles on väike auk sees ja seal luugiga sulatada või siis nagu osaliselt lahti jäetav sinna sisse peidetakse küülikute jaoks mõeldud mingisuguseid maiustropp seal selliseid asju ja siis tuleb katsuda näidata küülikule, et kui ta nüüd seda õigesti aeglaselt veeretab, siis pudeneb sealt seda head asja vahepeal välja. Aga paljud küülikud muidugi pea neist maius truppidest üldse lugu sest et küülik kui ta on päris pisikene, siis ta teeb oma korralikud toitumisharjumused endale selgeks ja vanemale küülikule pakkuda mingisugust, täiesti võõrast asja. Ta võib sellesse täiesti võõrasse asja suhtuda kui potentsiaalsest mürgitamis katsesse, sest et see on nii võõras temale, ta keeldub seda suu sisse võtmast. See risk tekib ka näiteks siis, kui küüliku landa kogu tema elu jooksul ainult ühte sorti kuivtoitu. Ja siis ühel hetkel juhtub niimoodi, et see kuivtoit kaob müügist ära ja siis võib talle pakkuda kõikvõimalikke teisi ja ta lihtsalt keeldub neist, sest see on tema jaoks nii võõras. Noh, see muidugi on, on väga äärmuslik variant, et kõik see ei tähenda seda, et kõik küülikud on, nad uusi asju ei proovi ja midagi ei söö, aga see risk on teoreetiliselt olemas. Kui külgi vabalt ringi jookseb, kuidas tal selle pesa ja liivakastipidamisega on? Küülik on üldiselt puhtus, armastav loom ja tavaliselt puuris ta õpib oma hädad tegema ühte konkreetsesse nurka, kas siis lihtsalt nurka, kuhu ta võib-olla lükkab ise rohkem saepuru. Või siis on olemas spetsiaalsed sellised küüliku, WC nurgad, mis on selline kolmnurkne plastik kastmissiis pannakse lihtsalt sinna puuri nurka, kuhu ta siis jamada, käib tegemas. Aga ütleme nii, et sagedamini teete sinna siiski ainult oma pisihädad ja pabulad puistatakse siiski igale poole laiali. Eriti juhtub selline asi siis, kui küülik on näiteks öö läbi olnud, puuris maganud ja hommikul lastakse ta puurist välja, siis ta Kablutab kohe mööda tuba ja ajab neid pabulaid igale poole laiali ja see muidugi on parajalt häiriv. Õnneks on küülikupabulad suht-koht kergesti koristatavad. Kui küülik on pikemat aega toas lahti, siis tegelikult võiks talle vähemalt algselt panna erinevatesse toanurkadesse neid kempsunurkasid, sest et muidu võib juhtuda, et kui see ainukene kempsunurk on tema puuris, siis kui tal kuskil puurist väga kaugel tuleb vajadus kuhugi minna, siis ta lihtsalt ei viitsi seda otsima minna, teeb parasjagu sinna kohta. Üks paha asi, mis kaasneb paljude küülikute täiskasvanuastumisega, on see, et eriti just poiss küülikud kipuvad puberteedi ajal ja puberteedijärgselt märgistama korterit, nii nagu kassid. Selle vahega, et kui kassirtsutab tavaliselt nurga peale, siis küülik võib Sirtsutada keset tuba tehes samaaegselt näiteks täisringis Pepe keset tuba ja siis ta on nagu väike vihmuttinuida oma piss igale poole laiali puistab. Ja see ei haise otseselt nii heledalt kui kassi oma, aga ega ta väga meeldiv variant ei ole. Kuidas küülikud orienteerumisega on need köie teda nagu aeg-ajalt ütleme, 100 ruuduse korteri või maja peale lahti lasta, kas ta siis leiad lõpuks mu puuri üles? Leiab, küll ta esialgu teeb väiksemaid ringe selles mõttes, et ta ei ole selline suur avastajad. Ta saab puurist välja ja siis põrutab kuhugi kaugustesse. Et eks ta tasapisi esialgu ta liigub rohkem oma puuri ümber ja, ja mida tuttavamaks muutub, seda suuremaid ringe ta hakkab tegema, ümber puuri. Et ma arvan, et seda riski ei ole ta nüüd kodus ära eksiks. Kus koha peal küülik magab, et mis talle sinna puuritud parema asemele puuris võiks olla tegelikult hästi korralik allapanu, see tähendab seda, et seal oleks päris paks kiht saepuru, majapidamispaberit, heina, selliseid asju, sest et kui me mõtleme küüliku loodusliku pinnase peale, siis ega see metsaalune ei ole sama kõva, kui on plastikpuuri põhi. Ja kuna küülik veedab suurema osa oma ajast toetades oma tagajalgadele ja esikäppadele muidugi ka siis kui see puurib, põhi on väga kõva ja kuiveks küülik näiteks olema kergelt ülekaaluline, ka siis võib sellest tekkida, tema alustas kudedes põletikke kuni mäda paiseteni välja ja sellepärast kõigil küülikutel ei teki. Täpset põhjust ongi keeruline öelda, sest et öeldakse, et selle probleemi tekkimiseks seda nimetatakse bododermatiidiks. Selle probleemi tekkimise põhjusteks on ülekaal ja kõva puuri põhi, aga sama probleemi tekib mõnikord ka sellistel külikutel, kellel ei ole ülekaalu ja kellel on puuri põhi pehme. Aga sellest hoolimata tuleks see puuri põhi teha võimalikult metsa pinnase sarnaseks. Kui panna puuri põhja hästi õhukene kiht saepuru, siis tavaliselt väga paljud küülikud kraabivad selle kõik ühte nurka kokku ja luisutavad ikkagi sellesama plastik põranda peal. Kas on siis põhjuseks see, et see õhukene saepurukiht seal peal on lihtsalt libe ja läheb kogu aeg jalge alt ära või, või mingi muu seda ei oska öelda. Aga et kui sinna panna hästi ohtrasti seda saepuru ja heina segamini, siis saab sellest selline paras pehme vetruv madrats. See muidugi eeldab seda, et seda puuri põhja tuleb sagedamini koristada, sest et kui ta ei tee oma häda ainult reetse nurka, siis allapanu saab väga kiiresti märjaks. Kuidas küülik endale peremehe valib või mille järgi ta üldse reageerib, nagu inimesele? Tõenäoliselt küülik eristab seda, kes on see, kes talle sagedamini toitu annab ja omanikud sageli naeravad, et mina olen see paha inimene, sest mina annan rohtu ja lõikan küüsi ja, ja tema on see hea inimene, sest et tema võtab sülle, sügab kõrva tagant ja pakub porgandit, et loomulikult ta saab sellest aru, kes mida teeb. Küülikute nägemine ei ole väga hea, igal juhul ületab seda tunduvalt, tema kuulmine aga õpib eristama nii omasid inimestest, võõrastest kui ka näiteks mehi naistest, et tõenäoliselt teab suht täpselt, kes on peres, kes kas seda, et ta tuleks kutsumise peale, tuleb spetsiaalselt treenida või ta kuidagi omandaks küülikust. Mõni on, on selline nutikam ja rohkem suhtlema ja teine on jälle niisugune vähem tegutseja. Aga loomulikult tuleb kasuks see, kui teda pojast saadik harjutada sellega, et teda nimepidi kutsuda ja kui õnnestub ta enda juurde meelitada, siis pakkuda talle midagi head, sest et sellest ta saab küll aru, et kui niimoodi kutsutakse, siis see tähendab, et sealt tuleb nüüd mingisugune maius, et see enamasti tekitab temas soovi tulla kutsumise peale kohale. Teeme siia vahele väikese pausi ja siis tuleme tagasi, räägime tas küülikutest. Loomaarst Silvia Maria Selirand kui inimene nüüd küüliku endale soetanud, millega ta seda looma toitma peaks? Küülikutoit number üks on hein. Heina peaks küülik sööma nii palju kui tahab ja soovitavalt tahab seda võimalikult palju süüa. Sest et heinalal väga mitu head külge. Esiteks sisaldab hein ohtrasti kiudaineid ja küüliku. Seedetrakt on loodud suure koguse kiudainerikka toidu seedimiseks. See tähendab seda, et korralikult heina söövad küülikud. Enamasti töötab seedimine korralikult ja terve seedimine on küüliku tervise üks põhialuseid. Teine asi on see, et heina söömine ei ole lihtsalt niisama nagu šokolaadinärimine, et paar ampsu ja alla ta ongi läinud. Heina närimisega tuleb vaeva näha, mis tähendab seda, et annab küülikule tegevust. Ja ta annab väga head tegevust küüliku hammastele. Hammaste puhul on hästi tähtis kindlasti kõik on kuulnud sellest, kuidas küülikuhambad kogu aeg kasvavad ja neid tuleb lõigata. Tegelikult ei tule neid lõigata, kui nad kasvavad õigesti. Et küüliku hammaste kasvukiirus tegelikult on täiesti uskumatu. Ühe uurimuse alusel küüliku ülemised esihambad kasvavad aastas kuni 12 ja pool sentimeetrit ja alumised kuni 20 sentimeetrit. Kuna küülik kogu oma toitumistöö teeb hammastega, siis on tal vaja neid hambaid. Et nad jätkuksid neid elu lõpuni ja sellepärast, et hambad kogu aeg kasvavadki, sellepärast et rohke kiudainerikka toidu närimine kulutab hambaid parasjagu ja see on hea. Kui jänes oma hambaid ei kuluta, siis kasvavad nad tõesti liiga pikaks. Enamasti tekib seda pikaks kasvanud vist siis, kui hambumine ei ole korralik, ses mõttes, et hambad ei ole kohakuti, nii nagu nad peavad. See probleem võib olla tingitud pärilikest asjadest, see võib olla tekitatud mingisuguse trauma tagajärjel. Aga seega on hein on nagu hästi tähtis asi, et kui küülik saab korralikult ja rohkelt heina, sööb seda hea isuga, siis on tal seedimine korras, kuluvad tal hambad normaalselt ja on tal enamasti ka tuju hea. Järgmiseks tulevad puu ja juurviljad. Väga sageli on arvamus, et kui anda küülikule puu- ja juurvilju, siis läheb tal sellest kõht lahti. Kõik sõltub, sõltub kogusest ja sõltub konkreetsest puu- ja juurviljast. Et loomulikult, võib-olla ühel küülikul mingisugune juurikas, mis talle näiteks ei sobi, mis tõesti teeb tal kõhu lahti, aga enamasti kui küüliku läheb värske toidu peale, kõht lahti, siis ta kas on saanud seda lihtsalt, et esimese hooga liiga suure portsjoni või ei sobi talle siis tõesti, sellepärast tuleks juba väikest küülikut hakata jupphaaval harjutama erinevate värskete asjadega, et esialgu anda talle väike porgandiviil päevas ja teine päev väike kurgitüki, väike salatileht ja siis aja jooksul lihtsalt suurendada seda kogust. Ja kõige viimane kohapeal on see paljureklaamitud kuivtoit. Et väga sageli kipuvad inimesed saama oma küülikupoega kaasa õpetused, söödke talle seda kuivsegu, mis, mis poes müügil on ja sellega on kõik korras. Aga päris nii ilus asi ei ole, sest et kuivtoidud kipuvad enamasti sisaldama liiga vähe kiudainet ja neis on liiga palju valku ja rasva ja seeläbi ka energiasisaldus on päris suur. Mis tähendab seda, et küülikes sööb ainult puhtalt seda kuivtoitu. Tavaliselt kipub tal tekkima seedetöö aeglustumine, mis tähendab seda, et toit läbi seedetrakti nii kiiresti kui vaja ja sellele omakorda järgnevad seedeprobleemid. Ja lisaks sellele kipuvad küülikud ainult kuivtoidu peal minema lihtsalt paksuks, eriti kui nad vähe liiguvad. Ja see ei ole tervisele hea. Nii et seepärast võiks öelda, et küülikutoit number üks on hein, number kaks on värsked ja number kolm on siis kuivtoit, mida võib anda aga mõõdukalt. Lugesin kuskilt, et küüliku ei tohi anda märga heina, et kui inimesel on parasjagu, ütleme, see kuiv hein otsa saanud, et lähen, nopin pisut aiast muru, et kas seda küülik üldse sööb või tohib talle seda? Tohib küll märja heina suhtes nüüd ütleme kastemärja vihmamärja heina suhtes või rohu suhtes on erinevaid arvamusi. On arvamusi, et see põhjustab neil seedehäireid nagu näiteks lehmadel ja hobustel aga on ka täpselt teiselt poolt arvamust, et see ei põhjusta küülikul mitte mingeid probleeme. Päris märga rohtu ei soovitakski ülikule sööta ikkagi, enne võiks selle kergelt ära kuivatada. Küll aga võib täiesti vabalt korjata Ta loodusest tavalist muru, võilillelehti näiteks õunapuulehti, ainult tuleb jälgida seda, et see oleks selline koht, kus ei ole palju autoliiklust ja kus ei oleks väga palju vabalt jooksvaid koeri ja kasse. Et päris see variant ei sobi, et mustamäel astun uksest välja, lähen sinnasamasse muruplatsi peale, korjan sealt need asjad kokku, et selle rohukogumiseks tuleks ikkagi minna kas suvilasse või maale vanaema juurde või lihtsalt kuhugi. Kui küülik ei saa piisavalt porgandeid ja tal ei ole nagu kuskil kulutada oma hambaid või täitsa heina, kas ta siis kipub diivanit närima? Diivanit nad kipuvad niisamagi närima, sellepärast et see on väga huvitav ja küülik tahab hirmsasti oma hambaid igalt poolt proovida, sest et see on üks viis tundma õppida erinevaid materjale ümberringi. Ma ei usu, et diivani närimine otseselt sõltub nüüd sellest, kui palju ta närida saab. Aga muidugi, kui me räägime sellest, et küülik ei saa otseselt heina ja, ja ei saa ka porganditega muud sihukest, siis võib oletada, et ta on puhtalt selle kuivtoidusegu peale, siis võib olla küll, et esiteks tal on igav ja teiseks tal võib olla mõnedest ainetest, jääb vajaka. Kas küülikut tuleb samamoodi vaktsineerida, nagu on kasside ja koertega? Mitte päris samamoodi marutaudivastast vaktsiini, mis meil muidu koertele ja kassidele seadusega kohustatud on, küülikule tegema ei pea. Küll võib aga küülikut vaktsineerida Eesti tingimustes sellise viirushaiguse vastu, nagu on küülikute müksamatoos. Seda levitavad verd imevad putukad tavaliselt. Võib küülikule lõppeda väga sageli surmavalt mujal maailmas vaktsineeritakse neid ka viirusliku veritsushaiguse vastu võiks seda siis nagu niimoodi öelda, aga ma ei tea, et seda oleks Eestis kunagi diagnoositud. Vaktsineerimine. Tehakse ikka põhiliselt selleks, et kui koer või kass või mõni teine loom läheb õue jalutama, et ta mõnda haigust endale külge ei saaks, et kas siis küülikuga tuleb ka tõesti õues jalgu. Küülikuga võid täiesti õues jalutada, suvisel ajal võib küüliku võtta näiteks maale kaasa ja teha talle väikene õueaedik ja lasta tal seal ringi tuuseldada. Õueaediku puhul peab olema kindel, et, et see on võrgupõhjaga ja vähemalt võrkkatusega võrgupõhjaga, sellepärast et kui küülikul peaks tekkima ürgne vajadus koopaid kaevata, siis ta võib ennast lihtsalt sellest aednikust välja kaevata. Aga mispärast peab puur pealt kaetud olema, on see, et esiteks küülik ei saa sealt üle hüpata sellest aedikus. Ja teine asi on see, et kui satub lähedalt mööda lendama suurem vares või mõni muu röövlind, kes otsustab, et talle on lõunasöök aedikusse pandud, et siis ei avastada õhtul koju tulles tühjaadikud, kui palju see ürgne kaevamishimu Kiilikul korteris välja lööb, et kui palju te olete kuulnud jutte sellest, et põrand on pisut üles kaevatud? Ausalt öelda ei ole kuulnud jutte, et põrand oleks üles kaevatud, nii et tundub, et see kodutingimustes väga välja ei löö. Küll, aga ma olen kuulnud juhtumeid, kui on näiteks toapalm oma potist välja kaevatud. Nii et tundub, et selline mullalaadne materjal kutsutada kaevumisensnik teesile küll. Kui nüüd inimene päris nõus sellega ei ole, et poiss küülik puberteedi ajal talle pisut vihmutid teeb, kas siis küülikuid on võimalik kastreerida? On küll seda on täiesti võimalik teha ja enamasti seda tehaksegi just siis, kui küülik on kas hakanud märgistama või siis on muutunud peale puberteeti agressiivseks, sest agressiivsus ei ole seotud ainult sellega, kui küülik on üksi. Puuri jäetud. Agressiivsus võib olla tingitud muuhulgas ka näiteks sellest, et Ta on muutunud seksuaalselt aktiivseks, kaitseb oma territooriumi. On küülikuid, kes võtavad, jagavad pereliikmed enda jaoks ära. Et ühed pereliikmed on siis nagu lihtsalt karja liikmed ja neid tuleb korrale kutsuda neid kannast hammustades, kui nad ei lähe sinna, kuhu peab või käituvad nii nagu ei ole nende poolt oodata. Ja mõnikord valivad nad mõne pereliikmega näiteks nii-öelda enda tüdruksõbraks või paariliseks mis kõlab võib-olla meeldivalt, aga tegelikult ei ole, sellepärast et sageli isane küülik kipub oma paarilist ohtrasti märgistama, et kõikidele teada anda, et see on tema oma. Aga selleks puhuks on see nagu Eestis kombeks, et neid siis ära kas treenitakse. Seda tehakse küll. Kas Küllikuid peab ka paaritama? Ei pea küülikule endale, see ei mängi mingit rolli või vähemalt ei ole tuvastatud täpselt samamoodi nagu koertele kassidele, et keegi ei ole suutnud kindlaks teha, et see oleks nüüd neile kuidagi psüühiliselt või, või siis meditsiiniliselt vajalik. Koerte puhul oletatakse, et emane koer saab oma tõelise korraliku iseloomu alles peale esimest pesakonda. Kui õige see on, ei oska öelda. Küülikute puhul sellelaadset uurimust ei tea. Kui vanaks küülik üldse elada võib. Nende keskmine eluiga on viis kuni kaheksa, osade allikate andmeil kuni 10 kuni 13. Maailma vanim küülik. Mulle teadaolev elas natukene alla 19 aasta, ta oli kas 18 aastat 11 kuud või mingi selline. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis tuleme tagasi ja räägime küülikutest. Silvia Maarja Selirand. Loomaarst Silvia Maarja Selirand. Kui palju küülikuid tuuakse teiegi loomaarsti juurde just kliinikusse võrreldes koerte ja kassidega. Vähem muidugi kui koerte ja kassidega, aga ma arvan, et see on osaliselt tingitud ka sellest, et küülikuid peetakse meil veel vähem kui koeri ja kasse kuigi, et nende pidamissagedus on suurenenud, sest et küülikut on hea mugav pidada ja inimesed tundub, et viimasel ajal lähevad vaikselt üle väiksematele lihtsamini peetavatele loomadele ehk siis kassid, küülikud ja muud tegelased, sest koeraga on vaja väga palju ringi käia ja lisaks sellele meie seadused kipuvad kohati olema väga koeravaenulikud. Aga küülikuid siiski käib. Õnneks käib ka palju selliseid küülikuid, kellel ei ole terviseprobleeme, kes tulevad lihtsalt kontrolli lihtsalt küüsi lõikama, lihtsalt konsultatsiooni. Et seda on nagu hea näha, sest et muidu me kliinikus enamasti näeme haigeid loomi küülikute puhul sageli raskelt haigeid loomi ja see on päris ebamehi. Siit tuleb välja veel üks mõte, mida küüliku omanik kindlasti peab arvestama, et küüsi peab käima lõikamas. Küüsi võib lõigata ka ise kodus aga tubastes tingimustes küülik ei kulutama küüsi nii nagu peab ja kui küüned kasvavad liiga pikaks, siis muutuvad nad küülikule liikumisel häirivaks. Klobisevad vastu põrandad, mis seal omanikule häiriv ja kipuvad väänama neid varbaid, mis on jälle küülikule häiriv. Ja kui küüned on väga pikad, siis võib juhtuda ka, et kui küülik otsustab näiteks teha teil elutoa vaiba peal suure põgenemisürituse ja kaabib koha pealt kiiresti minema, siis võib küüs jääda näiteks põrandavaiba külge kinni. Heal juhul murdub ta suht-koht otsa poolt, aga mõnikord võib ta kohe murduda, nii et on korralik verejooks. Tagajärjeks. Küülikute omanikud on internetis foorumites rääkinud sellest, et küülikute uriin on aeg-ajalt punane. Miks see nii on? Küülikute uriin on selline omapärane asi, et ta normaalne värvus varieerub helekollasest kuni sellise punakaspruuni ja seda punakaspruuni värvi põhjustavad erinevad pigmendid mis võivad olla tingitud näiteks sissesöödud toidust, mingisugusest taimest ka antibiootikumidest. Aga võib olla ka nii, et otsest põhjust nagu ei leiagi. Küll aga esineb küülikutel ka verigusesust. Sel juhul on probleem haiguslikas, siis põieprobleem või, või emakaprobleem. Aga selleks, et seda teada saada, tuleks viia ikkagi see pissiproov loomakliinikusse, kus tehakse analüüse, vaadatakse mikroskoobi all, otsitakse vererakke, et kui neid ei ole uriini sees näha, siis on tõenäoliselt tegu pigmendiga. Enamasti, kui küülik on ise tee Prixistraksis ja sööb isukalt, jookseb ringi, pabuldab korralikult ja siis on näha kohati seda punast uriini, siis tavaliselt ei ole põhjust muretsemiseks, sest juhul, kui peaks tegu olema sellega on veri uriinis. Sel juhul sellega kaasnevad siiski ka mingisugused teised tervisehäired. Muidugi ei pruugi alati need küülikud. Kes teie juurde kliinikusse satuvad ja on haiged, millised sümptomid neil kõige sagedamini on? Küülikutele esineb väga sageli probleeme just selle vana hea seedimisega. Väga sageli sellepärast, sest et küülik mingil põhjusel on otsustanud, et ta nüüd heina ei sööks, sest et see kuivtoidusegu on palju maitsvam sümptomiks selle kohta, et küülikul on seedimis probleem. Väga sageli on see, et ta kükitab üksi puuri nurgas, ta ei taha suhelda ja mõnikord teevad nad selliseid kõhuvenitamise selles mõttes, et ta nagu katsub seda kõhtu kuidagi väga välja sirutada või sätib ennast kõhuga kuhugi vastu külma põrandat näiteks. Ja muidugi seedeprobleemidega kaasneb see, et ei tule enam pabulaid või läheb kõht lahti ja siis on sellised väga vedelad, pabulad. Nüüd pabulatest mööda minnes räägiks sellest, et väga sageli tulevad inimesed kliinikusse rääkides, et nende kirikul on kõht lahti ja kõht on lahti niimoodi, et näiteks pool päeva on kõht lahti ja siis teine pool päeva on täiesti normaalsed pabulad ja siiski hoolikamalt uurida, siis selgub, et kõht lahti, see tähendab seda, et on siukesed, et suuremad ja pehmemad pabulad, mis mõnikord on nagu viinamarjakobarad omavahel kokku kleepunud, teinekord on kaetud sellise hallika limaga. See ei ole kõhulahtisus. Küülikute seedimine käib niipidi, et kõigepealt käib see sisse, sööd toit seedetrakti läbi ja osa sellest väljutatakse selliste suuremate pehmemate pabulatena, mis küülik sööb ära ja alles peale nende pabulate sissesöömist saatega, et nendes siis nagu eelnevalt ettevalmistatud vitamiinid lenduvad rasvhapped, aminohapped. Et kui te näete, et küülik sööb mu enda pabulaid, siis ei pea muretsema, et nüüd on midagi untsus, vastupidi kõik on suurepärases korras. Ja sellepärast võibki öelda, et küüliku kõht lahti, see tähendab ikkagi seda, et terve päeva jooksul kõik tema pabulad on pehmemad, vedelamat vajuvad laiali või siis määrivad lihtsalt täiesti tagumikku. Et kui tal on pool päevast on niisugused suuremad ja pehmemad pabulad ja teine pool päevast on täiesti korralikud jänku pabulad, siis on asi hoopiski selles, et neid esmaseid pabulaid ehk second troppe tekib liiga palju ja ta ei ole kõik ära söönud. Kui enne oli juttu ka sellest, et Küllikutel võivad olla hambumusprobleemid, mis siis sellel puhul tehakse. Küülikutel võivad olla hambumisprobleemid, väga sageli on probleeme esihammastega. Võib-olla tuleb paljudele üllatus, aga külikutel on olemas ka tagumised hambad mis teevad nagu põhilise närimistöö, et esimesed hambad on selleks, et toitu tükeldada näiteks portsjoniteks. Nüüd hambumisvead võivad olla kaasasündinud ja see küülik, kellel on väga noorest peast, on esihambad viltu. See küülik tegelikult ei tohiks järglasi saada, sest et Ta kipub enamasti sedasama hamboviga edasi andma oma tulevastele põlvedele. Aga hambaviga võib-olla ka omandatud, see tähendab seda, et esihambad võivad näiteks viga saada trauma käigus, kas selle läbi, et küülik kukub või jookseb ehmatusega, näiteks peaga vastu seina on olnud selliseid juht, mõni küülik, eriti kui ta on nagu väga palju puuris kinni ja tahaks tunduvalt rohkem lahti olla. Kipub logistama puuri võret esihammastega ja kui ta ikka väga kõvasti neid kangutab, siis võib ta teinekord hamba ära murda või võib ta need hambad lihtsalt veidikene viltu vedada. Kuid selle viltu vedamise puhul. Ma siiski kahtlustaks siin, et seal algselt on olnud juba mingisugune eel soodustav probleem, sest et need hambad tegelikult istuvad päris kõvasti kinni, kui kõik on nii, nagu peab. Lisaks sellele võib tekkida probleeme tagumiste hammastega tagumiste hammaste probleem tavaliselt on see, et nad kuluvad ebaühtlaselt, kui seal on mingi hambumise viga ja sel juhul tekib sinna keele poole hamba serva sellised pingid, mis hakkavad seda keelt ärritama, tekitavad sinna lausa põletikulisi haavandeid. Kuna küüliku suuõõs on selline pikk ja kitsas, siis see väike keel on seal kohe hambarea vahel suht tihedalt ja tal ei ole nii palju võimalus ringi liikuda nagu inimesel suus inimese keel. Ja sellepärast ongi see, et väiksemadki teravad servad hammaste küljes annavad sellele keelele kohe tunda. Kuidas aru saada, et küülikud on hambaprobleem. Tavaliselt esimeseks sümptomiks on see, et tekib süljevool tähendab seda, et küüliku, long kogu aeg millegipärast lõuaalune märg. Et see on nagu juba esimene alarmeeriv sümptom, et nüüd tuleks loomakliinikusse minna hambaid kontrollima. Järgneb muidugi see, et ta ei taha enam süüa korralikult, sest et söömine on valus. Ja muidugi esihammaste probleem. Õnneks on kergem kodus vaadata selles mõttes, et kui küülikumokad laiali tõmmata, siis seal on ikka näha, kui seal on kõik täiesti puseriti, aja hambad kasvavad risti ja hirmus pikkade kasvavad kuhugi moka sisse, et siis on jälle põhjust kliinikusse pöörduda. No mis kliinikusse nende vildakat hammastega siis tehakse, neid ei saa ju kuidagi sirgeks venitada või saab? Kahjuks sirgeks venitada ei saa või vähemalt ei ole keegi veel tulnud välja küülikutele klambripanemise ideega, vähemalt ma ei ole kuulnud, et kuskil maal seda tehtaks, kuigi et Ameerikas muidugi tehakse igast imeasju, mine tea, võib-olla keegi on proovinud. Aga viisakate hammastega saab neid hambaid lühendada regulaarselt, ehk nad siis tangidega või, või puuriga lõigatakse lühikesteks ja siis tuleb seda lihtsalt käia mingi ajavahemiku tagant tegemas. Või siis teine variant, kui nüüd on tegu just nende esimeste hammaste probleemiga ja need esimesed hambad väga ristija viltu kasvavad või kasvavad väga aktiivselt, väga kiiresti või kui on küülik, selline, kelle jaoks igakordse hammaste lõikamine on, on meeletu suur stress ja võitlus ja enesekaitse. Sel juhul on tegelikult võimalik need esimesed hambad täiesti välja tõmmata. Paljudel omanikel tekib probleem, et kui nüüd need esihambad välja tõmmata, millega ta siis sööb, aga tegelikult, kui me vaatame sinna suhu, kus need hambad on risti-rästi omavahel kokku ei lõiku, siis tegelikult neid hambaid ta niikuinii ei saa kasutada. Kõik, mis nende hammastega on, on see, et need hambad on ees pidevalt üliku õpib tavaliselt selliste hammaste puhul keelega toitu haarama ja seda siis suhu tõmbama ja tagumiste hammasteni viima, kus siis toimub närimisprotsess. Nii et kui me need risti kasvavad, vildakad hambad välja tõmbame, siis tal lihtsalt on lihtsam seda söömisprotsessi läbi viia. Aitäh Silvia Maarja Selirand ja me rääkisime küülikutest, kuidas küülikuid kodus peetakse ja millega peab üks küülikuperemees arvestama.
