See ongi see jäälinnu koht, millest ma muidu rääkinud siin  nendel kahel oksal taas ma olen näinud istumas,  see on sinu isiklik jäälinnu koht ja, ja isegi ükskord läks  eriti hästi, et ilma erilise nagu varjetelgi ta viskasin  siia pikali maha. Ootasin, et siia tuleb ja tuli ja tegin pildid ära,  hästi lähedalt. No see on jäälinnu selline passimiskoht,  kust sa enne teadsid, et jäälind just siia tuleb. No ütleme nii, et jäälinnu puhul on hea teda pildistada,  tundub küll kiire ja väle lind, et kuidas ma  siis pildil saan. Aga kuna ta just kalastab ki selliste okste peal,  siis kuigi jõe peal on palju oksi, aga kui eelnevalt vaadelda,  saab suht lihtsalt kindlaks teha, millistel okstel ta istub  ja samuti nendel okstel võib rohkem olla ta väljaheidet. Et sellised väiksed nagu nüansid, millega arvestada. Tuli siiamaani seda tahab. Hans Markus Antsonit teab laiem avalikkus viie aasta  tagusest rahvusvahelisest konkursist polaarretkele  pääsemiseks mille ta Eesti rahva suurel toetusel  või Osooni vaataja nägi teda paari aasta tagusel väga  emotsionaalsel Põhja-Norra reisil virmalisi filmimas. Täna on ta Eesti üks väheseid aktiivseid Youtube reid,  kes vahendab süvitsi oma looduses käike. Nagu te näete, siin selja taga on kopratamm,  võtsin just siia päris palavakas seda suurt toru pole üldse  teab mis kerge siia kohale tarida. Olen filminud, nii põtrate pulma, Soomes karuvarjas käinud  siis metsise mängust on üks hästi põhjalik  ja pikk video siis veel jäälindu. Et ütleme ja kopraid ka, et erinevaid, nagu loomi on pildile  ja videos püütud küll. Ma oletan, et ei näinudki mind seal. Võib öelda, et see kopra passimine on väga hästi alanud. Esimene hommik on olnud väga edukas. Kell hakkab vaikselt seitse saama, et veidi üle kolme tunni  oleme siin olnud. Kui pool neli ma siia jõudsin, siis poole viie,  aga umbes tund aega hiljem hakkas pihta ka esimene aktiivsus. Põhiline asi, mida sa teed, on see, et sa näitab,  kuidas sa seda teed ja et see on minu jaoks nagu,  kui ma juba alustasin üldse loodusfotoga  ja veel videot teinud, see oli mul juba algusest peale see tunne,  et ma nagu väga tahan näidata seda, et et praegu ma andsin,  varjas või nüüd ärkasin kell viis hommikul üles  ja ootan seda looma ja võib-olla isegi paned nagu,  et rahval seda uudishimu tekitada, et nii see loom on siin  kuskil olemas, aga ma ei tea, kas ma veel pildi saan  ja kõik noh, sellised hetked nagu, et sest ma arvan,  et tänapäeval nagu neid häid häid loodusfotosid väga palju  ja vahel nagu et sellist pilti saada on meeletult keeruline  ja kui ma isegi selle tasemeni ei küündi,  mis nagu võib olla Eesti teised loodusfotograafid,  siis ma tahan just nagu näidata seda story't seal taga  ja seda lugu, et kuidas, nagu see pilt üldse saada nagu. Aga see on ju ka väga raske filmida ennast,  kuidas sa pildistada midagi, et sa pead ju kogu aeg. Ja, ja võib-olla see on üks põhjus, miks vahel mul nagu see  tulemus sellest loomast nii hea ei ole, sest ma olen  tegelikult selle hea valguse ajal filmind ennast kõndimas,  panen selle statiivi maha, kõnnin statiivis kaugemale,  lähen tulen, jooksen tagasi, noh, seda inimesed ei näe,  on ju, ja siis tegelen, teen veel droonikaadreid  ja noh, tihti ongi see, et kui ma otsustan vloogi teha,  siis mul tihti jäävad nagu pildid saamata,  sest ma pigem filmi ja siis nagu see pildi pool veits kannatab. Parim on mul nüüd püsti. Selline hakkab mul siin olema olemas. Istun siin. Seal ühel otsal nägime lindistus, kaamera on siin valmis  ja nüüd võib küll öelda, et las see ootamine hakkab pihta. Kell on kuus. Esimene päev. Vaatan, mitu päeva siin peab siis olema,  et head hea linnukaarid kätte saada. Sa oled tegelikult ju õppinud zooloogiat,  eks ju. Bioloogia, bakalaureuse ehk siis see tegelikult sul  on need taustateadmised olemas, et see huvitab sind ikkagi  väga süsteemselt, et sa, sa tahad sellega tegeleda,  eks. Ja et selle ütleme ülikooliga oli sama asi,  et Tartus õppides avanes mul võimalus kahel aastal,  kus ma jälgisin siis linnas pesitsevaid kodukakke  ja sellest ma ka oma lõputöö tegin. Uurisin siis röövlindude urbaniseerumist  ja minu meelest ongi nagu lahe nii-öelda huvi  ja hobi ja kõik sellised asja kombineerida  ja lõpuks Tõeliselt ilus hommik, väga külm. Aga nagu nägite, siis just praegu saime veidi erilisema  hetkega peale. Jätke päikesetõusu. Tuli jooksis üle loa, s päris suur. Sa räägid blogist, loog on nagu sinu videoblogi  ehk siis see sinu jutustamise viis, kuidas sa teistele seda  loodust edasi annad, eks ju? Pigem nagu rohkem niisugune lõbus ja meelelahutuslik,  aga samas. Asi, mis ikkagi loogis püsib, on see, et just see loo jutustamine,  et kui ma ei tea See kaader ise on üles äris või ma ei tea,  kaamera natuke väriseb või loomast, jah,  see kaader, poe on ju nii ilus ja puhas,  siis see tegelikult pole vahet, sest see on vloog. Vloogis võibki sellised väiksed äpardumised  või nagu Ta ei pea nii viimistletud olema,  et pigem on oluline, et see lugu saaks jutustatud. Meil on häid uudiseid. Esimene mägrapilt on olemas juba esimese ööga,  mis ülilahe, aga ta ei ole veel nüüd nii hea,  sest et eile siin kogu kaameralõpus üles seadmisega läks mul megakiires. Lisaks tavalisele pildistamisele ja filmimisele sa oled uue  asjaga hakanud tegelema, millega on paljud nüüd loodus,  fotograafid, tegelenud rajakaamerad ja kõik järgmised asjad. Jah, mul see rajakaamera ja kaameralõksu projekt algas üldse  sellest sellest aastast ja miks ma sellega alustasin,  on see, et ma see aasta jõuan vähem metsa,  aga et nii-öelda loodus võõraks ei jää, siis tegelikult need  väikesed kaamerad on nagu spioonid mul metsas annavad mulle infot,  kus keegi liigub ja tihti on nagu ikka see,  et kui näiteks lund maas ei ole, siis neid jälgi,  mis maha loomad jätavad, on palju vähem ja see annab nagu  ka pimedas infot, sest et tal on siin inforpuna kaamera sees  ehk pimedas saab sellist siis mustvalget pilti. Selline asi, mida sa muidu mitte kunagi ju ei saa. No mida sa selle spiooniga oled siis peale saanud? No ütleme nii, et ma jätsin just sellesama kaamera Siin eelmise aasta lõpus jätsin mägrauru juurde,  teadmata, et seal on mägrad sees ja ütleme nüüd,  kolme kuu jooksul on mul kas nii palju materjali,  aga ka tegelikult kohe kaheksa päeva pärast seda,  kui ma kaamera olin jätnud, käis seal ees Ilves,  see oli tegelikult aastavahetuse pool tundi enne aastavahetust,  mis minu arust on üli lahe käis pidades leid seal mägra  juures pidu. Et ja see on nagu tavaline, sest tegelikult  nii ilves kui hunt see. Toituvad ka märast, nii et see, et ta seal juures passimas käib,  on nagu päris tavapärane. Lisaks siia kaamerasse on peale jäänud ka rebane  ja kährik, et ka sellised potentsiaalsed mägrauru juures liikujad,  siis ka nemad võivad seal urus tegelikult elada. Ja mul on ka teine kaamera, kuhu peale on jäänud. Metskitsi rebast, põtra ja see saigi tegelikult pandud ühe  haava juurde maha, kus põder nagu hästi aktiivselt seda  haaba söömas käis. Kui need spioonid on sul töö ära teinud,  et sa tead, et seal on loomi, mis nüüd edasi,  kuidas sa nüüd selle pildi? No ütleme, et siis ma võiks neid lihtsalt passima hakata,  aga nagu ma mainisin, siis see aasta ma jõuan loodusesse  palju vähem. Ja selleks ma olen ehitanud ühe teise spiooni,  mis on nii-öelda professionaalsem kaks punkt üks  või võib öelda ja see on siis see kaamera lõks. Kui muidu saab loomi pildistatud pika toruga,  siis ma arvan, et kaameralõks annabki selle eripära  ja miks nii-öelda sellega üldse tegeletakse,  miks nii palju hinnalist tehnikat metsa üksinda jäetakse,  ongi see, et sa saad tegelikult sellest loomast hoopis  teistsuguse pildi, sa saad ta tema endas loomulikus keskkonnas. No üks asi, mis on ka sinu meelis teema on olnud ju maastikufotograafia,  et sa ei ole ainult loomade peal vaid vaid see maastik,  aga miks see siin sulle meeldib? Minu meelest maastiku puhul on see mõnus,  et seal sa saabki reaalselt need need ilusad hetked kinni  püüda ja kui on näiteks väga sombune talv,  nagu meil siin just oli, siis need pildi tuletavad meelde,  et ah, et midagi sellist oligi kunagi ja panen nagu ootama,  et ta varsti on sui ja varsti on jälle ilusat aega,  mida oodata. Aga teisest küljest ka siin võib, võib olla tõmmata joone  või sellise liini. Miks just mulle meeldib see kaameralõksu asi,  sest tegelikult seal on nagu väga palju maastikufotograafia  nüansse ka? Ma ju sean tegelikult kompositsiooni ja siis kuskile ootan  ka looma. Ehk tegelikult see on peaaegu nagu  maastikufotograafia juba lihtsalt looma,  aga lisaks. Jälle on poolteist nädalat mööda läinud,  täna on 18. aprill ja nüüd on mul kogunenud päris mitmeid  ilusaid mägra fotosid, siis kaamera lõksuga. Seega võib öelda, et päris esimese kaameralõksu foto  saamiseks kulus mul 11 nädalat ja nüüd nende piltide saamiseks,  mida taustal näete, kulus siis 17 nädalat. Kokkuvõttes võib siis öelda, et natuke alla nelja kuu kestis  mul kogu see projekt. Mida sa enda jaoks oled saanud niimoodi looduses käies,  seda pidevalt vaadeldes? Kogu see looduses käimine ja vaatlemine on väga palju  õpetanud mulle kannatust, sest siin on mitmeid projekte,  mis ongi, võtavad palju aega. Suht palju teadmatust on väga, sa ei tea,  kas saab midagi pildile ja võib-olla ka see See on mulle, Ma arvan, õpetanud, aga tegelikult õpetab mul igapäevaselt,  et nautida rohkem seda hetke ja protsessi reaalselt,  nautida seda, kus ma praegu olen hetkel filmin  selle asja ära. Oh tore, ongi see teadmatus ja mõelda, et läheb,  kuidas läheb. Et ma arvan, see on nagu üks suuremaid asju,  mida ta nagu suuremas perspektiivis on õpetanud. Kuidas sa tunned, kas praegune noorem põlvkond on tegelikult  loodusest ikkagi kaugenenud ka? Võib öelda kindlasti on, sest et see ühiskond soodustab meil  looduses kaugenemist aga nagu kas või eile õhtul kirjutas  keegi mulle Instagrami, et see on nii lahe,  et ma olen teda inspireerinud ja vaatasin,  poiss oli ainult 15 aastane ja ta ütles,  et ta on hakanud ka meeldima looduses käia. Ja siis ta küsis veidi nõu, et mis tehnikat nagu võiks  hankida ja nagu loodusest hoolimine tuleb lapsepõlves  ja kui sul ei ole seda siis ilmselt nagu tulevikus sa  ka hoolib, võib olla vähem loodusest. Ja kui mul on võimalik nooremaid sellega mõjutada,  siis nagu minu meelest on minu eesmärk nagu täideti Eelmisel suvel sai ette võetud 700 kilomeetri pikkune retk  Soome Põhja-Karjalasse, et pildistada pruunkarusid. Seltskond koosnes loodusfotograafidest. Erik Mandri eestvedamisel Karude kohta kuulsime nii palju, et antud piirkonnas ringi  liikumas 10 kuni 12 karu. Loomad on näljased, sest marju on metsa all vähe. Seetõttu on karu tagaralt sööda peal, et tõenäosus karu näha  päris suur. Muidugi päevad ei ole vennad. Midagi kindlat lubada ei julge. Nüüd on meil kõik. Varjekohad läbi vaadatud mets, raba, tiik  ja kaljuserv. Ja mina valisin seekord siis metsakeskkonna  ja praegu lähmegi metsakeskkonda, et karule sööt panna. Täna hommikul oli olnud selline olukord,  et ühte varjasse oli sööt sisse jäänud ja  siis Karu oli, varjas söödale järgi läinud, nii et karud on  tõesti hästi näljas ja võib juhtuda. Mul ei ole küll praegu pikka toru väljas,  aga võib juhtuda, et me visuaalselt näeme siin karusi liikumas. Osa toitu on siis kaljuäärde juba pandud. Siia, kuhu Karl jääb? Tema varje on seal taga, võib-olla näete? Justkui panime siin mulle sööta, siis siit tagant jooksis  karu läbi ja Karl just kirjutas karu, nii et see karu jõudis  tema varje juurde. Mul ei ole kahjuks millegagi näidata, aga vaadake,  kui te näete Siis seal on ka seal Hästi rahulikult, vaata. Nagu Eestiski on põhjaKarjalas omased pruunkaru ladina  keeles kursus arktus. Vaatamata sellele karutsevad lisaks marjadele veel palju  muudki nagu putukaid, kala, raipeid ja kaera,  siis saadaval olev sööt on marja neljas loomad kohale meerita. Ma jõudsin just varjasse tulla, kui järsku olid varje ees  kolm karu ja siis adreka oli nii lakke, et lihtsalt Nagu näete, siis praegu, aga klaas tõmbub täiesti uduseks,  et lihtsalt siin on nii niiske. Ja mul olid prillid udused, välja ei näinud  ja siis ma püüdsin nii kolme karu kuidagi pildistada. Peale vaadates suur ja kohmakas karu on siiski äärmiselt  osav ronija. Samuti võib teda vees ujumas kohata ja vajaduse korral võib  karu arendada hetkelist kiirust kuni 50 kilomeetrit tunnis. Selle karu lahkumisega oli esimene elamuste rohke varjeskäik  läbi saanud. Mul on pulss täiesti laes, ma ei tea. Tegin ühe video, panen siia juurde. Kui ma hakkasin metsa sisse tulema auto juures,  siis videos on näha kaks karu, aga tegelikult kolm karu  ootasid meid juba nii. No me me vaja minna. Aga kaks karu ootavad varjed on meil seal taga. Tuleb minna, mis siin? Nüüd, et kõndisime neist mööda. Aga siin lähed meie teed lahku. Karl jääb siia. Erik peab üksi minema ja mina pean üksi minema oma varjasse. Aga koos oli vähegi vähegi julgelt loodame,  et varsti näeme seal varjus siis. Mul oli sisugune adrekas, sest me tulime üksi,  igaüks pidi oma sööda panema ja üksi siin toitu panna. Kui karud on selja taga. Ma olen täiesti läbimärg ja nüüd on see häda jälle,  et kõik aknamaasid on udused ja ma ei näe välja,  mul prillid udused. Täna ma otsustasin kalju kasuks, et see on täiesti hoopis  teistsugune keskkond, see on ka metsas. See on mu tangist natuke eemal. Sain siia oma varje juurde tulnud niimoodi,  et enam ühtegi karu ei näinud. Oota mul tunnet, mis karu tuli. Siis ma kuulen. Karudel on üliterav haistmine ja kuulmine,  kuid nägemine on üsna kehv. Pole midagi imestada, sest silmad on tal erakordselt väikesed. Varjesse kõndides rääkisin endaga paljult juttu,  et karu kuulaks juba eemalt mind tulemas,  nii ei põrkame üksteisega ootamatult kokku. Lisaks karule õnnestus mul kohata veel oravat jahmi ahviga  kohtumise üle oli mul eriti hea meel, sest niivõrd paljude  karude viibimine piirkonnas muudab. Hmi kohtamise üpris ebatõenäoliseks looma levikuareaal  Eestini ei ulatu ja seetõttu kohtasin ahmi esmakordselt. Ahm võib meenutada justkui välja veninud pisikest karu,  kuid tegelikult on tegemist Eplesega. Ärkasin kella neljast, kui ma üles ärkasin,  olid karud juba varje ees, mind ootamas. On aeg varjust välja tulla. Ja nüüd oleme varjust väljas, viimane varje ongi tiigivarje  see tiik, see on tegelikult nii-öelda raba,  kus on suur raba laugas näeme juba õhtul. Viimane varjusse minek siis jälle on selline mõnus  ootusärevus ja põnevus, kõnnime praegu siis tiigi varjutesse. Esimest korda saab metsast välja meil mõlemal,  kusjuures Karliga, sest et ma olen täpselt samades varjate  täpselt samade. Paljus. Ja. Mina ütlen ausalt, ma olen täiega ootusärevil,  et viimane kord ilm läheb ilusaks. Äkki hommikul on udu. See on siis Karli varje, et nagu te näete,  siis igal varjel on korstnad. Et korsten viib inimese lõhna kõrgematesse õhukihtidesse  ja siis aitab natukene seda inimese lõhna peletada  ja karu ja hundi ninast natuke eemale viia aitab inimesel  paremini märkamatuks jääda. Selline see varje välja näeb, madalad avad on head madalat  pildistamiseks loodusfotograafile kõige paremad,  need kotid, mis te siin näete sealt avausest läheb objektiiv  läbi siis tõmbad siit kinni, et kindlasti mingi lõhn karuni jõuaks. Karl karus ootamas oota karusi või. Meile pannakse praegu sööta ja nagu te näete,  on kajakad kohe tagaplatsis, mis on tegelikult väga halb,  sest et nad võtavad päris palju toitu ära,  enne kui karu kohale jõuad. Nüüd aga lähme varjesse ja vaatame, kuidas karud siin ujuma hakkavad. Ja vaatame, milline tuleb õhtu, kas ilm on selline nagu  lubati ja milline tuleb ka hommik. Nii et ka Tänavu aasta marjapuuduse tõttu võivad sügise saabudes karu  pakutavast söödast eriti sõltuda, sest talveuinakuks on vaja  end mõnusalt suureks süüa. Nimelt peab karu talveuinakut, mis võrreldes talveunega on  pigem kui sügav uni ja kehatemperatuur, nii muud protsessid  märgatavalt ei muutu. Ulme, mis möll siin just oli tegelikkuses maist ikkagi  reaalsuses ei saa aru, mis siin toimub, et ma pildistan siit  välja ja karu on meetri kaugusel ja siin peal ei ole midagi  ees ka. Võibolla teie saate palju paremini aru,  et kui absurdne see kõik on, sest et. Minu jaoks nagu viimased kolm päeva nagu tavaliseks muutunud,  sest hetkel see kõik ongi siin, sest karud on  nii julged enne, kui karud jõudsid olkajakad,  ma võiks julgelt öelda, suurema enamuse lõhest ära söönud. Nüüd on karud kõik need mättad tühjaks söönud. Terve õhtu on vaikne olnud, kuna praegu on visanud udu  natuke eemale, siis hommik võib olla ilus  ja me ei taha hommikul lihtsalt lootma jääda. Korraks tuleb karu läbi, vaid ma peaks mingit sööta panema,  mis meil on. Mis meil on, mul on siin hirvevorsti, siis ma tunnen ennast  hetkel nagu elav karusööt, lihtsalt vorst läheb pimedaks  kausina ja see lõhnab. Tegemist oli esmakordse päikesepaistelise hommikuga  ja rabalaugas oli mattunud uduloori alla. Murhi seadusele kohaselt läks ikka nii, et pilves ilmaga  olid karud kohal. Kuid nüüd, kui väljas oli erakordsed valgusolud karu,  ei olnud ka hirvevorsti ga õnnestunud meil karu kohale meelitada. Mis siis ikka, püüdsin näha olukorras parimat  ja filmisin vähemalt hommikul kohal ilmunud vareseid. Kokkuvõttes oli tegu uskumatu reisiga ja te ilmselt  vaatasite hämminguga, kuidas karu vaid paari meetri kaugusel  vees sõi. Kuid soovin rõhutada tõsiasja,  ehk karude erakordne julgus ei ole tavapärane. Sellesse tuleb suhtuda kaine mõistusega. Ja jääda ettevaatlikuks. Näeme varjust välja, päike on juba liiga kõrgel. Karl, kas sa soovid ka midagi öelda? Lõpetuseks proovin. Minge metsa, minge loodusesse, minge karusid vaatama.
