Te kuulate Raadio kahe saada targaks koolis, me räägime täna ilma teadlase Ain Kallisega ekstreemsust eesti ilmast. Stuudios on Ain kallis ja Marii Karell tervistall tervist. Kui siin viimasel ajal ligi kuu tagasi on kõige rohkem kõneldud tormidest orkaanidest, siis mis selle kahe mõiste vahe all? Orkaanid, eks tavaliselt nimetatakse tugevaid keeristorme, mis räsivaid maid Atlandi ookeani keskosas, seal, kus on Kariibi meri, Mehhiko laht, sama nähtus, need suured tugevad keeristormidele kannavad erinevates maakera piirkondades erinevaid nimetusi, näiteks India ookean saanud lihtsalt troopilised tsüklonid. Aga jaapani ja hiina meredel seal on nende nime nimi, on taifuunid. Halval lapsel on mitu nime. Ainuke häda on see, et kui meie nimetame neid orkaanid ehk siis tegelikult see tuule kiirus on õige nimetada orkaani tugevusega puhu tormituul, sellepärast et need orkaanid, mis meelde tulevad need ei ole tüüpilised orkaanid, nagu ma ütlesin, vaid niinimetatud ekstra troopilised, need on, kõik on samamoodi, tuuled on väga tugevad, aga mitte nii tugevad nagu troopikas. Ja samas ei ole külmafront. Need on läbinisti soojad, mis on lõuna pool, aga meil tuleb alguses soe front tavaliselt ja siis tuleb külm front ja toob siis jälle külma, nii et mida me oleme sageli märganud, see on see vahe, aga, aga tuuled on meil kavis tugevad. Et selles mõttes võiks, võiks meie viimase aja tabanud suur torme nimetada tõesti orkaanid, eks. Kui tihti neid suurtorme üldse Eestis ette tuleb? Tugevaid torme, kus on tuule kiirus, õhu liikumise kiirus on juba üle 30 meetri sekundis, see on selline tõeliselt tugev tuul, neid tuleb paar korda aastas sagedamini just sügiskuudel sügistorme ja me kõik teame, et kui hakkab juba oktoober, november, detsember, siis tugevnevad tuuled ja mis räsivad meie väikesaari suuremaid saari. Aga selliseid sellist tugevat torminägu oli nüüd üheksandal jaanuaril, nii vesiselt pühapäeval nagu võiks nimetada. Selliste jaanuaritormi tuleb ette küll väga harva ja sellist sellise kahjuga, nagu ta tekitas. Miks, sest sügiskuudel tormab sagedamini? Sellepärast, et siis on temperatuurikontrastid, on suuremad. Seal Põhja-Atlandil, kus nad tekivad nimetatud polaarfront seon, kus soojem parasvöötme õhk kohtub külmema polaarrõhuga seal Islandi kandis ja seal tekkivate tekivad sellised keerised, kus külm õhk ja soe õhk segunevad. Nad hakkavad süvenema, see õhurõhk madaldub ja nad hakkavad tavaliselt tulema läänetuultega siia Skandinaavia poole ja kui nad ületavad Skandinaavias, siis nad jõuavad üle. Veel sooja Läänemere jõuavad ka meieni ja kui nad ei ole just seal oma jõu kaotanud, siis nad on veel kaunist tugevat ka meie meie laiuseni jõudes ja ja eriti saavad kannatada saared edasi juba mandri peal, Mandri-Eestis tuuled nõrgenevad, kuna siin on künkad ja kõrgustikud metsad, see kõik vähendab tuulejõudu, nii et kui tuul tuleb üle lageda Soome lahe, siis ta on veel küllalt jõuline ja sellepärast saavad meie lääne läänekandi inimesed kõige rohkem kannatada. Aga juba siin Tartumaa Võrumaa, no see on juba päris tugev torm, kui ta jõuab tugeva tuulega siiani, nagu praegu oli, saartel oli üheksanda jaanuari öösel oli veel 35 38 meetrit sekundis, tuule kiirus siis Tartus oli ta 23 ja ja idapooli veelgi nõrgem, aga aga nagu nägite ka selline tuul võib tekitada kaunis suuri purustusi. Millega seletatakse seda, et nüüd just jaanuarisse torm lahti läks? Sel aastal oli väga suur temperatuurikontrast Põhja-Atlandil nimelt Põhja-Kanadas oli, olid tõelised pakased Gröönimaal, Põhja-Kanadas, seal, kus on no nii temperatuur umbes 30 miinuskraadi ümber, seekord oli miinus 44 45 isegi rohkem. Ja atlandilt jälle põhja poole suundus Gröönimaa poole. Selle golfi hoovus ega küllalt soe vesi ja nii et kui nad hakkasid segunema, siis seekord olid need talvised tormid eriti eriti sügavad. Tsüklon oli, nagu ütlevad meteoroloogid, väga sügav, see tähendab temperatuur, see õhurõhul õhurõhk oli kauni, väga madal, nii et üks, üks madalamaid, mis on Eestini jõudnud, nii et need tsüklonid olid väga-väga tugevad, väga intensiivsed ja, ja tekitasid siis tugevat tuult. Ja kuna nad tulid mööda Taani väina siit ja, ja pika pikka maad ületasid seda meie Läänemerd ja kui nad tulid lääne ja edelatuultega nendesse madalates lahtedes nagu Pärnu laht, edelasuunaline, samuti läänesuunalised läänelahed, Haapsalu laht ja teised, siis nad ajasid enda ees seda vett nagu kokku ja samuti teine. Seda efekti põhjustab nähtus oli madal õhurõhk, mis nagu vaakum imeb vett ülespoole ja sellise koosmõjuga tekivad sellise tugeva tuulega püsivalt ühes suunas puhuvad huulega ning sellises suunas puhuvad huulega tekib selline mõju, et vesi kerkib väga kõrgele nendes just nendes sadamates nagu Pärnus, Haapsalus, Dirhamis ja see mõju ulatub ka ka Tallinn on ju nii, et Tallinnas oli seekord ka väga kõrge v v tõus isegi rekordiline ja ka nagu ma kuulsin ka Narva-Jõesuus oli, olid. Ranna rannaääred olid kõvasti üle ujutatud, nii et seekord oli jah, väga-väga tähelepanu, väärne, see talv, torm. Kui te mainisite, et, et nii suurte kahjustustega tormi on suhteliselt harvamisse harva, tähendab kaks korda sajandis see tähendab seda, et. Ei tule nii, nii sageli nagu tavaliselt tavaliselt on sellised sügistorme on kolm-neli aga, aga nii tugevaid nagu oli, nagu oli, seekord on olnud 67. aastal, et see oli täiesti praegune, oli täiesti võrreldav 1967. aasta augustitormiga, tookord oli ta no väga varajane sügistorni, et see oli tingitud jälle temperatuuri kontrastist idapoolse Eesti ja läänepoolse Eesti vahel. Aga seekord oli see tsüklon tuli väga kaugelt ja, ja selles mõttes oli ta erinev tollest tormist. Siis on. Neid torme on olnud ka veel, möödunud aastal oli siis oli 2001. aastal nii et neid torme on olnud, aga, aga seekord oli ta tõesti tõesti erakordselt tugev ja jääb nagu selle sajandi kõige tugevamaks tormiks. Nagu oli möödunud sajandi oli siis 67. aasta augustitorm. Kui me selle aasta tormikahjustusi teame juba enam-vähem kõik peast, kas selle 67. aasta tormikahjustuste kohta on teil olemas miskisuguseid märkmeid, et mis siis juhtus? Tookord tabas augustitorm just Eesti loodeosa ja seal nendel neemedel pärispea ja, ja nõva kandis, seal murdis väga suurt täies ulatuses metsa maha ja kuna tuul oli seal loode kandis loodetuul läänetuul, siis ta ei paisata, on niivõrd nii tugevasti merd üles nagu oli, nagu oli, seekord aga aga murdis küllalt palju metsa, kuna tuule keskmine kiirus oli võib-olla tugevam kui praegu. Kui praegu olid tuuleiilid ulatusid Kihnu saarel 38 meetrini sekundis ja Sõrves 33, Ruhnus 35 ja niimoodi need olid tuule, iiliti, see tähendab sekundit püsis selline tugev tuul, tuul siis 67. aasta augustis oli 10 minuti keskmine tuul, seal nimetatakse keskmiseks tuuleks. Selline püsiv tuul püsis tunde ja murdis. Sellepärast oli ta väga suuri kahjustusi tekitav, nii et see loodeosa kannatas väga kõvasti, kuni Tartuni selline tugev tuul ei, ei ulatunudki ja ja samuti tolle ajel väiksemad saared nagu Kihnu, Ruhnu ei saanud nii tugevasti kahjustada, neid räsis 69. aasta tugev tuul, kus on Eesti kõige tugevamad tuuleiilid täheldatud, see oli teised novembri 1969, kus Ruhnus möllas tõeline troopiline orkaani tugevusega tuul, see oli 48 meetrit sekundis, nii et selliseid tuuleiile ei ole olnud juba tollest ajast saadik Eestis ja ka võib-olla varem ei ole. Ei ole mõõdetud, nii et see on juba selline selline sellised tugevad tuuled, mis isegi murravad neid meteoroloogiliste maste, kus vanemameetreid, mis mõõdavad tuule kiirust, on juba väga sageli kahjustatud. Me kuuleme siia vahele ühe muusikapala ja siis tuleme tagasi, et rääkida Ain Kallisega eesti ilmast. Ain, kallis, kui teiega selles saate tegemisest rääkisime, siis te mainisite, et Eestis on väga sagedasti tornaadod võrreldes teiste Euroopa riikidega. Mis see tähendab? See tähendab seda, et meil on küllalt hästi kliimat, ilmastiku on uuritud ja sellepärast on võib-olla rohkem tähele pandud ja registreeritud neid Tornado Sid ehk trombed, nagu varem. Tornado site nimetati Euroopas tornaado, et need on tüüpiline keeris väikeste suhteliselt väikeste võrreldes orkaanidega. Peab kohe siin vahele ütlema seda, et keeristormide perekond on väga suur, seal on siis need orkaanid, taifuunid, need on väga suured, 500 kilomeetrit, läbimõõt kuni 1000 ja rohkem. Samasse tornaadod on ehk trumbid, on nende väiksemad vennad ja väiksed teistsuguse tekiga need tornaadod. Need on keeristormid Ameerikas viimasel ajal hakatud nimetama trombe tuulispaska, nagu seda on neid keeristormi on Eestis nimetatud üldse. Eestis on sellel nähtusel päris paljud nimed, on ka vesi tuulispüks. Vihelik tuleb ja nii et sellepärast on palju nimesid. Et ilmselt on seda ka Eestis palju täheldatud. Eesti tornadosid on uuritud vähemalt 200 aastat, vähemalt nende registreeritud. Nende uurijaks oli kolmekümnendatel aastatel kahekümnendatel aastatel. Johannes Peterlenud Litzmann, kes oli Tartu Tartu Ülikoolis uuris neid koos saksa meteoroloogia Alfred peegeneriga. See, kes uuris mandrite liikumist ja nimetanuledsmannile, on neid tornadosid trombe siin Eestimaa peal väga palju kirja pandud, tagantjärgi uuritud. Ja sellepärast on Eesti tornaadod nimestik on väga üksikasjalik, neid on pannud kirjaga hilisemalt professor Heino Tooming, siis Andres Tarand ja teised Helve Kotli ja teised meteroloogid, ka mina olen mitmetel ekspeditsioonidel käinud trombide teeradasid kaardistama seal nende kahjustusi registreerimas. Just nende kahjude järgi saab hinnata tornaado ess valitseva tuule suunda ja tuule tugevust. See on selline kuulus skaala on Fuczhitas skaala. Fuczyda oli Ameerika meteoroloog tornaado uurija, jaapani päritoluga, kes töötas aastakümneid Chicago ülikoolis ja, ja tegi sellise Tornado de hindamise skaalas Fuczyda. Skaalad koosneb nullist kuni viieni. Null on siis väga selline kerge tornaado, mis praktiliselt purustusi tekita, aga tema on sellise väikse väikse läbimõõduga ja, ja eriti tema kahjustused väiksed ja, ja F5 šansid futšitta skaalal kõige tugevam. Selliseid ei ole siin Euroopas praktiliselt esinenudki, need on siis väga harva esinevad üks üks kord aastas või kaks korda aastas Ameerikas. Ameerikasse, USA-s on tavaliselt keskeltläbi 800 kuni 1000. Tornaadod möllab, möllab, aastasin, nendest hulgast on ainult siis üks kaks on siis F5 kategooriaga. F1 need on sellised mõõdukad, purustatud majade katused hakkavad lahti, lahti rebenenud, üksikud puud tõugatakse ümber F 200 tuntumat purustaja F3 on siis juba tugevad purustused, rasked austut pööravad ennast ümber või keeratakse ümber, tõstetakse õhku. Nii et kui te mäletate seda viimaste Keilas möllanud tornaadod, mis oli siis neljandal juulil 2002, seal oli juba tõesti mitu autot olid selja peale pööratud ja kiriku katus kahjustatud, selline võiks öelda, on siis Eestisse üks tugev maitse, on siis F kolme. Kategooriasse Tornado Eesti aladele, kui minna ajaloos tagasi, siis Eesti ajaloos kõige tugevama tornaado, mis, mis meieni ulatus oli õige kauge. See oli 1872 22. mail. See oli, hakkas peale Liivimaalt tolleaegsel Liivimaalt jõudis praeguse Võrumaa Võrumaa kanti, ta läbis isegi sadu kilomeetreid ja tema purustuste nimestiku kuuluvad 74 talu, 25 mõisat ist mitu kirikut. Tuulde kiiruseks hinnati kuni 115 meetrit sekundis, nende purustuste järgi inimesi sai surma seitse ja vigastada vähemalt 14. Tol ajal kõiki neid ei pandud kirja, aga, aga nende ajalehe teadete järgi võib, siis tehti sellised sellised kirjeldused tollele tornadole ja võib-olla isegi oli üks tornaado, mis jätkus ka teise teisena, nii et võib-olla väike vahe vahemaalivahed. Nii et selline Andornadode käitumise skeem on väga-väga mitmekesine, vahel üks tornaado lõpetab, siis teine alustab väikese vahemaa tagant jala laseb edasi, nii et Tornado tan, väga põnev ilmastikunähtus, üks vägevamaid ilmastikunähtus üldse, mis maailmas on nii, et tema selliseid tuuli nagu seal on, ei suuda ükski tavaline orkaan taifuun ületada, seal on juba 140 meetrit sekundis. Selline tuul on, on tõeliselt harukordne ja ükski meteoroloogia instrument ei suuda teda registreerida. Kõik purunevad nii et Doppleri radariga olete näinud, sellised auto peal on tavaliselt Nendes. Aime filmides on näha või, või siis on. Kinokroonikates on näha, kuidas autode peal sündisid väiksed pöörlev ta radarat käivad, jälgivad, tornaado-sid ja ainult nende abil on siis võimalik hinnata, millised on tuulekiirused nendesse pööristes Brigeeristes ja tavaline tavalised orkaanil on senine, kõige tugevam. Tuule kiirus on olnud 1934. aastal soli Mount Washingtonis ida apalatside üks. Kuidas seal oli 104 meetrit sekundis, oli 10 minuti keskmine tuulekiirus ja kõige tugevamad iilid olid isegi veidi rohkem, nii et seal puhuti maha üks telliskivihoone ja 30 aastat ei, ei taastatud seda ilmajaama seal mäe otsas, alles hiljem hakati taastama. Nii, sellised tuuleiilid on tavalisest tornaado. Kujutage ette, panete veel samasuguse kõige tugevamad orkaanituuled kiirusega, mis meil on Eestis üldse olnud, panete veel sinna otsa, siis saate need tormide tornaadod, tugevused, mis möllavad siis Ameerika Ameerika Ühendriikides. Need on kõik, need tornaadod on tavalised sellises piirkonnas. Nimed, mida kutsutakse Tornado ta leeks. See hakkab soojast Mehhiko lahest ulatub peaaegu suurte järvedeni välja. Nii et siin siin peaks rääkima sellest mehhanismist, mis tekitab tornadosid. Seesama mehhanism on ka nii Eestis kui meil tekivad trombi tornaadod kui ka Ameerikas nimelt saavad kokku väga kuum õhumass, tavaliselt on sega kuiv ja siis niiskem niiskem õhumass. Ameerikas on see niiske, õhumass on soe, kui tuleb sealt Mehhiko lahe poolt ja saab kokku keske Ameerika Ühendriike Kanadast tuleva jahedama õhuga ja seal tekivad siis sellised pöörised. Ja tekivadki siis nad, tornaadod, mis on eemalt välja näevad nagu hiiglaslikud tolmuimejad. Nii et kõige peenemad võivad olla nii 50 meetrit läbimõõdus. Aga kõige võimsamad on siis poolteist kilomeetrit kuni kaks kilomeetrit, need on kõige jämedamad on seal registreeritud, nad on isegi niivõrd laiad, neid ei eristata eemalt äikesepilvest. Ja sellepärast on ka kõige rohkem ohvreid, on sellistel F5 kategooriaga tornadodessest sellini lai, äiksepill läheneb. No mis sealt ikka tuled, tuleb rahet, tuleb tugevat tuult. Aga et seal tekivad sellised keerised, seda ja ei osatud varemete näha, ütles Ameerikas ja alles hiljem viiekümnendates aastates nakatatud pöörama tähelepanu tornaado uurimisega. Tornado uurisime nii nagu ka meie meie maal viimasel ütleme viimase 40. aastal rohkem Tornado Sid uurima hakatud neid kaardistama, hakatud uurima ja ja sellepärast on meil tundub, et need tromb ehk tornaado seda Eestis üha sagedamini. Kuulame siia vahele ühe luu ja siis räägime Ain Kallisega edasi eesti ilmast. Ain, kallis üleujutused on olnud ka väga sagedased külalised Eestis, üleujutustele ei ole vist üldse ainult üks põhjused, saab palju vihma ja siis jõed ja järved uputavad. No Uppetustel on jah, väga palju mitmesuguseid põhjuseid, üks üks sagedasemaid põhjuseid on muidugi suured vihmad, nagu olid paar aastat tagasi Euroopat üle ujutanud üleujutuste põhjuseks. Teine põhjus on siis tugevad orkaanid, tugevad tuuled ja samuti. No kõige kuulsam nendest on siis too orkaan, mis põhjustas 300 kuni 500000 inimese uppumissurma. Kui te nüüd võrdlete seda viimase tsunamiga, mis on meil väga suurt kajastust leidnud siis 1970. aasta uputus, mis oli Bangladeshis tol ajal oli ta veel Ida-Pakistan. See ühe ööga uppus pool miljonit inimest. See on ikka tohutu katastroofi ja tol ajal jäeti ta päris tähelepanuta ja rahvusvahelise toetused, nii et see riik oma oma uputuse ohvrid, kõik pidi ise maha matma ja pärast seda tuli veega koolera, mis veelgi inimesi. Ja see oli tingitud peaaegu samasugusest põhjusest, nagu oli see hiljutine uputus Pärnus ja Haapsalus nimelt. Tugev troopiline tsüklon, mis tuli üle bengali lahe paisutas seda, selles suhteliselt kitsas lahes vee üles, samuti oli ka õhurõhk paga magada madal ja peale selle veel tuli veel otsa tõusulaine. Nii et see, kuna seal isegi paar meetrit on niikuinii või meeter, on see tõusulaine. Ja kui see lisandus sellele tormilainele, siis olevat kuni 10 kuni 15 meetrit olevat see laine kõrgus, see vesi, mis läks kuni sadu kilomeetrit sisemaale ja inimesed lihtsalt lihtsalt uppusid jõudnud ronida majade katustele, peale selle tormihoiatusele ei pööratud mingit tähelepanu. Samasugune efekt on ka Nendel kuulsatel Neeva üleujutustele, mis on paarsada korda uputanud juba Neevalinna dema asutamise ajast 300 aastat tagasi, nii et seal on väga suuri uputusi olnud. Kõige tugevam oli 1824. aastal, siis täpselt 100 aasta tagant pärast 1924 oli samasugune peaaegu samasugune uputusvesi tõuseb üle ordinaari ehk ehk tavalise keskmise mis meil on, nimetatakse senini veel kroonile nulliks. Üle selle tõusis 420 sentimeetrit, nii et see oli juba tõeline uputus. Ja kõik majade keldrites ujutatud. Pool Peterburi oli uppumisohus, nii et isegi praegune see viimane uputus oli, ei olnud nii tugev, aga, aga siiski olid mitu metroojaama, olid uppumisohus ja suleti. Paljud keldrid olid, olid vee all ja nii nagu samasugune pilt nagu oli meil Pärnus. Aga, aga teine põhjus on muidugi tugevad vihmad. Tugevad vihmad võivad võivad tekitada üleujutusi üpris laialdaselt maa-aladel, nagu oli see kesk Kesk-Euroopas paar aastat tagasi. Seal 100., selline tugev tsüklon ei paigale paariks nädalaks ja kogu aeg ühes kohas kallas vihma ülevalt alla ja nii et ei olnud mingi ime. Jõed hakkasid üle kallaste pääsemaia üle ujutama laialdasi alasid. Nimelt kui te olete käinud liinis või Prahas, seal. On jõed, Doonau on surutud kitsaste kallaste vahele ehitatud kõrget kaldatammid, kõrget kaldavallid ja Kallas. Kallas on väga kõrge, kitsas, nii et kui tema hakkab üle pääsema, siis ei ole tal kuhugi pääsu. Nagu see äravool on takistatud, mis meil tavaliselt on Eestis selliste efekti ei ole meil tasandiku, jõed voolavad rahulikult ära, kas on tugevad vihmad või mitte, kui need tuleb väga tugevat, nagu oli see kaks korda järjest kahel aastal Kirde-Eestis, siis kui jõhvis 100. paari päevaga 100 103 millimeetrit vihma mis on väga suur kogus, on, vaat see on tõeline paduvihm. Kui selliste paduvihma sajab alla sellisele maale, mis on Tuues pakkunud ja ei, vesi imbub kuhugi maa sisse, kraavid on sageli umbes nagu oli ka seal Kirde-Eestis, siis tal ei ole lihtsalt kuhugi ära voolata. Ta kõik see vesi koguneb lammidele heinamaadele ja tekitabki põldudele tekitabki sellised suured üleujutused ja, ja suurt tohutut kahju põllumeestele. Kui rääkida veel Eesti suurematest üleujutustest, seda jõhvitsai korra nimetatud, millised on veel olnud? No teised üleujutused on tingitud tavaliselt kevadistest üleujutustest, mis tabavad suurte tasandikuliste jõgede nagu Emajõgi, Kasari siis Navesti rauda ja teised Pärnu jõe lisajõed. Vot seal, kui on palju, mõned talvel on palju lund, nagu on Eestis on ikka sellised talvised nik olnud, kuigi praegu praegune põlvkond enam ei taha seda hästi uskuda. Siis kui see vesi, lumi hakkab kiiresti sulama, temperatuur järsult tõuseb, siis ja peale selle on veel ka veel, et jõed on veel jääkatte all, siis ei ole lihtsalt sellel veel kuhugi ära voolata sulavetel ja ta hakkab kogunema jõgede lammidele ja õlleujutama tohutu suuri alasid, näiteks toe kahekümnendatel aastatel olid paar aastat sellised, kus kogu Eestist kujutage ette, oli peaaegu üks kuni kaks protsenti olevat Hollandi üle ujutatud, nii et paljud maakonnad nägid välja nii nagu praegu Sooma nende viiendal aastaajal, kus on sadu sadu hektareid, on vee all ja nagu oleks teine Võrtsjärv lääne poole kolinud, nii et sellised üleujutused tekivad siis kevadeti märtsist kuni maikuuni välja, nagu nagu oli see paljudel aastatel kahekümnendatel aastatel ja isegi 50 51 56 siin Tartus. No Tartu on nüüd enam-vähem kaitstud selle tammiga, mis on ülejõe linnaosas, mida kolmekümnendatel aastatel ehitasid töötud töötuabi abiteenistus leiti tööd sellele ja praegu on see väga tõhus kaitse, muidu oleks võib-olla praegu Tartust üle linnaosa rohkem üleujutatud, kui, kui praegu ta ohustaks, aga praegu juba täpselt samasugune efekt on. Lume lumeveed. Pluss veel need suured vihma vihmaveed, mis on esimesel kahel jaanuaril kaadil sadanud. Nimelt kui praegu hakkasin vaatama, et sademete hulka, mis on 2005. aasta jaanuari esimesel poolel, siis see vihmahulk siin Tartumaal on päris rekordiline viis korda on rohkem sadanud kui keskmiselt jaanuari alguses, niiet et see on üks põhjus pluss veel. Pluss veel lume sulamine, jää sulamine, nii et praegu on kaks põhjust, esiteks suured vihmad, teiseks, erakordselt soe. Jaanuari algus. Sellist jaanuari sooja algust on olnud 100 vähemalt 100 aasta jooksul ainult ühe korra. See oli 1930. aasta jaanuari alguse soojemini, et tänavune jaanuari alguses oli teisel kohal kus oli veidi veidi jahedam kui, kui tolle tollel ajal ja, ja pole mingi imet, hakkab jää hakkab sulama, lumi hakkab sulama, mis on sadanud ja pluss seal suured vihmad, nii et see on tänavune üleujutuste üks põhjuseid. Kuulame siia vahele ühe muusikapala ja siis räägime taas Ain Kallisega Eesti ilmast. Ain, kallis, kui siin on mitu aastat olnud mure, et ei saa maratoni korraldada, kuna talved on nii soojad, kas siis mõnikord on jäänud ära ka seepärast, et talvel nii külm On olnud nii külma pärast olnud ärajäämise kui ka sooja pärast on olnud parajalt parajalt külma olnud, aga samas ei ole lund olnud, nii et igasuguseid võimalusi on eesti tall pakub. Nii, et on on olnud sellist ilusaid aastaid nägu nagu oli paar aastat tagasi, kus talv oli väga, väga ilus ja pakkus head head, lumeolusid kuni kuni päris maratonipäeval välja, aga siis veebruari alguse kahepäevane vihm nullis kogu korraldate vaeva. Nii et see oli, see oli aastal 2004 näiteks, oli väike lohutus, on olnud ka see, et samasugused lopsutas tabavad maratonide korraldas kogu kogu maailmas vähemalt Euroopas, nii et 90. aastal on ilma tõttu jäänud ära peaaegu kõik uued maratone Euroopas, nii Austria dolomiit, Lauphid saadi koguni kolm korda ja isegi Lopet, mis on Rootsis ja peaks olema nagu nagu küllaldaselt lumerohke koht, aga ega seal on ära jäänud. Ta on olnud olnud igasuguseid aastaid, alates esimesest maratonist 1960 esimesest sõidust on lumepuudusel ära jäänud Eestis 11 maratoni ja mitu korda seal distantsil lühendatud, nagu mäletate. Ja kui 2003. aastal oli ilm ja rada igati nauditavad, siis näiteks 2002. aastal kippus rada poriseks vesiseks muutuma ja, ja need, kes seda läbisid, oli tõeline, tõeline piin. Nii et nagu nimetades ellujäämise kursus, eks et see tegelikult jälle klimatoloogilisi võttes on. Tartu maratoni aeg veebruari teine nädal peaks olema kõigi reeglite kohaselt kõige parem aeg. Tavaliselt on Lõuna-Eestis siis kõige külmem kõige lumerohkem aeg, vähemalt niimoodi helitavate lumeandmed, mida mida mõõdetud juba 1891. 92. aasta talvest. Kui seda vaadata seda lumeandmeid, siis parimad suusa talved jäid 1980.-te aastate keskpaika, siis jätkus nii külma lund kui ka suusatajaid. Ja viimati vaatan oli Elva ümbruses seal, kus suusamaraton lõpeb 40 sentimeetrit lund veebruaris 1999, nii et viimastel aastatel peab seal lund ikkagi kokku kuhjuma, et saada enam-vähem korralikumat rada. Ja peale selle peab kohe ütlema, mida on viimasel poolel. Sajandil on Tartumaal veebruari keskmine õhutemperatuur tuur, mis mõjutab muidugi ka nii lumesadu kui ka lumepüsimust. See on Tartumaa tõusnud 2,9 kraadi peale, kolm kraadi olnud ainult soojemaks. Sellepärast on ka lumi, mis varem püsis kuni aprillini välja isegi mõnikord maikuuni, nagu me teame kliima lima ajaloost. Aga nüüd on ta hakanud juba ära kaduma juba aprillis ja, ja ei ole mingi ime, kui ta kui ta juba hakkab takistama neid veebruaris olevaid maratone Millised on olnud Eesti kõige kõrgemad hanged ja millal? Kõige paksem lumi on olnud kahekümnendatel aastatel, nimelt ida Ida-Virumaalt, seal, kus on ka viimasel ajal kaunis paksu lund nähtud. Seal Pagaris son Ida-Virumaal oli 1924. aasta veebruaris oli 10 päeva keskne. Lume paksus oli 97 sentimeetrit, nii et ta oli mõnel mõnel päeval pakse, mõni mõni päev lühem. Aga, aga ta oli 97 sentimeetrit, see on siis see praegune Eesti lume paksuse kliimarekord. Samal aastal oli Meetriseid lumehangi nähtud, aga need olid tunduvalt lühemat aega ja ka hiljem on olnud ütleme, 90 sentimeeter paksust lund mitmel pool, aga aga ta 10 päeva püsiks selline paks Katri, vot selline on siis rekord. Ja 103 aastat tagasi oli Tartus lumepaksuse rekord ilmselt 88 sentimeetrit Toomemäel. Tol ajal mõõdeti Tobe mäe ehk Emajõe kallastel, sest tegelikult on toomemägi on tegelikult Emajõe kõrge kallas ja seal oli ligi 90 sentimeetrit, oli lume paksus, paar päeva aga kurdeti, et inimesed hakkavad seda tallama ja edasi juba viide lumemõõtmise. Koht viidi kaugemale toomemäest varjata omasse kohta, et koolilapsed ei tallaks lumemõõtmise kohta ära, nii et ei saanud pidevalt ühes ja samas kohas mõõta, nagu praegu on nõutud. Meteoroloogiajaamades. Need andmed on kõik hästi mitmete aastatetaguselt, kas see tähendabki siis seda nagu vanad inimesed ütlevad, et vanasti oli lumi paksem taevas sinisem, et enam ei ole lootust nii paksule, lumele, suurtele hangetele? Üldiselt lootust ei maksa kaotada, sellepärast et on tähele pandud, et kliima muutub selliste lainetena, need lained võivad olla vahel 17 aastat, vahel 20 aastat. Aga on külmemaid perioode on soojemaid perioodil, nii et ka maratonides, kui tähele panna on kaheksakümnendad aastad olid paremat, siis tulid 90.-te aastate algus, kus oli mitu aastat sellist ei saanud üldse suuski alla panna ja enam-vähem kogu kogu jaanuar-veebruar oli peaaegu lumeta ja sealt tulema jälle lund. Et viimastel aastatel kombel viskan pilgu peale. Siis näiteks 2002 2003 hakkas juba tund sadama oktoobrini oktoobri keskel paar päevaid lumes paruse, siis detsember, jaanuar veebruar kuni poole märtsini oli päris paks lumi 26 20 930. See on ikkagi päris paks lumekate, nii et ei saa lootust kaotada sugugi nii, et praegu nagu öeldakse, pooltundra veel taevast, nii et et võib-olla tuleb, isegi virvarr oleks rohkem. Võib-olla isegi jätka Pärdsesse. Et kunagi, kui nad seda ei oska täpselt ette öelda, mis, mis ilmataat meile teha. Kas talv on jäänud ka täiesti ilma lumeta? Täiesti Ta ei ole olnud. Ja on väga napi lumekatetega. Lund on sadanud ikkagi igal aastal seal lund olnud, nii oktoobrit kuni kuni juunikuuni on sadanud, on nii, et selles mõttes on Eesti omapärane koht, et lumesadude skaala on ka suur, nii et on aprillis on lube sadusid õige mitmel aastal siis mailis on olnud 75. aastal veel maikuu sees 29. 100 kuni 10 sentimeetrit lund. Samal ajal kui sireli täitsa rukkis õitses. No siis 99. aastal mitte väga kaua aega tagasi. 11. 10. 11. maril 100. Viljandimaal maha 18 sentimeetrit lund, nii et kes tahtis suusatada. Ja selline kurioosum on mul üles tähendatud. 10. juunil 1981 100. Tõraverest natuke lund, need olid täiesti lumeräitsakaid. Aga võib-olla ikkagi lumesajuks pidada vähemalt lörtsiks või midagi niimoodi, nii et ta, mul on üles märgitud kõige hilisem lumesadu siin Tartumaal. Need, kes veavad kihla Inglismaal 25. detsembril, son jõulu esimesel pühal valgetele jõuludele seal on nimelt Inglismaal väga suured. Inglismaarahvas on ju teatavasti väga suuri kihtide vedaja rahvas, sellepärast peetakse kihl, kas valged jõulud tulevad veri, nimelt viies või kuues. Don kehvirod, kas kas lund sajab või ei, 100 ja, ja Sarbiilsab lumesajus kasv rehest lume helbest, mis ajab näiteks Londonis ilmad helistamise katusele, kui siis on neid lumeräitsakaid näha, siis järelikult on, sellel aastal on valged jõulud need, kes vedasid pihla tulevad sellised jõulud, need on siis võitud ja võivad võivad tasku pista vahel väga suuri summasid 50000 naela ja nii edasi. See on ju tõesti suur risk arvata, et, et sajab lund, kui kui 10 aastat pidule ühtegi helvest näiteks lumehelveste Londonis või siis tuleb, siis on see valgete jõulude ja need inimesed rõõmustavad. Aitäh ilmateadlane Ain, kallis ja me rääkisime täna loomulikult ilmast, tormidestorkaanidest, tornaado test, üleujutust. Lõpetuseks lumest.
